|
Ajukatastroofi ennetab õnnelik elu
"Ajuinsult on haigus, mis kutsub esile inimese tervises ning sotsiaalses elus järsu ja tugeva pöörde. Võrreldava raskusega muutusi tekitavad ainult ajukolju ülirasked vigastused. Ägedate ajuvereringete oluline iseärasus avaldub näo ja jäsemete halvatuses, kõne- ja mõnikord ka psüühikahäiretes." ("Peaaju veresoonte haigused" - Ain-Elmar Kaasik, Rein Zupping)
Ikka-jälle käsitletakse meedias eestlaste südamehaiguste sagedust, korraldatakse südamenädalaid, antakse välja kõikvõimalikke trükiseid tutvustamaks elustiili südame tervise hoidmiseks ja infarkti läbipõdenu järelravi. Kaugeltki samasugust tähelepanu ei pühendata ajuinfarkti (insuldi) ennetamisele ja patsiendi toimetulekule pärast seda ülirasket haigust. Miks? Vastab Magdaleena Haigla neuroloogiaosakonna juhataja Helle Nurm.
Insult on õigemini aju katastroof, sellesse mõistesse kuulub nii ajuinfarkt kui ka näiteks verevalum ajju ja mitmed muudki aju haigused. Ajuinfarkt, mida esineb ligi 85% ajuveresoonte haigustest, on aga aju pehmenemine, mis tekib veresoone umbumisest(tromboosist) või embolist nii nagu ka südameinfarkti puhul. Rääkigem siiski üldisest mõistest insult. Tõepoolest, sellest ohust teadvustatakse inimesi tunduvalt vähem kui südant ohustavatest teguritest. Aga kokkuvõttes on nii südame- kui ajuinfarkti ohtu vähendavad tegurid sarnased, lausa samad. Miks insuldist vähem räägitakse? Võibolla seepärast, et see on enamasti elu teise poole haigus. Vaid harva võib insult tekkida noorel tööjõulisel inimesel, aga siis on enamasti põhjuseks mõni eelnev haigus, näiteks südamerikked. Olulist osa ajuinfarkti puhul etendab pärilikkusfaktor.
Ikka seesama inimesega kaasas käiv needus, et kui mu ema või isa läksid siitilmast insuldiga, siis ootab ka mind kas "näo ja jäsemete halvatus, kõne- ja mõnikord ka psüühikahäired" või paremal juhul kiire surm?
Õnneks tuleb siiski öelda, et pärilikud eeldused ei etenda selle haiguse puhul suurimat rolli. Suurimat rolli mängivad ajuinfarkti puhul eluviisid. Lihtsad ja kõigile kättesaadavad, paljukest neist aga kinni peetakse, on iseasi. Kui halvatus käes ja inimene oma lähikondsete toest kõigiti sõltuv, alles siis mõeldakse, et pidanuks elama askeetlikumalt. Loomse, aga ka liigse taimse rasva rikkad toidud, vähe juur- ja puuvilja ning täisteravilja toidusedelis, liigne kehakaal ja vähene kehaline aktiivsus ongi peamised aju tervist kahjustavad tegurid. Pean lisama, et täielik loobumine lihatoitudest tervisele kasulik ei ole, selle kohta on üks humoorikas teadlane isegi öelnud, et taimne toit viib mullatoidule. Toituda tuleks võimalikult mitmekülgselt. Kolmanda ohuteguri rolli etendavad mõned otseselt mitte ajuga seotud haigused. Näiteks südame rütmihäired, eriti ohtlikud on momendid, kui süda läheb rütmist välja või kui rütm taastub. Südame rütmihäirete puhul tuleb kindlasti pöörduda kardioloogi poole, et ära hoida emboleid, mis aju veresoontesse liikudes võivadki tekitada ajuinfarkti. Sel puhul on põhiline antikoagulantravi ehk vere vedeldamist soodustavate preparaatide väga täpse kontrolli all teostatav manustamine. Ajuinfarkti suurimaid riskitegureid on kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus. Mõlema viimase haiguse raviks on meil tänapäeval aga juba väga head võimalused. Soovitus: järjepidevalt tuleks perearsti kaudu lasta analüüsida kõiki vere näitajaid, et ebameeldivaid üllatusi ära hoida. Veel üks tähelepanek minu pikaajalise arstipraktika jooksul: ajuinfarkti läbi teinud haiged on elanud valdavalt kurvameelset ja üksildast või siis väga närvilist elu. Nad on kaotanud mõne oma lähedase inimese või sattunud äärmiselt raskesse majanduslikku kitsikusse. Üks tähtsamaid tingimusi hoidmaks ära infarkti on elada pingevaba, mõõdukat, õnnelikku elu. Viimaseid tingimusi on kahjuks kõige raskem täita.
Suur hulk olukordi ei ole ju kaugeltki nii hullud, kui me neid oma mõtetes vormime. Eks ole ju nii, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tõsi, lähedase inimese kaotus on väga raske, aga ka sellest peab üle saama. Tuleb endast eemale tõrjuda enesesüüdistus ja kahetsus. Leinast aitavad üle saada head sõbrad, loodus, nii mõnelgi ka kirik. Esialgu võiks kasvõi vastumeelselt otsida uut tegevust, mis hiljem võib muutuda meeldivaks lohutuseks. Kui siiski hingeline kriis nii suur ja kestev on, et ise enam jagu ei saa, tuleb kindlasti perearsti abiga pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.
Kas nii nagu südameinfarkti puhul on ka ajuinfarkti võimalikul vältimisel ja hilisemal ravil soodne mõõdukas kehaline tegevus?
Kindlasti. Teatavasti tekibki insult kõige sagedamini puhkeseisundis, öösel une pealt. Kerge kehaline ja järjepidev koormus on ka väga oluline ennetav faktor.
Suitsetamine on üks olulisemaid südame vaenlasi, kas ka aju?
Riskides saada hävitava kriitika osaliseks, kinnitan, et minu ligi 40 aasta pikkune neuroloogipraktika on näidanud, et suitsetamine ajuinfarkti soodustav tegur ei ole.
Kehtib südamearstide mõnus teooria, et infarkti vaenlane on punane vein, ka ajuinfarkti puhul?
Tingimata. Minu teada on punases veinis sisalduvate antioksüdantide tervistavat mõju, mis tõstab hea kolesterooli hulka veres, korduvalt ja heade tulemustega kontrollitud õige mitmel maal.
Kui suur osa insuldi läbi põdenutest jääb kehaliselt või ka vaimselt lähedaste või hooldekodude hoolealuseks?
Ligikaudu pooled jäävad vähemalt esialgu kindlasti abivajajateks, paljud neist kogu ülejäänud eluks. Insuldi läbi põdenuile hakatakse juba meie haiglas, niipea kui organism lubab, tegema mitmesuguseid ravivõimlemise ja massaaziprotseduure. Seejärel saadetakse nad Järve või Keila haigla rehabilitatsiooniosakonda. Kergema haigusvormi läbi põdenud paranevad aga 10-15 päeva jooksul Magdaleena haiglas juba nii, et nad enam edasi minema ei peagi. Mõned aga põevad insuldi läbi ka nn jala pealt, haiglasse sattumata, ja tervenevad. Kõik oleneb sellest, missuguses aju piirkonnas häire toimus.
Mismoodi jala pealt läbi põetav ajuinfarkt end tunda annab?
Ühe kehapoole käe ja jala või ka samapoolse näoosa nõrkusena, nö kerge halvatusena. Parema poole halvatusele lisandub ka sageli kerge kõnetakistus. Niisuguste mööduvate ajuvereringehäirete korral tuleb aga tingimata pöörduda oma perearsti poole, et alustada ennetavat ravi.
Kas tänapäeval on insuldi ennetamiseks ja raviks rohkesti häid meetodeid ja preparaate?
Eelkõige on kardinaalselt paranenud vahendid ja võimalused aju olukorda uurida, samuti on meil väga tõhus südamehaiguste ja vererõhuravi, mis tagab ka ajuveresoonkonna hea tervise. Kahjuks on suurepäraste ravimite kättesaadavus olnud alles lühiaegne, seepärast on ka insuldi tulemuslik ennetamine suuresti tulevikumuusika. Insuldi kirurgilisest ravist kui vähe tulemuslikust on enamasti loobutud.
|
Lisa kommentaar