Suuhooldusained kaariese ja igemepõletiku ennetamises

Eestis kasutatavad retseptivabad suuhooldusained jaotatakse järgnevalt: hambapastad, suuveed, imemistabletid ja närimiskummid.

Eestis kasutatavad retseptivabad suuhooldusained jaotatakse järgnevalt: hambapastad, suuveed, imemistabletid ja närimiskummid.

Hambapasta on oluline selleks, et poleerida hambapind puhtaks ja anda hambakudedele samal ajal täiendavalt mineraalaineid. Hambapastade koostises olevad eeterlikud õlid (mentool jt) mõjuvad värskendavalt ja loovad suus meeldiva karge tunde.

Hambapastade ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel. Hambapastat pannakse harjale hernetera suurune kogus, mis sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Fluorivaeses piirkonnas (Kagu- ja Lõuna-Eesti) kasutades profülaktilise toimega fluoriide sisaldavaid hambapastasid, on soovitatav, et hammaste harjamise lõpus ei loputata suud veega, vaid piirdutakse pasta väljasülitamisega. Sellega tagame hambapinna ja fluorisisaldava hambapasta kontakti kauemaks ajaks.

Keskmiselt saame iga hammaste puhastamise korraga hambapastast umbes 0,2mg fluori. Fluoriide sisaldava hambapasta kasutamine on lihtne meetod ja seega on kõigil võimalik suurendada oma hammaskonna vastupanu kaariesele. Igapäevaseks hammaste pesemiseks võib valida ka vähese fluorisisaldusega pasta, kui joogiveest saab küllaldaselt fluori (Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal). Ka on saadaval fluorita hambapastasid kas väikestele lastele või piirkondades, kus joogivee fluorisisaldus on liiga kõrge (Pärnu, Virtsu, Haapsalu ja Lääne-Eesti rannikualad). Ksülitooli lisamine fluorihambapastadesse on lisanud pasta mõjule efektiivsust, kuna ksülitool ja fluor mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski ei tohiks unustada, et ksülitooli mõju on tõhusaim just näritavates toodetes. Tähtsaks pastade omaduseks on nende erinev teralisus (abrasiivsus). Tugevalt teralise pasta (nt soodaga, valgendavad, suitsetajate pastad) või hambapulbri kasutust oleks soovitav vähendada 2–3 korrale kuus. Tugeva abrasiivsuse tõttu võivad pikaajalisel kasutamisel tekkida hambaemailil vaod ja muud defektid.

Kattu ja hambakivi vähendavate hambapastade n.ö kaksismõju hambapastade mõju piirdub igemepealse hambakivi moodustamisele. Kaksismõju hambapastad toimivad ka otse hambapinna aineosadele. Sellest tingituna kaariesriski rühma kuuluvad inimesed, lapsed ja noorukid, kelle hambapinna kõvastumine (mineralisatsioon) on veel pooleli, ei tohiks kasutada eelpool mainitud hambapastat. Kaksismõju hambapastat peaksid kasutama ainult need inimesed, kellel kiire hambakivi moodustumine on tõeliseks probleemiks.

Erinevad suuveed mõjuvad katu kasvu piirajana väga erinevalt. Suurim osa müügil olevatest suuvetest (välja arvatud kloorheksidiini ja amiini-tinafluoriühendeid sisaldavaid) on mõjult vähe tõhusad või ainult kosmeetilised värskendajad ja nende igapäevane kasutamine ei edenda suu tervist. Hammaste mehaanilisele puhastusele liidetuna ei ole nad ka kahjulikud. Üldiselt võib väita, et suuvesi ei asenda mehaanilist hammaste puhastust, kõige rohkem ainult täiendab seda.

Erandjuhtuteks on olukorrad, kui suu mehaaniline puhastus on raskendatud (vanurid, arenguhäiretega inimesed) või isegi võimatu (suus on tehtud operatsioon, murrud). Antud juhtudel võib ajutiselt igapäevaseks kasutamiseks (korraga mitte rohkem kui 2–3 nädalat) kasutusele võtta tõhusalt katu kasvu piiravat suuvett, nt kloorheksidiini lahust (maksimaalselt 0,2%). Kloorheksidiini probleemiks on õigupoolest “liiga hea” mõju. Pidev ja korduv kasutamine võib muuta bakterid kloorheksidiinile resistentseks, hammastele, täidistele ja keelele võib tulla pruun pigmentatsioon, maitseaistingud võivad muutuda jne. Allergia kloorheksidiinile on haruldane ja organismi jõudes on imendumine vähene. Nendel põhjustel ei ole kloorheksidiin mõeldud pidevaks ja korduvaks kasutamiseks, küll aga hambaarsti ettekirjutusel ajutiselt kasutades, võib mõju suutervisele olla asendamatu.

Fluori sisaldavad (0,05% NaF) suuveed on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks piirkondades, kus joogivee fluorisisaldus on vähene. Keskmiselt saame iga loputuse korraga suuveest umbes 0,3mg fluori. Kui joogivee fluorisisaldus on 2mg/l või üle selle, ei tohiks eelkooliealistele anda fluorisisaldavat suuvett, hambapastat, tablette ega ka närimiskummit.

Imemistabletid võivad olla hammaste tervist edendavad või ka kahjulikud, olenevalt milliseid maitsestamisaineid on kasutatud. Mõned suud (ja neelu) desinfitseerivad imemistabletid (Foksil, Strepsil) on hapud ja maitsestatud suhkruga, mille tulemusena on hambakahjustuste risk suur. Mineraalaineid sisaldavad ja ksülitooliga maitsestatud imemistabletid (Profylin) on koostiselt hammastele ohutud ja lisavad kuivasuu (kserostoomia) patsientide süljeeritust.

Fluori imemistabletid (Fludent) on mõeldud inimestele, kes elavad piirkonnas, kus joogivee fluorisisaldus on vähene.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

MARE metsniit
30.12.10 20:42
küsimus on selline et läisin hamaarstil nädalasees ja mul tervehammas valutas ja seal körval oli mingiväike auk ja nüüd on väga valus puurisid 3 kohast lahti igemepöletik väidavad kas see normaalne on et nii teisipäevast saadik valutab ja annab tunda just vasakul pool.ette tänades teid
-59
   
+62

Lisa kommentaar

Saada