Lihasevalu

Üldlevinud arvamuse kohaselt olevat valu enamasti närvivalu, kõiki selgroo kaela-, rinna- või nimmepiirkonna valusid aga põhjustavat radikuliit. Niimoodi see ei ole. Tegelikult esineb närvivalu suhteliselt harva, sagedaim on hoopis lihasevalu. Tõenäoliselt on seda aeg-ajalt tundnud kõik inimesed, näiteks pärast harjumatut kehalist pingutust.

Miks tekib?

Valu võib põhjustada nii lihaste ülekoormamine kui sundasend. Istudes töötajatel tekib sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil kehalist tööd tegevatel inimestel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihasekiudude kahjustusest, mis võib ilmneda isegi tühise trauma või ülekoormuse tagajärjel, kusjuures ise ei pane seda tähelegi.

Vigastus kutsub esile lihase püsiva kokkutõmbe, mis ongi valu vahetuks põhjuseks. Kahjustatud lihas on pingul ja selles võib leida sõlmekese või punkti, millele vajutamisel valu levib piki lihast. Haiget aga teevad just teatavad liigutused.

Vigastada võib ootamatult ka kõõluseid, mille abil lihased kinnituvad luule. Kõõlusevalu tuleb sagedamini ette õlavöötmes ja küünarliigese juures.
Vähenda koormust!

Lihasevalu möödub tavaliselt mõne päevaga ega vaja erilist ravi. Kuid seda tuleb võtta signaalina vajadusest vähendada koormust, piirata liigutusi, mis põhjustavad valu. Jättes selle märguande tähelepanuta, kestab valu kauem ja kahjustus võib muutuda krooniliseks. Kord vigastatud lihas on ülekoormuse suhtes tundlikum ja juba tühinegi venitus vallandab valu uuesti.

Mis aitab?

Lihase kahjustumisega seotud ägeda valu korral mõjub soodsalt soojendamine, pipra- või sinepiplaaster, ka kerge massaaz. Sisse võib võtta valu vaigistavat aspiriini, paratsetamooli või ibuprofeeni. Arst süstib vajaduse korral tuimastusvahendit novokaiini või määrab elekterravi.
Kui lihasevalu häirib sageli, siis soovitatakse kehalisi harjutusi. Treenitud lihased taluvad paremini juhuslikku ülekoormust.