Mida kohv südamega teeb

Soome teadlased avaldasid 2000.a uuringu, mille abil selgitati, kas kohvijoomisega kaasneb suurem risk haigestuda ägedasse südame pärgarterite haigusesse e südameisheemiatõppe. Samuti uuriti seost kohvi joomise ja suremuse näitajate vahel nii südameisheemiatõvest kui muudest põhjustest tingituna. Arvukate varasemate uurimuste tulemused jäävad selles osas vastuolulisteks või ei ole leidnud mingit olulist seost kohvi joomise ja südameisheemiatõve vahel. Mõned uurijad leiavad, et vaid väga suur kohvi kogus (4-9 tassi päevas) suurendab riski haigestuda südameisheemiatõppe. Aga ka seda hüpoteesi ei toeta mitte kõik uuringud.

70. aastate algusest levis kuuldus. et mittefiltreeritud keedetud kohvi joomine tõstab kolesterooli taset veres, eriti madala tihedusega lipoproteiinide kolesterooli kontsentratsiooni ja seega suureneb risk haigestuda südamepärgarteritõvesse.

Kui 1960. aastatel tarvitas Soomes 75% inimesi keedetud kohvi, siis 1987.a jõi 24% soomlasi keedetud ja 69% filtreeritud kohvi. Üldiselt juuakse Soomes kohvi palju, ollakse ühel esikohtadest kohvi tarbimise koguse poolest inimese kohta maailmas(13,0 kg).

Seekord uuriti kokku 20179 meest ja naist vanuses 30 kuni 59 a. Moodustati 3 eri gruppi - 1972.a, 1977.a ja 1982.a. Kohvijoomise harjumused, üldine terviskäitumine, andmed peamiste tuntud südameisheemiatõve riskitegurite kohta jm varasemad tervisenäitajad (varem diagnoositud haigused, sümptomid, mida inimene ise on täheldanud ja ravimid, mida uuritav on kasutanud) määrati kindlaks iga uuringu algfaasis. Iga isiku andmete jälgimisperiood kestis 10 a. Kasutati haiglate statistilisi ja rahvuslikke suremuse andmete registreid.

Kohvitassi suurus on Soomes kõikjal enam-vähem ühesugune. Standardse kohvitassi keskmine maht oli 1970. aastatel 1,1 dl. Keskmine kofeiini sisaldus ühes Soome kohvitassis on 100 mg. Kohvijoomise harjumused muutusid 1972. ja 1982.a vahel vähe. Mehed jõid üldiselt päevas rohkem kohvi kui naised. Sealjuures ligikaudu 78% uuritutest jõi päevas 4 või enam tassi kohvi. Nooremad jõid keskmiselt alla 4 tassi päevas, vanemad 4 ja enam tassi päevas. Keskmiselt jõid mehed 5,6 tassi kohvi päevas ja naised 5,1 tassi.

Soomlaste uuringu tulemused toetasid hüpoteesi, et kohvi tarbimine tõstab vere kolesterooli taset, sest mida rohkem kohvi joodi, seda kõrgem oli kolesterooli tase veres.

Samas leiti, et meeste puhul ei olnud mittefataalse müokardiinfarkti risk seotud kohvijoomisega. Kõrgenenud risk surra südameisheemiatõppe ja ka suurenenud üldise suremuse näitajad leiti hoopis inimeste seas, kes üldse kohvi ei joonud. Üldine suremuse näitaja oli ka naiste puhul seda madalam, mida rohkem kohvi joodi. Sellise huvipakkuva tulemuse võimalik seletus on, et need inimesed olid juba varem haiged ja siit ka suurem risk. Samas võis olla ka mitmeid muid põhjusi kohvist loobumiseks. Ilmnes, et neil, kes üldse kohvi ei joonud, esines kaebusi mitmete sümptomite ja haiguste kohta enam kui kohvijoojatel. Samuti kasutasid nad sagedamini erinevaid ravimeid võrreldes kohvijoojatega. Seda, kas kohvijoomine katkes just nimelt mõne haiguse tõttu, antud uuringus ei selgitatud.

Kuigi praegusel ajal on näha noorte inimeste seas mõningast tendentsi vähem kohvi juua, siis keskealise soomlase jaoks oli 1970. ja 1980. aastatel ebatavaline mitte kohvi juua. Kui loobuti, siis tavaliselt ikka mingi tervisehäire tõttu. Seega, mida enam jõi inimene kohvi, seda vähem esitas ta kaebusi mitmete haiguste kohta - nagu südamehäired, sapikivide esinemine või sapipõiepõletik, kõhukinnisus, korduvad kõhuvalud. Kui meestel esines rinnaangiini kaebusi ühtlaselt kõigis kohvijoojate kategooriates, siis naiste puhul esines rinnaangiini just mittekohvijoojate seas.

Arvatakse ka, et kohvi võib toimida näiteks müokardiinfarkti esilekutsuva tegurina neil inimestel, kes juba põevad kroonilist südamepärgarterite tõbe, aga mitte olla niivõrd viimase põhjustajaks või bioloogiliseks riskiteguriks. Hiljuti avaldati uurimistulemused aga ka selle kohta, et kohvi joomisel võib olla kaitsev toime sapikivide suhtes.

Arvukad tööd on näidanud, et suitsetajad joovad tavaliselt rohkem kohvi. Ka antud uuringus leidus positiivne seos suurema kohvijoomise ja suitsetamise prevaleerumise vahel nii meeste kui naiste seas. Samasugune seos oli ka kõrge kolesteroolitaseme osas.

Kohvijoomise seos vererõhuga on eri uuringutes samuti varieeruv. Üldiselt arvatakse, et kohvi võimalik mõju vererõhule on ilmselt lühiajaline - kofeiin võib siinjuures tõsta vererõhku 10% piires. Antud uuringus leiti vererõhu tõusu neil naistel, kes jõid kuni 7 tassi kohvi päevas. Lõpuks nenditakse, et kõrge riskiastmega soomlaste seas ei tõsta kohvi joomine riski haigestuda müokardi infarkti. Teadlaste üldine järeldus uurimistulemuste põhjal oli, et kohvijoomine ei suurenda riski haigestuda südame isheemiatõppe ega sellest tingitud suremust.

Mõningane suremuse suurenemine suures koguses kohvi tarbivate meeste puhul südame isheemiatõvest tingituna või ka üldises mõttes oli suuresti seletatav suitsetamise toimega ja kõrgenenud kolesteroolitasemega veres.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada