YAZ

Raseduse vältimine.

YAZ’i väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid
riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos
YAZ'iga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3
ja 4.4).

Manustamine: suukaudne.

Kuidas YAZ'i võtta
Tablette tuleb võtta iga päev enam-vähem samal kellaajal, vajadusel koos vähese koguse veega.
Tablette võetakse blisterpakendil näidatud järjekorras. Tablette tuleb võtta pidevalt. 28 järjestikusel
päeval võetakse iga päev üks tablett. Ravi järgmise pakendiga alustatakse päeval, mis järgneb eelmise
pakendi viimase tableti võtmise päevale. Menstruatsioonitaoline veritsus algab tavaliselt 2...3 päeval
alates platseebotablettide võtmisest (viimane rida) ja ei pruugi olla lõppenud enne uue pakendi
alustamist.




Kuidas alustada YAZ’i võtmist
• Kui eelmisel kuul pole hormonaalset kontratseptsiooni kasutatud
Tablettide võtmist tuleb alustada menstruatsioonitsükli esimesel päeval (st päeval, kui algab veritsus).

•
Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne

kontratseptiiv (KSK), tuperõngas või transdermaalne plaaster)
Eelistatult tuleb YAZ’i võtmist alustada eelnevalt kasutatud KSK viimase toimeainet sisaldava tableti
võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba perioodi või platseebotablettide
järgsel päeval. Tuperõnga või transdermaalse plaastri kasutamise korral tuleb YAZ’i võtmist alustada
eelistatavalt vahendi eemaldamise päeval, kuid hiljemalt siis, kui oleks pidanud toimuma järgmine
manustamine.

•
Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt meetodilt (ainult gestageeni sisaldavad

rasestumisvastased tabletid e „pillid“, süst või implantaat) või gestageeni vabastavalt emakasiseselt
vahendilt.
Naine võib ainult gestageeni sisaldavatelt rasestumisvastastelt tablettidelt YAZ’ile ümber lülituda
ükskõik millisel päeval (implantaadi või emakasisese vahendi kasutamisel selle eemaldamise päeval;
süstitava preparaadi korral päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid naist tuleb kõikidel juhtudel
nõustada, et esimesel seitsmel tabletivõtmise päeval tuleb lisaks kasutada mõnda barjäärimeetodit.

• Esimese trimestri abordi järgselt.
Naine võib alustada kombineeritud rasestumisvastaste tablettide võtmist kohe. Sel juhul ei ole
täiendavad rasestumisvastased meetodid vajalikud.

• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt.
Naist tuleb nõustada, et kontratseptsiooni alustataks 21...28 päeva möödumisel sünnitusest või teise
trimestri abordist. Kui alustatakse hiljem, on soovitatav esimesel seitsmel päeval kasutada lisaks
barjäärimeetodit. Kui naine on juba seksuaalvahekorras olnud, tuleb enne KSK võtmise alustamist
välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.
Teavet imetavate naiste kohta vt lõigust 4.6.

Kui tablette on jäänud võtmata
Viimases, neljandas reas olevad platseebotabletid võib jätta tähelepanuta. Võtmatajäänud tabletid
tuleks siiski ära visata, et mitte tahtmatult pikendada platseebotablettide faasi. Järgmised nõuanded
kehtivad ainult toimeainet sisaldavate tablettide kohta kui need on jäänud võtmata:

Kui tableti võtmine hilineb vähem kui 24 tundi, siis rasestumisvastane toime ei nõrgene. Naine peab
võtma tableti niipea, kui see talle meenub ja järgmised tabletid tuleb võtta tavapärasel ajal.

Kui tableti võtmine hilineb enam kui 24 tundi, võib rasestumisvastane toime nõrgeneda.

Vahelejäänud tablettide osas tuleb juhinduda järgmisest kahest põhireeglist:
1. Soovitatav hormoonivabade tablettide periood on 4 päeva, tablettide võtmises ei tohi kunagi
tekkida pikemat pausi kui 7 päeva;
2. Selleks, et saavutada hüpotaalamuse-käbikeha-munasarjade telje adekvaatne supressioon on va tablette võtta katkestusteta vähemalt seitse päeva.

Ülaltoodust lähtudes võib anda järgmisi soovitusi:
• Päevad 1...7
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,
et ta peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Peale selle tuleb
järgmisel seitsmel päeval kasutada lisaks mõnda barjäärimeetodit, näiteks kondoomi. Kui naine on
tableti võtmatajätmisele eelnenud seitsme päeva jooksul olnud seksuaalvahekorras, tuleb arvestada
võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud ja mida lähemale jäävad unustatud
tabletid platseebotablettide faasile, seda suurem on rasestumise oht.



• Päevad 8...14
Naine peab võtma viimase võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,
et ta peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Eeldusel, et naine on
võtmatajäänud tabletile eelnenud seitsmel päeval võtnud tablette õigesti, ei ole täiendavate
rasestumisvastaste meetodite kasutamine vajalik. Kui vahele on jäänud rohkem kui üks tablett, tuleb
järgnevad seitse päeva kasutada lisaks mõnda muud rasestumisvastast vahendit.
•
Päevad 15...24

Lähenev platseebotableti faas nõrgestab rasestumisvastast kaitset. Siiski saab rasestumisvastase toime
langust ära hoida, muutes tablettide võtmise režiimi. Kui kasutada ühte järgmisest kahest võimalusest,
ei tule täiendavat rasestumisvastast meetodit kasutada eeldusel, et eelnenud seitsmel päeval on tablette
võetud õigesti. Kui tablette ei ole võetud õigesti, peab naine järgima kahest järgnevast võimalusest
esimest ja kasutama järgnevad 7 päeva rasedusest hoidumiseks lisameetodit.
1.
Naine peab võtma võtmatajäänud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui see tähendab,

et ta peab võtma kaks tabletti samal ajal. Edasi võetakse tablette tavalisel ajal, kuni toimeainega
tabletid on otsas. Viimase rea neli platseebotabletti tuleb ära visata. Kohe tuleb alustada järgmise
blisterpakendiga. Tõenäoliselt ei esine kasutajal menstruatsioonitaolist vereeritust enne, kui teise
pakendi toimeainet sisaldavad tabletid on lõpuni kasutatud, kuid tal võib tablettide võtmise ajal
esineda määrimist või tsüklivälist veritsust.
2.
Naisele võib ka soovitada lõpetada käesolevast blisterpakendist toimeainega tablettide
võtmine. Selle asemel tuleb võtta kuni neli päeva (arvestades sisse ka tableti võtmatajätmise päevad)
viimase rea platseebotablette ning edasi jätkata järgmise blisterpakendiga.
Kui naine on tablette võtmata jätnud ning platseebotablettide kasutamise faasis ei teki tal
menstruatsioonitaolist verejooksu, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Soovitused seedetrakti häirete korral
Raskete seedetrakti häirete (nt oksendamise või kõhulahtisuse) esinemise korral ei pruugi toimeaine
täielikult imenduda ning kasutada tuleb täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid. Kui naine
oksendab 3...4 tundi pärast toimeainega tableti võtmist, tuleb niipea kui võimalik võtta uus (asendus-)
tablett. Võimaluse korral tuleb uus tablett võtta 24 tunni jooksul tavalisest tableti võtmise ajast. Kui
möödub enam kui 24 tundi, kehtivad samad nõuanded, mis tableti võtmata jätmise korral (vt lõik 4.2).
Kui naine ei taha muuta oma tavalist tabletivõtmise skeemi, peab ta võtma vajaliku(d) lisatableti(d)
teisest blisterpakendist.

Kuidas menstruatsioonitaolist vereeritust edasi lükata
Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb alustada uue YAZ’i blisterpakendiga ilma käesolevast
pakendist platseebotablette võtmata. Menstruatsiooni võib edasi lükata niikaua kui soovitakse, kuni
teise pakendi toimeainega tabletid saavad otsa. Rasestumisvastaste tablettide pikaajalisel järjestikusel
kasutamisel võib esineda tsüklivälist veritsust või määrimist. Regulaarset YAZ’i võtmist jätkatakse
seejärel pärast platseebotablettide faasi.
Kui kasutaja soovib nihutada menstruatsiooni alguse praegusest erinevale nädalapäevale, võib talle
soovitada lühendada algavat platseebotablettide faasi soovitud arvu päevade võrra. Mida lühem on
platseebotablettide faas, seda suurem on tõenäosus, et menstruatsioonitaolist verejooksu ei teki ning et
järgmise pakendi kasutamise ajal esineb tsüklivälist veritsust või määrimist (nagu menstruatsiooni
edasilükkamisel).

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel.
Kui mõni neist seisunditest tekib KHK kasutamisel esmakordselt, tuleb KHK-de võtmine kohe
lõpetada.

• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk
o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt
süvaveenitromboos või kopsuemboolia).
o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt
aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin-
III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus.



o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).
o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk
o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne
seisund (nt stenokardia).
o
Tserebrovaskulaarne haigus - insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt

mööduv isheemiline atakk).
o
Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt

hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased
antikehad, luupusantikoagulant).
o
Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

o
Kõrge risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt

lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks:
•
vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi;

•
raske hüpertensioon;

•
raske düslipoproteineemia.

• Raske maksahaigus käesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole
normaliseerunud.
• Raske neerufunktsiooni kahjustus või äge neerupuudulikkus.
• Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
• Hormoonsõltuv pahaloomuline kasvaja või selle kahtlus (nt suguorganite või rinnanäärmevähk).
• Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.
• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb YAZ'i sobivust arutada koos
naisega.
Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel
tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas YAZ'i kasutamine tuleb katkestada.
Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulant-
ravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulant-ravi alustamisel kasutada mõnda teist
usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

•
Vereringe häired


Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse
trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või
noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt YAZ'il,
võib VTE risk olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole
madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta
mõistab YAZ'i kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad
riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel
kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de
uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel
10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka
palju kõrgem.




Hinnanguliselt1 tekib VTE ühe aasta jooksul 9…12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drospirenooni
sisaldavaid KHK-sid; levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas on vastav näitaja ligikaudu
kuus juhtu2.
VTE juhtude arv aastas on mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal
või sünnitusjärgsel perioodil.
VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.
VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas
VTE juhtude
arv
KHK-de mitte-kasutajad
Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d
Drospirenooni sisaldavad KHK-d
(2 juhtu)
(5
7 juhtu)
(9
12 juhtu)

Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa,
mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.
VTE riskifaktorid

KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel,
kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel).

YAZ on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi
tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla
suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui
ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).


1 Need juhud määratleti epidemioloogilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske
võrrelduna levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega.
2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna
näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel.





Tabel. VTE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi
riskifaktoreid.
Pikaajaline liikumatus, suurem
Nendel juhtudel on soovitatav pilli kasutamine
kirurgiline protseduur, mis tahes
katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral
jalgade või vaagnapiirkonna
vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne,
operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik kui täielikust liikumisvõime taastumisest on möödunud
trauma
kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb

kasutada muud rasestumisvastast vahendit.
Märkus: ajutine liikumatus, sh

lennureis kestusega üle 4 tunni, võib
Kui YAZ’i kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud,
samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti
tuleb kaaluda tromboosivastast ravi.
naistel, kellel esineb ka teisi

riskifaktoreid
Esinemine perekonnas (venoosne
Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes
trombemboolia õdedel/vendadel või
KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,
hemolüütilis-ureemiline sündroom, krooniline
põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline
koliit) ja sirprakuline aneemia.
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse
tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast
sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:
- ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
- valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
- haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
- äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
- terav valu rindkeres;
- tugev peapööritus või pearinglus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult
tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused).
Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine
värvus.
Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni
nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.




Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia
(müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema
tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või
tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). YAZ on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine
või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui
naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite
summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse
negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid
Riskifaktor
Märkus
Vanuse tõus
Eriti üle 35 aasta.
Suitsetamine
Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad
soovivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes
jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada
mõnda teist rasestumisvastast meetodit.

Hüpertensioon

Rasvumine (kehamassiindeks üle
KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt.
30 kg/m²)
Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.
Esinemine perekonnas (arteriaalne
Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis
trombemboolia õdedel/vendadel või
tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti
vanematel, eriti just suhteliselt noores
konsultatsioonile.
eas, nt enne 50. eluaastat)
Migreen
Migreeni esinemissageduse või raskusastme
suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse häire
varajaseks sümptomiks) KHK kasutamise ajal võib olla
ravimi kasutamise kohese katkestamise põhjuseks.
Teised vaskulaarsete häiretega seotud
Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi
haigusseisundid
kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja
süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate
teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:
- äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
- äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
- äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
- äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
- äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
- teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:
- valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres,
käsivarres või rinnaku all;



- ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
- täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
- higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
- äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
- kiire või ebakorrapärane südamerütm.

•
Kasvajad

Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on leitud KSK-de pikaajalistel (> 5 aastat) kasutajatel
emakakaelavähi riski tõusu, kuid puudub ühtne seisukoht, kui suures osas on need leiud seostatavad
seksuaalkäitumise ja muude teguritega, nt inimese papilloomiviirusega (HPV).

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajate seas on rinnanäärmevähi
diagnoosimise suhteline risk vähesel määral tõusnud (RR=1,24). Suurenenud risk väheneb järk-järgult
10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki on alla 40-aastastel
naistel harva, on rinnanäärmevähi diagnooside suurem arv KSK-de praegustel ja hiljuti lõpetanud
kasutajatel väike, kui võrrelda rinnanäärmevähi üldise riskiga. Need uuringud ei tõesta põhjuslikku
seost. Suurenenud riski põhjuseks võib olla suukaudsete kontratseptiivide kasutajatel rinnanäärmevähi
varasema diagnoosimise, suukaudsete kontratseptiivide bioloogilised toimed või mõlema koosmõju.
KSK-sid kunagi kasutanutel diagnoositud rinnanäärmevähid reeglina on kliiniliselt vähem arenenud
kui nendel, kes ei ole mitte kunagi KSK-sid kasutanud.

Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud healoomulistest ja veel harvem pahaloomulistest
maksakasvajatest. Üksikjuhtudel on need kasvajad viinud eluohtliku intraabdominaalse verejooksu
tekkeni. Tugeva ülakõhuvalu, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite tekke
korral tuleb KSK-sid võtvatel naistel diferentsiaaldiagnostikas arvestada ka maksakasvaja
võimalusega.
Suuremate annustega KSK-de (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb
endomeetriumi- ja munasarjavähi risk. Kas sama kehtib ka väikeste annuste KSK-de kohta, vajab veel
tõendamist.

• Muud seisundid
YAZ’is sisalduv progestiin on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamusel
juhtudest ei ole oodata kaaliumi sisalduse tõusu seerumis. Kliinilises uuringus on siiski mõnedel kerge
kuni keskmise raskusega neerupuudulikkusega ning samaaegselt kaaliumisäästvat ravi saavatel
patsientidel täheldatud kaaliumisisalduse kerget, mitteolulist tõusu drospirenoon-ravi ajal. Seetõttu
soovitatakse esimese ravitsükli ajal kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis patsientidel, kellel on
neerupuudulikkus ja kelle ravieelne kaaliumisisaldus seerumis on normi ülemisel piiril, seda eelkõige
kaaliumi säästvate ravimite samaaegsel võtmisel. Vt ka lõik 4.5.

Hüpertriglütserideemiaga naistel või nendel, kellel see on perekonnaanamneesis, võib esineda KSK-de
kasutamisel suurem risk pankreatiidi tekkeks.

Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on teatatud vererõhu väikesest tõusust, on kliiniliselt olulist
vererõhu tõusu esinenud harva. Vaid nendel harvadel juhtudel on õigustatud KSK-de kasutamise
kohene lõpetamine. Kui eelnevalt hüpertensiivsel patsiendil ei allu KSK-de kasutamise ajal pidevalt
kõrgenenud vererõhu väärtused või märkimisväärne vererõhu tõus antihüpertensiivsele ravile, tuleb
KSK-de kasutamine lõpetada. KSK-de kasutamist võib jätkata, kui antihüpertensiivse raviga õnnestub
saavutada normaalsed vererõhu väärtused.

Järgmiste seisundite esinemisest või halvenemisest on teatatud nii raseduse kui KSK-de kasutamise
ajal, kuid tõendid seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplikud: kolestaasiga seotud ikterus ja/või
sügelemine, sapikivid, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom,
chorea Sydenham, rasedusherpes, otoskleroosiga seotud kuulmislangus.

Päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda
angioödeemi nähud.




Ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK-de kasutamise
katkestamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud. KSK-de kasutamine tuleb
lõpetada, kui kordub varasema raseduse või suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatiline
ikterus ja/või kolestaasiga seotud sügelus.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole tõendeid,
et väikeseannuselisi (sisaldavad < 0,05 mg etünüülöstradiooli) KSK-sid kasutavatel diabeedihaigetel
tuleks raviskeemi muuta. Diabeedihaigeid naisi tuleb siiski hoolikalt jälgida, seda eelkõige KSK-de
kasutamise alguses.

KSK-de kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja
haavandilise koliidi süvenemist.

Aeg-ajalt võivad tekkida kloasmid, seda eelkõige naistel, kellel on anamneesis raseduspigmendilaigud.
Kui patsiendil on soodumus kloasmide tekkeks, tuleks KSK-de võtmise ajal vältida päikese- ja
ultraviolettkiirgust.

Iga heleroosa tablett sisaldab 46 mg ning iga valge tablett 22 mg laktoosi. Harvaesineva päriliku
galaktoosi talumatuse, laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid,
kes on laktoosivabal dieedil, peavad arvestama ka selle laktoosikogusega.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon
Enne YAZ’iga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh
perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus
lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu
venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh YAZ’i riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE
ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud
soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid
tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS)
ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Efektiivsuse vähenemine
KSK-de efektiivsus võib väheneda, kui unustatakse toimeainega tablette võtta (vt lõik 4.2), kui
toimeainet sisaldavate tablettide võtmise ajal esineb seedetrakti häireid (vt lõik 4.2) või samaaegselt
võetavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Menstruaaltsüklit reguleeriva toime vähenemine
Kõikide KSK-de kasutamisel võivad tekkida ebaregulaarsed verejooksud (määrimine või tsüklivälised
veritsused), seda eelkõige kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on ebaregulaarsete verejooksude
analüüsimine põhjendatud alles umbes kolme tsükli möödudes.

Kui ebaregulaarsed vereeritused püsivad või tekivad pärast eelnevaid regulaarseid menstruaaltsükleid,
tuleks kahtlustada mittehormonaalseid põhjuseid ja näidustatud on asjakohased diagnostilised
meetmed raseduse ja pahaloomulise haiguse välistamiseks. Siia võib kuuluda küretaaž.

Mõnedel naistel ei pruugi platseebotablettide faasis menstruatsioonitaolist verejooksu tekkida. Kui
KSK-sid on võetud vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatule, pole rasedus tõenäoline. Kui enne esimest
ärajäänud menstruatsioonilaadset veritsust ei ole KSK-sid võetud vastavalt nendele juhistele või kui
menstruatsioonitaoline verejooks jääb ära kaks korda järjest, tuleb enne KSK-de kasutamise jätkamist
välistada rasedus.

Märkus: võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite
ravimi omaduste kokkuvõtteid.

• Teiste ravimite toime YAZ'ile
Koostoimed teiste ravimite ja suukaudsete kontratseptiivide vahel võivad põhjustada tsükliväliseid
verejookse ja/või rasestumisvastase toime langust. Kirjanduses on kirjeldatud järgmisi koostoimeid.

Maksa metabolism
Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad maksaensüüme ning mille tulemusena
kiireneb suguhormoonide kliirens (nt fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin,
bosentaan ja HIV ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin)). Koostoimed on võimalikud ka okskarbasepiini,
topiramaadi, felbamaadi, griseofulviini ja naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete
preparaatidega. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt 10 päeva jooksul, kuid võib
püsida vähemalt 4 nädalat pärast ravikuuri lõppu.

Sekkumine enterohepaatilisse tsirkulatsiooni
Kontratseptsiooni ebaõnnestumisest on teatatud ka seoses antibiootikumide, nagu penitsilliinid ja
tetratsükliinid, kasutamisega. See toimemehhanism ei ole veel selge.

Kuidas toimida
Naised, kes kasutavad lühiajaliselt ükskõik milliseid ülalmainitud ravimiklassidesse kuuluvaid
ravimeid või üksikuid toimeaineid (maksaensüüme indutseerivad ravimid) va rifampitsiini, peavad
ravi ajal ja 7 päeva pärast ravi lõppu kasutama KSK-le lisaks ajutiselt ka barjäärimeetodit.
Rifampitsiini võtvad naised peavad barjäärimeetodit kasutama KSK-de võtmisele lisaks nii
rifampitsiini võtmise ajal kui ka 28 päeva pärast ravi lõppu.

Kui naine saab pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada
mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.
Naised, kes kasutavad antibiootikume (va rifampitsiin, vt eespool) peavad ravi ajal ja 7 päeva pärast
ravi lõppu kasutama lisaks ka barjäärimeetodit.

Kui ravimi koosmanustamine jätkub pärast toimeainega KSK-de lõppemist blisterpakendist, tuleb
platseebotabletid ära visata ning alustada kohe uue KSK-de pakendiga.

Drospirenooni peamised metaboliidid inimese plasmas moodustuvad ilma tsütokroom P450 süsteemi
osaluseta. Selle ensüümisüsteemi inhibiitorid ei mõjuta seetõttu tõenäoliselt drospirenooni
metabolismi.

• YAZ’i mõju teiste ravimite toimele
Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Sellest tulenevalt
võib nende toimeainete sisaldus plasmas ja kudedes kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt
lamotrigiin).
Tuginedes in vitro inhibitsiooni uuringutele ja in vivo koostoimete uuringutele vabatahtlike
naispatsientidega, kes kasutasid markersubstraadina omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami, ei ole
tõenäoline, et drospirenoon annuses 3 mg mõjutaks teiste toimeainete metabolismi.

• Muud Neerupuudulikkuseta patsientidel ei ilmnenud drospirenooni ja AKE inhibiitorite või MSPVA-de
samaaegsel kasutamisel olulist toimet seerumi kaaliumitasemele. Siiski ei ole uuritud YAZ’i
kasutamist koos aldosterooni antagonistide või kaaliumisäästvate diureetikumidega. Neil juhtudel
tuleb ravi esimeses tsüklis määrata kaaliumi sisaldust seerumis. Vt ka lõik 4.4.

• Laboratoorsed analüüsid
Kontratseptiivsete steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh
maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid; (transport)valkude
plasmasisaldust, nagu näiteks kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioone;
süsivesikute ainevahetuse parameetreid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetreid. Muutused



jäävad reeglina normi piiridesse. Nõrga mineralokortikoidide vastase toime tõttu suurendab
drospirenoon reniini aktiivsust ja aldosterooni taset plasmas.

Rasedus
YAZ ei ole näidustatud raseduse ajal.

Kui naine rasestub YAZ'i kasutamise ajal, tuleb YAZ'i kasutamine kohe lõpetada. Ulatuslikud
epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud suurenenud riski sünnidefektide tekkeks, kui ema on
enne rasedust KSK-sid kasutanud ega teratogeenset toimet juhul, kui KSK-sid võeti tahtmatult
raseduse ajal.

Loomkatsed on näidanud soovimatuid toimeid tiinuse ja laktatsiooni ajal (vt lõik 5.3). Neile tuginedes
ei saa välistada toimeainete hormonaalsest mõjust tingitud soovimatute toimete teket. KSK-de
raseduseaegsest kasutamisest saadud üldise kliinilise kogemuse järgi ei ole siiski tõestatud, et neil
oleks kahjulikku toimet inimesele.

YAZ’i raseduseaegse kasutamise kogemused on liialt piiratud, et võimaldada lõplikku järeldust YAZ’i
negatiivsete toimete kohta rasedusele ning loote ja vastsündinu tervisele. Asjakohased
epidemioloogilised andmed seni puuduvad.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse YAZ’i
kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine
KSK-d võivad avaldada mõju imetamisele, vähendades rinnapiima kogust ja muutes selle koostist.
Seetõttu ei ole KSK-de kasutamine üldjuhul soovitatav enne, kui laps on täielikult rinnapiimast
võõrutatud. Kontratseptiivsed steroidid ja/või nende metaboliidid võivad KSK-de kasutamise ajal
väikeses koguses imenduda rinnapiima. Need kogused võivad avaldada toimet lapsele.

Fertiilsus
YAZ on näidustatud raseduse vältimiseks. Teavet fertiilsuse taastumise kohta vt lõik 5.1.

Autojuhtimise ja masinate käsitsemist mõjutavate toimete kohta ei ole uuringuid teostatud. KSK-de
kasutajatel ei ole täheldatud toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

YAZ'i kasutamise ajal on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid.

Alltoodud tabelis on kõrvaltoimed jaotatud MedDRA organsüsteemi klasside kaupa (MedDRA
SOCs). Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Reaktsiooni, selle sünonüümide
ja seotud seisundite kirjeldamisel on kasutatud sobivaimaid MedDRA termineid.

Ravimi kõrvaltoimed, mida on seostatud YAZ’i kasutamisega kui suukaudse rasestumisvastase ravina
või mõõduka acne vulgarise ravis, on jaotatud MedDRA organsüsteemide klasside kaupa ning
MedDRA terminite alusel.
Organsüsteemi
sage
aeg-ajalt
harv
teadmata (ei saa
klass (MedDRA
(> 1/100 kuni
(> 1/1000 kuni
(> 1/10000 kuni
hinnata
versioon 9.1)
< 1/10)
< 1/100)
< 1/1000)
olemasolevate

andmete alusel)
Infektsioonid ja


Kandidiaas

infestatsioonid



Organsüsteemi
sage
aeg-ajalt
harv
teadmata (ei saa
klass (MedDRA
(> 1/100 kuni
(> 1/1000 kuni
(> 1/10000 kuni
hinnata
versioon 9.1)
< 1/10)
< 1/100)
< 1/1000)
olemasolevate

andmete alusel)
Vere ja


Aneemia

lümfisüsteemi
Trombotsüteemia
häired
Immuunsüsteemi


Allergiline reaktsioon Ülitundlikkus
häired
Endokriinsüsteemi

Endokriinsed häired

häired
Ainevahetus- ja


Söögiisu tõus

toitumishäired
Anoreksia
Hüperkaleemia
Hüponatreemia
Psühhiaatrilised
Emotsionaalne Depressioon
Anorgasmia

häired
labiilsus
Närvilisus
Unetus
Somnolentsus
Närvisüsteemi
Peavalu
Pearinglus
Vertiigo

häired
Paresteesia
Treemor
Silma kahjustused

Konjunktiviit

Silmade kuivus
Silmade häired
Südame häired


Tahhükardia

Vaskulaarsed

Migreen
Flebiit

häired
Veenilaiendid
Vaskulaarsed häired
Hüpertensioon
Ninaverejooks

Sünkoop
Venoosne
trombemboolia
(VTE)
Arteriaalne
trombemboolia
(ATE)
Seedetrakti häired Iiveldus
Kõhuvalu
Kõhu suurenemine

Oksendamine
Seedetrakti häired
Düspepsia
Täistunne
Kõhupuhitus
seedetraktis
Gastriit
Hiaatuse song
Kõhulahtisus
Suuõõne kandidiaas
Kõhukinnisus
Suukuivus
Maksa ja sapiteede

Biliaarne valu

häired
Koletsüstiit



Organsüsteemi
sage
aeg-ajalt
harv
teadmata (ei saa
klass (MedDRA
(> 1/100 kuni
(> 1/1000 kuni
(> 1/10000 kuni
hinnata
versioon 9.1)
< 1/10)
< 1/100)
< 1/1000)
olemasolevate

andmete alusel)
Naha ja

Akne
Kloasmid
Mitmekujuline
nahaaluskoe
Sügelus
Ekseem
erüteem
kahjustused
Lööve
Alopeetsia

Dermatitis acneiform
Nahakuivus
Nodoosne erüteem
Hüpertrihhoos
Naha kahjustus
Nahastriiad
Kontaktdermatiit
Fotosensitiivne
dermatiit
Nahapaapulid
Lihas-skeleti ja

Seljavalu


sidekoe
Jäseme valu
kahjustused
Lihaskrambid
Reproduktiivse
Rinnavalu
Vaginaalne kandidiaas Düspareuunia

süsteemi ja
Metrorraagia* Vaagnavalu
Vulvovaginiit
rinnanäärme
Amenorröa
Rindade suurenemine Seksuaalvahekorra-
häired
Fibrotsüstilised
järgne verejooks
muutused
Tsükliväline
rinnanäärmetes
verejooks
Verejooks
Rinnanäärme tsüstid
emakast/tupest*
Rinnanäärme
Voolus suguteedest
hüperplaasia
Kuumahood
Rinnanäärme kasvaja
Vaginiit
Emakakaela polüüp
Menstruatsioonihäired Endomeetriumi
Düsmenorröa
atroofia
Hüpomenorröa
Munasarjatsüst
Menorraagia
Emaka suurenemine
Tupekuivus
PAP-testi
patoloogiakahtlane
tulemus
Libiido langus
Üldised häired ja

Asteenia
Haiglane olek

manustamiskoha
Suurenenud
reaktsioonid
higistamine
Tursed
(generaliseerunud
tursed, perifeersed
tursed, näoturse)
Uuringud

Kehakaalu tõus
Kehakaalu langus

* ebaregulaarsed veritsused taanduvad tavaliselt ravi käigus
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja
trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse
tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.




KSK-sid võtvatel naistel on kirjeldatud järgmisi tõsiseid kõrvaltoimeid, mida on lähemalt käsitletud
lõigus 4.4:

venoossed trombembooliad;
-

arteriaalsed trombembooliad;
-

hüpertensioon;
-

maksakasvajad;
-

haigusseisundite teke või süvenemine, mille seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult
-
kinnitatud: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, emakamüoomid, porfüüria, süsteemne
erütematoosne luupus, herpes gestationis, chorea Sydenham, hemolüütilis-ureemiline sündroom,
kolestaatiline ikterus;

kloasmid;
-

ägedate või krooniliste maksafunktsiooni häirete korral võib osutuda vajalikuks KSK-de
-
kasutamise lõpetamine seniks kuni maksafunktsiooni näitajad on normaliseerunud;

päriliku angioödeemiga naistel võivad eksogeensete östrogeenide kasutamisel tekkida või ägeneda
-
angioödeemi nähud.
Rinnanäärmevähi diagnoosimise sagedus on KSK-de kasutajate seas vähesel määral tõusnud. Et
rinnanäärmevähk on nooremate kui 40-aastaste naiste seas väga harv, on sageduse arvuline tõus väike,
kui arvestada rinnanäärmevähi üldist riski. Seos KSK-de kasutamisega on ebaselge. Täpsem teave on
toodud lõikudes 4.3 ja 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

YAZ'i üleannustamise kogemused puuduvad. Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide
kasutamisel saadud üldiste kogemuste alusel võivad toimeaineid sisaldavate tablettide üleannustamisel
tekkida järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ja noortel tüdrukutel vähene tupekaudne
verejooks. Antidoodid puuduvad ja edasine ravi peab olema sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid
ATC kood: G03AA12

Vahendi efektiivsuse Pearli indeks: 0,41 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir: 0,85).
Üldine Pearli indeks (meetodi "viga” + patsiendi „viga”): 0,80 (ülemine kahepoolne 95% usalduspiir:
1,30).

YAZ’i rasestumisvastane toime põhineb erinevate tegurite koostoimel. Neist olulisimad on
ovulatsiooni pärssimine ja endomeetriumi muutused.

Kolme tsükli jooksul teostatud ovulatsioonipärssimise uuringus, milles võrreldi 3 mg
drospirenooni/0,02 mg etünüülöstradiooli kasutamist 24-päevase ja 21-päevase annustamisskeemina,
täheldati folliikulite arenemise tugevamat pärssimist 24-päevase annustamisskeemi korral. Kui
kolmanda ravitsükli ajal tehti annustamisskeemidesse tahtlikud vead, ilmnes 21-päevase
annustamiskeemiga naistel rohkem munasarjade aktiivsust, sh läbimurde ovulatsioone, kui 24-päevase
annustamisskeemiga naistel. 91,8% naistest, kes võtsid tablette 24-päevase annustamisskeemiga,
taastus munasarjade aktiivsus ravi-eelsele tasemele ravijärgse tsükli käigus.




YAZ on kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja drospirenooni
(gestageen). Raviannustes on drospirenoonil ka antiandrogeensed ja nõrgad mineralokortikoidide
vastased omadused. Östrogeenne, glükokortikoidne ja glükokortikoidide vastane toime puudub.
Seetõttu on drospirenooni farmakoloogiline profiil lähedane organismis leiduvale progesteroonile.

Kliinilistest uuringutest on saadud viiteid, et YAZ'i kerged antimineralokortikoidsed avalduvad kerge antimineralokortikoidse toimena.

Näitamaks YAZ'i tõhusust ja ohutust keskmise raskusega acne vulgaris'ega naistel, viidi läbi kaks
mitmekeskuselist topeltpimedat randomiseeritud platseebokontrollitud uuringut.

Pärast kuus kuud kestnud ravi vähendas YAZ võrreldes platseeboga statistiliselt oluliselt rohkem
põletikulisi lesioone 15,6% (49,3% versus 33,7%), mittepõletikulisi lesioone 18,5% (40,6% versus
22,1%) ja lesioonide koguarvu 16,5% (44,6% versus 28,1%). Lisaks oli 11,8% (18,6% versus 6,8%)
suurem ka isikute osakaal, kellel oli Investigator's Static Global Assessment (ISGA) skaala alusel
"nahk puhas" või "nahk praktiliselt puhas".

• Drospirenoon

Imendumine
Suukaudselt manustatud drospirenoon imendub kiiresti ja peaaegu täielikult. Toimeaine maksimaalne
sisaldus seerumis (ligikaudu 38 nanogrammi/ml) saavutatakse pärast ühekordset manustamist
ligikaudu 1...2 h möödudes. Biosaadavus on vahemikus 76…85%. Samaaegne manustamine koos
toiduga ei mõjuta drospirenooni biosaadavust.

Jaotumine
Pärast suukaudset manustamist hakkab drospirenooni sisaldus seerumis langema, lõplik
poolväärtusaeg on 31 h. Drospirenoon on seotud seerumi albumiiniga, ta ei seondu suguhormooni
siduva globuliini (SHBG) ega kortikoide siduva globuliiniga (CBG). Vaid 3…5% toimeaine üldisest
seerumikontsentratsioonist on veres vaba steroidina. Etünüülöstradioolist tingitud SHBG suurenemine
ei mõjuta drospirenooni valkudega seondumist. Drospirenooni keskmine jaotusruumala on
3,7 ± 1,2 l/kg.

Metabolism
Suu kaudu manustatud drospirenoon läbib ulatusliku metabolisatsiooni. Peamised metaboliidid
plasmas on drospirenooni happevorm, mis tekib laktooniringi avanemisel ning 4,5-dihüdro-
drospirenoon-3-sulfaat. Mõlemad tekivad ilma P450 süsteemi vahenduseta. Drospirenoon
metaboliseeritakse väikeses ulatuses tsütokroom P450 3A4 vahendusel. Samuti on drospirenoonil
tõestatud võime inhibeerida P450 3A4 ensüümi ja tsütokroomi P450 1A1, tsütokroomi P450 2C9 ja
tsütokroomi P450 2C19 in vitro.

Eritumine
Drospirenooni metaboolse kliirensi kiirus seerumis on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eritub
muutumatul kujul ainult jääkidena. Drospirenooni metaboliidid eritatakse väljaheite ja uriiniga
vahekorras 1,2 ... 1,4. Metaboliitide väljutamise poolväärtusaeg uriini ja väljaheidetega on ligikaudu
40 h.

Tasakaalukontsentratsioon
Ravitsükli ajal on drospirenooni maksimaalsed püsikontsentratsioonid seerumis ligikaudu
70 nanogrammi/ml, mis saavutatakse ligikaudu 8-päevase raviga. Drospirenooni sisaldus seerumis
kuhjus ligikaudu 3 korda terminaalse poolväärtusaja ja annustamisintervallide suhtena.




Patsientide erirühmad
Neerukahjustuse mõju
Drospirenooni seerumi püsikontsentratsioon oli kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens CLcr,
50...80 ml/min) naistel võrreldav normaalse neerufunktsiooniga naistega. Drospirenooni sisaldus
seerumis oli keskmise neerukahjustusega (CLcr, 30...50 ml/min) naistel keskmiselt 37% suurem kui
normaalse neerufunktsiooniga naistel. Drospirenooniravi talusid hästi ka kerge kuni keskmise
neerukahjustusega naised. Drospirenoonravi ei mõjutanud kaaliumi seerumikontsentratsioone
kliiniliselt olulisel määral.

Maksakahjustuse mõju
Üksikannuse uuringus vähenes suukaudne kliirens (CL/F) keskmise maksakahjustusega vabatahtlikel
ligikaudu 50%, kui võrrelda normaalse maksafunktsiooniga isikute näitajatega. Täheldatud
drospirenooni kliirensi langus keskmise maksakahjustusega vabatahtlikel ei põhjustanud üheski osas
olulisi erinevusi kaaliumi seerumikontsentratsioonides. Isegi suhkurtõve olemasolu ja kaasuv
spironolaktoon-ravi (kaks tegurit, mis soodustavad hüperkaleemia teket) ei põhjustanud kaaliumi
seerumisisalduse tõusu üle normi ülemise piiri. Seega saab järeldada, et drospirenoon on kerge kuni
keskmise maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsientidele hästi talutav.

Etnilised rühmad
Jaapanlannadel ja kaukaaslannadel ei täheldatud drospirenooni ega etünüülöstradiooli
farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi.

• Etünüülöstradiool

Imendumine
Suu kaudu manustatud etünüülöstradiool imendub kiiresti ja täielikult. Maksimaalsed
seerumikontsentratsioonid (ligikaudu 33 pikogrammi/ml) saavutatakse 1…2 tunni möödudes
ühekordse annuse suukaudsest manustamisest. Presüsteemse konjugatsiooni ja esmasainevahetuse
läbimisel on absoluutune biosaadavus ligikaudu 60%. Koos toiduga manustamisel vähenes
etünüülöstradiooli biosaadavus ligikaudu 25%-l uuritud patsientidest, teiste seas muutust ei täheldatud.

Jaotumine
Seerumi etünüülöstradiooli tase langeb kahefaasiliselt, terminaalset dispositsioonifaasi iseloomustab
ligikaudu 24-tunnine poolväärtusaeg. Etünüülöstradiool seondub suures ulatuses, kuid
mittespetsiifiliselt seerumi albumiiniga (ligikaudu 98,5%) ja indutseerib SHBG ja kortikoide siduva
globuliini (CBG) kontsentratsiooni tõusu seerumis. Jaotusruumala on ligikaudu 5 l/kg.

Metabolism
Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugatsiooni nii peensoole limaskestas kui ka maksas.
Etünüülöstradiool metaboliseeritakse peamiselt aromaatse hüdroksüülimise teel, mille käigus tekib
erinevaid hüdroksüülitud ja metüülitud metaboliite, mis on seerumis nii vabade metaboliitidena kui ka
glükuroniidide ning sulfaatide konjugaatidena. Etünüülöstradiooli metaboolne kliirens on ligikaudu
5 ml/min/kg.

Eritumine
Etünüülöstradiool ei eritu olulisel määral muutumatul kujul. Etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad
uriini ja sapiga suhtes 4:6. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu üks päev.

Tasakaalukontsentratsioon
Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teisel poolel ja etünüülöstradiooli seerumi tasemed
kuhjuvad 2,0 kuni 2,3 korda.

Loomkatsetes piirdusid drospirenooni ja etünüülöstradiooli toimed tuntud farmakoloogiliste
toimetega. Eelkõige loomade reproduktsioonitoksilisuse uuringutest selgusid embrüotoksilised ja



lootetoksilised toimed, mida peetakse liigispetsiifiliseks. Kui annused olid suuremad kui YAZ'i
kasutajatel, täheldati roti loodetel (kuid mitte ahvidel) mõju soolisele diferentseerumisele.

Toimeainega õhukese polümeerikattega tabletid Õhukese polümeerikattega platseebotabletid
(heleroosad)
(valged)
Tableti sisu:

Laktoosmonohüdraat
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Mikrokristalliline tselluloos
Magneesiumstearaat (E470b)
Magneesiumstearaat (E470b)
Tableti kate:

Hüpromelloos (E464)
Hüpromelloos (E464),
Talk (E553b)
Talk (E553b),
Titaandioksiid (E171)
Titaandioksiid (E171).
Punane raudoksiid (E172)

Ei kohaldata.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Läbipaistvad PVC/alumiinium-blistrid kartongist kalenderpakendis.
Pakendi suurused:
28 tabletti
3x28 tabletti
6x28 tabletti
13x28 tabletti


Iga blister sisaldab 24 heleroosat õhukese polümeerikattega toimeainet sisaldavat tabletti ja 4 valget
õhukese polümeerikattega platseebotabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.