SPIRIX
Toimeained: spironolaktoon
Ravimi vorm: tablett
Ravimi tugevus: 25mg 20TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Spirix, 25 mg tabletid
Spirix, 50 mg tabletid
Spirix, 100 mg tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks tablett sisaldab 25 mg, 50 mg või 100 mg spironolaktooni.
INN. Spironolactonum
Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Tablett.
Spirix 25 mg tablett: poolitusjoonega valge tablett märgistus AB 43 ühel küljel.
Spirix 50 mg tablett: poolitusjoonega valge tablett märgistus AB 72 ühel küljel.
Spirix 100 mg tablett: poolitusjoonega valge tablett.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Astsiit ja tursed maksatsirroosi korral. Primaarne hüperaldosteronism. Tursete, kardiovaskulaarse
puudulikkuse või arteriaalse hüpertensiooni täiendavaks raviks.
Märkus. Ravimit kasutatakse tursete ja hüpertensiooni raviks kombineerituna teiste diureetikumide ja
antihüpertensiivsete ravimitega peamiselt hüperaldosteronismi põhjustavate haiguste korral, näiteks
südamepuudulikkus, maksatsirroos, nefrootiline sündroom ja renaalne hüpertensioon.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Täiskasvanud
- Astsiit ja tursed
Algannus on 100 mg ööpäevas manustatuna kas ühe või mitme annusena. Annust kohandatakse 5-päevase ravi järel, tavaline säilitusannus on vahemikus 25…200 mg ööpäevas.
- Primaarne hüperaldosteronism
Primaarse hüperaldosteronismi kirurgilise ravi eelsel perioodil võib kasutada annust vahemikus
100…400 mg ööpäevas. Juhul kui kirurgiline ravi ei ole võimalik, tuleb pikaajalise ravi korral
kasutada madalaimat toimivat annust.
- Krooniline südamepuudulikkus
Täiendava ravina täiskasvanutele 25 mg ööpäevas südamepuudulikkuse süvenemise pidurdamiseks suremuse vähendamiseks (vt lõik 5.1).
Lapsed
Algannus on 1…3 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, manustatuna kas üksikannusena või 2…4 jagatud
annusena. Säilitusravi korral või kombinatsioonis teiste diureetikumidega tuleb annust vähendada
1…2 mg/kg-ni.
Eakad patsiendid
Annuse kohandamine vanusest lähtuvalt ei ole tavaliselt vajalik, siiski tuleb eakate patsientide puhul
arvestada hüperkaleemia ohuga (vt lõik 4.4).
Maksapuudulikkusega patsiendid
Maksatsirroosi korral on spironolaktooni ja tema metaboliitide metabolism vähenenud, seetõttu tuleb
spironolaktooni annust või manustamise sagedust vastavalt vajadusele vähendada.
Neerupuudulikkusega patiendid
Kerge (glomerulaarfiltratsioon >50 ml/min) või mõõduka (glomerulaarfiltratsioon 10-50 ml/min)
neerupuudulikkuse korral tuleb spironolaktooni annust või manustamise sagedust vastavalt vajadusele
vähendada. Raske neerupuudulikkuse (glomerulaarfiltratsioon <10 ml/min) korral ei tohi
spironolaktooni kasutada (vt lõik 4.3).
Tabletid võtta klaasitäie veega. Soovitatav on neelata tabletid tervelt, kuid vajadusel võib neid ka
poolitada, närida või purustada.
4.3. Vastunäidustused
Spironolaktoon on vastunäidustatud järgmiste seisundite või haiguste korral:
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- hüperkaleemia;
- hüponatreemia;
- äge neerupuudulikkus (vt lõik 4.2);
- raske neerupuudulikkus (glomerulaarfiltratsioon <10 ml/min);
- anuuria;
- rasedus ning rinnaga toitmine;
- Addisoni tõbi.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Kõiki diureetikume saavaid patsiente tuleb jälgida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häirete suhtes,
nagu näiteks hüpomagneseemia, hüponatreemia, hüpokloreemiline alkaloos ja hüperkaleemia.
Spironolaktooni tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on oht hüperkaleemia ja/või atsidoosi
tekkeks, nagu näiteks eakad patsiendid, diabeetikud ja neeru- või maksafunktsiooni häiretega
patsiendid. Pöörduv hüperkloreemiline metaboolne atsidoos, enamasti koos hüperkaleemiaga, võib
mõnel dekompenseeritud maksatsirroosiga patsiendil tekkida isegi normaalne neerutalitluse korral.
Taolistel patsientidel tuleb regulaarselt jälgida vere elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust ning happe-
leelistasakaalu.
Koos spironolaktooniga ei ole soovitatav kasutada teisi kaaliumisäästvaid diureetikume ega
kaaliumipreparaate.
Samaaegse ravi korral AKE inhibiitoritega võib tekkida tõsine hüperkaleemia. Kui AKE inhibiitoriga
ravitaval haigel lisatakse raviskeemi spironolaktoon, tuleb vere elektrolüütide ja kreatiniinisisaldust
kontrollida hiljemalt 72 tundi pärast ravi alustamist. Seejärel tuleb vere elektrolüütide ja
kreatiniinisisaldust kontrollida ühe nädala möödudes, edasi ühe kuu möödudes kolme kuu vältel,
seejärel iga kolme kuu möödudes ja ühe aasta pärast iga 6 kuu möödudes. Hüperkaleemia kahtlusel
(hoiatavad sümptomid on paresteesiad, lihasnõrkus, väsimus, jäsemete lõtv paralüüs, bradükardia)
tuleks teostada EKG uuring. Samas on oluline siiski jälgida ka seerumi kaaliumi sisaldust, kuna kerge
hüperkaleemia ei pruugi anda muutusi EKG-s. Hüperkaleemia korral tuleb spironolaktoonravi
koheselt katkestada.
Spironolaktoon võib põhjustada lühiajalise jääklämmastikusisalduse tõusu veres, eriti olemasoleva
neerutalitluse häire korral.
Spironolaktoon võib põhjustada kerget atsidoosi.
Kombineerimisel teiste diureetikumidega võib tekkida lahjendushüponatreemia (vt lõik 4.5).
Ravi ajal spironolaktooniga võib meestel tekkida günekomastia ja naistel rinnanäärmete suurenemine
ja pakitsus (vt lõik 4.8). Günekomastia teke näib olevat seotud nii annuse kui ka ravi pikkusega, ja
tavaliselt taandub spironolaktoonravi katkestamisel. Harvadel juhtudel on günekomastia jäänud
püsima ka pärast ravi katkestamist.
Ravim sisaldab abiainena laktoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse,
galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendi ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA)
Spironolaktooni samaaegsel kasutamisel koos MSPVA-dega võib tekkida hüperkaleemia ja suureneda
nefrotoksilisuse oht. Spironolaktooni ja indometatsiini samaaegsel manustamisel vähenes
spironolaktooni natriureetiline toime 50% võrra.
Tsüklosporiin
Spironolaktooni samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia ja
suureneda nefrotoksilisuse oht.
AKE inhibiitorid, antihüpertensiivsed ravimid
Spironolaktooni samaaegsel kasutamisel koos AKE inhibiitoritega võib tekkida tõsine hüperkaleemia
(vt lõik 4.4). Spironolaktoon võib tugevdada samaaegselt kasutatavate antihüpertensiivsete ravimite
vererõhku langetavat toimet, seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.
Diureetikumid
Spironolaktooni kombineerimisel teiste diureetikumidega võib tekkida lahjendus hüponatreemia.
Spironolaktoon võib tugevdada teiste samaaegselt kasutatavate diureetikumide hüpotensiivset toimet,
seetõttu tuleks kaaluda nende annuse vähendamist.
Kortikosteroidid, AKTH
Võib ilmneda intensiivistunud elektrolüütide kadu, eriti hüpokaleemia.
Digoksiin
Spironolaktoon võib vähendada digoksiini kliirensit ja suurendada digoksiini plasmakontsentratsiooni.
Samuti võib samaaegne ravi spironolaktooniga mõjutada digoksiini plasmakontsentratsiooni
määramise tulemusi (RIA-meetodil), mistõttu tuleb määramistulemuste interpreteerimisel olla
ettevaatlik.
Antikoagulandid
Tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringutes on spironolaktoon vähendanud varfariini toimet.
Kolestüramiin
Spironolaktooni ja kolestüramiini samaaegsel kasutamisel võib tekkida hüperkaleemia ning
hüperkloreemiline metaboolne atsidoos. Seetõttu tuleb samaaegse ravi korral spironolaktooni ja
kolestüramiiniga jälgida plasma elektrolüütide sisaldust.
Vasoaktiivsed amiinid (nt noradrenaliin)
Kuna apironolaktoon vähendab veresoonkonna vastust noradrenaliinile, tuleks olla ettevaatlik üld- või
lokaalanesteesia teostamisel spironolaktooni saavatel patsientidel.
Mittedepolariseerivad lihasrelaksandid (nt tubokurariin)
Tundlikkus lihasrelaksantidele võib suureneda.
Liitium
Üldjuhul ei tohiks liitiumi kasutada koos diureetikumidega. Diureetikumid vähendavad liitiumi
renaalset kliirensit ja on suur oht liitiumi mürgistuse tekkeks.
Alkohol, barbituraadid või narkootikumid
Spironolaktooni ortosaatilist hüpotensiooni tekitav toime võib võimenduda.
Neomütsiin
Aeglustub spirionolaktooni imendumine.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Väga suurte annuste (>450 mg/ööpäevas) kasutamisel on täheldatud viljatuse teket (vt lõik 4.8).
Selliseid annuseid kasutatakse kliinilises praktikas siiski harva.
Rasedus
Loomkatsetes on spironolaktoon osutunud teratogeenseks ja embrüotoksiliseks. Raseduse ja rinnaga
toitmise ajal ei tohi spironolaktooni kasutada.
Imetamine
Spironolaktooni aktiivne metaboliit kanrenoon eritub väheses koguses rinnapiima. Spironolaktooni
kasutamise ajal tuleb rinnaga toitmine lõpetada.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Aeg-ajalt on spironolaktooni kasutajatel tekkinud unisust ja segasust (vt lõik 4.8), seda eriti ravi
alustamisel, mistõttu on soovitatav ravi algul autojuhtimist ja ohtlike seadmetega töötamist vältida.
Piirangu kestuse määrab arst individuaalselt.
4.8. Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on esitatud MedDRA-organsüsteemi klasside kaupa kasutades MedDRA-
esinemissageduse klassifikatsiooni: väga sage (>1/10); sage (>1/100, <1/10); aeg-ajalt (>1/1000,
<1/100); harv (>1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000, sealhulgas üksikjuhud); teadmata:
esinemissagedust ei ole olemasolevate andmete alusel võimalik hinnata.:
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv: agranulotsütoos, eosinofiilia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Harv: eosinofiilia ja lööve (I-tüüpi allergiline reaktsioon)
Endokriinsüsteemi häired
Väga sage: hüperkaleemia (neerupuudulikkusega patsientidel ja samaaegselt kaaliumipreparaate
saanud patsientidel)
Sage: hüperkaleemia (eakatel patsientidel, diabeetikutel ja AKE inhibiitoreid kasutanud patsientidel)
Harv: hüponatreemia, dehüdratatsioon, porfüüria.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: jääklämmastikusisalduse suurenemine veres
Vaskulaarsed häired
Väga harv: vaskuliit
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt: nõrkus, segasus ja unisus (maksatsirroosiga haigetel), peavalu
Väga harv: paralüüs, hüperkaleemiast tingitud parapleegia
Südame häired
Väga sage: hüperkaleemiast tingitud rütmihäired (neerupuudulikkusega patsientidel ja samaaegselt
kaaliumipreparaate saanud patsientidel)
Seedetrakti häired
Sage: iiveldus ja oksendamine
Harv: gastriit, mao- või kaksteisteõrmiksoole haavand, seedetrakti verejooks, kõhuvalu ja kõhulahtisus
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: hepatiit
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv: lööve, urtikaaria
Väga harv: alopeetsia, ekseem
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga harv: süsteemne erütematoosne luupus, annulaarne eüteem
Neerude ja kuseteede häired
Väga harv: äge neerupuudulikkus
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga sage: libiido vähenemine, erektiilne düsfunktsioon, günekomastia (meestel); rindade
suurenemine ja pakitsus(naistel), menstruatsioonihäired
Sage: muutused tupesekretsioonis,
Teadmata: viljatus väga suurte annuste kasutamisel (>450 mg/ööpäevas).
4.9. Üleannustamine
Üleannustamise korral võivad esineda hüperkaleemia, uimasus, segasusseisund, südame rütmihäired.
Ravi on sümptomaatiline ja toetav.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kaaliumisäästvad diureetikumid, aldosterooni antagonistid
ATC-kood: C03DA01
Spironolaktoon blokeerib aldosterooni seondumist selle tsütoplasmaatilistele retseptoritele. Sellise
toime tulemusena ei saa aldosteroon oma retseptori kaudu rakku siseneda ning aldosterooni poolt
indutseeritud valkude sünteesi ei toimu. Vastusreaktsioonina vähenevad oluliselt aldosterooni toime,
naatriumi tagasiimendumine ja kaaliumi sekretsioon. Aldosterooni retseptoreid leidub nii neerudes kui
ka ekstrarenaalselt, nt süljenäärmetes ja soolestikus. Spironolaktooni toime avaldub ainult endo- või
eksogeense aldosterooni olemasolu korral.
Aldosteroonisisalduse tõus vereseerumis võib ravimi toimet vähendada.
Terapeutiliste annuste juures ei vähene aldosterooni produktsioon ega väljutamine.
Spironolaktoon suurendab nii naatriumi kui ka kloriidide eritumist ja vähesel määral kaltsiumi
väljutamist; väheneb kaaliumi ja lämmastiku eritumine ning samuti uriini happesus. Spironolaktoon
vähendab magneesiumi eritumist neerude kaudu.
Üksinda kasutatuna omab spironolaktoon vaid vähest diureetilist toimet. Tiasiidide või
lingudiureetikumide samaaegse manustamisega saab natriureesi suurendada.
Spironolaktoon võib glomerulaarfiltratsiooni langetamise tõttu suurendada kusihappe sisaldust
seerumis.
Hüpermineralokortikoid-sündroomide ning primaarse või sekundaarse hüperaldosteronismiga
kulgevate haiguste puhul on ravimil kirjeldatud vererõhku alandavat toimet.
Spironolaktooni üksikannuse suukaudsel manustamisel algab aldosteroonivastane toime 2...4 tunni
pärast. Maksimaalne toime saavutatakse 6...8 tunni pärast ning see kestab 16...24 tundi.
Ravimi kliiniline toime avaldub pideva manustamise puhul järkjärgult ning maksimaalne toime
saavutatakse 2...3 päeva pärast või hiljem. Osadel juhtudel võib maksimaalne diureetiline toime
saabuda ka alles 2 nädala pärast.
Spironolaktooni kasutamine kroonilise südamepuudulikkuse täiendava ravina
RALES (Randomized ALdactone Evaluation Study) uuringus osalejad said lisaks kardiovaskulaarse
puudulikkuse standardravile (AKE-inhibiitor, lingudiureetikum ja osadel juhtudel ka digoksiin)
topeltpimeuuringus randomiseeritult 1 kord ööpäevas kas 25 mg spironolaktooni (n=822) või sobivat
platseebot (n=841). Uuringu planeeritud vaheanalüüsil, mis viidi läbi pärast keskmiselt 24 kuu pikkust
raviperioodi, täheldati spironolaktooni rühmas üldsuremuse vähenemist 30% (suhteline risk 0,70; 95%
usaldusvahemik 0,60-0,82; p<0,001) ja kardiaalse suremuse vähenemist 31% (suhteline risk 0,69; 95%
usaldusvahemik 0,58-0,82; p<0,001) võrra, samuti parandas ravi spironolaktooniga statistiliselt
olulisel määral NYHA klassifikatsiooni astet (p<0,001). Lisaks sellele vähenes 24 kuu jooksul
spironolaktooni rühmas hospitaliseerimine kardiovaskulaarse puudulikkuse süvenemise tõttu 35%
võrra (suhteline risk 0,65; 95% usaldusvahemik 0,54-0,77; p<0,001). Üldiselt taluti spironolaktooni
hästi. Kõrvaltoimete tõttu oli uuringu sunnitud katkestama ainult 8% patsientidest spironolaktooni
rühmas ja 5% patsientidest platseeborühmas. Vaheanalüüsi tulemuste põhjal otsustati uuring
ennetähtaegselt katkestada, arvestades ravi ilmselget kasu patsientidele sprironolaktooni rühmas.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Spironolaktoon imendub suu kaudu manustamisel ligikaudu 73% ulatuses. Spironolaktooni
maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1...2 tunni pärast, tema aktiivse metaboliidi
kanrenooni puhul 3 tunni pärast.
Jaotumine
Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse spironolaktooni igapäevasel manustamisel 3...8 päeva pärast.
Maksatsirroosi ja astsiidi puhul saavutatakse tasakaalukontsentratsioon alles 14 päeva pärast.
Plasmavalkudele seonduvad spironolaktoon ja selle metaboliidid 98 % ulatuses.
Biotransformatsioon
Spironolaktooni ainevahetus toimub peamiselt maksas ja neerudes. 80% metaboliitidest sisaldavad
väävlit: tiometüülspironolaktoon IV (farmakoloogiliselt aktiivne põhimetaboliit) ja V ning samuti
nende sulfoksiidid; ligikaudu 20% metaboliitidest moodustavad amneoonid, mille tähtsaimaks
esindajaks on kanrenoon (metaboliit II).
Suu kaudu manustamisel on spironolaktooni poolväärtusaeg 1...2 tundi. Kanrenooni eliminatsiooni
poolväärtusaeg on 18...23 tundi.
Eritumine
Spironolaktooni eliminatsioon toimub neerude ja maksa kaudu.
Radioaktiivselt märgistatud spironolaktooni ühekordse annuse suukaudsel manustamisel sedastati 6
päeva jooksul uriinist 47...57% ja väljaheitest 35...41% manustatud kogusest. Muutumatul kujul
eritunud spironolaktooni osa oli väike.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
.
Muid andmeid kui on esitatud käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte teistes osades ei ole.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Ränikolloid,
laktoos,
magneesiumstearaat,
mikrokristalne tselluloos,
naatriumtärklisglükonaat (50 mg ja 100 mg tablettidel),
agar (25 mg tablettidel),
naatriumlaurüülsulfaat,
polüvidoon,
riisitärklis.
Maitseained: levomentool (50 mg ja 100 mg tablettidel) ja piparmündiõli.
6.2. Sobimatus
Kaaliumi sisaldavad preparaadid suurendavad hüperkaleemia tekke ohtu. Teiste diureetikumide ja
antihüpertensiivsete ainete toime tugevneb. Spironolaktooni ja digoksiini koosmanustamisel väheneb
digoksiini eritumine uriiniga, mistõttu digoksiini kontsentratsioon vereplasmas suureneb.
6.3. Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Spirix 25 mg tabletid: 20, 60 või 100 tabletti plastikpudelis
Spirix 50 mg tabletid: 20 või 100 tabletti plastikpudelis
Spirix 100 mg tabletid: 20 tabletti plastikpudelis
Kõik pakendisuurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. Müügiloa hoidja
Takeda Pharma AS
Jaama 55B
Põlva 63308
Eesti
8. Müügiloa number
Spirix 25 mg tabletid: 131596
Spirix 50 mg tabletid: 131696
Spirix 100 mg tabletid: 131796
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.03.1996
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.06.2011
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud augustis 2013