MXL 30 MG

Toimeained: morfiin

Ravimi vorm: toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel

Ravimi tugevus: 30mg 30TK

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on MXL 30 MG ja milleks seda kasutatakse

MXL sisaldab morfiinsulfaati, mis on tugev valuvaigisti ning kuulub opioidide ravimrühma.

MXL'i kasutatakse tugeva valu raviks.

2. Mida on vaja teada enne MXL 30 MG võtmist

Ärge võtke MXL'i:
- kui olete morfiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
- kui teil on seisund, mille korral teie sooled on blokeeritud (iileus),
- kui teil on teadmata põhjusega äge kõhuvalu (äge kõht).

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga MXL:
- kui te olete sõltuv opioididest,
- kui teil on teadvushäired,
- kui teil on seisund, mille korral esinevad või peab vältima hingamiskeskuse ja
hingamisfunktsiooni häireid,
- kui teil on südamehaigus, mis tuleneb kopsuvereringe kroonilisest ülekoormusest (kopssüda),
- kui teil on hingamisprobleemid, nagu nt raske bronhiaalastma või krooniline raske obstruktiivne
hingamisteede haigus,
- kui teil on seisund, mille korral on suurenenud ajusisene rõhk,
- kui teil on madal vererõhk, mis on seotud ringleva vere vähese mahuga (hüpovoleemiast
tingitud hüpotensioon),
- kui teil on eesnäärme suurenemine (prostata hüpertroofia) koos kusepõie tühjendamise järgse
jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi tekkeks (st kusepõis võib lõhkeda) uriinipeetuse tõttu),
- kui teil on kuseteede kitsenemine või koolik,
- kui teil on sapiteede haigus,
- kui teil on obstruktiivne (soolte kitsenemisega seotud) ja põletikuline soolte haigus,
- kui teil on neerupealise kasvaja (feokromotsütoom),
- kui teil on pankrease põletik (pankreatiit),
- kui teil on raske neerufunktsiooni häire,
- kui teil on rasked maksaprobleemid,
- kui teil on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism),
- kui teil on epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Pikemaajaline MXL’i kasutamine võib viia taluvuse (tolerantsi) kujunemisele ning sellest tuleneva
vajaduseni kasutada soovitava valuvaigistava toime saavutamiseks suuremaid annuseid. Pikaajaline
MXL’i kasutamine kasutamine võib viia füüsilise sõltuvuse tekkeni ja järsk ravi lõpetamine võib
tekitada võõrutusnähte. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla soovitav annuse järk-
järguline vähendamine, et vältida võõrutusnähte.

Morfiinsulfaadi puhul on võimalik kuritarvitamine nagu teiste tugevate opioidide korral. Esineb
võimalus psühholoogilise sõltuvuse tekkeks. MXL’i peab seetõttu kasutama erilise ettevaatusega
patsientidel, kellel esineb praegu või on esinenud minevikus alkoholi või ravimite kuritarvitamist.

MXL’i tuleb kasutada ettevaatusega enne ja 24 tunni jooksul pärast operatsiooni (kuna esineb risk
soole liikuvuse pidurdumiseks või hingamise pärssimise tekkeks).

Väga harva, eriti suurte annuste korral, tekib valutundlikkuse suurenemine (hüperalgeesia), mis ei allu
MXL’i annuse edasisele tõstmisele. Teie arst otsustab, kas annuse vähendamine või muutus
(opioid)valuvaigisti ravis on sellises olukorras vajalik.

Kui teil on neerupealise koore haigus (nt Addisoni tõbi), kontrollib arst neerupealiste koore hormooni
sisaldust veres (vereplasma kortisooli kontsentratsioon) ja vajadusel määrab teile sobiva ravimi
(kortikosteroidi).

Enne ravi MXL’iga
Morfiiniravile tüüpiline kõrvaltoime on kõhukinnisus. Te peaksite hakkama lahtistit võtma juba alates
morfiiniravi algusest, eriti kui teil on enne morfiini kasutamist esinenud probleeme soole liikuvusega.
Konsulteerige oma arstiga.

Fertiilses eas mehed ja naised
Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu
tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada ainult juhul, kui nad kasutavad tõhusaid
rasestumisvastaseid vahendeid.

Lapsed
Puudub piisav hulk dokumenteeritud kogemust MXL 30 mg kasutamise kohta vähem kui 12-aastastel
lastel.
MXL 120 mg ei sobi kasutamiseks vähem kui 12-aastastel lastel, sest toimeaine sisaldus on liiga suur.
Samuti puudub piisav hulk dokumenteeritud kogemust MXL 120 mg kasutamise kohta vähem kui 12-
aastastel lastel

Eakad
Eakatele tuleb MXL’i manustada erilise ettevaatusega (vt Kuidas MXL’i võtta).

Tagajärjed väärkasutamisel dopingu eesmärgil
MXL’i kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Muud ravimid ja MXL
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Morfiini ja KNS-pärssijate (ravimid, mis nõrgendavad ajufunktsiooni) [nagu ärevushäirete ravimid
(rahustid), depressiooni ravimid (antidepressandid), vaimsete häirete ravimid (neuroleptikumid),
tuimestuses kasutatavad ravimid (anesteetikumid), unehäirete ravis kasutatavad ravimid
(hüpnootikumid ja sedatiivsed ained, barbituraadid), gabapentiin, allergiate või merehaiguse ravis
kasutatavad ravimid (antihistamiinid/antiemeetikumid), teiste tugevate valuvaigistite (opioidid)]
samaaegne kasutamine võib põhjustada morfiini kõrvaltoimete, eriti hingamist pärssiva toime
tugevnemist.

Antikolinergilise toimega ravimid (nagu psühhoaktiivse toimega ravimid, allergiaravimid,
oksendamise vastased ravimid, Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi
kõrvaltoimeid (nagu kõhukinnisus, suukuivus, urineerimishäired).
Tsimetidiin (kasutusel maohaavandite ravis) ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas
toimuvat ainevahetust, võivad pidurdada morfiini lagundamist ja seega tõsta morfiini kontsentratsiooni
veres.

MXL’i graanuleid ei tohi kasutada koos monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (depressiooni
ravimid). Patsiendid, keda on MAO-inhibiitoritega ravitud 14 päeva jooksul enne opioidiga (petidiin)
ravi alustamist, on kogenud eluohtlikke koostoimeid, mis mõjutavad aju (kesknärvisüsteem),
hingamise ja vereringe tööd. Sarnaseid kõrvaltoimeid MAO inhibiitorite kasutamisel ei saa välistada
ka MXL’i kasutamisel.

Morfiin võib tugevdada lihaseid lõõgastavate ravimite (lihaslõõgastite) toimet.
Samaaegne rifampitsiini (tuberkuloosi ravim) kasutamine võib morfiini toimet vähendada.

MXL’i koos toidu , joogi ja alkoholiga
Kui te joote MXL’i võtmise ajal alkoholi, võite te tunda ennast rohkem unisemalt või suureneb tõsiste
kõrvaltoimete (nagu pindmine hingamine koos hingamisseisaku ja teadvusekaoga) tekkerisk.
Soovitatav on MXL’i võtmise ajal alkoholi mitte juua.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Loomkatsetest on tõendeid kahjulikust toimest morfiiniga ravitud emasloomade järglastele. Seetõttu ei
tohi te MXL’i raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui teie arst peab morfiinravi tingimata
vajalikuks ja sellest saadav kasu teile on palju suurem kui risk lapsele.

Morfiinil on mutageensed omadused (mis tähendab, et see põhjustab geneetilisi muutusi) ja seetõttu
tohib seda fertiilses eas meestele ja naistele manustada vaid juhul, kui nad kasutavad efektiivset
rasestumisvastast vahendit.

Pärast morfiini pikaajalist kasutamist raseduse ajal on teatatud võõrutusnähtudest vastsündinutel.

Morfiin eritub rinnapiima ja saavutab lapse jaoks toimiva kontsentratsiooni. Seetõttu ei ole rinnaga
toitmine soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
MXL võib muuta halvemaks tähelepanuvõimet ja reaktsiooniaega. Sel juhul ei ole te enam võimeline
reageerima piisavalt kiiresti ja efektiivselt ootamatutele ja äkilistele sündmustele.

Konsulteerige oma arstiga, kas ja mis tingimustel te võite nt autot juhtida.
Tugevam negatiivne toime on eriti tõenäoline ravi alustamisel, annuse suurendamisel või üleminekul
teisele ravimile ja kombinatsioonis koos alkoholiga või trankvillisaatorite kasutamisega. Sellises
olukorras ärge juhtige autot ega teisi mootorsõidukeid. Ärge käsitsege elektrilisi tööriistu ega
masinaid. Ärge töötage kõrgustes.

3. Kuidas MXL 30 MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis
Suukaudne.

MXL'i annus peab põhinema valu tugevusel ja patsiendi individuaalsel tundlikkusel.

Ravi alustatakse tavaliselt lühitoimelise morfiiniga (tablett või lahus), et selgitada välja valu
kontrollimiseks vajalik annus. Seejärel viiakse patsient üle vastavale MXL’i ööpäevasele annusele.
Säilinud valu (läbilöögivalu) ravitakse lühitoimelise morfiini annustega (tableti või lahusega).

Manustamine sõltub valu raskusest ja patsiendi vanusest ning eelnevast analgeesia vajadusest.
Reeglina võtavad täiskasvanud ühe toimeainet prolongeeritult vabastava MXL’i kõvakapsli ööpäevas.
Kui vajalik on suurema annuse kasutamine, ei tohi ajavahemik annuste manustamise vahel olla
väiksem kui 12 tundi.

Ravi kestus
Ravi kestuse otsustab teie arst sõltuvalt teie valust.

MXL’i ei tohi kunagi kasutada kauem kui tingimata vajalik. Patsientidel, kellel haigusseisundi
iseloomu ja raskuse tõttu on vajalik pikaajaline valuravi MXL’iga, peab seda vajadust regulaarselt
lühikeste intervallide järel hindama (vt lõik „Kui te lõpetate MXL’i võtmise“) kas ja kui suures
ulatuses on säilinud meditsiiniline vajadus valu kontrolliks selle ravimiga. Patsient võib vajada
üleviimist sobivamale ravimvormile..
Kroonilise valu ravis on eelistatud fikseeritud skeemiga manustamine.

Neeru- ja maksaprobleemidega patsiendid
Maksa- või neeruprobleemidega või arvatava aeglustunud mao-soolepassaažiga patsientidel tuleb
MXL’i annust tiitrida erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid
Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla
morfiinile tundlikumad. Seega tuleb annuseid kohandada suurema ettevaatlikkusega ja/või manustada
annuseid pikema ajavahemikuga. Võib osutuda vajalikuks kasutada väiksemaid toimeaine tugevusi.

Erijuhised annuse tiitrimisel
Annuse esmaseks kohandamiseks peab kasutama morfiini lühitoimelist ravimvormi. Annuse
kohandamiseks võib vajadusel kasutada morfiini madalama toimeaine sisaldusega ravimvorme,
võimalik, et ka kombinatsioonis koos olemasoleva ravi, morfiini toimeainet prolongeeritult vabastava
ravimvormiga.

Üldiselt tuleb kasutada väikseimat annust, mille analgeetiline toime on individuaalselt piisavalt tõhus.

Kui te saate muud täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), peab annust pärast
protseduuri tõenäoliselt uuesti tiitrima. Vajadusel teeb seda teie arst.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid tuleb alla neelata tervelt, koos piisava hulga
vedelikuga. Kapsleid ei tohi närida, peenestada ega purustada. Kapsleid võib võtta toidukordadest
sõltumatult.

Kui teil on tunne, et MXL’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate MXL’i rohkem kui ette nähtud, peate otsekohe pöörduma lähima arsti poole.

Teil võib tekkida mõni järgmistest sümptomitest: silma pupillide ahenemine, hingamise kahjustus kuni
hingamise peatumiseni, teadvushäire kuni koomani, vererõhu langus kuni šokini, kiirenenud südame
töö, krambid ja lihaste kahjustus kuni lihaste lagunemiseni (koos võimaliku järgneva
neerupuudulikkusega). Tugevate opioidide üleannustamine võib olla surmav.

Ärge osalege tegevustes, mis nõuavad kõrgendatud tähelepanu, nt autojuhtimine.

Üleannustamise puhul võib arsti tulekut oodates kasu olla järgmistest toimingutest:
hoidke patsient ärkvel, käskige hingata, abistage hingamisel.

Kui te unustate MXL’i võtta
Kui te võtate väiksema annuse MXLI’i kui peaks või kui te unustate ühe annuse võtmata, võib kontroll
valu üle väheneda või kaduda.

Kui te unustasite võtmata üksikannuse, võite te unustatud annuse võtta, kui järgmise annuse võtmiseni
on jäänud rohkem kui 12 tundi. Seejärel võite pöörduda tagasi fikseeritud raviskeemi juurde.

Kui järgmise regulaarse annuse võtmiseni on vähem kui 12 tundi, võtke samuti MXL’i. Sel juhul tuleb
siiski annustamise režiimi muuta. Rääkige oma arstiga, kuidas edasi toimida.

Tavaliselt ei tohi MXL’i võtta sagedamini kui iga 12 tunni järel.
Ärge võtke kunagi kahekordset annust.

Kui te lõpetate MXL’i võtmise
Kui te soovite ravi katkestada või lõpetada, rääkige alati oma arstile katkestamise põhjustest ja arutage
oma edasist ravi.

MXL’i pikaajaline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust. Järsk ravi katkestamine võib
seetõttu kaasa tuua võõrutusnähud. Nende hulgas võivad olla peavalu, lihasvalu, ärevus, pinge,
väsimus, segasus, ärrituvus, korduv unetus, meeleolu muutused, hallutsinatsioonid ja krambid.

Kuna risk võõrutusnähtude tekkeks on suurem ravi järsul katkestamisel, peab annust ravi
katkestamisel vähendama järk-järgult.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimeid on hinnatud järgmiste sagedusmäärade alusel:

Väga sage: rohkem kui 1 kasutajal 10-st
Sage: 1 kuni 10 kasutajal 100-st
Aeg-ajalt: 1 kuni 10 kasutajal 1000-st
Harv: 1 kuni 10 kasutajal 10 000-st
Väga harv: vähem kui 1 kasutajal 10 000-st
Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Olulised kõrvaltoimed või nähud, millest te peate olema teadlik ning meetmed nende tekkimise
korral:
Kui teil tekib mõni järgmistest olulistest kõrvaltoimetest, võtke otsekohe ühendust arstiga.

Opioidi üleannustamisel on peamine oht pinnapealne ja aeglustunud hingamine (hingamise
pärssimine). See tekib peamiselt eakatel või halvas üldseisundis patsientidel.

Muud võimalikud
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid (ülitundlikkus)
Teadmata: ägedad allergilised üldised reaktsioonid, sh järsku tekkinud hingamisraskused, naha turse
ja/või vererõhu järsk langus (anafülaktilised reaktsioonid)

Endokriinsüsteemi häired
Väga harv: antidiureetilise hormooni väärsekretsiooni sündroom (SIADH)

Psühhiaatrilised häired
Morfiin võib põhjustada erinevaid vaimseid kõrvaltoimeid, mille raskus ja iseloom on patsientidel
erinev (sõltudes isiksusest ja ravi kestusest).
Sage: muutused aktiivsuses (tavaliselt vähenenud aktiivsus, kuid ka suurenenud aktiivsus või
erutusseisund), unehäired, segasusseisund
Aeg-ajalt: ärritatus, eufooria, hallutsinatsioonid, tujumuutused
Teadmata: mõtlemishäired, ravimsõltuvus, düsfooria

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu, pearinglus, tahtmatud lihaste kokkutõmbed, unisus
Aeg-ajalt: krambid, hüpertoonia, sipelgate jooksmise tunne nahal (paresteesia), minestus
Väga harv: lihasvärin, ebaharilik valutundlikkus (allodüünia)
Teadmata: annusest sõltuv erutuse vähenemine (sedatsioon), valutundlikkuse suurenemine
(hüperalgeesia, vt lõik 4.4)

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemishäired
Teadmata: pupillide ahenemine (mioos)

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: peapööritus

Südame häired
Aeg-ajalt: pulsi kiirenemine (tahhükardia), pulsi aeglustumine (bradükardia)
Teadmata: südamepekslemine, südamepuudulikkus

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: vererõhu langus, vererõhu tõus, näo õhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: kopsuturse, pinnapealne ja aeglustunud hingamine, vilisev hingamine (bronhospasm)
Väga harv: hingamisraskused (düspnoe)
Teadmata: vähenenud köhimine (pärsitud köharefleks)

Seedetrakti häired
Väga sage: kõhukinnisus (pikaajalise ravi ajal), iiveldus
Sage: oksendamine (eriti ravi algul), kõhuvalu, isutus, suukuivus
Aeg-ajalt: soolesulgus, maitsetundlikkuse muutused, seedehäired (düspepsia)
Harv. kõhunäärme ensüümide aktiivsuse suurenemine, kõhunäärme põletik
Väga harv: hammaste kahjustused, kuigi põhjuslik seos morfiiniraviga ei ole kindel

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse tõus
Teadmata: sapikoolikud

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: liighigistamine, lööve
Aeg-ajalt: nõgeslööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga harv: lihaste jäikus

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: uriinipeetus
Harv: neerukoolik

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Teadmata: vähenenud libiido, impotentsus (erektsioonihäired), menstruaalperioodi puudumine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: üldine nõrkus, sügelus
Aeg-ajalt: käte, hüppeliigeste või labajala piirkonna tursed (perifeerne turse)
Väga harv: külmavärinad
Teadmata: kurnatus, ravimtaluvus, ravimi ärajätusündroom

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas MXL 30 MG säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage MXL’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast Kõlblik kuni.
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida MXL sisaldab
Toimeaine on morfiinsulfaat.
Üks MXL toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab 30 mg või 120 mg morfiinsulfaati, mis
vastab vastavalt 22,5 või 90,0 mg morfiinile.

Abiained on hüdrogeenitud taimeõli, talk, želatiin, polüetüleenglükool, magneesiumstearaat,
naatriumdodetsüülsulfaat, šellak, must raudoksiid (E172) ja propüleenglükool.

Samuti sisaldavad kapslid järgmisi värvaineid:

30 mg kapslid: indigokarmiin (E132) ja titaandioksiid (E171).
120 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171) ja raudoksiid (E172).

Kuidas MXL välja näeb ja pakendi sisu
Kõikidele kapslitele on märgitud “MS OD” ja kapslis sisalduv morfiini kogus milligrammides (30 või
120). 30 mg kapslid on helesinised ja 120 mg kapslid oliivrohelised.


30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.
120 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

Müügiloa hoidja:
Mundipharma Ges.m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria.

Tootja:
Mundipharma GmbH, Mundipharmastraße 2, 65549 Limburg/Lahn, Saksamaa


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge, palun, müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole:

OÜ KBM Pharma
Tähtvere 4
51007 Tartu
Tel: +372 733 8080

Infoleht on viimati kooskõlastatud juulis 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

MXL 30 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid
MXL 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel sisaldab:
MXL 30 mg - 30 mg morfiinsulfaati, mis vastab 22,5 mg morfiinile;
MXL 120 mg - 120 mg morfiinsulfaati, mis vastab 90,0 mg morfiinile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Toimeainet prolongeeritult vabastav kõvakapsel.

MXL 30 mg kapslid:
Suurus 4, helesinised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid
ning millele on märgitud «MS OD30».

MXL 120 mg kapslid:
Suurus 1, oliivrohelised želatiinist kõvakapslid, mis sisaldavad valgeid kuni kreemikasvalgeid graanuleid
ning millele on märgitud «MS OD120».

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Tugev valu.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Ravi alustatakse tavaliselt lühitoimelise morfiiniga (tablett või lahus), et selgitada välja valu
kontrollimiseks piisav annus. Seejärel viiakse patsient üle MXL 30/120 mg ekvivalentsele annusele.
Säilinud valu (läbilöögivalu) tuleb ravida morfiini lühitoimelise ravimvormiga (tablett või lahus).

Annus sõltub valu tugevusest ja patsiendi vanusest ning eelnevast analgeesia vajadustest. Valuga
patsientidel, kes saavad nõrgemaid opioide, võib ravi alustada annusega:
- 60 mg üks kord ööpäevas (kui patsient kaalub rohkem kui 70 kg)
- 30 mg üks kord ööpäevas, kui patsient kaalub vähem kui 70 kg, on nõrgestatud organismiga või
eakas

Täiskasvanud ja vanemad kui 12-aastased noorukid
Reeglina võtavad täiskasvanud 1 MXL 30/120 mg toimeainet prolongeeritult vabastava kõvakapsli
ööpäevas. Kui on vajalik suurema annuse kasutamine
, siis ei tohi ajavahemik annuste
manustamise vahel olla lühem kui 12 tundi.

Maksa- või neerukahjustus
Maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ja arvatava seedetrakti passaaži aeglustumise korral,
peab MXL 30/120 mg manustama erilise ettevaatusega.

Eakad patsiendid
Eakad patsiendid (reeglina vanemad kui 75 eluaastat) ja halvas üldseisundis patsiendid võivad olla
morfiinile tundlikumad. Seega tuleb suuremat ettevaatlikkust rakendada annuste tiitrimisel ja/või
manustada annuseid pikema ajavahemikuga. Vajadusel võib üle minna väiksema tugevusega
annustele.

Lapsed
Üldise reeglina ei ole MXL 120 mg sobilik noorematel kui 12-aastastel lastel kasutamiseks, sest
toimeaine sisaldus on liiga suur. Samuti puudub piisav ravikogemus MXL 30/120 mg kasutamise
kohta noorematel kui 12-aastastel lastel.

Erijuhised annuse tiitrimisel
Annuse esmaseks tiitrimiseks peab kasutama morfiini lühitoimelist ravimvormi. Annuse järgnevaks
kohandamiseks võib vajadusel kasutada ravimvorme, milles toimeaine sisaldus on väiksem,
kombineerides neid olemasoleva raviga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega.

Patsiente, kes on parenteraalselt morfiinilt üle viidud ravile morfiini toimeainet prolongeeritult
vabastava ravimvormiga, tuleb ravida ettevaatusega, võttes arvesse individuaalset tundlikkuse
erinevust, st et ööpäevast vajadust ei tohi ülehinnata.

Tugeva valuga patsientide ravi tuleks tavaliselt alustada 10...30 mg morfiinsulfaadiga iga 12 h järel,
väiksema kehakaaluga patsientidele (<70 kg) on vajalik väiksem algannus.

Kui valu muutub tugevamaks, on vajalik suurema morfiini annuse kasutamine.

Patsiendil on saavutatud optimaalne annus ravimiga MXL 30/120 mg, kui valu on leevendatud 24
tunni vältel ilma kõrvaltoimeteta või kõrvaltoimetega, mis on õigustatud.

Üldiselt tuleb patsiendil kasutada väikseimat annust, mille analgeetiline toime on piisavalt tõhus.

Kroonilise valu ravis peab manustamine toimuma vastavalt kindlale ajakavale.

Patsientidel, kes saavad täiendavat valuravi (nt operatsioon, närvipõimiku blokaad), tuleb annust
pärast meetme teostamist kohandada.


Toimeainet prolongeeritult vabastavad kapslid tuleb alla neelata tervelt, koos piisava hulga
vedelikuga. Kapsleid ei tohi närida, peenestada ega purustada. Kapsleid võib võtta toidukordadest
sõltumatult.

Arst määrab ravi kestuse vastavalt valu sümptomitele.

MXL 30/120 mg ei tohi kunagi kasutada kauem kui see on tingimata vajalik Kui seisundi iseloomu raskuse tõttu osutub vajalikuks veel pikaajalisem valuravi ravimiga MXL 30/120 mg, tuleb
regulaarsete lühikeste intervallidega hoolikalt kontrollida (nt ravi katkestamise teel), kas ja kui suures
ulatuses on säilinud kliiniline vajadus selle järele. Vajadusel tuleb üle minna sobivamatele annustele.
Kroonilise valu seisundis on eelistatud fikseeritud manustamise režiim.

Kuna ärajätunähtude tekkerisk on suurem ravi järsul lõpetamisel, tuleb annust ravi lõpetamisel
vähendada järk-järgult.

4.3. Vastunäidustused

MXL 30/120 mg ei tohi kasutada:
- ülitundlikkuse korral morfiini või teiste MXL 30 mg ja 120 mg toimeainet prolongeeritult
vabastavate graanulite koostisosade suhtes,
- iileuse korral,
- ägeda kõhu korral.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eriti hoolikas meditsiiniline jälgimine ja vajadusel annuse vähendamine on vajalikud, kui esineb:
- opioidsõltuvus,
- teadvusseisundi häire,
- seisundid, millega kaasnevad või mille puhul tuleb vältida hingamiskeskuse ja respiratoorse
funktsiooni häireid, nagu nt raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, cor pulmonale ja raske
bronhiaalastma,
- seisundid, millega kaasneb intrakraniaalse rõhu tõus, kui mehaanilist ventilatsiooni ei teostata,
- hüpotensioon, mida seostatakse hüpovoleemiaga,
- prostata hüperplaasia koos kusepõie tühjendamise järgse jääkuriiniga (risk kusepõie rebendi
tekkeks uriini retentsiooni tõttu),
- kuseteede stenoos või koolik,
- sapiteede haigus,
- obstruktiivne ja põletikuline soolte haigus,
- feokromotsütoom,
- pankreatiit,
- raske neerufunktsiooni häire,
- raske maksafunktsiooni kahjustus,
- hüpotüreoidism,
- epilepsia või suurenenud krambivalmidus.

Vältimaks toimeaine vabanemise halvenemist kapslis olevatest toimeainet prolongeeritult
vabastavatest graanulitest, tuleb kapslid neelata tervelt ning neid ei tohi purustada, närida või
jahvatada. Purustatud, näritud või jahvatatud graanulite manustamisel vabaneb toimeaine kiiresti ja
imenduv morfiini annus võib olla surmav (vt lõik 4.9)

Alkoholi ja MXL’i samaaegne kasutamine võib suurendada MXL’i kõrvaltoimeid; samaaegset
kasutamist tuleks vältida.

MXL 30/120 mg kapslid on ainult suukaudseks manustamiseks. Tulenevalt abiainetest (eriti talgist),
võib MXL 30/120 parenteraalne kasutamine põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid
kõrvaltoimeid (nt kopsu granuloom).

Kõige suurem oht opioidide üleannustamisel on hingamise pärssimine.

Pikaajalisel kasutamisel võib patsiendil kujuneda ravimtaluvus ja kontrolli säilitamiseks valu üle
võivad olla vajalikud progresseeruvalt suuremad annused. MXL 30/120 mg pikaajaline kasutamine
võib põhjustada ravimtaluvuse teket koos vajadusega suuremate annuste järele soovitud analgeetilise
toime saavutamiseks. MXL 30/120 mg krooniline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust ja
võõrutussündroomi teket ravi järsul katkestamisel. Kui ravi morfiiniga ei ole enam vajalik, võib olla
soovitatav vähendada annust järk-järgult, et vältida võõrutussümptomeid.

Nagu teised tugevad opioidid, võib ka morfiini puhul esineda kuritarvitamist ja seetõttu võivad
latentse või avaldunud sõltuvushäirega isikud seda tahtlikult kuritarvitada. Opioidanalgeetikumide, ka
MXL 30/120 mg suhtes võib kujuneda psühholoogiline sõltuvus.
MXL 30/120 mg tuleb seetõttu erilise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on anamneesis
alkoholi või ravimite kuritarvitamine.

MXL 30/120 mg ei ole soovitatav kasutada enne operatsiooni või 24 tunni jooksul pärast seda, kuna
esineb suurem risk iileuse tekkeks või hingamise pärssimiseks võrreldes isikutega, kes ei ole
operatsiooni läbinud.

Morfiini analgeetilise toime tõttu võivad maskeeruda rasked intraabdominaalsed komplikatsioonid
nagu soolte perforatsioon.

Eriti suurte annuste korral võib väga harva tekkida hüperalgeesia, mis ei allu MXL 30/120 mg annuse
suurendamisele. Vajalikuks võib osutuda opioidi annuse vähendamine või opioidi vahetamine.
Adrenokortikaalse puudulikkuse korral (nt Addisoni tõbi) peab jälgima kortisooli kontsentratsiooni
plasmas ja vajadusel asendama kortikoide.
Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda toimeainet anda fertiilses eas meestele ja naistele
ainult juhul, kui kasutatakse usaldusväärset kontratseptiivset meetodit (vt lõik 4.6).

MXL 30/120 mg kasutamine võib dopingukontrollis anda positiivseid analüüsitulemusi.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Selle ravimi puhul tuleb arvestada järgmiste koostoimetega:

Morfiini ja KNS-pärssijate, nagu rahustid, anesteetikumid, hüpnootikumid ja sedatiivsed ained,
neuroleptikumid, barbituraadid, antidepressandid, gabapentiin, antihistamiinid/antiemeetikumid või
teised opioidid, samaaegne kasutamine võib põhjustada morfiini kõrvaltoimete intensiivistumist
tavalise annuse juures. See viitab eriti hingamise pärssimise, sedatsiooni, hüpotensiooni või isegi
kooma võmalusele.

Alkohol võib tugevdada MXL’i farmakodünaamilisi toimeid; samaaegset kasutamist tuleks vältida.

Antikolinergilise toimega ravimid (nt psühhotroopsed ravimid, antihistamiinid, antiemeetikumid,
Parkinsoni tõve ravimid) võivad suurendada opioidide antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nt
kõhukinnisus, suu kuivus või urineerimishäired).

Tsimetidiin ja teised ravimid, mis kõrvaltoimena mõjutavad maksas toimuvat metabolismi, võivad
läbi metabolismi inhibeerimise tõsta morfiini kontsentratsiooni vereplasmas.

Morfiin võib tugevdada lihaslõõgastite toimet.

Eluohtlikest kõrvaltoimetest kesknärvisüsteemile, hingamise ja vereringe funktsioonile on teatatud
juhtudel, kui opioid petidiini manustamisele eelnenud 14 päeva jooksul toimus premedikatsioon MAO
inhibiitoritega. Ei saa välistada samade kõrvaltoimete teket ka morfiini korral. Morfiini ei tohi
manustada koos monoamiinoksüdaasi inhibiitoritega või varem kui 2 nädalat pärast ravi lõpetamist.

Rifampitsiini samaaegne kasutamine võib morfiini toimet nõrgendada.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Teratogeensuse riski hindamiseks inimestel on andmeid ebapiisavalt. On teatatud võimalikust seosest
kubemesonga suurenenud esinemissagedusega. Morfiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsed on
näidanud kahjuliku toime võimalust lootele terve raseduse jooksul (vt lõik 5.3).
Seetõttu võib morfiini raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui kasu emale selgelt ületab riski lapsele.
Morfiini mutageensete omaduste tõttu võib seda anda fertiilses eas meestele ja naistele ainult juhul,
kui kasutatakse tõhusat kontratseptsiooni meetodit.

On teatatud võõrutusnähtudest vastsündinutel pärast morfiini pikaajalist kasutamist raseduse ajal.

Sünnitus
Morfiin võib sünnituse kestust pikendada või lühendada. Vastsündinuid, kelle emad said sünnituse
ajal opioidanalgeesiat, tuleb jälgida hingamise pärssimise või võõrutussümptomite osas ja vajadusel
ravida spetsiifilise opioidi antagonistiga.

Imetamine
Morfiin eritub rinnapiima, kus tekivad suuremad kontsentratsioonid kui ema plasmas. Kuna lastel
võivad tekkida kliiniliselt olulised kontsentratsioonid, ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Morfiin võib muuta tähelepanu ja reaktsioone sellisel määral, et võime osaleda aktiivselt
tänavaliikluses või käsitseda masinaid võib olla kahjustatud või puududa.

See kehtib eriti ravi algul, annuse suurendamisel ja ravimite vahetamisel, samuti kasutamisel koos
alkoholi või trankvillisaatoritega.

Igal individuaalsel juhul peab olukorda hindama raviarst. Kui ravi on stabiilne, ei ole autojuhtimise
keelamine tingimata vajalik.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimeid hinnatakse järgmiste sageduste alusel:

Väga sage
( > 1/10)
Sage
(> 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt
(> 1/1000 kuni < 1/100)
Harv
(> 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv
(< 1/10 000)
Teadmata
(sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)


Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
Immuunsüsteemi


Ülitundlikkus


Anafülaktiline ja
häired
anafülaktoidne
reaktsioon
Endokriinsüsteemi



Antidiureetilise

häired
hormooni
väärsekretsiooni
sündroom
(SIADH;
peamiseks
sümptomiks
hüponatreemia)
Psühhiaatrilised

Muutused
Ärritatus,


Mõtlemishäired,
häired
aktiivsuses (reeglina
eufooria,
ravimsõltuvus,
vähenenud aktiivsus, hallutsinatsioonid,
düsfooria
kuid ka
tujumuutused
psühhomotoorne
hüperaktiivsus),
unetus,
segasusseisund
Närvisüsteemi

Peavalu, pearinglus,
Krambid,

Teermor,
Sedatsioon
häired
tahtmatud
hüpertoonia,
allodüünia,
(annusest sõltuv),
lihaskontraktsioonid, paresteesia,
hüperalgeesia (vt
unisus
minestus
lõik 4.4)
Silma kahjustused

Nägemishäired


Mioos
Kõrva ja labürindi

Peapööritus



kahjustused
Südame häired


Tahhükardia,


Palpitatsioonid,
bradükardia
südamepuudulikkus
Vaskulaarsed


Hüpotensioon,



häired
tõusnud vererõhk,
näo õhetus
Respiratoorsed,


Kopsuturse,

Düspnoe
Vähenenud köha
rindkere ja
hingamise
mediastiinumi
pärssumine,
häired
bronhospasm
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus Oksendamine (eriti
Soolesulgus,
Kõhunäärme Hammaste

(pikaajalise
ravi alguses),
maitsetundlikkuse ensüümide
kahjustused,
ravi korral),
kõhuvalu, anoreksia, muutused,
aktiivsuse
kuigi seos
iiveldus
suukuivus
düspepsia
tõus või
morfiin-raviga
pankreatiit
ei ole kindel
Maksa ja


Maksaensüümide


Sapikoolikud
sapiteede häired
aktiivsuse tõus
Naha ja

Liighigistamine,
Urtikaaria



nahaaluskoe
lööve
kahjustused
Lihas-skeleti ja




Lihasjäikus

sidekoe
kahjustused
Neerude ja


Uriinipeetus
Neerukoolik

kuseteede häired
Reproduktiivse





Amenorröa,
süsteemi ja
vähenenud libiido,
rinnanäärme
erektsioonihäired
häired
Üldised häired ja

Asteenilised
Perifeersed tursed
Külmavärinad
Kurnatus,
manustamiskoha
seisundid, pruuritus
ravimtaluvus,
reaktsioonid
ravimi
ärajätusündroom

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Mürgistuse sümptomid
Kuna tundlikkus morfiinile on erinevatel isikutel väga erinev, võivad mürgistuse sümptomid
täiskasvanutel tekkida alates üksikannusest, mis vastab ligikaudu 30 mg manustamisele subkutaanselt
või intravenoosselt. Vähipatsientidel ületatakse neid väärtusi sageli ilma tõsiste kõrvaltoimete tekketa.

Opioidimürgistust iseloomustab triaad: mioos, respiratoorne depressioon ja kooma. Kui algul on
pupillid nööpnõelapea suurused, siis väljendunud hüpoksia esinemisel need laienevad. Hingamine on
tugevalt pärsitud (kuni 2...4 hingetõmmet minutis). Seejärel muutub patsient tsüanootiliseks.

Morfiini üleannustamine põhjustab somnolentsust ja stuuporit kuni koomani. Algul jääb vererõhk
normaalseks, kuid langeb seejärel intoksikatsiooni arenedes kiiresti. Püsiv vererõhu langus võib
areneda šokiseisundiks. Võivad tekkida tahhükardia, bradükardia ja neerupuudulikkuseni arenev
rabdomüolüüs. Kehatemperatuur langeb. Skeletilihased lõõgastuvad, mõnikord tekivad
generaliseerunud krambid, eriti lastel. Surma põhjustab tavaliselt hingamispuudulikkus või tüsistused
nagu kopsuturse.

Mürgistuse ravi
Teadvusetutele hingamispeetusega patsientidele on näidustatud ventileerimine, intubatsioon ja opioidi
antagonisti intravenoosne manustamine (nt 0,4 mg naloksooni intravenoosselt). Kui
hingamispuudulikkus püsib, peab üksikannuse manustamist kordama 1...3 korda 3-minutiliste
intervallidega kuni hingamissagedus on normaliseerunud ja patsient reageerib valulikule stiimulile.

Vajalik on hoolikas monitoorimine (vähemalt 24 h vältel), kuna opioidantagonisti toime on lühem kui
morfiinil, võib oodata hingamispuudulikkuse taasteket.

Opioidantagonisti annus lastele on 0,01 mg/kg kehakaalu kohta üksikannusena.
Lisaks on vajalik rakendada meetmeid kehasoojuse kao vältimiseks ja veremahu ravi tagamiseks.

Toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi purustamine põhjustab morfiini kiire vabanemise,
mis võib lõppeda surmava üleannustamisega.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: opioidid, ATC-kood: N02AA01.

Morfiin on unimaguna (Papaver somniferum) fenantreenalkaloid, millel on opioidagonistlik toime.
Sellel on väljendunud afiinsus µ-retseptorite suhtes.

Tsentraalsed toimed
Morfiinil on analgeetiline, köhavastane, uinutav, rahustav, hingamist pärssiv, miootiline,
antidiureetiline, emeetiline ja antiemeetiline (hilise toimega) toime ning kerge hüpotensiivne ja
bradükardiline toime.

Perifeersed toimed
Kõhukinnisus, sapiteede sfinkterite kontraktsioon, kusepõie lihaste ja kusepõie sfinkteri toonuse tõus,
pülooruse spasmist tingitud mao tühjenemise aeglustumine, naha punetus, histamiini vabanemisest
tingitud urtikaaria ja kihelus ning bronhospasm (astmaatikutel), toime hüpotaalamus-hüpofüüs teljele
ja sellest tulenev mõju kortikoidide, suguhormoonide, prolaktiini ja antidiureetilise hormoonide
toimele. Võimalik on nende hormoonide muutustest tingitud kliiniliste sümptomite avaldumine.

Suukaudsel manustamisel algab toime 30...90 minuti pärast. Toime kestus on ligikaudu 4...6 tundi
ning on oluliselt pikem toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul.

Intramuskulaarsel või subkutaansel manustamisel algab toime 15...30 minuti pärast ja intravenoossel
manustamisel ilmneb see mõne minuti pärast. Toime kestus on ligikaudu 4...6 tundi ja see on
sõltumatu manustamisviisist. Pärast epiduraalset ja intratekaalset manustamist on lokaalne
analgeetiline toime märgatav juba mõne minuti pärast. Toime kestus epiduraalsel manustamisel on
ligikaudu 12 h ja intratekaalsel manustamisel isegi pikem.

In-vitro ja loomkatsetes on näidatud looduslike opioidide, nagu nt morfiini mitmesuguseid toimeid
immuunsüsteemi osadele. Nende leidude kliiniline tähtsus on teadmata.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub morfiin suhteliselt kiiresti - peamiselt peensoole ülemisest
osast ja väiksemal hulgal ka maost. Madal absoluutne biosaadavus (20...40%) tuleneb väljendunud
esmasest maksapassaažist.

Võrdlev biosaadavuse uuring (avatud ristuuring), mis viidi 1994. aastal läbi 23. tervel vabatahtlikul
mehel (vanuses 19...38 eluaastat) näitas pärast MST Continus 60 mg toimeainet prolongeeritult
vabastava kapsli (vastab 60 mg morfiinsulfaadile), võrrelduna võrdluspreparaadi MST 30 mg
Mundipharma’ga (toimeainet prolongeeritult vabastav tablett), ühekordset suukaudset manustamist
järgmisi väärtusi:


MST Continus MST Continus
MST 30 mg
60 mg peale
60 mg tühja kõhuga Mundipharma tühja
sööki
kõhuga
C max [ng/ml]
9,1 (4,5 -19,4) 12,6 (6,1 -24,6)
12,2 (6,9 -21,9)
(aritmeetiline keskmine ja
dispersioon)
C max [ng/ml]
8,6±1,41
11,9±1,43
11,6±1,41
(geomeetriline keskmine ja
dispersiooni koefitsent)
t max [h]
7,4 (2,5 -18,0) 3,9 (2,0 -6,0)
1,8 (0,5 -3,0)
(aritmeetiline keskmine ja
dispersioon)
AUC 0-tlast [ng/ml x h]
178,0 (95,0 -
196,1 (108,9 -292,1) 99,8 (49,7-161,8)
(aritmeetiline keskmine ja 305,8)
dispersioon)
AUC 0-tlast [ng/ml x h]
168,4±1,4
188,0±1,35
95,3±1,37
(geomeetriline keskmine ja
dispersiooni koefitsent)


Pärast intravenoosset üksikannust 4...10 mg on teatatud morfiini jaotusruumalast 1,0...4,7 l/kg. Suuri
kontsentratsioone kudedes on täheldatud maksas, neerudes, seedetraktis ja lihastes. Morfiin läbib
hematoentsefaalbarjääri.

Morfiin metaboliseerub peamiselt maksas, kuid ka soole epiteelis. Põhiline etapp on fenoolse
hüdroksüülgrupi glükuroniseerimine maksa UDP-glükuronüültransferaasi poolt ja N-demetüleerimine.

Peamised metaboliidid on, esimene ja peamine, morfiin-3-glükuroniid ja väiksemal hulgal morfiin-6-
glükuroniid. Samuti tekivad teiste hulgas sulfaatkonjugaadid ja oksüdatsiooni metaboliidid, nagu
normorfiin, morfiin-N-oksiid ja 2. asendis hüdroksüleeritud morfiin. Glükuroniidide poolestusaeg on
oluliselt pikem kui vabal morfiinil. Morfiin-6-glükuroniid on bioloogiliselt aktiivne. On võimalik, et
pikenenud toime neerupuudulikkusega patsientidel tuleneb nendest metaboliitidest.

Pärast suukaudset või parenteraalset manustamist on ligikaudu 80% manustatud morfiinist tuvastatav
uriinis
(10%
muutumatu
morfiinina,
4%
normorfiinina
ja
65%
glükuroniididena,
morfiin-3-glükuroniidi ja morfiin-6-glükuroniidina suhtega 10:1). Morfiini eliminatsiooni
poolväärtusaeg varieerub patsientide vahel suurel määral. Keskmised väärtused pärast parenteraalset
manustamist on vahemikus 1,7...4,5 h, kuigi aeg-ajalt on täheldatud ligikaudu 9 h väärtusi. Ligikaudu
10% morfiinglükuroniididest eritub sapiga koos väljaheitega.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisus

Morfiini mutageensuse hindamiseks ei ole uuringuid läbi viidud. Kirjanduses on leitud morfiini in
vitro mutageenne toime - DNA fragmentatsiooni suurendamine inimese T-rakkudes. Morfiini
mutageensusest in vivo on teatatud hiire mikrotuuma analüüsil ning kromosoomide aberratsiooni
indutseerimisest hiire spermatosoidides ja hiirlaste lümfotsüütides. Mehhanistlikud uuringud viitavad,
et morfiini klastogeensed toimed hiirtel in vivo võivad olla seotud morfiini poolt põhjustatud
glükokortikoidide taseme tõusuga. Kontrastina positiivsetele leidudele näitavad kirjanduses in vitro
katsete andmed, et morfiin ei indutseeri kromosoomide aberratsiooni inimeste leukotsüütides ega
translokatsiooni või letaalseid mutatsioone Drosophila’l.

Kartsinogeensus

Loomkatseid morfiini kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kirjanduses on andmed loomkatse kohta emaste rottidega, keda raviti i.p. kuni 15 mg/kg/d morfiiniga
enne paaritumist, kuni 30 mg/kg/d raseduse ajal ja kuni 40 mg/kg/d pärast sünnitust. Katse näitas
fertiilsuse langust emasloomadel ja surnultsündide sageduse tõusu ning elusatel järglastel
kasvupeetust, morfiini ärajätunähte ning spermatosoidide tootmise pärssumist.


6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Hüdrogeenitud taimeõli, makrogool 6000, talk, magneesiumstearaat.

Kapsli kest: želatiin (sisaldab naatriumdodetsüülsulfaati).

Samuti on kasutatud järgmisi värvaineid:

30 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171).
120 mg kapslid: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171), raudoksiid (E172).

Trükivärv: šellak, must raudoksiid (E172), propüleenglükool.

6.2. Sobimatus

Ei ole teada.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

1. Polüetüleenkorgiga suletud polüpropüleenpakend.
2. PVdC-kihiga (> 40 gsm) kaetud PVC (250 µm) blisterpakend alumiiniumfooliumis. Blisterpakendid
on paigutatud kartongkarpidesse.

30 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.
120 mg kapslid: Igas karbis on 10, 14, 28 või 30 kapslit.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Mundipharma Ges.m.b.H., Apollogasse 16-18, A-1070 Viin, Austria.

8. Müügiloa number

30 mg kapslid: 266599
120 mg kapslid: 266299

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

14.06.1999/27.06.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juulis 2014
10