LATANOPROST-RATIOPHARM

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooniga
patsientidel.

Kõrgenenud silmasisese rõhu alandamine lastel, kellel esineb kõrgenenud silmasisene rõhk ja laste
glaukoom.

Manustamisviis: okulaarne

Soovitatav annustamine täiskasvanutele (kaasa arvatud eakad patsiendid)
Manustada üks tilk ravimit kahjustunud silma(desse) üks kord ööpäevas. Optimaalne toime saavutatakse
kui Latanoprost-ratiopharm’i manustatakse õhtuti.

Uuringud on näidanud, et latanoprosti manustamine sagedamini kui üks kord ööpäevas vähendab ravimi
silmasisest rõhku alandavat toimet.

Ühe annuse vahelejäämisel tuleb ravikuuri jätkata, manustades järgmine annus tavalisel ajal.

Nagu kõikide silmatilkade puhul, soovitatakse süsteemse imendumise vältimiseks sulgeda pisarakott,
vajutades ühe minuti jooksul silma ninapoolsele nurgale. Seda tuleb teha vahetult pärast iga tilga
tilgutamist.

Kontaktläätsed tuleb enne silmatilkade tilgutamist eemaldada. Tagasi võib need panna 15 minuti
möödumisel.

Kui kasutatakse rohkem kui ühte silmaravimit, peab erinevate ravimite manustamise vahe olema
vähemalt 5 minutit.

Lapsed
Latanoprost-ratiopharm silmatilku võib manustada lastele samades annustes kui täiskasvanutele. Andmed
enneaegsete imikute kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad. Andmed <1-aastaste (4 patsienti)
vanuserühmas on väga piiratud (vt lõik 5.1).

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Latanoprost võib aegamisi põhjustada silmavärvi muutumist, kuna suurendab silma vikerkestas pruuni
pigmendi hulka. Enne ravi alustamist peab patsienti teavitama püsiva silmavärvuse muutuse tekkimise
võimalusest. Vaid ühe silma ravi tulemusel võib kujuneda püsiv heterokroomia.

Silmavärvuse muutus esineb sagedamini segavärviliste (sinakaspruunid, hallikaspruunid, rohekaspruunid
või kollakaspruunid) vikerkestadega patsientidel. Uuringud näitavad, et latanoprosti kasutamisel ilmneb
enamasti silmavärvi muutus esimese 8 ravikuu jooksul, harva teisel või kolmandal raviaastal ning
neljandal raviaastal pole värvimuutusi täheldatud. Vikerkesta pigmentatsiooni progresseerumine väheneb
ajaga ning stabiliseerub viie aasta möödumisel. Toimet vikerkesta pigmentatsioonile rohkem kui viie
aasta jooksul ei ole hinnatud. Latanoprosti viieaastane avatud ohutuse uuring näitas, et 33 % patsientidest
tekkis vikerkesta pigementatsioon (vt lõik 4.8). Enamusel juhtudest on vikerkesta värvuse muutus kerge
ning ei pruugi olla kliiniliselt märgatav. Segavärviliste vikerkestadega patsientide puhul (7...85 %
patsientidest) täheldati värvuse muutuse suurimat esinemissagedust kollakaspruuni vikerkestaga
patsientidel. Ühtlaselt sinise silmavärviga patsientidel ei ole vikerkesta värvuse muutust täheldatud ning
ühtlaselt halli, rohelise või pruuni silmavärviga on taolist muutust esinenud harva.

Silma vikerkesta värvuse muutumine ei ole põhjustatud melanotsüütide arvu tõusust vaid vikerkesta
strooma melanotsüütides melaniini sisalduse suurenemisest. Tüüpiliselt hakkab kahjustatud silmas pruun
pigmentatsioon laienema kontsentriliselt pupilli ümbrusest perifeeria suunas, kuid pruunimaks võib
muutuda kogu vikerkest või osad sellest. Ravi katkestamise järel ei ole täheldatud pruuni pigmendi
koguse edasist suurenemist vikerkestas. Tänaseni kliiniliste uuringute andmeil ei seostu taoline nähtus
ühegi sümptomi ega patoloogilise muutusega.

Latanoprost ei avalda mõju vikerkesta pigmendilaikudele ega tähnidele. Kliinilistes uuringutes ei ole
täheldatud pigmendi suurenenud kogunemist trabekulaarsesse võrgustikku ega ka silma eeskambrisse.
Latanoprosti kasutamise viieaastase kliinilise kogemuse kohaselt ei ole vikerkesta pigmentatsiooni
suurenemine põhjustanud negatiivseid kliinilisi tagajärgi ning vikerkesta pigmenteerumise korral võib
latanoprosti kasutamist jätkata. Siiski peab patsiente regulaarselt jälgima ja kui kliiniline seisund nõuab,
tuleb latanoprosti kasutamine katkestada.

Latanoprosti kasutamise kogemus kroonilise suletudnurga glaukoomi, avatudnurga pseudofaakiaga
glaukoomi ja pigmentaarse glaukoomi raviks on piiratud. Silma põletikulise ja neovaskulaarse glaukoomi,
silma põletikuliste seisundite või kaasasündinud glaukoomi korral latanoprosti kasutamise kogemus
puudub. Latanoprosti toime pupillile kas puudub või on nõrk, kuid kogemused ägeda suletudnurga
glaukoomi ravis puuduvad. Seetõttu on soovitatav taoliste seisundite korral kasutada latanoprosti
ettevaatusega, kuni saadakse rohkem kogemusi.

Andmed latanoprosti kasutamise kohta kae operatiivsele eemaldamisele eelneval perioodil on piiratud.
Nendel patsientidel tuleb latanoprosti kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal latanoprostiga on teatatud makula tursest (vt lõik 4.8), need on peamiselt esinenud afaakiaga
patsientidel, pseudofaakiaga patsientidel, kellel on tagumise läätsekihnu rebend või patsientidel, kellel on
teadaolevad riskifaktorid makula turse esinemiseks (diabeetiline retinopaatia ja reetina veeni oklusioon).
Ettevaatlik peab olema latanoprosti kasutamisega afaakiaga, tagumise läätsekihnu rebendi või eesmise
kambri läätsedega pseudofaakiaga patsientide puhul ja patsientidel, kellel on teadaolevad riskifaktorid
tsüstoidsele makulaarsele tursele.

Latanoprosti tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel kellel on esinenud herpesviirusest põhjustatud
silma sarvkestapõletikku. Ravimi kasutamist tuleb vältida herpes simplex'i poolt põhjustatud ägeda
sarvkestapõletiku juhtudel ja patsientidel, kellel on esinenud eelnevalt korduvalt herpesviirusest
põhjustatud sarvkestapõletikke, eriti kui need on seotud prostaglandiinide analoogide kasutamisega.

Ettevaatlikult tuleb latanoprosti kasutada patsientidel, kellel on soodumus iriidi/uveiidi tekkeks.

Astmaga patsientide ravikogemused on piiratud, kuid ravimi turuletulekujärgsest kogemusest on
mõningaid teateid astma ägenemise ja/või düspnoe tekke kohta. Astmaga patsientide ravi osas kogemused
puuduvad, seetõttu tuleb taolisi patsiente ravida ettevaatusega (vt ka lõik 4.8).

On täheldatud suuümbruse nahavärvuse muutust, enamus teateid on saadud jaapanlastelt.
Praeguseks olemasolevad kogemused näitavad, et suuümbruse nahavärvuse muutus ei ole püsiv ning
mõnel juhul taandus pärast latanoprostravi katkestamist.

Latanoprost võib järk-järgult põhjustada muutusi ravitava silma ripsmetes ja silmaümbruses, need
muutused võivad seisneda ripsmete pikenemises, paksenemises, tumenemises või tihenemises ja
ebaühtlases kasvus. Muutused ripsmetes on ravi katkestamisel pöörduvad.

Lapsed
Efektiivsus- ja ohutusandmed vanuserühmas <1 aasta (4 patsienti) on väga piiratud (vt lõik 5.1).
Andmed enneaegsete imikute kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.
Lastel vanuses 0…3 aastat, kellel peamiselt esineb PCG (Primary Congenital Glaucoma, esmane
kaasasündinud glaukoom), jääb esimese rea raviks operatsioon (nt trabekulotoomia/goniotoomia).
Pikaajaline ohutus lastel ei ole veel kindlaks tehtud.

Abiained
Latanoprost-ratiopharm sisaldab bensalkooniumkloriidi, mida silmaravimites kasutatakse tavaliselt
säilitusainena. Bensalkooniumkloriid võib põhjustada punktjat keratopaatiat ja/või toksilist haavandilist
keratopaatiat, võib põhjustada silmaärritust ning teadaolevalt pehmete kontaktläätsede värvuse muutust.
Kui latanoprosti kasutatakse korduvalt või pikema aja jooksul, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel
esineb silmade kuivus või sarvkesta kahjustus. Kontaktläätsed võivad absorbeerida
bensalkooniumkloriidi, mistõttu tuleb need eemaldada enne ravimi tilgutamist silma, 15 minuti pärast
võib need silma tagasi panna (vt lõik 4.2).

Lõplikud andmed koostoimete kohta puuduvad.

On teatatud paradoksaalsetest silmasisese rõhu tõusudest, mis kaasnevad kahe prostaglandiini
kooskasutamisega. Seega pole soovitatav kasutada koos kahte või enam prostaglandiini, selle analoogi või
derivaati.

Lapsed
Koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Rasedus
Ravimi ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud. Latanoprost omab potentsiaalset farmakoloogilise toime
riski rasedusele, lootele või vastsündinule. Seetõttu ei tohi latanoprosti raseduse ajal kasutada.

Imetamine
Latanoprost ja selle metaboliidid erituvad tõenäoliselt rinnapiima ning seetõttu ei tohi latanoprosti
kasutada imetavate emade puhul või tuleb rinnaga toitmine katkestada.

Nagu ka teiste silmaravimite puhul, võib silmatilkade silma tilgutamine põhjustada mööduvat nägemise
hägustumist Kuni selle möödumiseni ei tohi patsiendid juhtida autot ega töötada masinatega.
.

Enamus täheldatud kõrvaltoimetest ilmneb silmades. Viieaastasel avatud latanoprosti ohutusuuringul
tuvastati 33% uuringus osalenud patsientidest silma virkerkesta värvuse muutusi (vt lõik 4.4). Teised
kõrvaltoimed on üldjuhul mööduvad ning ilmnevad ravimi manustamise käigus.

Kõrvaltoimed on kategoriseeritud esinemissageduse järgi järgnevalt:

Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid:
Teadmata: herpeetiline sarvkestapõletik (Herpetic keratitis).

Närvisüsteemi häired:
Teadmata: peavalu, pearinglus.

Silma kahjustused:
Väga sage: vikerkesta pigmentatsiooni tugevnemine, kerge kuni mõõdukas konjunktiivi hüpereemia ja
silmaärritus (põletustunne, terakeste tunne silmas, sügelus, torkiv või võõrkehatunne silmas); ripsmete
muutused (ripsmete pikenemine, paksenemine, tumenemine, tihenemine) (enamikul juhtudest teatatud
Jaapani päritolu patsientidel).
Sage: mööduvad epiteeli punkterosioonid (enamasti sümptomiteta); blefariit; silmavalu.
Aeg-ajalt: silmalauturse: silma kuivus, keratiit, hägune nägemine, konjunktiviit.
Harv: iriit/uveiit (enamikul juhtudest on neid täheldatud patsientidel, kellel ei olnud soodustavaid
tegureid); makulaarne turse; sümptomaatiline sarvkesta turse ja erosioonid; periorbitaalne turse; valesti
suunatud ripsmed, mis võivad mõnikord põhjustada silma ärritust; ripsmete lisarida Meibomi näärmete
ava juures (distihhiaas).
Teadmata: iirise tsüst.

Südame häired:
Väga harv: olemasoleva stenokardia ägenemine.
Teadmata: palpitatsioonid.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Harv: astma; astma ägenemine ja düspnoe.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Aeg-ajalt: nahalööve.
Harv: paikne nahareaktsioon silmalaugudel; silmalaugude naha tumenemine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Teadmata: müalgia, artralgia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Väga harv: valu rinnus.

Lapsed
Kahes lühiajalises kliinilises uuringus (≤12 nädalat), mis hõlmas 93 (25 ja 68) last, oli ohutusprofiil
sarnane täiskasvanute omaga ja uusi kõrvaltoimeid kindlaks ei tehtud. Lühiajalise kasutamise
ohutusprofiilid laste erinevates alarühmades olid samuti sarnased (vt lõik 5.1). Võrreldes täiskasvanutega
esineb lastel sagedamini järgmisi kõrvaltoimeid: nasofarüngiit ja palavik.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Latanoprosti üleannustamise korral ei ole peale silmade ärrituse ja konjunktiivide hüpereemia teatatud
teistest kõrvaltoimetest.

Juhul, kui latanoprosti on ekslikult manustatud suu kaudu, võib vajalikuks osutuda järgnev informatsioon:
Üks pudel sisaldab 125 mikrogrammi latanoprosti. Üle 90% preparaadist metaboliseerub esmase
maksapassaaži käigus. Intravenoosne infusioon annuses 3 mikrogrammi/kg tervetel vabatahtlikel ei
põhjustanud mingeid sümptomeid, kuid annus 5,5...10 mikrogrammi/kg põhjustas iiveldust, kõhuvalu,
pearinglust, väsimust, õhetust ja higistamist. Latanoprosti intravenoossel manustamisel ahvidele annuses
kuni 500 mikrogrammi/kg ei ole täheldatud raskeid kõrvaltoimeid kardiovaskulaarsüsteemile.

Latanoprosti intravenoosset manustamist ahvidele on seostatud mööduva bronhokonstriktsiooniga.
Keskmise raskusastme bronhiaalastmaga patsientidel siiski ei põhjustanud ka seitse korda terapeutilisest
annusest suurema annuse latanoprosti silma manustamine bronhokonstriktsiooni.

Ravi
Latanoprosti üleannustamisel on ravi sümptomaatiline.

Farmakoterapeutiline rühm: glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, prostaglandiini analoogid,
ATC-kood: S01EE01.

Toimeaine latanoprost, prostaglandiin F2-alfa analoog, on prostanoidi FP-retseptori selektiivne agonist, mis
vähendab silmasisest rõhku vesivedeliku väljavoolu suurendamise kaudu. Silmasisese rõhu langus
inimesel algab ligikaudu 3…4 tunni jooksul pärast manustamist ning maksimaalne toime saabub 8...12
tunni järel. Rõhu langus jääb püsima vähemalt 24 tunniks.

Uuringud katseloomadel ja inimestel näitavad, et ravimi peamiseks toimemehhanismiks on
uveoskleraalse väljavoolu suurenemine, kuigi inimestel on mõningal määral täheldatud ka
väljavoolutakistuse vähenemist.

Olulise tähtsusega uuringud on tõestanud latanoprosti efektiivsust monoteraapiana. Lisaks on teostatud
kliinilisi uuringuid ravimeid kombineerides. Nende hulgas on uuringuid, mis näitavad, et latanoprost on
toimiv ka kooskasutatuna beetaadrenergiliste antagonistidega (timolool). Lühiajalised uuringud (1 kuni 2
nädalat) näitavad, et kombineerides latanoprosti adrenergiliste agonistidega (dipivalüülepinefriiniga) ja
suukaudsete karboanhüdraasi inhibiitoritega (atsetasoolamiididega), on toime aditiivne ning
kombinatsioonis koliinergiliste retseptorite agonistidega (pilokarpiin) on latanoprosti koostoime vähemalt
osaliselt aditiivne.

Kliinilised uuringud on näidanud, et latanoprostil ei ole silma vesivedeliku tootmisele märkimisväärset
toimet. Ei ole leitud toimet vere ja silma vesivedelikuvahelisele barjäärile.

Ahvidel tehtud katsed näitavad, et kliinilises annuses latanoprosti kasutamine ei oma toimet
intraokulaarsele vereringele või on see toime mitteoluline. Paikse manustamise korral on siiski võimalik
kerge kuni mõõduka konjunktivaalse ja episkleraalse hüpereemia teke.

Ekstrakapsulaarse läätse eemaldamise läbi teinud ahvide silmade krooniline ravimine latanoprostiga silma
võrkkesta veresooni fluorestsiinangiograafilise meetodi andmeil ei mõjutanud.

Latanoprost ei indutseerinud lühiajalise ravi korral inimesel pseudofaakiliste silmade tagumises
segmendis fluorestsiini tekkimist.

Latanoprostil pole leitud kiinilistes annustes kasutamisel märkimisväärset farmakoloogilist toimet
kardiovaskulaarsele süsteemile ega hingamiselundkonnale.

Lapsed
Latanoprost-ratiopharm efektiivsust lastel vanuses ≤ 18 aasta näidati 12-nädalases topeltpimedas
latanoprosti kliinilises uuringus võrreldes timolooliga 107 patsiendil, kellel oli diagnoositud silma
hüpertensioon ja laste glaukoom. Vastsündinute vanus pidi olema vähemalt 36 gestatsiooninädalat.
Patsiendid said 0,005% latanoprosti üks kord ööpäevas või 0,5% (või alla 3-aastased valikuliselt 0,25%)
timolooli kaks korda ööpäevas. Efektiivsuse esmane tulemusnäitaja oli silma siserõhu (intraocular
pressure, IOP) keskmine langus uuringu 12. nädalal võrreldes esialgsega. Keskmine IOP langus
latanoprosti- ja timoloolirühmades oli sarnane. Kõigis uuritud vanuserühmades (0…< 3 aastat, 3…< 12
aastat ja 12…18 aastat) oli keskmine IOP langus 12. nädalal latanoprostirühmas samasugune kui
timoloolirühmas. Ent efektiivsuse andmed vanuserühmas 0…< 3 aastat põhinesid ainult 13-l latanoprosti
saanud patsiendil ja vastavad efektiivsuse andmed vanusegrupis 0…<1 aastat 4 patsiendil kliinilistes
uuringutes puuduvad. Andmed enneaegsete laste kohta (alla 36 gestatsiooninädala) puuduvad.

IOP langus esmase kaasasündinud/infantiilse glaukoomiga (primary congenital/infantile glaucoma, PCG)
patsientide alarühmas oli samasugune latanoprosti- ja timoloolirühmas. Mitte-PCG alarühmas (st
juveniilne avatudnurga glaukoom, afaakiline glaukoom) esinesid samasugused tulemused nagu PCG
alarühmas.

Mõju IOP-le täheldati pärast esimest ravinädalat (vt tabel) ja see püsis 12-nädalase uuringu jooksul nagu
täiskasvanutel.

Tabel: IOP langus (mmHg) 12. nädalal ravirühma ja algdiagnoosi alusel

Latanoprost
Timolool
N=53
N=54
Algne keskmine (SH)
27,3 (0,75)
27,8 (0,84)
Muutus võrreldes algsega 12. nädalal*
-7,18 (0,81)
-5,72 (0,81)
(SH)
p-väärtus vs timolool
0,2056

PCG
Mitte-PCG
PCG
Mitte-PCG
N=28
N=25
N=26
N=28
Algne keskmine (SH)
26,5 (0,72)
28,2 (1,37)
26,3 (0,95)
29,1 (1,33)
Muutus võrreldes algsega 12. nädalal*
-5,90 (0,98)
-8,66 (1,25)
-5,34 (1,02)
-6,02 (1,18)
(SH)
p-väärtus vs timolool
0,6957
0,1317



SH: standardhälve.
* Kohandatud hinnang kovariatsiooni (ANCOVA) mudeli analüüsi alusel.

Latanoprost (molekulaarmassiga 432,58) on isopropüülester, mis iseenesest on ravimi inaktiivne eelvorm,
mis pärast hüdrolüüsumist latanoprosti happeliseks vormiks muutub bioloogiliselt toimivaks.

Ravimi eelvorm imendub hästi läbi sarvkesta ja kogu ravim, mis siseneb silma vesivedelikku,
hüdrolüüsitakse sarvkesta läbimisel.

Uuringud inimestel näitavad, et maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus saabub pärast paikset
manustamist 2 tunni möödumisel. Latanoprosti paiksel manustamisel ahvidele jaotus see peamiselt silma
eesmises segmendis, konjunktiivis ja silmalaugudes. Silma tagumisse segmenti jõuab vaid vähene kogus
ravimit.

Latanoprosti happeline vorm silmas praktiliselt ei metaboliseeru. Ravimi peamine metabolism toimub
maksas. Plasma poolväärtusaeg inimesel on 17 minutit. Peamised metaboliidid, 1,2-dimeer ja 1,2,3,4-
tetrameer, ei ole loomkatsetes bioloogilist aktiivsust näidanud või on avaldunud ainult nõrk bioloogiline
aktiivsus. Metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Lapsed
Latanoprosthappe plasmakontsentratsioonide avatud farmakokineetiline uuring viidi läbi 22 täiskasvanul
ja 25 lapsel (sünnist kuni < 18 aasta vanuseni), kellel esines silma hüpertensioon ja glaukoom. Kõiki
vanuserühmi raviti 0,005% latanoprostiga annuses üks tilk ööpäevas mõlemasse silma vähemalt 2 nädala
jooksul. Latanoprosthappe süsteemne ekspositsioon oli ligikaudu 2 korda suurem 3…< 12-aastastel ja 6
korda suurem < 3-aastastel lastel võrreldes täiskasvanutega, kuid säilis süsteemsete kõrvaltoimete lai
ohutusvahemik (vt lõik 4.9). Plasma maksimaalse kontsentratsiooni saavutamiseks kulunud aja
mediaanväärtus oli 5 minutit pärast manustamist kõigis vanuserühmades. Plasma eliminatsiooni
poolväärtusaja mediaanväärtus oli väike (< 20 minutit), ühesugune nii lastel kui ka täiskasvanud
patsientidel ning ei põhjustanud tasakaalukontsentratsiooni tingimustes latanoprosthappe kuhjumist
süsteemses vereringes.

Latanoprosti silma-, samuti süsteemset toksilisust on uuritud mitmel loomaliigil. Üldiselt on latanoprost
hästi talutav ja ohutu. Süsteemset toksilisust põhjustab annus, mis on vähemalt 1000 korda suurem kui
silma manustatav terapeutiline annus. Näidatud on, et ilma anesteesiata intravenoosselt ahvidele
manustatud latanoprosti suured annused (ligikaudu 100 korda suurem kui terapeutiline annus kilogrammi
kehamassi kohta) tõstavad hingamissagedust, mis viitab ilmselt lühiaegsele bronhokonstriktsioonile.
Loomkatsed ei näita, et latanoprostil oleks sensibiliseerivaid toimeid.

Küülikutel või ahvidel ei ole toksilisi toimeid täheldatud latanoprosti manustamisel silma kuni 100
mikrogrammi ööpäevas (terapeutiline annus 1,5 mikrogrammi/silma/ööpäevas). Loomkatsed on samas
näidanud, et latanoprost suurendab ahvidel vikerkesta pigmenteerumist.

Pigmenteerumise suurenemise mehhanismiks on tõenäoliselt melaniini sünteesi suurenemine vikerkesta
melanotsüütides proliferatiivseid muutusi kaasamata. Vikerkesta värvuse muutus võib olla püsiv.

Kroonilise silmatoksilisuse uuringutes on näidatud, et latanoprosti manustamisel silma 6 mikrogrammi
ööpäevas põhjustab ka silmalau suurenenud lõhenemist. See toime on pöörduv ja esineb terapeutilise
annuse ületamisel. Inimestel sellist toimet täheldatud pole.

Latanoprostiga läbi viidud pöördmutatsiooni testid andsid negatiivseid tulemusi bakterite, hiire lümfoomi
geenmutatsioonide ja hiire mikrotuumade testi puhul. In vitro inimese lümfotsüütidel täheldati
kromosoomide aberratsioone. Samasuguseid toimeid täheldati looduslikult esineva prostaglandiin
F2-alfa’ga, näidates, et tegemist on prostaglandiinide rühmale omase toimega.

Täiendavad mutageensuse uuringud in vitro/in vivo plaanivälise DNA sünteesi kohta rottidel olid
negatiivsed ning näitavad, et latanoprostil ei ole mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringud hiirtel ja
rottidel olid negatiivsed.

Latanoprostil ei ole loomuuringutes leitud mingeid toimeid isas- või emasloomade fertiilsusele.
Embrüotoksilisuse uuringus rottidel ei täheldatud latanoprostil intravenoossel manustamisel (annustes 5
mikrogrammi/kg, 50 mikrogrammi/kg ja 250 mikrogrammi/kg ööpäevas) embrüotoksilist toimet. Siiski
põhjustas latanoprost küülikutel loote surmajuhtumite arvu suurenemist annuste puhul alates 5
mikrogrammi/kg ööpäevas.

Annus 5 mikrogrammi/kg ööpäevas (ligikaudu 100 korda suurem kui kliiniline annus) põhjustas
märkimisväärset embrüofetaalset toksilisust, mida iseloomustas loote hilise resorptsiooni ja abortide
esinemissageduse suurenemine ning loote kaalu vähenemine.

Teratogeenset toimet ei ole täheldatud.

Bensalkooniumkloriid
Naatriumkloriid
Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat
Dinaatriumvesinikfosfaatdodekahüdraat
Süstevesi

In vitro uuringutes on tiomersaali sisaldavate silmatilkade segamisel latanoprostiga ilmnenud
sadestumine. Kui taolisi ravimeid kasutatakse, peab ravimite manustamise vahel olema vähemalt 5-
minutiline intervall.

3 aastat.
Pärast pudeli esmast avamist on ravim kasutamiskõlblik 4 nädalat.

Hoida külmkapis (2°C...8°C).
Mitte lasta külmuda.
Hoida pudel välispakendis, valguse eest kaitstult.

LDPE pudel koos tilgutiga, HDPE keeratav kork tihendiga.

Iga pudel sisaldab 2,5 ml silmatilkade lahust.

Pakendi suurused: 1 x 2,5 ml silmatilgad, 3 x 2,5 ml silmatilgad, 6 x 2,5 ml silmatilgad.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.