IXEL

Toimeained: milnatsipraan

Ravimi vorm: kõvakapsel

Ravimi tugevus: 50mg 56TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on IXEL ja milleks seda kasutatakse

Ixel 25 mg ja 50 mg kõvakapslid kuuluvad ravimirühma, mida nimetatakse antidepressantideks.
Seda kasutatakse depressiivsete seisundite raviks täiskasvanutel. Toime saabumiseni võib kuluda
1…3 nädalat.

2. Mida on vaja teada enne IXEL võtmist

Ärge võtke Ixel'it
- kui olete milnatsipraani või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
- kombinatsioonis teiste ravimitega: mitteselektiivsete MAO (monoamiini oksüdaasi) inhibiitorite
(iproniasiidi, nialamiidi), B-selektiivsete MAO inhibiitorite (selegiliini), digitaalise preparaatide
(digoksiini) ja migreeniravimitega, mis kuuluvad ravimirühma, mida nimetatakse triptaanideks
(sumatriptaan jt) (vt „Võtmine koos teiste ravimitega“).
- kui te toidate last rinnaga.
- kui teil on ravile allumatu hüpertensioon, raske või ebastabiilne südame pärgarterite haigus.

Üldjuhul ei tohi seda ravimit võtta
- kombinatsioonis süstitava epinefriini ja norepinefriiniga, klonidiiniga, A-selektiivsete MAO
inhibiitoritega (moklobemiid, toloksatoon) (vt „Muud ravimid ja Ixel“).
- kui teil on eesnäärme suurenemisest (prostata adenoomist) tingitud urineerimisraskused.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enesetapumõtted ja depressiooni või ärevushäire halvenemine
Kui teil on on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või
enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante,
sest kõik need ravimid nõuavad toime tekkimiseks aega (tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid mõnikord
kauem).
Teil võib tõenäolisemalt tekkida selliseid mõtteid:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud, et psühhiaatriliste
häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti antidepressandiga, esines suurem risk
suitsidaalse käitumise tekkeks.
Kui Teil tekib mistahes ajahetkel enesevigastamise- või enesetapumõtteid, pöörduge otsekohe oma arsti
poole või minge haiglasse.
Teile võib olla kasulik, kui räägite oma sugulasele või lähedasele sõbrale, et olete depressioonis või
kannatate ärevushäire all ning palute neil lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile,
kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie
käitumises.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel
Ixel’it ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Lisaks tuleks silmas
pidada, et alla 18-aastastel lastel esineb antud ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud
risk kõrvaltoimete nagu enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt vägivaldsus,
vastanduv käitumine ja viha) tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Ixel’it määrata ka alla 18-aastastele
patsientidele juhul, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Ixel’it välja kirjutanud alla
18-aastasele isikule ning te soovite seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige
oma arsti, kui alla 18-aastasel Ixel’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks
ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud Ixel’i kasutamise pikaajaline ohutus kasvamisele, küpsemisele ja
kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Pidage nõu oma arstiga, kui teil on
- ravi algul unehäired või närvilisus;
- neerupuudulikkus: arst peab ööpäevast annust kohandama;
- eesnäärme suurenemine (prostata adenoom) või urineerimisraskused;
- kõrgvererõhutõbi (hüpertensioon) või südamehaigus;
- nägemishäired, millega kaasneb silmasisese vedeliku rõhu suurenemine (kitsanurga glaukoom);
- praegu või on varem esinenud epilepsiat.

KUI TE EI OLE MILLESKI KINDEL, PIDAGE NÕU OMA ARSTI VÕI APTEEKRIGA.

Muud ravimid ja Ixel
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.

Ärge võtke seda ravimit kombinatsioonis:
- mõnede depressiooniravimitega (iproniasiid, nialamiid);
- mõnede Parkinsoni tõve ravimitega (selegiliin);
- mõnede südameravimitega (digitaalise preparaadid, nt digoksiin);
- mõnede migreeniravimitega (sumatriptaan või teised sama rühma migreeniravimid).

Kui arst ei ole soovitanud teisiti, ärge võtke seda ravimit kombinatsioonis
- mõnede kardiovaskulaarse toimega ravimitega (epinefriini või norepinefriini süst, klonidiin või
sellesarnased ravimid);
- mõnede depressiooniravimitega (moklobemiid, toloksatoon).

Ixel koos koos toidu, joogiga ja alkoholiga
Alkohoolsete jookide või alkoholi sisaldavate ravimite samaaegne manustamine ei ole soovitatav.

Ixel 25 mg või 50 mg kõvakapslid tuleb sisse võtta koos klaasitäie veega, eelistatult toidukorra ajal.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Raseduse ajal ei ole soovitatav seda ravimit võtta. Kui te saate ravi ajal teada, et olete rase, pidage nõu
oma arstiga, sest ainult tema saab otsustada, kas ravi jätkata või mitte.
Kui te võtate Ixel 25 mg või 50 mg kõvakapsleid sünnituse ajal, võib teie lapsel kohe või varsti pärast
sündimist tekkida pöörduvad sümptomid, mis tulenevad ärajätusündroomist või kokkupuutest
milnatsipraaniga. Sel juhul tuleb rakendada kliinilist jälgimist.

Imetamine
See ravim võib erituda rinnapiima. Seetõttu on rinnaga toitmine vastunäidustatud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Sõidukite juhtimisel ja masinatega töötamisel on soovitav eriline ettevaatus, sest esineb risk pearingluse
tekkeks, eriti ravi algul.

3. Kuidas IXEL võtta

Kuidas Ixel'it võtta

Annustamine
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Soovitatav annus on 1 kõvakapsel hommikul ja 1 kõvakapsel õhtul, eelistatult söögi ajal.

Kui teil on tunne, et Ixel'i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis ja -tee
Suukaudne.
Neelake kõvakapslid alla koos klaasitäie veega söögikorra ajal.

Kestus
Ravi kestab tavaliselt mitu kuud.
Ärge lõpetage ravi iseseisvalt, kuigi tunnete ennast paremini. Vajadusel peab ravi lõpetama järk-järgult
vastavalt arsti juhistele.

Kui te võtate Ixel'it rohkem kui ette nähtud
Te peate otsekohe pöörduma oma arsti poole või minema lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Ixel'it võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

LÄHTUGE ALATI OMA ARSTI ETTEKIRJUTUSTEST.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed võivad tekkida eeskätt ühel või kahel esimesel milnatsipraanravi nädalal.

Kui teil tekivad järgmised sümptomid, peate te kohe oma arstiga ühendust võtma, nt:
- kui teil tekib lööve või allergiline reaktsioon, nt sügelus, huulte/keele turse või vilistav
hingamine/hingeldus, lõpetage kapslite võtmine ja teavitage koheselt oma arsti
- kui teil järsku tekib näo, käte või jalgade nõrkus või tuimus, eriti, kui see esineb ühel poolel või kui
kõne muutub segaseks (need on insuldi tunnused)
- kui teil tekivad probleemid südamega, nt valud rindkeres (pingetunne, rõhumis- või pigistustunne)
- kui teil tekivad nähtude kogum, mis viitab serotoniini liiale teie ajus (serotoniinergiline sündroom) -see väljendub kõrges palavikus, iivelduses, liighigistamises, ärevuses, kuumahoogudes,
lihastõmblustes või värisemises, südamepekslemises ja agiteerituses. Seda sündroomi on täheldatud
sagedamini siis, kui patsient kasutab samal ajal ka teisi ravimeid.

Järgmised on väga sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad enam kui 1 kasutajal 10st)
- iiveldus, peavalu

Järgmised on sageli esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 100st)
- agiteeritus, ärevus, söömishäired, unehäired, suitsidaalne käitumine
- migreen, värisemine, pearinglus, tundlikkuse häired, unisus
- oma südamelöökide tundmine (palpitatsioonid), kiire südamerütm (tahhükardia), vererõhu tõus,
kuumahood
- kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, suu kuivus, seedehäired, oksendamine
- sügelus, nahalööve, liighigistamine
- lihasvalu
- võimetus urineerida, ebatavaliselt sage urineerimine (pollakiuuria)
- raskused erektsiooni saavutamisega, ejakulatsiooni häired, munandivalu
- väsimus

Järgmised on aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (esinevad 1...10 kasutajal 1000st)
- suureneneud lipiide sisaldus veres, kehakaalu langus
- paanikatunne, segaduses olemise tunne, meelepetted, imelike nägemuste või helide kuulmine
(hallutsinatsioonid), hüperaktiivne käitumine või mõtlemine (mania), libiido vähenemine,
ebatavalised unenäod, enesetapu mõtted
- mäluhäired, rahutu olek (akatiisia), tasakaaluhäired, maitsetundlikkuse muutused, minestamine
- ähmane nägemine, kuivad silmad, silmavalu, nägemisteravuse langus, pupillide laienemine
(müdriaas)
- pearingluse või „karusellil-olemise-tunne“ (vertiigo), helin kõrvades
- probleemid südamega, nt vereõhu langus, ülejuhte häired
- madal vererõhk, vereringe häired, mis tekitab varvaste ja sõrmede tuimust ja kahvatust (Raynaud’
sündroom), ortostaatiline hüpotensioon (vererõhu langus püstitõusmisel)
- hingamisraskused, köha, ninakuivus, kõri-neelu häired
- seederakti häired, nt gastriit, stomatiit, ebamugavustunne maos, haavandid, hemorroidid
- maksanäitajate muutused
- nahahaigused (dermatoosid), naha allergiad (nõgestõbi), nahapõletik (dermatiit)
- lihasvalu või lihasjäikus
- kuseteede häired, nt urineerimishäired, kusepeetus, kusepidamatus, võimalik on punast värvi uriin
- mõnedel naistel võivad tekkida ebaregulaarsed, rohke vereeritusega menstruatsioonid või „päevad“
ära jääda
- eesnäärme häired
- ebatavaline tunne, palavik, valu

Järgmised on harva esinevad kõrvaltoimed (esinevad vähem kui 1 kasutajal 1000st)
- uriini kogust reguleeriva hormooni eritumise häired (antidiureetilise hormooni liignõristuse
sündroom)
- psühhootilised häired
- tahtmatud liigutused (düskineesia), parkinsonism (suurenenud süljeeritus, skeleti lihaste jäikus,
keha liigutamise võime häired või langus, mis ei mõjuta nägu, lihaspinge, värisemine)
- stenokardia (valu ja pigistunne rindkeres)
- maksapõletik, maksarakkude kahjustus
- ülitundlikkus päikesevalgusele (valgustundlikkuse reaktsioon)

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud, kui nende täpset esinemissagedust ei ole võimalik
määrataja seetõttu klassifitseeritakse neid sagedusega „teadmata“:
Naatriumi sisalduse langus veres (hüponatreemia) ja naha ning limaskestade veritsus, krambid, eriti
varasema epilepsiaga patsientidel.

Mõnede kõrvaltoimete põhjuseks võib olla ka teie depressioon.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas IXEL säilitada

Kuidas Ixel'it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab kuu
viimasele päevale.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ixel sisaldab
- Toimeaine on milnatsipraan.
1 kapsel sisaldab:
25 mg milnatsipraanvesinikkloriidi, mis vastab 21,77 mg-le puhtale milnatsipraanile või
50 mg milnatsipraanvesinikkloriidi, mis vastab 43,55 mg-le puhtale milnatsipraanile.

- Abiained on kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, kaltsiumkarmelloos, povidoon K30 (polüvidoon
K30), veevaba hüdrofoobne kolloidne ränidioksiid, magneesiumstearaat, talk, titaandioksiid (E171),
punane ja kollane raudoksiid (E172), želatiin.

Kuidas Ixel välja näeb ja pakendi sisu
Ixel 25 mg kapsel: nii keha kui kaas on roosa. Kapslil on sissepressitud kiri “Ixel 25”.
Ixel 50 mg kapsel: keha on roostevärvi ja kaas on roosa. Kapslil on sissepressitud kiri “Ixel 50”.

Ixel 25 mg: 14, 28, 56 või 112 kõvakapslit blisterpakendis (PVC/alumiinium).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Ixel 50 mg on saadaval: 56 kõvakapslit blisterpakendis (PVC/alumiinium).

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Pierre Fabre Médicament
45, place Abel Gance
92100 Boulogne
Prantsusmaa

Tootja
Pierre Fabre Médicament Production
45, place Abel Gance
92100 Boulogne
Prantsusmaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Orivas Estonia OÜ
Regati pst 1#321
11911 Tallinn
Tel: +372 6398845
Mob: +372 56251065
[email protected]

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2014




Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Ixel, 25 mg kõvakapslid

Ixel, 50 mg kõvakapslid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks kapsel sisaldab 25 mg või 50 mg milnatsipraanvesinikkloriidi, mis vastab 21,77 mg või 43,55
mg milnatsipraanile.

INN. Milnacipranum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Kõvakapsel.

Ixel 25 mg kapsel: kaas ja keha on roosad, sissepressitud kirjaga "Ixel 25".

Ixel 50 mg kapsel: roosa kaas ja roostevärvi keha, sissepressitud kirjaga "Ixel 50".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Depressiooni ravi täiskasvanutel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Annustamine ja
Soovitatav annus on 100 mg ööpäevas jaotatuna kaheks 50 mg annuseks: 1 kapsel hommikul ja õhtul,
eelistatult koos söögiga.


Sel juhul kasutage 50 mg kapsleid.
Eakatel ei ole annuse kohandamine vajalik, kuni neerufunktsioon on normaalne (vt lõik 5.2).

Neerupuudulikkusega patsientidel on vajalik annust kohandada.

Soovitatav on vähendada annust 50 mg või 25 mg-ni sõltuvalt neerufunktsiooni muutuste astmest (vt
lõik 5.2).
Sel juhul kasutage 25 mg kapsleid.

Soovitatav annustamisskeem on järgmine:

Kreatiniini kliirens (Krkl)
Annustamine/24 h
(ml/min)

Krkl > 60
50 mg x 2
60 > Krkl > 30
25 mg x 2
30 > Krkl > 10
25 mg

Ravi kestus

Antidepressantravi on sümptomaatiline.
Nagu kõigi antidepressantide puhul, ilmneb milnatsipraani ravitoime alles teatud viivitusega, mis võib
varieeruda 1 kuni 3 nädalani.
Ühe depressiivse episoodi ravi peaks kestma mitu kuud (tavaliselt ligikaudu 6 kuud), et ära
hoida retsidiive.

Milnatsipraanravi tuleb lõpetada järk-järgult.

Samaaegne psühhotroopne ravi

Ärevuse sümptomite tekke või halvenemise ära hoidmiseks ravi algul võib olla kasulik,
kui samaaegselt kirjutatakse välja sedatiivseid või anksiolüütilisi ravimeid.
Kuid anksiolüütikum ei kaitse patsienti tingimata suitsiidikatsete eest.

4.3. Vastunäidustused

Seda ravimit ei tohi kunagi kasutada järgmistel juhtudel:

- teadaolev ülitundlikkus milnatsipraani suhtes;
- samaaegne mitteselektiivsete MAO-inhibiitorite, B-selektiivsete MAO-inhibiitorite,
digitaalise preparaatide ja 5-HT1D agonistide (sumatriptaan) kasutamine (vt lõik 4.5);

- imetamine.
- ravile allumatu hüpertensioon, raske või ebastabiilne koronaartõbi (need seisundid võivad
vererõhu või pulsisageduse tõustes komplitseeruda).

Järgmistel juhtudel on milnatsipraani kasutamine üldjuhul keelatud:

- koos epinefriini ja norepinefriiniga parenteraalsel manustamisel, klonidiini ja selle
sarnaste ühendite ja A-selektiivsete MAO-inhibiitoritega (vt lõigud 4.4 ja 4.5);

- eesnäärme hüpertroofia ja teised urogenitaalsed häired.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine

Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud
juhtumite) suurenenud riskiga. See risk püsib kuni olulise remissiooni saabumiseni. Kuna
paranemist ei pruugi ilmneda mõne või enama esimese ravinädala jooksul, tuleb patsiente
hoolikalt jälgida kuni sellise paranemise ilmnemiseni. Üldine kliiniline kogemus näitab, et
paranemise algstaadiumides võib suitsiidirisk suureneda.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esineb olulisel määral
suitsiidimõtteid enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseteks
ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega
täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas, et
võrreldes platseeboga on antidepressante saavatel alla 25-aastastel patsientidel suitsidaalse
käitumise risk suurenenud.


Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide põhjalik järelvalve,
seda eriti ravi alguses ja annuse muutmiste järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada
vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise, suitsiidimõtete või
suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda selliste
sümptomite tekkel otsekohe arsti poole.

Kasutamine lastel ja 18-aastastel noorukitel

Milnatsipraani ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravis. Kliinilistes katsetes esines
antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem
suitsiidikäitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust,
vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti
suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaselt
ohutusalast teavet ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvamisele,
küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Unetuse või närvilisuse all kannatavad haiged võivad ajutiselt ravi alguses vajada
sümptomaatilist ravi.
Kui patsiendil tekivad ravi käigus väljendunud mania sümptomid, tuleb ravi
milnatsipraaniga katkestada ja enamikul juhtudel tuleb määrata sedatiivne
antipsühhootiline ravi.
Ehkki ei ole tõendeid milnatsipraani koostoimest alkoholiga, on ravi ajal soovitatav
hoiduda alkoholi tarbimisest, samuti kui kõigi psühhotroopsete ravimite puhul.

Tervetel vabatahtlikel suurenes milnatsipraani süsteemne ekspositsioon organismis 20%, kui
seda manustati koos levomepromasiiniga. Veel suurem võib olla mõju ravimite
kombineerimisel neerukahjustusega haigetel või eakatel.

Milnatsipraani tuleb välja kirjutada ettevaatusega järgmistel juhtudel:

- neerupuudulikkusega haiged:
annust on võib-olla vaja vähendada eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemise tõttu (vt lõik
4.2).
- patsientidel, kellel on anamneesis urineerimisraskused, eriti prostata hüpertroofia ja
teiste urogenitaalhaigustega patsiendid. Kuna milnatsipraani toimemehhanismi üks osa
on noradrenergiline toime, siis on vajalik jälgida patsiente urineerimishäirete tekkimise
suhtes.
- hüpertensiooni või südamehaigusega patsiendid:
ravi alustamisel, annuse suurendamisel ja perioodiliselt milnatsipraan-ravi ajal on kõikidel
patsientidel soovitatav jälgida vererõhku ja südamelöögi sagedust; eriti hoolikat jälgimist
vajavad teadaoleva kardiovaskulaarse riskiga patsiendid.
- kitsanurga glaukoomiga patsiendid;
- epilepsiaga patsiendid või epilepsia anamneesis: milnatsipraani tuleb kasutada
ettevaatusega ja krampide tekke korral lõpetada ravi.

Patsientidel, kes on saanud ravi serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega, on esinenud
hüponatreemia juhte; võimalik, et selle põhjuseks on antidiureetilise hormooni ebaadekvaatse
nõristuse sündroom. Eakatel, diureetikume kasutavatel või muud teadaolevalt hüponatreemiat
põhjustavat ravi saavatel patsientidel ja maksatsirroosi või alatoitumisega patsientidel tuleb
rakendada ettevaatust.

Seoses serotoniini tagasihaarde inhibiitorite kasutamisega on teatatud verejooksu juhtudest, mis
mõnikord olid tõsised. Patsientide puhul, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete
antikoagulantidega (ravimid, mis mõjutavad vereliistakute funktsiooni, nt MSPVA-d ja aspiriin)
või teiste ravimitega, mis võivad suurendada verejooksu riski, tuleb rakendada ettevaatust. Samuti
on nõutav ettevaatus, kui patsiendil on varem esinenud veritsushäireid.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

VASTUNÄIDUSTATUD KOMBINATSIOONID

- Koos mitteselektiivsete MAO inhibiitoritega (iproniasiid)

Serotoninergilise sündroomi* risk (vt allpool).


MAO inhibiitoritega ravi lõpetamise ja milnatsipraaniga ravi alustamise vahel peab olema
kahenädalane intervall ning milnatsipraanravi lõpetamise ja MAO inhibiitoritega ravi alustamise
vahel peab olema vähemalt ühenädalane intervall.

* Serotoninergiline sündroom:

Mõnedel juhtudel võib ravimite üleannustamisel või teatud ravimite (liitium) kasutamisel
tekkida serotoninergiline sündroom, mille korral on nõutav otsekohe lõpetada ravi
milnatsipraaniga. Serotoninergilist sündroomi iseloomustab samaaegselt või järk-järgult (vahel
järsku) tekkiv sümptomite kompleks, mille tõttu võib haige vajada statsionaarset ravi ja mis
võib isegi põhjustada surma.

Võivad esineda järgmised sümptomid:

- psühhiaatrilised (agitatsioon, segasus, hüpomania, võimalik kooma),
- motoorsed (müokloonus, treemor, hüperrefleksia, rigiidsus, hüperaktiivsus),
- vegetatiivsed (hüpo- või hüpertensioon, tahhükardia, külmavärinad, hüpertermia,
higistamine),
- gastrointestinaalsed (kõhulahtisus).

Range kinnipidamine määratud annusest on oluline faktor serotoninergilise sündroomi
ärahoidmisel.

- Koos B-selektiivsete MAO inhibiitoritega (selegiliin)

Risk paroksüsmaalse hüpertensiooni tekkeks.
B-selektiivse MAO inhibiitoriga ravi lõpetamise ja milnatsipraaniga ravi alustamise vahel peab
olema kahenädalane intervall. Vähemalt ühenädalane intervall peab olema milnatsipraaniga ravi
lõpetamise ja B-selektiivse MAO inhibiitoriga ravi alustamise vahel.

- Koos 5-HT1D-agonistidega (sumatriptaan jt)

Samasuunaline toime selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega.
Hüpertensiooni, koronaararterite vasokonstriktsiooni risk summeeruva serotoninergilise toime
tõttu. Pärast ravi lõpetamist milnatsipraaniga tuleb oodata üks nädal enne ravi alustamist 5-
HT1D-agonistidega.

- Koos digitaalise preparaatidega (digoksiin jt)

Hemodünaamilise toime võimendumise oht, eriti parenteraalsel manustamisel.

MITTESOOVITAVAD KOMBINATSIOONID

- Koos epinefriini, norepinefriiniga (alfa- ja beetasümpatomimeetikumid)

Süsteemse toime tõttu parenteraalsel manustamisel.
Paroksüsmaalne hüpertensioon koos võimaliku arütmiaga (pärsitakse epinefriini või
norepinefriini sisenemine sümpaatilisse närvikiudu).

- Koos klonidiini ja selle sarnaste ühenditega (teatatud on koostoimetest
desipramiini ja imipramiiniga)

Klonidiini antihüpertensiivse toime inhibeerimine (antagonism adrenergiliste retseptorite suhtes).

- Koos A-selektiivsete MAO inhibiitoritega (moklobemiid, toloksatoon)

Risk serotoninergilise sündroomi tekkeks* (vt eespool).
Juhul, kui sellist kombinatsiooni ei ole võimalik vältida, tuleb patsienti väga hoolikalt
jälgida. Sellise kombinatsiooni puhul tuleb ravi alustada väikseima soovitatava annusega.

ETTEVAATUST NÕUDVAD KOMBINATSIOONID

- Koos epinefriini, norepinefriiniga (alfa- ja beetasümpatomimeetikumid)

Kui tahetakse saavutada hemostaatilist toimet subkutaanse või gingivaalse injektsiooniga:
Paroksüsmaalne hüpertensioon koos võimaliku arütmiaga (epinefriini või norepinefriini
sümpaatilise närvikiusse sisenemise pärssimine).


Vähendada annust, näiteks täiskasvanutel vähem kui 0,1 mg epinefriini 10 minuti jooksul või 0,3
mg tunnis.

- Koos liitiumiga

Risk serotoninergilise sündroomi* tekkeks (vt eespool).
Rakendada patsiendi regulaarne kliiniline jälgimine.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Milnatsipraani kasutamise kohta rasedatel naistel puuduvad adekvaatsed andmed.
Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote
arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega kokkupuutumisel raseduse ajal on teatatud neonataalsest
riskist, mis võib olla seotud kas ärajätusündroomi või serotoniinintoksikatsiooniga: tahhüpnoe,
toitmisraskused, treemor, hüper- või hüpotoonus, unehäired, ülierutuvus või veel harvem
pikaajaline nutt. Kõik need nähud avalduvad esimestel elupäevadel ja on üldjuhul lühiajalised ja
kerged.

Sellest tulenevalt on ettevaatusabinõuna eelistatav milnatsipraani raseduse ajal mitte manustada.

Kuna milnatsipraan eritub väikestes kogustes rinnapiima, on rinnaga toitmine vastunäidustatud.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Ehkki tervetel vabatahtlikel ei täheldatud mingeid kognitiivse ja psühhomotoorse funktsiooni
muutusi, võib see ravim vähendada vaimseid ja füüsilisi võimeid, mis on vajalikud teatud ohtlike
ülesannete lahendamisel, nagu autojuhtimine või masinate käsitsemine.

4.8. Kõrvaltoimed

Allolevas tabelis esitatakse kõrvaltoimed, mille puhul põhjuslikku seost ei ole välistatud, ning
mida täheldati 13-s depressiivsete patsientidega läbi viidud kliinilises uuringus, sh 5 platseeboga
kontrollitud kliinilist uuringut (mis sisaldavad kokku 3059 patienti - 2557 milnatsipraaniga ja 502
platseeboga).

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed depressiivsetel patsientidel, keda kliinilistes uuringutes
raviti IXEL'iga, olid iiveldus ja peavalu.

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

Esinemissagedused:
Väga sage (> 1/10), sage (>1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10000
kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete järgi).
Ükski kõrvaltoime ei kvalifitseeru sagedusena "väga harv", mistõttu seda tulpa tabelis ei ole.

Väga sage
Sage >=1% kuni Aeg-ajalt >=0,1%
Harv < 0,1%
Teadmata
>=10%
10%
kuni 1%
Vere ja lümfisüsteemi häired




Ekhümoos(1) (3)
Naha või
limaskestade
veritsus(1) (3)
Immuunsüsteemi häired


Ülitundlikkus
Anafülaktiline šokk

Endokriinsüsteemi häired



Antidiureetilise

hormooni
liignõristuse
sündroom
Väga sage
Sage >=1% kuni Aeg-ajalt >=0,1%
Harv < 0,1%
Teadmata
>=10%
10%
kuni 1%
Ainevahetus- ja toitumishäired


Hüperlipideemia

Hüponatreemia(1)
(3)


Kehakaalu langus


Psühhiaatrilised häired

Agiteeritus
Paanikahood
Derealisatsioon

Ärevus
Ebatavalised mõtted

Depressioon
Segasus
Psühhootilised häired

Söömishäired
Meelepetted


Hallutsinatsioonid

Unehäired
Mania



Suitsidaalne
Libiido langus


käitumine


Luupainajad




Suitsidaalsed


mõtted
Närvisüsteemi häired
Peavalu
Migreen
Mälu häired
Tserebrovaskulaarsed Serotoniini

juhud
sündroom(1) (*)

Treemor
Akatiisia
Düskineesia
Krambid(1) (2)
Parkinsonism

Pearinglus
Tasakaalu häired
Tõmblused

Düsesteesia
Düsgeuusia

Unisus
Sünkoop





Silma kahjustused


Kuivad silmad


Silmavalu


Müdriaas




Akommodatsiooni


häired
Ähmane nägemine


Nägemishäired


Kõrva ja labürindi kahjustused


Tinnitus


Vertiigo
Südame häired

Tahhükardia
Arütmiad
Stenokardia

Hisi sääre kimbu
blokaad

Palpitatsioonid
Ekstrasüstolid




Müokardi infarkt



Vaskulaarsed häired

Kuumahood
Raynaud' fenomen



Hüpertensioon
Hüpotensioon


Ortostaatiline
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired


Köha


Düspnoe
Väga sage
Sage >=1% kuni Aeg-ajalt >=0,1%
Harv < 0,1%
Teadmata
>=10%
10%
kuni 1%


Nina kuivus


Neelu häired
Seedetakti häired
Iiveldus
Kõhukinnisus
Koliit


Diarröa
Gastriit

Kõhuvalu
Gastrointestinaalse


Düspepsia -
motiilsuse häired

Oksendamine
Ebamugavustunne


maos

Suu kuivus
Kõhuseina pingsus




Gastroduodenaalsed

haavandid


Hemorroidid




Stomatiit






Maksa ja sapiteede häired


Maksaensüümide
Hepatiit
Tsütolüütiline
aktiivsuse tõus
Hepatotsellulaarne
hepatiit (1)
kahjustus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Pruuritus
Urtikaaria
Valgustundlikkuse

Nahalööve
reaktsioonid


Hüperhidroos
Dermatiit


Dermatoos


Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Lihas-skeleti
Lihasrigiidsus


valu
Müalgia
Neerude ja kuseteede häired

Düsuuria
Kromatuuria


Pollakiuuria
Kusepidamatus


Kusepeetus







Reproduktivse süsteemi ja rinnanäärme haired

Ejakulatsiooni
Amenorröa


häired
Menorraagia

Erektsioonihäired Menstruatsiooni


häired

Testikulaarne
Metrorraagia


valu


Prostata häired


Üldised häired ja manunustamiskoha reaktsioonid

Väsimus
Püreksia




Rindkerevalu


Külmavärinad


Ebatavaline tunne


Üldine halb
enesetunne

(1)
Hinnanguline esinemissagedus turuletulekujärgse järelvalve käigus teatatud
kõrvaltoimeteatistest; ei ole täheldatud platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes.
(2)
Täheldatud eriti varasema epilepsiaga patsientidel
(3)
Vt lõik 4.4

(*) Serotoniini sündroom, eriti kui milnatsipraan-ravi kombineeritakse teiste ravimitega (vt lõik
4.5.), mida iseloomustab vähemalt kolm sümptomit, sh võivad tekkida muutused psüühilises
seisundis ja käitumises (erutus, segasus, ärevus, agiteeritus, deliirium ja rahutus), motoorne
düsfunktsioon (treemor, rigiidsus, müokloonus, hüperrefleksia ja ataksia), hüpotensioon või
hüpertensioon ja autonoomsed sümptomid, nt higistamine, palavik, värisemine ja diarröa.

IXEL-ravi ajal või varsti pärast ravi katkestamist on teatatud suitsidaalsest käitumisest ja
suitsiidimõtetest (vt lõik 4.4).

Mõned teised depressiivsetel patsientidel turuletulekujärgse järelvalve käigus teatatud
kõrvaltoimed olid seotud haiguse endaga:
o
psühhomotoorse pärsituse kadumine, koos suitsiidi riskiga
o
meeleolu kõikumine, koos mania episoodidega
o
meelepetete taasteke psühhootilistel patsientidel
o
ärevuse paroksüsmaalsed sümptomid (koos psühhostimuleerivate antidepressantidega).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.
See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Milnatsipraani puhul on esinenud mõned üleannustamise juhud.

Suurte annuste puhul esinev emeetiline toime võib arvestatavalt vähendada üleannustamise
riski. 200 mg annuse manustamisel on tavaliselt täheldatud järgmisi sümptomeid (>10%):
iiveldus, liigne higistamine, kõhukinnisus.


800 mg kuni 1 g milnatsipraani üksikannuse manustamisel olid peamised täheldatud
üleannustamise sümptomid oksendamine, hingamisraskused (apnoe hood) ja tahhükardia.


Pärast väga suurt annust (1,9 g kuni 2,8 g), mis manustati kombinatsioonis teiste ravimitega
(eriti bensodiasepiinidega), esinesid lisaks järgmised sümptomid: uimasus, hüperkapnia ja
teadvusehäired..

Üleannustamise raviMilnatsipraanil puudub spetsiifiline antidoot.

Ravi on sümptomaatiline: maoloputus ja aktiivsöe võimalikult kiire manustamine pärast
ravimi suukaudset sissevõtmist. Arstlik järelevalve peab kestma vähemalt 24 tundi.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Teised antidepressandid; ATC-kood: N06AX17

Milnatsipraan on (5HT)serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde duaalne inhibiitor.

Erinevalt enamusest tritsüklilistest antidepressantidest ei oma milnatsipraan afiinsust α1-
adrenergiliste ega H1-histamiinergiliste retseptorite suhtes.


Seonduvuskatsetest nähtub, et milnatsipraanil puudub märkimisväärne afiinsus
kolinergiliste (muskariini) retseptorite suhtes.
Veel enam, milnatsipraanil puudub ka afiinsus D1 ja D2 dopaminergiliste retseptorite,
bensodiasepiini ja opioidiretseptorite suhtes.

Inimestel:

- Raviannuste korral püsivad plasma kontsentratsioonid tasemel, mis tagab 50% kuni
90% ulatuses norepinefriini ja serotoniini tagasihaarde inhibeerimise.
- Farmakoloogiline toime, mis ilmneb seedetraktis ja kuse-suguteedes, näib olevat seotud
norepinefriini tagasihaarde inhibeerimisega, mis avaldab antagonistlikku mõju
atsetüülkoliinile (kaudne antikolinergiline toime).

- Milnatsipraan ei kutsu esile kliiniliselt olulisi muutusi müokardi
repolarisatsioonis ega impulsside kulgemises juhteteedes.
- See ei mõjuta kognitiivset funktsiooni ja sedatiivne toime on nõrk.
- Unehäiretega depressiivsetel haigetel parandab milnatsipraan und.
Uinumise aeg ja ka öiste ärkamiste arv väheneb ning paradoksaalse une alguse peiteaeg
suureneb.

Kogu une kestus pikeneb.

Milnatsipraani efektiivsust on võrreldud STI ja tritsükliliste antidepressantide omaga ja
leitud, et milnatsipraani efektiivsus on väiksem kui klomipramiinil.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub milnatsipraan
hästi. Biosaadavus on ligikaudu 85%.


Toidu manustamine milnatsipraani ei mõjuta.
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) saabub umbes kaks tundi (Tmax) pärast
suukaudset manustamist.


Pärast 50 mg üksikannuse manustamist on Cmax ligikaudu 120 ng/ml.
Kontsentratsioon on annusest sõltuv kuni annuseni 200 mg manustamise
kohta.


Pärast korduvat manustamist suureneb plasmakontsentratsioon ligikaudu 70% kuni 100%
võrreldes üksikannusega (Cmax: 216 ng/ml) ja püsiv kontsentratsioon plasmas saavutatakse 2
kuni 3 päeva jooksul.


Interindividuaalne variaablus on väike.

Jaotumine

Seonduvus plasmavalkudega on madal (13%) ja küllastumatu.
Milnatsipraani jaotusruumala on 5 l/kg ja totaalne kliirens on ligikaudu 40
l/tunnis. Renaalne ja mitterenaalne kliirens on võrdväärsed.

Biotransformatsioon
Milnatsipraan metaboliseerub peamiselt glükuroniidhappe konjugatsiooni teel.

Aktiivseid metaboliite on leitud väga väheses kontsentratsioonis ja sellel puudub kliiniline
tähendus.

Eliminatsioon

Eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 8 tundi.
Eliminatsioon toimub peamiselt neerude kaudu (90% manustatud annusest) tubulaarse
sekretsiooni teel muutumatul kujul.
Korduval manustamisel elimineerub milnatsipraan täielikult kahe kuni kolme päeva jooksul pärast
ravi lõpetamist.

Kõrge riskiga patsiendid

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Maksafunktsiooni kahjustus ei muuda oluliselt milnatsipraani farmakokineetilisi näitajaid.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Neerupuudulikkuse korral aeglustub milnatsipraani eliminatsioon vastavalt neerufunktsiooni
muutuste astmele (vt lõik 4.2).

Üle 65-aastased patsiendid

Milnatsipraani farmakokineetilised parameetrid ei ole eakatel oluliselt muutunud. Siiski
tuleb arvestada neerufunktsiooni füsioloogiliste muutustega (vt lõik 4.2).

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Kõigil uuritud loomaliikidel oli korduva annustamise puhul sihtorganiks maks. Esimesed
muutused maksas ilmnesid pärast suurte annuste manustamist, mis ületasid kliinilises praktikas
kasutatavaid annuseid 10-kordselt; seejuures olid muutused pöörduvad.


Milnatsipraan ei ole mutageenne ega kartsinogeenne.
Eksperimentaalsed andmed ei kinnita milnatsipraani teratogeenset ja fetotoksilist potentsiaali.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat

Kaltsiumkarmelloos
Povidoon K30
Veevaba hüdrofoobne kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Talk

25 mg:

Kapsli kaas ja keha (roosad): titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172), kollane
raudoksiid (E172), želatiin.

50 mg:

Kapsli kaas (roosa): titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172), kollane raudoksiid
(E172), želatiin.
Kapsli keha (roostevärvi): titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172), kollane
raudoksiid (E172), želatiin.

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ixel 25 mg: 14 , 28, 56 või 112 kapslit blisterpakendis (PVC/alumiinium).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Ixel 50 mg: 56 kapslit blisterpakendis (PVC/alumiinium).

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Pierre Fabre Médicament
45, place Abel Gance
92100 Boulogne
Prantsusmaa

8. Müügiloa number

Ixel 25 mg: 506606

Ixel 50 mg: 381302

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Ixel 25 mg: 3.02.2006/1.03.2012

Ixel 50 mg: 1.04.2002/1.03.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2014