HIPRES

Toimeained: amlodipiin

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 5mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on HIPRES ja milleks seda kasutatakse

Hipres sisaldab toimeainena amlodipiini, kuulub ravimrühma, mida nimetatakse kaltsiumi
antagonistideks.

Hipres'i kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) või teatud tüüpi rindkerevalu ehk stenokardia
(ning selle harvaesineva vormi Prinzmetali ehk variantstenokardia) raviks.

Kõrge vererõhuga patsientidel seisneb teie ravimi toime veresoonte seinte lõõgastamises, selle
tulemusel muutuvad need verele paremini läbitavaks. Stenokardiaga patsientidel parandab Hipres
südamelihase verevarustust, mille tulemusel saab südamelihas verest rohkem hapnikku ning see aitab
omakorda ära hoida rinnakuvalude teket. Teie ravim ei võimalda stenokardiast tingitud rindkerevalu
kohest leevendust.

2. Mida on vaja teada enne HIPRES võtmist

Ärge võtke Hipres'i
- kui olete amlodipiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) või mõne teise
kaltsiumikanali antagonisti suhtes allergiline. Selleks võib olla sügelemine, nahapunetus või
hingamisraskus;
- kui teil on väga madal vererõhk (tõsine hüpotensioon);
- kui teil esineb südame aordiklapi ahenemine (aordistenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, mil
teie süda ei ole võimeline kehasse piisavalt verd pumpama);
- kui teil on südameinfarkti tõttu tekkinud südamepuudulikkus..

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Hipres’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Öelge oma arstile, kui teil esineb või on esinenud mõni allpool loetletud seisunditest:
- hiljutine südameinfarkt;
- südamepuudulikkus;
- vererõhu oluline tõus (hüpertensiivne kriis);
- maksahaigus;.
- te olete eakas ning teie annust on vaja suurendada.

Lapsed ja noorukid
Hipres’i ei ole uuritud alla 6 aasta vanustel lastel. Hipres'i võib kasutada ainult 6...17 aasta vanustel
hüpertensiooniga lastel ja noorukitel (vt lõik 3). Lisateabe saamiseks pidage nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Hipres
Hipres võib mõjutada või võib olla mõjutatud teiste ravimite poolt nagu:
- ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid)
- ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (kutsutakse proteaasiinhibiitoriteks, HIV raviks)
- rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid)
- naistepuna (Hypericum perforatum)
- verapamiil, diltiaseem (südameravimid)
- dantroleen (infusioon tõsiste kehatemperatuuri kõrvalekallete jaoks)
- simvastatiin (vere kolesterooli alandav ravim)

Teiste vererõhku langetavate ravimite samaaegsel tarvitamisel võib Hipres veelgi rohkem langetada
teie vererõhku.

Hipres koos toidu, joogi ja alkoholiga
Hipres'i kasutamise ajal ei ole lubatud süüa greipfruuti ega juua selle mahla. Selle põhjuseks on
asjaolu, et nii greipfruut kui ka selle mahl võivad põhjustada ravimi toimeaine amlodipiini sisalduse
suurenemist veres, see aga omakorda võib põhjustada Hipres'i vererõhku langetava toime tugevnemist
teadmata määral.

Rasedus ja imetamine
Amlodipiini ohutus inimese rasedusele ei ole tõestatud.
Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima.
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Enne ükskõik millise ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Hipres võib mõjutada teie autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Kui tabletid põhjustavad
teil halba enesetunnet, pearinglust, väsimust või peavalu, tuleb autojuhtimisest või masinatega
töötamisest hoiduda ja pöörduda kohe oma raviarsti poole.

3. Kuidas HIPRES võtta

Kuidas Hipres-i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Tavaline algannus on 5 mg Hipres'i ööpäevas. Hipres'i annust võib suurendada 10 mg-ni üks kord
ööpäevas.

Seda ravimit võib võtta enne või peale söömist või joomist. Kõige parem on ravim sisse võtta koos
klaasitäie veega iga päev samal ajal. Ärge manustage Hipres'i koos greibimahlaga..

Kasutamine lastel ja noorukitel
Lastel (vanuses 6...17 eluaastat) on tavaline soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Maksimaalne
soovitatav annus on 5 mg ööpäevas. Tablette saab jagada võrdseteks annusteks.

Oluline on tablettide võtmist mitte katkestada. Te ei pea oma arsti vastuvõtule minekuks ootama seni,
kuni teie tabletid on otsa saanud.

Kui te võtate Hipres tablette rohkem kui ette nähtud
Liiga suure koguse tablettide sissevõtmine võib põhjustada madalat või isegi ohtlikult madalat
vererõhku. Teil võib tekkida pearinglus, peapööritus, minestus või nõrkustunne. Vererõhu liigse
languse korral võib tekkida šokk. Sellistel juhtudel võib nahk tunduda jahe ja kleepuv-niiske, samuti
võib ette tulla teadvusekaotust. Liigse koguse Hipres'i tablettide sissevõtmisel peate kindlasti
pöörduma arsti poole.

Kui te unustate Hipres tablette võtta
Ärge muretsege. Kui te unustate tableti võtta, jätke see annus vahele. Selle asemel võtke järgmine
annus ettenähtud ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Hipres'i võtmise
Teie arst ütleb teile, kui pikalt tuleb ravimit võtta. Ravi katkestamisel enne arsti vastavat korraldust
võib teie haigus uuesti ägeneda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pöörduge kohe oma arsti poole, kui te täheldate pärast selle ravimi võtmist endal mõnda allpool
loetletud väga harva esinevat, ent rasket kõrvaltoimet:

• äkiline hingeldus, rindkerevalu, õhupuudus või hingamisraskused;
• silmalaugude, näo- või huulte turse;
• keele- ja kõriturse, mis võib põhjustada tõsist hingamisraskust;
• rasked nahareaktsioonid, sh intensiivne nahalööve, nõgestõbi, nahapunetus üle terve
kehapinna, tugev sügelus, naha villiline kahjustus, naha koorumine ja turse, limaskestade
põletik (Stevensi-Johnsoni sündroom) või muud allergilised reaktsioonid;
• südameinfarkt, südamerütmi häired;
• kõhunäärme(pankrease)põletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu, millega
kaasneb väga halb enesetunne.

Teatatud on järgmistest sageli esinevatest kõrvaltoimetest: kui mõni nendest kõrvaltoimetest teid
häirib või kestab üle ühe nädala, pöörduge oma raviarsti poole.

Sage: mõjutab 1 kuni 10-t patsienti 100-st
- peavalu, pearinglus, unisus (eriti ravi alguses);
- südamepekslemine, punastamine
- kõhuvalu, iiveldus
- tursed pahkluude piirkonnas (ödeem), väsimus
Teised teadaolevad kõrvaltoimed on loetletud allpool. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub
tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige
sellest oma arstile või apteekrile.

Aeg-ajalt: mõjutab 1 kuni 10-t kasutajat 100-st):
- meeleoluhäired, ärevus, depressioon unetus
- värisemine, maitsemuutused, minestus, nõrkus;
- jäsemete tuimus või pakitsustunne, valutundlikkuse vähenemine
- nägemishäired, topeltnägemine, helin (kumin) kõrvades
- madal vererõhk
- ninalimaskestapõletikust (riniidist) tingitud aevastamine/vedel nohu;
- sooletegevuse muutused, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedehäired, suukuivus, oksendamine
(halb enesetunne)
- juuste väljalangemine, suurenenud higistamine, nahasügelus, punakad laigud nahal, naha,
värvuse muutused;
- urineerimishäired, öine urineerimisvajaduse suurenemine, urineerimiskordade sagenemine
- meestel: võimetus saavutada erektsiooni, meestel rinnanäärmete ebamugavustunne või
suurenemine
- nõrkus, valu, halb enesetunne
-
liigese- või lihasvalu, lihaskrambid, seljavalu;
- kaalutõus, kaalulangus

Harv: mõjutab 1 kuni 10-t kasutajat 10000-st
- segasus

Väga harv: mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10-st)
- vere valgeliblede arvu vähenemine, vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada
ebatavalisi verevalumeid või kergelt tekkivaid veritsusi (vere punaliblede kahjustus);
- veresuhkrusisalduse suurenemine (hüperglükeemia);
- närvikahjustus, mis võib põhjustada nõrkust, pakitsust või tuimustunnet;
- köha, igemete turse;
- kõhupuhitus (gastriit);
- maksafunktsiooni häired, maksapõletik (hepatiit), naha kollasus (kollatõbi), maksaensüümide
aktiivsuse tõus, mis võib mõjutada mõningaid meditsiinilisi uuringuid;
- suurenenud lihaspinge;
- veresoonte põletik, sageli koos nahalööbega;
- valgustundlikkus;
- jäikuse, värinate ja/või liigutuste häiretega kombineeritud häired

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee, kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas HIPRES säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30°C, originaalpakendis ning valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Hipres sisaldab
- Toimeaine on amlodipiin. Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg amlodipiini (maleaadina).
- Teised abiained on mikrokristalliline tselluloos, eelželatiniseeritud tärklis,
naatriumglükolaattärklis, kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat.

Kuidas Hipres välja näeb ja pakendi sisu
Igas pakendis on 30, 60 või 90 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo Mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

HIPRES, 5 mg tabletid
HIPRES, 10 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg amlodipiini (maleaadina).
INN. Amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüpertensioon
Krooniline stabiilne stenokardia
Vasospastiline (Prinzmetali) stenokardia

4.2. Annustamine ja manustamisviis


Täiskasvanud
Nii hüpertensiooni kui stenokardia korral on tavaline algannus 5 mg Hipres'it üks kord ööpäevas ning
seda võib suurendada maksimaalannuseni 10 mg, olenevalt patsiendi reageerimisest ravile.

Hüpertensiooniga patsientidel on amlodipiini kasutatud kombinatsioonis tiasiiddiureetikumide,
alfablokaatorite, beetablokaatorite või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga. Stenokardia
korral võib amlodipiini kasutada nii monoteraapiana kui nitraatide ja/või beetablokaatorite
adekvaatsete annuste suhtes resistentse stenokardiaga patsientidel ka kombinatsioonis teiste
stenokardiavastaste ravimitega.

Samaaegse tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite ning angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitorite manustamise puhul ei ole Hipres'i annuse korrigeerimine vajalik.

Patsientide erirühmad
Eakad
Nii noorematel kui ka eakatel patsientidel kasutatakse sarnaseid amlodipiini annuseid, mis on ka
võrdselt hästi talutavad. Eakatele soovitatakse anda tavaannus, ent annuse suurendamisel tuleb eakatel
olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide jaoks ei ole annustamissoovitusi kehtestatud;
seetõttu on soovitatav annustada ettevaatlikult ja annustamisvahemik peab algama väiksemast
vahemikust (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Amlodipiini farmakokineetikat ei ole raske maksakahjustusega
patsientidel uuritud. Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb amlodipiini manustamist alustada
väikseimast annusest ja annust aeglaselt tiitrida.

Neerukahjustus
Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerufunktsiooni kahjustuse
raskusastmega, mistõttu soovitatakse kasutada tavalisi annuseid. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed
Hüpertensiooniga lapsed ja noorukid vanuses 6...17 eluaastat
Soovitatav hüpertensioonivastase ravi algannus lastele vanuses 6...17 eluaastat on 2,5 mg üks kord
ööpäevas, annust võib suurendada maksimaalselt 5 mg-ni üks kord ööpäevas, kui 4-nädalase raviga ei
ole piisavat vererõhu langust saavutatud. Lastel ei ole uuritud suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas
(vt õigud 5.1 ja 5.2). Amlodipiini 2,5 mg annused ei ole selle ravimi puhul võimalikud.

Alla 6-aastased lapsed
Andmed ei ole saadaval.


Suukaudsed tabletid

4.3. Vastunäidustused

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb:
- ülitundlikkus dihüdropüridiini derivaatide, amlodipiini või preparaadi abiainete suhtes;
- raske hüpotensioon;
- šokk, (kaasa arvatud kardiogeenne šokk);
- ägeda müokardiinfarktijärgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.
- vasakust vatsakesest väljuvate veresoonte ahenemine (sh raskekujuline aordi stenoos).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi ajal ei ole kindlaks tehtud.

Südamepuudulikkusega patsiendid
Südamepuudulikkusega patsientidele tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega. Pikaajalises
platseebokontrollitud uuringus, mis käsitles NYHA III ja IV astme südamepuudulikkusega patsientide
ravi, registreeriti amlodipiinravi saavas rühmas märksa rohkem kopsuturse tekkimist kui
platseeborühmas (vt lõik 5.1). Kaltsiumikanali blokaatoreid, sealhulgas amlodipiini, tuleb kasutada
ettevaatlikult südame paispuudulikkusega patsientidel, kuna need võivad suurendada
kardiovaskulaarhaiguste ja suremuse riski.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC
väärtused suurenenud; soovituslikke annuseid ei ole kindlaks määratud. Amlodipiini manustamist
tuleb seetõttu alustada annustamisvahemiku väiksemast otsast ja ettevaatlik tuleb olla nii ravi
alustamisel kui ka annuse suurendamisel. Raske maksakahjustuse korral võib olla vaja annust aeglaselt
tiitrida ja patsiente hoolikalt jälgida.

Kasutamine eakatel
Eakatel patsientidel tuleb annust suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kasutamine neerupuudulikkuse korral
Neerupuudulikkusega patsientidele võib amlodipiini manustada tavalises annuses. Amlodipiini
kontsentratsiooni muutus plasmas ei ole seotud neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole
dialüüsitav.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed amlodipiinile
CYP3A4 inhibiitorid: amlodipiini samaaegne kasutamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4
inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, seenevastased asoolid, makroliidid nagu erütromütsiin või
klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib põhjustada amlodipiini ekspositsiooni olulist
suurenemist. Nende farmakokineetiliste muutuste kliiniline ülekanne võib olla eakatel enam
väljendunud. Seetõttu võib olla vajalik kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad: Puuduvad andmed CYP3A4 indutseerijate toimest amlodipiinile. CYP3A4
indutseerijate (nt rifampitsiin, naistepuna) samaaegsel manustamisel võib amlodipiini
plasmakontsentratsioon väheneda. Seetõttu tuleb amlodipiini koos CYP3A4 indutseerijatega
manustada ettevaatusega.

Amlodipiini koosmanustamine greipfruudi või greipfruudimahlaga ei ole soovitatav, kuna greipfruut
ja greipfruudimahl võivad samaaegsel manustamisel amlodipiini biosaadavust suurendada,
põhjustades vererõhku langetava toime tugevnemist.

Dantroleen (infusioon): loomadel on verapamiili ja intravenoosse dantroleeni manustamise järel
täheldatud hüperkaleemiaga seotud surmaga lõppevat vatsakeste virvendusarütmiat ja
kardiovaskulaarset kollapsit. Hüperkaleemia ohu tõttu soovitatakse pahaloomulise hüpertermia
soodumusega patsientidel ja pahaloomulise hüpertermia ravis vältida kaltsiumikanali blokaatoreid (nt
amlodipiin).

Amlodipiini toimed teistele ravimitele
Amlodipiini vererõhku langetav toime tugevdab teiste vererõhku langetavate ravimite toimet.

Simvastatiin: mitmekordsete või 10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastatiini koosmanustamine tõstis
simvastatiini taset 77% võrreldes simvastatiiniga üksi. Amlodipiini saavate patsientide simvastatiini
piirannus on 20 mg ööpäevas.

Kliinilise koostoime uuringutes amlodipiiniga ei täheldatud olulisi muutusi atorvastatiini, digoksiini,
varfariini ega tsüklosporiini farmakokineetikas.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Amlodipiini ohutust raseduse ajal ei ole tõestatud.

Loomkatsetes täheldati suurte annuste kasutamisel reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Amlodipiini manustamine raseduse ajal on näidustatud üksnes ohutuma alternatiivse ravimi
puudumise korral ning juhul, kui haigus ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi amlodipiiniga.

Imetamine

Ei ole teada kas amlodipiin eritub rinnapiima. Amlodipiinravi jätkamise või katkestamise üle
otsustamisel imetamise ajal tuleb arvesse võtta rinnaga toitmisest saadavat kasu lapsele ja
amlodipiinravist tulenevat kasu emale.

Fertiilsus

Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on kirjeldatud pöörduvaid biokeemilisi
muutusi spermatosoidide peas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on
ebapiisavad. Ühes rottidega läbiviidud uuringus täheldati toimet isaslooma viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Amlodipiinil on kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kui
patsiendil esinevad amlodipiini manustamise tagajärjel pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib
reaktsioonikiirus olla vähenenud. Soovitav on olla ettevaatlik, eriti ravi alguses.

4.8. Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed ravi ajal on unisus, pearinglus, peavalu,
südamepekslemine, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluu turse, tursed ja väsimus.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Amlodipiini kasutamisel esinenud ja teatatud kõrvaltoimete esinemissagedused on määratud
järgmiselt:
- väga sage (≥1/10)
- sage (≥1/100 kuni <1/10)
- aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
- harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
- väga harv (<1/10000).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass
Sagedus
Kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukotsütopeenia,
trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Väga harv
Allergilised reaktsioonid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv
Hüperglükeemia
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus, meeleoluhäired
(sealhulgas ärevus),
depressioon
Harv
Segasusseisund
Närvisüsteemi häired
Sage
Unisus, pearinglus,
peavalu (eriti ravi
alguses)
Aeg-ajalt
Treemor, düsgeusia,
minestus, hüpesteesia,
paresteesia
Väga harv
Hüpertoonia, perifeerne
neuropaatia
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäired
(sealhulgas diploopia))
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Sage
Südamepekslemine
Väga harv
Müokardiinfarkt, arütmia
(sealhulgas bradükardia,
ventrikulaarne
tahhükardia ja kodade
virvendusarütmia
Vaskulaarsed häired
Sage
Nahaõhetus
Aeg-ajalt
Hüpotensioon
Väga harv
Vaskuliit
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi
Aeg-ajalt
Düspnoe, nohu
häired
Väga harv
Köha
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, iiveldus
Aeg-ajalt
Oksendamine, düspepsia,
seedehäired (sealhulgas
kõhulahtisus ja
kõhukinnisus),
suukuivus
Väga harv
Pankreatiit, gastriit,
igemete hüperplaasia
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv
Hepatiit, ikterus,
maksaensüümide
aktiivsuse suurenemine*
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
Alopeetsia, purpur,
nahavärvi muutused,
liighigistamine, pruritus,
lööve, eksanteem
Väga harv
Angioödeem,
multiformne erüteem,
nõgestõbi, eksfoliatiivne
dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom,
Quincke ödeem,
fotosensitiivsus
Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Sage
Pahkluu turse
Aeg-ajalt
Liigesvalu, lihasvalu,
lihaskrambid, seljavalu
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt
Urineerimishäired,
noktuuria, suurenenud
urineerimissagedus
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme
Aeg-ajalt
Impotentsus,
häired
günekomastia
Üldised häired ja manustamiskoha
Sage
Tursed, väsimus
reaktsioonid
Aeg-ajalt
Valu rinnus, asteenia,
valu, halb enesetunne
Uuringud
Aeg-ajalt
Kehakaalutõus,
kehakaalulangus

*enamasti seotud kolestaasiga
On teatatud haruldastest ekstrapüramidaalse sündroomi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Andmeid ravimi sihiliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid
Senistel andmetel võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning
võimalikku reflektoorset tahhükardiat. Kirjeldatud on ka märkimisväärset ning tõenäoliselt pikaajalist
süsteemset hüpotensiooni, sealhulgas surmaga lõppevat šokki.

Ravi
Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon nõuab aktiivset
südameveresoonkonda toetavat ravi, sealhulgas südame- ja hingamisfunktisooni regulaarset jälgimist,
jäsemete ülestõstmist, ning ringleva vere mahu ja uriinikoguse jälgimist.

Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib kasutada vasokonstriktorit, kui selleks ei ole
vastunäidustusi. Intravenoosne kaltsiumglükonaat võib aidata pöörata kaltsiumikanaliteblokaatori
toimeid.

Mõnikord on otstarbekas teha maoloputus. Aktiveeritud söe manustamine tervetele vabatahtlikele
kohe või kuni kaks tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas tunduvalt amlodipiini
imendumist.

Kuna amlodipiin on suures ulatuses valkudega seondunud, seetõttu ei ole dialüüsitav.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid.
ATC-kood: C08CA01.

Amlodipiin on dihüdropüridiini rühma kaltsiumiioonide sissevoolu inhibiitor (aeglase kanali blokaator
või kaltsiumiioonide antagonist) ning pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu südame ja
veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini vererõhku alandav toime on tingitud veresoonte seinte silelihaste otsesest lõõgastamisest.
Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud,
kuid on teada, et ta alandab kogu isheemilist koormust kahel järgneval viisil:
1) amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset
resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda töötab. Kuna südame löögisagedus jääb samaks, väheneb
alanenud koormusega südames energiatarbimine ning hapnikuvajadus.

2) amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja arterioolide
laiendamist, seda nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. Veresoonte laienemine
suurendab südamelihase hapnikuvarustust koronaarspasmi (Prinzmetali või variantse stenokardia)
korral.

Hüpertooniahaigetel alandab amlodipiini ühekordne annus ööpäevas vererõhku kliiniliselt olulisel
määral nii lamavas kui seisvas asendis kogu 24 tunniks. Kuna amlodipiini toime algab aeglaselt, ei
esine amlodipiini manustamisel kõrvaltoimena ägedat hüpotensiooni.

Stenokardia korral pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist kehalise
koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST segmendi 1 mm-se depressiooni aega, ja vähendab nii
stenokardiahoogude sagedust kui glütserüültrinitraadi kasutamise vajadust. Amlodipiini kasutamisel ei
ole täheldatud metaboolseid kõrvaltoimeid ega muutusi plasmalipiidide osas, seega sobib amlodipiin
kasutamiseks ka haigetele, kes põevad astmat, diabeeti või podagrat.

Kasutamine koronaararterite haigusega (Coronary Artery Disease, CAD) patsientidel

Tabel 1. Oluliste kliiniliste lõpptulemuste esinemissagedus uuringus CAMELOT

Kardiovaskulaarsete
Amlodipiin
tüsistuste arv
vs Platseebo
. (%)
Tulemused
Platsee
Riskisuhe (95%
P

Amlopidiin
Enalapriil
bo
CI)
Väärtus
Esmane tulemusnäitaja
Kardiovaskulaarsed
kõrvaltoimed
110 (16.6)
151 (23.1)
136 (20.2)
0.69 (0.54-0.88)
.003
Üksikkomponendid
Koronaarne
revaskularisatsioon
78 (11.8)
103 (15.7)
95 (14.1)
0.73 (0.54-0.98)
.03

Hospitaliseerimine
stenokardia tõttu
51 (7.7)
84 (12.8)
86 (12.8)
0.58 (0.41-0.82)
.002
Mitteletaalne
müokardiinfarkt
14 (2.1)
19 (2.9)
11 (1.6)
0.73 (0.37-1.46)
.37

Insult või TIA
6 (0.9)
12 (1.8)
8 (1.2)
0.50 (0.19-1.32)
.15
Kardiovaskulaarne surm
5 (0.8)
2 (0.3)
5 (0.7)
2.46 (0.48-12.7)
.27
Hospitaliseerimine südame
paispuudulikkuse tõttu
3 (0.5)
5 (0.8)
4 (0.6)
0.59 (0.14-2.47)
.46
Elustamine südameseiskuse
tõttu
4 (0.6)
1 (0.1)
NA
.04
Uus perifeerne
veresoontehaigus
5 (0.8)
2 (0.3)
8 (1.2)
2.6 (0.50-13.4)
.24
Lühendid: CI - usaldusvahemik (confidence interval); PCI - perkutaanne koronaarinterventsioon; TIA
- transitoorne isheemiline atakk.

Amlodipiini efektiivsust kliiniliste sündmuste vältimisel koronaararterite haigusega (CAD)
patsientidel on hinnatud sõltumatus mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas
platseebokontrollitud uuringus Comparison of Amlodipine vs Enalapril to Limit Occurrences of
Thrombosis (CAMELOT)2, mis hõlmas 1997 patsienti. Neist 663 patsienti raviti amlodipiiniga
annuses 5…10 mg, 673 patsienti raviti enalapriiliga annuses 10...20 mg, ja 655 patsienti raviti
platseeboga lisaks tavaravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga 2 aasta jooksul.
Tabelis 1 on toodud efektiivsuse võtmetulemused. Need tulemused näitavad, et amlodipiinravi oli
seotud väiksema arvu hospitaliseerimistega stenokardia ja revaskulariseerimisprotseduuride tõttu
koronaararterite haigusega patsientidel.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel
NYHA II-IV klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel läbiviidud hemodünaamiliste
parameetrite ja füüsilist koormust hõlmavates kontrollitud uuringutes on näidatud, et amlodipiin ei
põhjusta füüsilise koormuse taluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni suuruse ja kliiniliste
sümptomite alusel otsustades patsientide kliinilise seisundi halvenemist.

Platseebokontrolliga PRAISE-uuringus, mille eesmärgiks oli hinnata amlodipiini toimet NYHA III-IV
klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega haigetel, kes said samaaegselt raviks digoksiini,
diureetikume ja AKE-inhibiitoreid, selgus, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusega
suremuse ega kombineeritud haigestumuse-suremuse riski.

Amlodipiini kasutamise pikaaegses platseebokontrollitud uuringus (PRAISE-2) NYHA III ja IV klassi
kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid kliinilised sümptomid või
isheemiatõvele viitava või selle põhihaiguse objektiivsete uuringute leid ning kes said raviks AKE-
inhibiitorite, digitaalise ja diureetikumide stabiilseid annuseid, ei mõjutanud amlodipiini üldist
kardiovaskulaarset suremust. Samade patsientide grupis põhjustas amlodipiin platseebogrupiga
võrreldes kopsuturse esinemise sagenemist.

Südameinfarkti vältiva ravi kliiniline uuring (ALLHAT)
Uuemate medikamentoosse ravi meetodite võrdlemiseks viidi läbi randomiseeritud topeltpime
haigestumuse-suremuse uuring, mida nimetati südameinfarkti vältimiseks tehtava
hüpertensioonivastase ja lipiide vähendava ravi uuringuks (Antihypertensive and Lipid-Lowering
Treatment to Prevent Heart Attack Trial, ALLHAT): amlodipiini 2,5…10 mg ööpäevas
(kaltsiumikanali blokaator) või lisinopriili 10…40 mg ööpäevas (AKE-inhibiitor) esimese rea ravina
võrreldes tiasiiddiureetikumi kloortalidooniga 12,5…25 mg ööpäevas kerge kuni mõõduka
hüpertensiooni korral.

Kokku randomiseeriti 33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55 aastat või üle selle ning neid
jälgiti keskmiselt 4,9 aastat. Patsientidel oli vähemalt üks täiendav koronaartõve (CHD) riskitegur, mis
hõlmas müokardiinfarkti või insulti anamneesis (>6 kuu jooksul enne uuringusse kaasamist) või
tõestust muu aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse kohta (üldskoor 51,5%), 2. tüüpi diabeeti
(36,1%), HDL-kolesterooli <35 mg/dL (11,6%), elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia alusel
diagnoositud vasaku vatsakese hüpertroofiat (20,9%) või suitsetamist käesoleval hetkel (21,9%).

Esmase tulemusnäitaja komponentideks olid letaalne koronaartõbi või mitteletaalne müokardiinfarkt.
Oluline erinevus esmase tulemusnäitaja osas amlodipiini- ja kloortalidoonipõhise ravi vahel puudus:
RR 0,98, 95% usaldusvahemik (0,90...1,07), p=0,65. Teiseste tulemusnäitajate hulka kuuluv
südamepuudulikkuse esinemine (kombineeritud tulemusnäitaja kardiovaskulaarne komponent) oli
oluliselt suurem amlodipiinirühmas võrreldes kloortalidoonirühmaga [10,2% vs. 7,7%, RR 1,38,
95%usaldusvahemik (1,25…1,52), p<0,001]. Sellele vaatamata puudus oluline erinevus kõigil
põhjustel suremuses amlodipiinil põhineva ravi ja kloortalidoonil põhineva ravi vahel: RR 0,96 95%
usaldusvahemik (0,89…1,02), p=0,20.

Kasutamine lastel
Amlodipiini 2,5 mg ja 5 mg annuse võrdlevas uuringus platseeboga, milles osales valdavalt
sekundaarse hüpertensiooniga 268 last vanuses 6...17 eluaastat, leiti, et mõlemad amlodipiini annused
langetasid süstoolset vererõhku oluliselt enam kui platseebo. Erinevus kahe amlodipiiniannuse vahel ei
olnud statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaaegset mõju laste kasvule, puberteedieale ja üldisele arengule ei ole uuritud. Lapseea
amlodipiinravi pikaaegne tõhusus kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamisel
hilisemas täiskasvanueas ei ole tõestatud.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine, jaotumine ja seondumine plasmavalkudega: Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes
pärast suukaudset manustamist hästi ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast
manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on
ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringutes on näidatud, et ligikaudu 97,5% ringlevast amlodipiinist on
seotud plasmavalkudega.

Toidu tarvitamine ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon/eliminatsioon
Lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ning see on kooskõlas ühekordse annustamisega
ööpäevas. Amlodipiin metaboliseeritakse intensiivselt maksas inaktiivseteks metaboliitideks. Uriiniga
eritub 10% amlodipiini muutumatul kujul ning 60% metaboliitidena.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on väga vähe kliinilisi andmeid.
Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mistõttu poolväärtusaeg
pikeneb ja AUC suureneb ligikaudu 40...60%.

Kasutamine eakatel
Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on nii eakatel kui noorematel
patsientidel sarnane. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema, mistõttu võib suureneda AUC
ja poolväärtusaeg. Südamepuudulikkusega patsientidel erinevates vanusegruppides olid AUC ja
eliminatsiooni poolväärtusaja tõusu tulemused vastavuses oodatuga..

Kasutamine lastel
74-l hüpertensiivsel lapsel vanuses 1…17 aastat (34 patsienti vanuses 6...12 eluaastat ja 28 patsienti
vanuses 13...17 eluaastat) viidi läbi populatsiooni farmakokineetiline uuring amlodipiini annustega
vahemikus 1,25 mg kuni 20 mg üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12 eluaastat ja
noorukitel vanuses 13...17 eluaastat oli ravimi kliirens suukaudse manustamise järel vastavalt 22,5 l/h
ja 27,4 l/h poistel ning vastavalt 16,4 l/h ja 21,3 l/h tüdrukutel. Eri indiviidide vahel täheldati ravimi
ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmed alla 6-aastaste laste kohta on piiratud.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktiivtoksikoloogia
Rottide ja hiirtega läbiviidud reproduktiivsusuuringutes ilmnesid inimestele soovitatavast
maksimumannusest ligikaudu 50 korda suuremate annuste juures (mg/kg skaalal) sünnituse
edasilükkumine, sünnitustegevuse pikenemine ja järglaste elulemuse vähenemine.

Toime fertiilsusele
Rottidel, keda raviti amlodipiiniga (isaseid 64 päeva ja emaseid 14 päeva enne paaritamist) annustes
kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne inimesele soovitatav annus 10 mg, arvestades
mg/m2 kohta), kahjulikku toimet viljakusele ei täheldatud. Teises rottidega tehtud uuringus, mille
käigus raviti isaseid rotte 30 päeva amlodipiinbesülaadiga annuses, mis on mg/kg alusel võrreldav
inimestel kasutatava annusega, vähenes plasma folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni
sisaldus, samuti sperma tihedus, valminud spermatiidide ning Sertoli rakkude arv.

Kartsinogenees, mutagenees
Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja
2,5 mg/kg/päevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid.
Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele lubatavale kliinilisele annusele 10 mg;
rottidel kaks korda kõrgem*) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega.

Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi
tasemel.

* Lähtub patsiendi kehakaalust 50 kg.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos
Eelželatiniseeritud tärklis
Naatriumglükolaattärklis
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C, originaalpakendis ning valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blisterpakend (lamineeritud OPA-Al-PVC foolium, alumiiniumfoolium). 30, 60 või 90 tabletti
pakendis.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

8. Müügiloa number

HIPRES 5 mg tabletid: 439004
HIPRES 10 mg tabletid: 441504

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

HIPRES 5 mg tabletid: 26.03.2004/28.02.2014
HIPRES 10 mg tabletid: 26.03.2004/28.02.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2014