FROMILID

Toimeained: klaritromütsiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 250mg 14TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on FROMILID ja milleks seda kasutatakse

Fromilid tablettide ja graanulite toimeaine klaritromütsiin on makroliidide rühma kuuluv
antibiootikum. Klaritromütsiini peamine toime on inimorganismis nakkusi põhjustavate bakterite
kasvu peatamine.

Fromilid tablette ja suspensiooni kasutatakse järgmiste klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide
poolt põhjustatud infektsioonhaiguste raviks:
- neelu- ja kurgumandlipõletik (alates 2. eluaastast)
- kõrvapõletik (alternatiivina penitsilliinallergia korral)
- nina kõrvalurgete põletik
- kroonilise bronhiidi ägenemine
- kopsupõletik
- naha- ja pehmete kudede põletikud
- teatud nahapõletik - erütrasm
- teatud suguhaigus - klamüdioos
- atüüpiliste mükobakterite põhjustatud haigused (mükobakterioos)
- teatud bakterite - mükoplasmade - põhjustatud põletikud
- läkaköha
- difteeria
- teatud bakterite - kampülobakterite - põhjustatud põletikud
- Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi kombineeritud ravi

Fromilid tabletid on näidustatud täiskasvanutele ja lastele alates 12-eluaastat ning vanematele.
Fromilid suukaudse suspensiooni graanulid on näidustatud lastele alates 6-kuust kuni 12-eluaastani.

2. Mida on vaja teada enne FROMILID võtmist

Ärge võtke Fromilid'i

- Kui te olete klaritromütsiini või teiste sama klassi antibiootikumide suhtes või selle ravimi mis
tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes.
- Kui teil on madal vere kaaliumi sisaldus (hüpokaleemia).
- Kui teil on tõsine maksapuudulikkus ja neeruprobleemid
- Kui te võtate kõrge kolesterooli raviks ravimeid (nagu lovastatiin ja simvastatiin).
- Kui teil/või teie perekonnas esineb teatud südameprobleeme, mis võivad viia tõsiste südame
rütmihäireteni (pikenenud QT sündroom).
- Kui te võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest:
- Ergotamiin või dihüdroergotamiin (migreeni raviks)
- Tsisapriid (mao häirete korral)
- Pimosiid (mõningate vaimsete häirete korral)
- Terfenadiin või astemisool (heinapalaviku või allergia korral)
- Tikagrelool (ennetab trombide moodustumist) või ranolasiin (stenokardia korral)
- Kolhitsiin (podagra korral)

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Rääkige on arstiga enne Fromilid'i võtmist:
- Kui teil on tõsised neeruprobleemid,
- Kui teil on maksakahjustus,
- Kui te kasutate kolhitsiini kuna see võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid,
- Pikaajaline Fromilidi kasutamine võib põhjustada resistentsete bakterite ülekasvu
(superinfektsioon),
- Kui teil on südamehaigus,
- Kui teil on aeglane südamerütm (bradükardia),
- Kui teil on veres madal magneesiumi sisaldus,
- Kui teil on porfüüria, ei tohiks te klaritromütsiini võtta,
- Kui teiel laps on noorem kui 6-elukuud või teie laps on nakatunud Mycobacterium avium
complex'i ja on noorem kui 20-elukuud, siis teadke et selles vanusegrupis ei ole uuringuid läbi
viidud.
Kui Fromilid'i võtmise ajal tekib teil tõsine või pikenenud kõhulahtisus, võtke viivitamatult oma
arstiga ühendust.

Muud ravimid ja Fromilid
Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Ravimi toime võib muutuda kui Fromilid'i võetakse koos teiste ravimitega. Vajadusel tuleb ravimi
annust muuta, kasutada teisi ettevaatusabinõusid või mõningatel juhtudel lõpetada nendest ühe ravimi
võtmine. Eriti kohaldub see järgnevate ravimite puhul:
- karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin, valproaat (epilepsia ravimid),
- teofülliin (astma raviks),
- varfariin, atsenokumarool (vere vedeldajad),
- ergotamiine või dihüdroergotamiin (migreeni raviks),
- triasolaam, midasolaam või alprasolaam (rahusti),
- disopüramiid, digoksiin, quinidine or verapamil (for the treatment of heart rhythm disorders),
- statiinid (kõrge kolesterooli raviks),
- pimosiid (skisofreenia ja teiste psühhiaatriliste häirete raviks),
- flukonasool või itrakonasool (seeninfektsioonidele),
- rifabutiin, rifampitsiin (mõningate infektsioonide vastased antibiootikumid),
- etraviriin, efavirens, nevirapiin, zidovudiin, ritonaviir, atasanaviir või sakinaviir (HIV'i
ravimid),
- tsüklosporiin, siroliimus või takroliimus (organi transplantatsiooni hõlbustamiseks),
- terfenadiin või astemisool (heinapalaviku või allergia korral),
- tsisapiriid või omeprasool (mao häirete korral),
- aminoglükosiid-antibiootikumid nagu gentamütsiin, streptomütsiin (teatud bakteriaalsete
infektsioonide korral)

- kolhitsiin (podagra korral),
- amlodipiin, diltiaseem (kõrge vererõhu korral)
- tolterodiin (põie probleemide korral),
- insuliin või teised suukaudsed antidiabeetikumid (diabeedi korral),
- naistepuna (taimne ravim),
- tsilostasool (jalgade vereringe parandamiseks),
- metüülprednisoloon (põletiku korral),
- sildenafiil, tadalafiil or vardenafiil (erketsioonihäirete korral),
- vinblistiin (vähiravim).

Fromilid koos toidu ja joogiga
Fromilid võib võtta sõltumatult toidukordadest. Tabletid tuleb alla neelata tervelt, koos vähemalt poole
klaasitäie vedelikuga.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.
Fromilid'i ohutust raseduse ajal ei ole uuritud, te võite seda võtta ainult äärmisel vajadusel pärast
põhjalikku ravist saadava kasu ja võimalike ohtude suhte hindamist.
Ravi ajal Fromilid'iga ei ole rinnaga toitmine soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Fromilid võib panna teid tundma segasust, disorienteeritust või pearinglust, põhjustada krampe,
paanikat reaalsuse suhtes või panna nägema asju mis ei ole päris. Enne autojuhtimist või masinatega
töötamist veenduge, et te ei ole mõjutatud.

Fromilid suukaudse suspensiooni graanulid sisaldavad sahharoosi.
Kui arst on teile öelnud, et te (teie laps) ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist
konsulteerima arstiga.

3. Kuidas FROMILID võtta

Võtke seda ravimit (tablette ja suspensiooni) alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Ärge
muutke ravimi annust või katkestage ravi ilma arstiga konsulteerimata. Kui te ei ole milleski kindel,
pidage nõu arsti või apteekriga.

Annus ja ravikuuri kestus sõltuvad infektsiooni tüübist ja asukohast, teie vanusest ning saavutatud
ravitoimest.

Tablette ei tohi purustada. Need tuleb alla neelata tervelt, koos vähemalt poole klaasitäie vedelikuga.

Täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel on tavaline annus 250…500 mg klaritromütsiini iga 12 tunni
järel.

Tavaliselt kestab ravikuur 6…14 päeva.

Kasutamine lastel
Alla 12-aastastel lastel kasutatakse suukaudset suspensiooni, tavaliselt annuses 7,5 mg 1 kg kehakaalu
kohta iga 12 tunni järel.
On soovitatav, et laps jooks peale suukaudse suspensiooni manustamist mõnda vedelikku. Suspesioon
sisaldab väikeseid graanuleid, mida lapseid ei tohiks nende kibeda maitse tõttu närida. Annustamiseks
on kaasas suukaudne süstal. Üks süstal sisaldab 5 ml suspensiooni, mis sisaldab 125 mg
klaritromütsiini. Peale iga kasutamiskorda tuleb süstalt veega loputada.
Tavaliselt kestab ravikuur 5…10 päeva.

Suspensiooni valmistamine:

Suspensiooni valmistamiseks lisatakse graanulitele 42 ml puhastatud või keedetud ja jahutatud vett.
Raputage pudelit, et graanulid tuleks pudeli küljest lahti. Lisage pudelisse ligikaudu 1/2 vajaminevast
veest ning loksutage pudelit hoolikalt, kuni graanulid segunevad veega. Lisage ülejäänud vesi ning
loksutage uuesti. Saadav suspensioon peab ulatuma pudelil märgitud mõõtjooneni.

Kui teil on tunne, et Fromilid’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile või
apteekrile.

Kui te võtate Fromilid’i rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud ravimit liiga suures annuses, konsulteerige koheselt apteekri või arstiga.
Üleannustamisel ilmnevad tavaliselt seedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu), peavalu
ning segasus.

Kui te unustate Fromilid’i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te olete unustanud ravimi õigel ajal võtmata, manustage see siis, kui see teile meenub. Järgmine
annus võtke tavalisel ajal.

Kui te lõpetate Fromilid'i kasutamise
Võtke ravimit arsti poolt ettenähtud aja jooksul. Kui te lõpetate ravi liiga vara, võib haigus ägeneda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed on jaotatud järgnevatesse gruppidesse vastavalt sagedusele:
Väga sage:
Mõjutab rohkem kui 1 kasutajat 10-st
Sage:
Mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st
Aeg-ajalt:
Mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st
Harv:
Mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10000-st
Väga harv:
Mõjutab vähem kui 1 inimest 10000-st
Teadmata:
Sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal

Sage
- unetus,
- peavalu, maitsetundlikkuse muutused,
- kõhulahtisus, enda haiglasena tundmine või olemine, seedehäired (düspepsia), kõhuvalu,
- kõrvalekalded maksaanalüüside tulemustes,
- lööve, liigne higistamine (hüperhidroos).

Aeg-ajalt
- infektsioonid nagu mao ja soolte põletik, kandidoos,vaginaalsed infektsioonid,
- valgete vereliblede madal tase, anaeemia, ja teised valgete vereliblede häired,
- isukaotus,
- närvilisus, ärevus, nävivapustus,
- pearinglus, unisus, treemor,
- kõrvades vilistamine, vertiigo (pöörlemistunne) ja häired kõrvades,
- muutused südamerütmis, südamerütmi tundmine (palpitatioonid),
- veritsus ninast,
- põletik suus (stomatiit), keelepõletik (glossiit), mao põletik(gastriit), tõsine episoodiline valu
pärasooles (proktalgia), kostipatsioon, suukuivus, röhatused, kõhugaasid, ülemäärane gaas maos
ja oksendamine, maohappe tagasipaiskumine söögitorru (GERD),
- sapijuhade läbipääsu häire (kolestaas), maksapõletik (hepatiit),

- sügelemine, nõgestõbi, väikeste punaste täppide ilmumine nahale (makulopapulaaarne lööve),
- lihasvalu (müalgia), lihastõmblused ja krambid,
- palavik, valu rinnus, üldine halb enesetunne (malaise), väsimus (kurnatus), nõrkus (asteenia),
külmavärinad,
- vere keemilise koostise muutused (nähtav veretestides).

Teadmata
- raske ja pikaajaline kõhulahtisus, mis võib sisaldada verd või lima (pseudomembranoosne
koliit), naha infektsioonid (erüsiipelas),
- tõsine vere valgeliblede arvu vähenemine, mis teevad infektsioonidesse nakatumise
töenäolisemaks (agranulotsütoos)
- vere trombotsüütide arvu vähenemine (trombotsütopeenia),
- tõsine allergiline reaktsioon, mis põhjustab hingamise raskenemist, näo, suu või kurgu turset või
pearinglust (anafülaktiline reaktsioon, angiödeem)
- ebatavalised unenäod, segaduses oleks, desorientatsioon, asjade nägemine ja kuulmine
(hallutsinatsioonid), psühhiaatrilised häired, depressioon,
- krambid, maitsemeele puudumine, lõhnataju muutused,
- surin või tuimus kätes või jalgades
- kuulmiskadu,
- ebaregulaarne südamerütm, kiirenenud südamerütm,
- veritsus,
- pankrease põletik, värvimuutus keelel ja hammastel,
- nahavärvi kollakaks muutumine ja teised maksa häired,
- tõsine haigestumine koos villide tekkega nahale, suhu, silmadele ja genitaalidele (Stevens-
Johnson sündroom), tõsine haigestumine koos koorikutega nahal (toksiline epidermaalne
nekrolüüs), akne, ravimlööve,
- ebaharilik lihaste lagunemine, mis võib viia neeruhaiguseni (rabdomüolüüs), valu või
lihasnõrkuseni (müopaatia),
- neerupuudulikkus,
- suurenenud risk veritsuseks, muutused uriini värvuses,

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas FROMILID säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.
Tablette hoida temperatuuril kuni 25°C, niiskuse eest kaitstult.
Suukaudse suspensiooni graanuleid hoida originaalpakendis, temperatuuril kuni 30°C.
Valmissuspensioon säilib temperatuuril kuni 25°C valguse eest kaitstud kohas 14 päeva.

Retseptiravimid.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fromilid sisaldab
- Toimeaine on klaritromütsiin.


- Üks tablett sisaldab 250 mg või 500 mg klaritromütsiini.
5 ml graanulitest valmistatud suspensiooni (1 suukaudseks manustamiseks mõeldud süstlatäis)
sisaldab 125 mg klaritromütsiini (1 ml suspensiooni sisaldab vastavalt 25 mg klaritromütsiini).

- Abiained on:
Fromilid 250 ja 500 mg tabletid: propüleenglükool, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos,
kolloidne
veevaba
räni,
preželatiniseeritud
tärklis,
polakrilliinkaalium,
talk,
magneesiumstearaat, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, titaandioksiid (E171) ja värvaine
kollane raudoksiid (E172).

Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid: karbomeer, povidoon,
hüdroksüpropüülmetüültselluloosi ftalaat, talk, riitsinusõli, ksantaankummi, banaani lõhna- ja
maitseaine, veevaba sidrunhape, kolloidne veevaba räni, titaandioksiid (E171) ja sahharoos,
kaaliumsorbaat.

Kuidas Fromilid välja näeb ja pakendi sisu
Fromilid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ovaalse kujuga, bikonvekssed ning
pruunikaskollast värvi.
Fromilid 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ovaalse kujuga, bikonvekssed ning
pruunikaskollast värvi.
Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid: väikesed, valget kuni määrdunudvalget värvi
banaanilõhnalised ebaühtlase kujuga graanulid.

250 mg tabletid: iga karp sisaldab 14 ribapakendisse pakendatud tabletti.
500 mg tabletid: iga karp sisaldab 14 ribapakendisse pakendatud tabletti.
Suukaudse suspensiooni graanulid: iga karp sisaldab pudelit graanulitega 60 ml suukaudse
suspensiooni (125 mg/5 ml) valmistamiseks ja suukaudseks manustamiseks mõeldud süstalt.

Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. (+372) 6671658

Infoleht on viimati kooskõlastatud: juunis 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Fromilid, 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fromilid, 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fromilid, 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg klaritromütsiini.
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg klaritromütsiini.
5 ml suspensiooni (üks suukaudseks manustamiseks mõeldud süstlatäis) sisaldab 125 mg
klaritromütsiini (1 ml suspensiooni sisaldab 25 mg klaritromütsiini).
INN. Clarithromycinum

Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid
Teadaolevat toimet omav abiaine: Sisaldab sahharoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.
Fromilid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ovaalse kujuga, bikonvekssed ning
pruunikaskollast värvi.
Fromilid 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on ovaalse kujuga, bikonvekssed ning
pruunikaskollast värvi.

Suukaudse suspensiooni graanulid.
Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid: väikesed, valget kuni määrdunudvalget värvi
banaanilõhnalised ebaühtlase kujuga graanulid.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Klaritromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: tonsillofarüngiit, otiit
(alternatiivina penitsilliinallergia korral), sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine, pneumoonia, naha
ja pehmete kudede infektsioon, erütrasm, klamüdioos, atüüpilised mükobakterioosid, mükoplasmoos,
läkaköha, difteeria, kampülobakterioos, Helicobacter pylori infektsiooniga seotud peptilise haavandi
kombineeritud ravi.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Bordetella, Campylobacter, Chlamydia, Corynebacterium
diphtheriae, Corynebacterium minutissimum, Helicobacter pylori, Haemophilus influenzae (esineb
resistentseid tüvesid), Legionella, Moraxella catarrhalis, Mycobacterium avium complex,
Mycoplasma, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (välja arvatud
penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae), Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid
tüvesid), Ureaplasma urealyticum.

Fromilid tabletid on näidustatud täiskasvanutele ja lastele alates 12-eluaastat ning vanematele.
Fromilid suukaudse suspensiooni graanulid on näidustatud lastele alates 6-kuust kuni 12-eluaastani.


Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Tablette ei tohi purustada. Tabletid tuleb alla neelata tervena koos vähese vedelikuga.

Täiskasvanutele ja üle 12-aastastele lastele manustatakse tavaliselt 250...500 mg 2 korda ööpäevas.
Raskemate infektsioonide, sinusiitide ning Haemophilus influenzae põhjustatud infektsioonide korral
manustatakse 500 mg 2 korda ööpäevas.

H. pylori eradiktsiooniks manustatakse 250…500 mg 2 korda ööpäevas, tavaliselt 7-päevase kuurina,
kombinatsioonis teiste ravimitega.

Mycobacterium avium complex’i põhjustatud infektsioonide raviks ning disseminatsiooni
profülaktikaks manustatakse 500 mg iga 12 tunni järel. Annust võib ka suurendada. Maksimaalne
ööpäevane annus on 2 g. Mycobacterium avium complex’i põhjustatud infektsioonide ravi on
pikaajaline.

Ravi kestab tavaliselt 6 kuni 14 päeva.

Lapsed
Kliinilistes uuringutes on läbi viidud klaritromütsiini suukaudse suspensiooni kasutamist lastel alates
6-elukuust kuni 12-eluaastani. Seetõttu peavad alla 12 aastased lapsed kasutama klaritromütsiini
suukaudseid graanuleid.

Alla 12-aastastele lastele manustatakse tavaliselt 15 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kaheks võrdseks
annuseks jagatuna. Peale suspensiooni manustamist soovitatakse juua veidi vedelikku. Suukaudne
suspensioon sisaldab väikesi graanuleid, mida ei soovitata katki hammustada, kuna nende sisu on
kibeda maitsega. Pakend sisaldab ka süstalt suukaudse suspensiooni manustamiseks. Üks süstlatäis
sisaldab 5 ml suspensiooni, mis sisaldab 125 mg või 250 mg klaritromütsiini. Süstal loputatakse veega
peale igat kasutamist.

Lastele annustatakse ravimit vastavalt nende kehakaalule. Annustamisjuhend on toodud järgnevas
tabelis.

Lapse kehakaal
Annus/ ml (süstal)
Annus /mg
33 kg
10 ml 2 korda ööpäevas (2)
250 mg
24 kg
7,5 ml 2 korda ööpäevas (1 ½)
187,5 mg
16 kg
5 ml 2 korda ööpäevas (1)
125 mg
8 kg
2,5 ml 2 korda ööpäevas (1/2)
62,5 mg

Tavaliselt kestab ravikuur 5…10 päeva.

Mycobacterium avium complex’i põhjustatud infektsioonide raviks ning disseminatsiooni
profülaktikaks manustatakse lastele 15 mg/kg ööpäevas, kaheks võrdseks annuseks jagatuna.
Maksimaalne ööpäevane annus lastele on 1 g. Mycobacterium avium complex’i põhjustatud
infektsioonide ravi on pikaajaline.

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik normaalse
neerufunktsiooni korral.

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 mL/min tuleb klaritromütsiini
annust vähendada poole võrra, näiteks 250 mg üks kord ööpäevas või 250 mg kaks korda ööpäevas
tõsisemate infektsioonide korral. Nendel patsientidel ei tohi ravi ületada 14 päeva. 500 mg tablette ei
saa anda väiksema annusena, sest tablette ei saa poolitada.

Klaritromütsiini toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapsleid ei saa kasutada selles patsientide
populatsioonis (vt. lõik 4.3)

Suukaudne.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus klaritromütsiini, makroliidantibiootikumide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.

Klaritromütsiini samaaegne manustamine koos järgnevate ravimitega on vastunäidustatud: astemisool,
tsisapriidi, pimosiid, terfenadiin kuna need võivad põhjustada QT intervalli pikenemist ja südame
arütmiaid, koos ventrikulaarse tahhükardiaga, ventrikulaarse fibrillatsiooniga ja torsades de pointe'st
(vt. lõik 4.5).

Klaritromütsiini samaaegne kasutamine tikagrelooli või ranolasiiniga on vastunäidustatud.

Klaritromütsiini samaaegne kasutamine ergotamiini või dihüdroergotamiiniga on vastuväidustatud
kuna võib põhjustada alkaloid toksilisust.

Klaritromütsiini ei tohi anda patsientidele kellel on esinenud QT intervalli pikenemine või
ventrikulaarne südame arütmia, kaasa arvatud torsades de pointes (vt lõik 4.4 ja 4.5).

Klaritromütsiini ei tohi kasutada samaaegselt HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega (statiinidega), mis
metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt (lovastatiin või simvastatiin) müopaatia, sh
rabdomüolüüsi suurenenud tekkeriski tõttu (vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini ei tohi anda hüpokaleemiaga patsientidele (QT intervalli pikenemise riski tõttu).

Patsiendid kes kannatavad tõsise maksapuudulikkuse all kombrinatsioonis neerukahjustusega ei tohi
klaritromütsiini kasutada.

Nagu teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, klaritromütsiini ei tohi kasutada patsientidel, kes
võtavad kolhitsiini.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Arst ei tohi klaritromütsiini välja kirjutada rasedatele naistele, ilma kasu ja riske hoolikalt kaalumata,
eriti esimese kolme raseduskuu jooksul (vt lõik 4.6).

Ettevaatlik tuleb olla raske neerupuudulikkusega patsientide puhul (vt. lõik 4.2).

Klaritromütsiin eritub peamiselt maksa kaudu. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik klaritromütsiini
kasutamisel maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel. Ettevaatlik tuleb olla klaritromütsiini
manustamisel mõõduka kuni tõsise neerupuudulikkusega patsientidele.

On teatatud fataalsest maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Mõnedel patsientidel võis olla olemasolev
maksahaigus või võisid nad võtta teisi maksatoksilisi ravimeid. Patsiente tuleb teavitada, et nad
lõpetaksid ravi ja pöörduksid oma arsti poole, kui neil tekivad maksahaiguse sümptomid, nt isutus,
kollasus, tume uriin, kihelus või hellus kõhus.


Peaaegu kõigi antibiootikumide (sh makroliidide) puhul on teatatud pseudomembranoossest koliidist,
mis võib ulatuda raskuselt kergest kuni eluohtlikuni. Peaaegu kõigi antibiootikumide (sh
klaritromütsiini) kasutamisel on teatatud Clostridium difficile-ga seotud kõhulahtisusest (CDAD), mis
võib raskusastmelt ulatuda kergest kõhulahtisusest fataalse koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega
muudab käärsoole normaalset mikrofloorat, mis võib viia Clostridium difficile ülekasvuni. Kõigil
patsientidel, kellel tekib pärast antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus, tuleb arvestada võimaliku
CDAD-ga. Vajalik on hoolikas meditsiiniline anamnees, sest CDAD tekkest on teatatud isegi rohkem
kui kaks kuud pärast antibakteriaalsete ravimite manustamist. Seetõttu tuleb kaaluda
klaritromütsiinravi lõpetamist vaatamata ravinäidustusele. Tuleb teha mikrobioloogilised uuringud ja
alustada adekvaatset ravi. Peristaltikat pärssivaid ravimeid tuleb vältida.

Turuletulekujärgselt on klaritromütsiini ja kolhitsiini kooskasutamisel teatatud kolhitsiini toksilisest
toimest, eriti vanemaealistel patsientidel; mõned neist juhtudest esinesid neerupuudulikkusega
patsientidel. On teatatud mõne sellise patsiendi surmast (vt lõik 4.5). Kolhitsiini ja klaritromütsiini
samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Klaritromütsiini ja triasolobensodiasepiinide, nt triasolaami ja midasolaami samaaegsel manustamisel
on soovitatav ettevaatus (vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini samaaegsel manustamisel teiste ototoksiliste ravimitega, eeskätt aminoglükosiididega
on soovitav ettevaatus. Ravi jooksul ja pärast ravi tuleb kontrollida vestibulaarset ja auditoorset
funktsiooni.

QT intervalli pikenemise riski tõttu tuleb klaritromütsiini kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on
koronaararterite haigus, varasem ventrikulaarne arütmia, raske südamepuudulikkus, dekompenseeritud
hüpokaleemia ja/või hüpomagneseemia, bradükardia (<50 lööki minutis) või samaaegsel manustamisel
koos teiste ravimitega, mis pikendavad QT intervalli (vt lõik 4.5). Klaritromütsiini ei tohi kasutada
kaasasündinud või dokumenteeritud omandatud QT intervallic pikenemise või ventrikulaarse arütmia
puhul (vt lõik 4.3).

Pneumoonia: Streptococcus pneumoniae resistentsuse ärahoidmiseks makroliidide suhtes on tähtis
teostada tundlikkuse uuringud enne kalritromütsiini määramist omandatud pneumoonia raviks.
Haiglatekkese pneumoonia ravis tuleb klaritromütsiini kasutada kombinatsioonis teiste sobivate
antibiootikumidega.

Kerge kuni mõõduka raskusega naha ja pehmete kudede infektsioone põhjustavad enamasti
Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes, mis mõlemad võivad olla makroliidide suhtes
resistentsed. Seetõttu on tähtis, et oleks teostatud tundlikkuse uuring. Juhul kui ei saa kasutada beeta-
laktaamantibiootikume (nt allergia), võib esmavaliku ravimiks olla mõni muu antibiootikum nagu
klindamütsiin. Praegu arvatakse, et makroliidid mõjutavad vaid mõningaid naha ja pehmete kudede
infektsioonide tekitajaid nagu Corynebacterium minutissimum või akne vulgaris’e ja roospõletiku
tekitajaid ning neid kasutatakse juhul kui penitsilliinravi ei saa kasutada.

Raskete ägedate ülitundlikkusreaktsioonide, nt anafülaksia, Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise
epidermaalse nekrolüüsi puhul tuleb klaritromütsiinravi otsekohe lõpetada ja alustada kiiresti sobivat
ravi.

Klaritromütsiini koosmanustamisel ravimitega mis indutseerivad tsütokroom CYP3A4 ensüümi tuleb
olla ettevaatlik (vt. lõik 4.5).

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid: klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või
simvastatiiniga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Klaritromütsiini määramisel koos statiinidega tuleb
olla ettavaatlik. On teatatud rabdomüolüüsi juhtudest patsientidel, kes võtsid koos klaritromütsiiniga
statiine. Patsiente tuleb jälgida müopaatia nähtude ja sümptomite suhtes. Kasutamisel koos
klaritromütsiiniga tuleb statiinidest määrata madalaim võimalik registreeritud annus. Tuleb kaaluda

statiini annuse kohandamist või CYP3A metabolismist mitte sõltuva statiini (nt fluvastatiini või
pravastatiini) kasutamist (vt lõik 4.5).

Suukaudsed hüpoglükeemilised ained/Insuliin: Klaritromütsiini kasutamine koos suukaudsete
hüpoglükeemiliste ainete (nagu sulfonüüluurea) ja/või insuliiniga võib põhjustada olulist
hüpoglükeemiat. Soovitatav on hoolikalt jälgida glükoosi taset (vt lõik 4.5).

Suukaudsed antikoagulandid: klaritromütsiini ja varfariini samaaegsel manustamisel esineb risk
rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) ja protrombiini aja väärtuse oluliseks suurenemiseks ja
tõsiseks verejooksuks (vt lõik 4.5). Kui patsiendid saavad korraga klaritromütsiini ja suukaudseid
antikoagulante, tuleb sageli kontrollida INR ja protrombiini aega.

H. pylori võib klaritromütsiinravile resistentseks muutuda.

Pikaajalise kasutamise tagajärjel võib sarnaselt teistele antibiootikumidele olla tulemuseks
koloniseerumine suurenenud hulga mittetundlike bakterite ja seentega; kui tekib superinfektsioon,
tuleb alustada sobivat ravi.

Tähelepanelik tuleb olla ka võimaliku klaritromütsiini ja teiste makroliidide, nagu ka linkomütsiini ja
klindamütsiini ristuva resistentsuse suhtes.

Porfüüria puhul ei ole klaritromütsiini manustamine soovitatav.

Puuduvad andmed klaritromütsiini efektiivsuse ja ohutuse kohta alla 6-kuustele imikutel ning alla 20
kuu vanustel Mycobaterium avium complex‘i infektsiooniga lastel.

Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid sisaldavad sahharoosi. Seetõttu ei tohi seda
ravimit kasutada harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoosi malabsorbtsiooni või
sahharoos- isomaltaas puudulikkusega patsiendid.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmiste ravimite kasutamine on rangelt vastunäidustatud võimalike raskete ravimi
koostoimete tõttu:

Tsisapriid, pimosiid, astemisool ja terfenadiin
Klaritromütsiini ja tsisapriidi samaaegselt saavatel patsientidel on teatatud tsisapriidi taseme tõusust.
See võib põhjustada QT intervalli pikenemist ja südame rütmihäireid, sh ventrikulaarset tahhükardiat,
vatsakeste fibrillatsiooni ja torsade de pointes’i. Sarnaseid toimeid on täheldatud patsientidel, kes
võtavad samaaegselt klaritromütsiini ja pimosiidi (vt lõik 4.3).

On teatatud, et makroliidid muudavad terfenadiini metabolismi, mis põhjustab terfenadiini taseme
tõusu, mis mõnikord on seotud südame rütmihäirete, nagu QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse
tahhükardia, vatsakeste fibrillatsiooni ja torsade de pointes’iga (vt lõik 4.3). Ühes uuringus 14 tervel
vabatahtlikul põhjustas klaritromütsiini ja terfenadiini samaaegne manustamine terfenadiini happelise
metaboliidi taseme kahe- kuni kolmekordse tõusu seerumis ja QT intervalli pikenemise, mis ei
põhjustanud kliiniliselt märgatavat toimet. Sarnaseid toimeid on täheldatud astemisooli ja makroliidide samaaegsel manustamisel.

Ergotamiin/ dihüdroergotamiin
Turuletulekujärgsed teated näitavad, et klaritromütsiini koosmanustamine ergotamiini või
dihüdroergotamiiniga on seotud ergotamiini ägeda toksilisusega, mida iseloomustavad vasospasm ja
isheemia jäsemetes ning teistes kudedes, sh kesknärvisüsteemis. Klaritromütsiini ja nende ravimite
samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

HMG-CoA reduktaasi inihibiitorid (statiinid)

Klaritromütsiini samaaegne kasutamine lovastatiini või simvastatiiniga on vastunäidustatud (vt lõik
4.3), sest need statiinid metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt ja samaaegne ravi
klaritromütsiiniga tõstab nende plasmataset, mis suurendab müopaatia, sh rabdomüolüüsi tekkeriski.
Klaritromütsiini ning neid statiine samaaegselt manustanud patsientide puhul on teatatud
rabdomüolüüsist. Kui ravi klaritromütsiiniga ei saa vältida, tuleb ravi simvastatiini või lovastatiiniga
ravikuuri ajaks peatada.

Klaritromütsiini määramisel koos statiinidega tuleb olla ettavaatlik. Olukordades, kus klaritromütsiini
ja statiini kooskasutamist ei saa vältida, on soovitatav määrata statiin vähimas võimalikus annuses.
Kaaluda võib CYP3A metabolismist mitte sõltuva statiini (nt fluvastatiini) kasutamist. Patsiente tuleb
jälgida müopaatia nähtude ja sümptomite suhtes.

Teiste ravimite toime klaritromütsiinile

Ravimid, mis indutseerivad CYP3A4 (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal,
lihtnaistepuna ürt), võivad indutseerida klaritromütsiini metabolismi. Selle tagajärjeks võib olla
klaritromütsiini subterapeutiline kontsentratsioon, mis viib toime nõrgenemiseni. Lisaks võib osutuda
vajalikuks CYP3A indutseerija taseme jälgimine plasmas, kuna see võib olla suurenenud
klaritromütsiini inhibeeriva toime tõttu CYP3A4 suhtes (vt ka manustatava CYP3A4 kohta vastavat
tooteinfot). Rifabutiini ja klaritromütsiini samaaegne manustamine põhjustas rifabutiini taseme tõusu
ja klaritromütsiini taseme vähenemist seerumis koos suurenenud riskiga uveiidi tekkeks.

Järgmised ravimid mõjutavad teadaolevalt või arvatavalt klaritromütsiini tsirkuleerivat
kontsentratsiooni; nõutav on klaritromütsiini annuse kohandamine või alternatiivse ravi kaalumine.

Efavirens, nevirapiin, rifampitsiin, rifabutiin ja rifapentiin
Tsütokroom P450 metabolismisüsteemi tugevad indutseerijad, nt efavirens, nevirapiin, rifampitsiin,
rifabutiin ja rifapentiin võivad kiirendada klaritromütsiini metabolismi ja seeläbi vähendada
klaritromütsiini taset plasmas, suurendades ka mikrobioloogiliselt aktiivse metaboliidi 14
OHklaritromütsiini taset. Kuna klaritromütsiini ja 14-OH-klaritromütsiini mikrobioloogiline toime
erinevate bakterite suhtes on erinev, võib klaritromütsiini manustamine koos ensüümi indutseerijatega
kahjustada soovitavat ravitoimet.

Etraviriin
Etraviriin vähendas ekspositsiooni klaritromütsiinile; aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini
kontsentratsioon aga suurenes. Kuna 14-OH-klaritromütsiini aktiivsus Mycobacterium avium
kompleksi (MAC) suhtes on vähenenud, võib olla muutunud üldine aktiivsus selle patogeeni suhtes;
seetõttu tuleb MAC puhul kaaluda klaritromütsiini asemel alternatiivset ravi.

Flukonasool
200 mg flukonasooli üks kord ööpäevas samaaegne manustamine 500 mg klaritromütsiiniga kaks
korda ööpäevas 21 tervele vabatahtlikule viis klaritromütsiini keskmise minimaalse
tasakaalukontsentratsiooni (Cmin) ja kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) suurenemiseni
vastavalt 33% ja 18% võrra. Samaaegne flukonasooli manustamine ei mõjutanud märkimisväärselt
aktiivse metaboliidi 14-OH-klaritromütsiini tasakaalukontsentratsioone. Klaritromütsiini annuse
kohandamine ei ole vajalik.

Ritonaviir
Farmakokineetiline uuring näitas, et samaaegne 200 mg ritonaviiri iga 8 tunni järel ja 500 mg
klaritromütsiini iga 12 tunni järel manustamine põhjustas klaritromütsiini metabolismi märkimisväärse
inhibeerimise. Samaaegsel manustamisel ritonaviiriga suurenes klaritromütsiini Cmax 31%, Cmin
suurenes 182% ja AUC suurenes 77%. Täheldati 14-OH-klaritromütsiini moodustumise olulist
täielikku inhibeerimist. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel annuse vähendamine vajalik. Neerukahjustusega patsientidel tuleb
siiski arvestada järgmiste annuste kohandamistega: Patsientidel, kellel ClCR on 30 kuni 60 ml/min,
tuleb klaritromütsiini annust vähendada 50%. Patsientidel, kellel ClCR <30 ml/min, tuleb

klaritromütsiini annust vähendada 75%. Klaritromütsiini annuseid, mis ületavad 1 g ööpäevas ei tohi
koos ritonaviiriga manustada.

Sarnaseid annuse kohandamisi tuleb kaaluda neerufunktsiooni langusega patsientidel, kui ritonaviiri
kasutatakse farmakokineetika parandajana koos teiste HIV proteaasi inhibiitoritega, sh atasanaviiriga
ja sakvinaviiriga (vt allpool lõik Kahesuunalised farmakokineetilised koostoimed).

Klaritromütsiini toime teistele ravimitele

CYP3A-põhised Teadaolevalt CYP3A inhibeeriva klaritromütsiini samaaegne manustamine ravimitega, mis peamiselt
metaboliseeritakse CYP3A vahendusel, võib põhjustada ravimi kontsentratsioonide suurenemisi, mis
võivad tugevdada või pikendada samaaegselt kasutatava ravimi ravi- ja kõrvaltoimeid.
Klaritromütsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad ravi teiste ravimitega, mis on
teadaolevalt CYP3A ensüümi substraadid, eeskätt juhul kui CYP3A substraadil on kitsas
ohutusvahemik (nt karbamasepiin) ja/või substraati metaboliseeritakse suurel määral selle ensüümi
poolt.

Patsientidel, kes saavad samaaegselt klaritromütsiini, tuleb kaaluda annuse kohandamist ja võimalusel
tuleb hoolikalt jälgida peamiselt CYP3A vahendusel metaboliseeritavate ravimite kontsentratsioone
seerumis.

Järgmised ravimid või ravimirühmad metaboliseeritakse teadaolevalt või arvatavalt sama CYP3A
isoensüümi vahendusel: alprasolaam, astemisool, karbamasepiin, tsilostasool, tsisapriid, tsüklosporiin,
disopüramiid, tungaltera alkaloidid, lovastatiin, metüülprednisoloon, midasolaam, omeprasool,
suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin, vt lõik 4.4), pimosiid, kinidiin, rifabutiin, sildenafiil,
simvastatiin, siroliimus, takroliimus, terfenadiin, triasolaam ja vinblastiin. Ravimid, mis toimivad
sarnase mehhanismiga tsütokroom P450 süsteemi teiste isoensüümide vahendusel, on fenütoiin,
teofülliin ja valproaat.

Antiarütmikumid
On turuletulekujärgseid teateid torsades de pointes’i tekkimisest klaritromütsiini samaaegsel
kasutamisel koos kinidiini või disopüramiidiga. Klaritromütsiini samaaegsel manustamisel koos nende
ravimitega tuleb elektrokardiogrammil jälgida QT intervalli pikenemist. Klaritromütsiinravi ajal tuleb
jälgida kinidiini ja disopüramiidi taset seerumis.
On turuletulekujärgseid teateid hüpoglükeemia tekkimisest klaritromütsiini ja disopüramiidi
samaaegsel kasutamisel. Klaritromütsiini samaaegsel kasutamisel disopüramiidiga tuleb jälgida vere
glükoositaset.

Suukaudsed hüpoglükeemilised preparaadid/Insuliin
Teatud hüpoglükeemiliste preparaatidega nagu nategliniid ja repagliniid võib olla seotud
klaritromütsiini CYP3A ensüümi inhibeeriv toime ning samaaegsel kasutamisel võib see põhjustada
hüpoglükeemia teket. Soovitav on glükoosi näitajaid hoolikalt jälgida.

Omeprasool
Tervetele täiskasvanud isikutele manustati klaritromütsiini (500 mg iga 8 tunni järel) kombinatsioonis
omeprasooliga (40 mg ööpäevas). Omeprasooli tasakaaluseisundi kontsentratsioon plasmas suurenes
samaaegsel klaritromütsiini manustamisel (Cmax, AUC0-24, ja t1/2 suurenesid vastavalt 30%, 89% ja
34% võrra). Mao pH 24 tunni keskmine väärtus oli 5,2, kui omeprasooli manustati ainsa ravimina ning
5,7, kui omeprasooli manustati koos klaritromütsiiniga.

Sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil
Kõik need fosfodiesteraasi inhibiitorid metaboliseeritakse vähemalt osaliselt CYP3A vahendusel ja
klaritromütsiini samaaegne manustamine võib CYP3A inhibeerida. Klaritromütsiini manustamine
koos sildenafiili, tadalafiili või vardenafiiliga võib tõenäoliselt põhjustada fosfodiesteraasi inhibiitori
suurenenud ekspositsiooni. Sildenafiili, tadalafiili ja vardenafiili annuste vähendamist peaks kaaluma,

kui neid ravimeid manustatakse koos klaritromütsiiniga.

Teofülliin, karbamasepiin
Kliiniliste uuringute tulemused näitavad mõõdukat, ent statistiliselt olulist (p≤0,05) tsirkuleeriva
teofülliini või karbamasepiini taseme tõusu, kui üht neist ravimitest manustatakse koos
klaritromütsiiniga. Võib kaaluda annuse vähendamist.

Suukaudsed antikoagulandid (nt varfariin, atsenokumarool)
Turuletulekujärgse perioodi spontaansed teated näitavad, et klaritromütsiini ja suukaudsete
antikoagulantide koosmanustamine võib tugevdada suukaudsete antikoagulantide toimet. Kui
patsiendid saavad samaaegselt klaritromütsiini ja suukaudseid antikoagulante, tuleb protrombiini aega
hoolikalt jälgida.

Tolterodiin
Tolterodiini esmane metabolismi rada on tsütokroom P450 2D6 isovormi (CYP2D6) kaudu. Siiski on
CYP2D6-vabas populatsiooni alamrühmas identifitseeritud metabolismi rada CYP3A kaudu. Selles
populatsiooni alamrühmas põhjustab CYP3A inhibeerimine märgatavalt kõrgemaid tolterodiini
kontsentratsioone seerumis. CYP3A inhibiitorite, nt klaritromütsiini olemasolul võib CYP2D6
aeglaselt metaboliseerival populatsioonil osutuda vajalikuks tolterodiini annust vähendada.

Triasolobensodiasepiinid (nt alprasolaam, midasolaam, triasolaam)
Kui midasolaami manustatakse koos klaritromütsiini tablettidega (500 mg kaks korda ööpäevas)
suurenes midasolaami AUC 2,7 korda pärast midasolaami intravenoosset manustamist ja 7 korda
pärast suukaudset manustamist. Suukaudse midasolaami ja klaritromütsiini koosmanustamist peab
vältima. Kui intravenoosset midasolaami manustatakse koos klaritromütsiiniga, tuleb patsienti annuse
kohandamise võimaldamiseks hoolikalt jälgida. Samu ettevaatusabinõusid tuleb rakendada ka teistele
bensodiasepiinidele, mis metaboliseeruvad CYP3A vahendusel, sh triasolaam ja alprasolaam.
Bensodiasepiinide korral, mille eliminatsioon ei sõltu CYP3A-st (temasepaam, nitrasepaam,
lorasepaam), ei ole kliiniliselt olulised koostoimed klaritromütsiiniga tõenäolised.

Klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel on esinenud turuletulekujärgseid teateid
ravimite koostoimetest ja toimetest kesknärvisüsteemile (KNS) (nt somnolentsus ja segasus).
Soovitatav on patsiente KNS-i farmakoloogiliste toimete suhtes jälgida.

Teised ravimikoostoimed

Aminoglükosiidid
Ettevaatus on vajalik klaritromütsiini samaaegsel manustamisel teiste ototoksiliste preparaatidega, eriti
aminoglükosiididega (vt lõik 4.4).

Kolhitsiin
Kolhitsiin on CYP3A ja väljavoolu transporteri P-glükoproteiini (Pgp) substraat. Teadaolevalt
inhibeerivad klaritromütsiin ja teised makroliidid CYP3A-d ja Pgp-id. Klaritromütsiini ja kolhitsiini
koosmanustamisel võib Pgp-i ja/või CYP3A inhibeerimine klaritromütsiini poolt viia kolhitsiini
suurenenud ekspositsioonini. Patsiente tuleb kolhitsiini toksilise toime kliiniliste sümptomite suhtes
jälgida (vt lõik 4.4).

Digoksiin
Digoksiin on väljavoolu transporteri P-glükoproteiini (Pgp) substraat. Teadaolevalt inhibeerib
klaritromütsiin Pgp-id. Kui klaritromütsiini manustatakse koos digoksiiniga, võib Pgp inhibeerimine
klaritromütsiini poolt viia digoksiini ekspositsiooni suurenemiseni. Turuletulekujärgse järelevalve
käigus on samuti teatatud suurenenud digoksiini kontsentratsioonidest seerumis samaaegselt
klaritromütsiini ja digoksiini saavatel patsientidel. Mõnedel patsientidel on avaldunud digoksiini
toksilisuse kliinilised nähud, sh potentsiaalselt surmaga lõppevad arütmiad. Kui patsiendid saavad
korraga digoksiini ja klaritromütsiini, peab hoolikalt jälgima digoksiini kontsentratsioone seerumis.


Zidovudiin
Klaritromütsiini tablettide ja zidovudiini samaaegne suukaudne manustamine HIV-infektsiooniga
täiskasvanud patsientidele võib põhjustada zidovudiini tasakaalukontsentratsioonide vähenemist. Kuna
klaritromütsiin ilmselt takistab samaaegselt manustatud suukaudse zidovudiini imendumist, saab seda
koostoimet pea täielikult vältida, jättes klaritromütsiini ja zidovudiini annuste manustamise vahele 4-
tunnised intervallid. Siiani ei näi see koostoime ilmnevat pediaatrilistel HIV-infektsiooniga
patsientidel, kes võtavad klaritromütsiini suspensiooni koos zidovudiini või dideoksüinosiiniga. Antud
koostoime on vähetõenäoline, kui klaritromütsiini manustatakse intravenoosse infusiooni teel.

Fenütoiin ja valproaat
On esinenud spontaanseid või kirjandusallikate teateid koostoimetest CYP3A inhibiitorite, sh
klaritromütsiini ja ravimite vahel, mis teadaolevalt ei metaboliseeru CYP3A kaudu (nt fenütoiin ja
valproaat). Nende ravimite puhul on soovitatav määrata nende seerumi taset, kui neid manustatakse
samaaegselt klaritromütsiiniga. Teatatud on suurenenud kontsentratsioonidest seerumis.

Kahesuunalised farmakokineetilised koostoimed

Atasanaviir
Klaritromütsiin ja atasanaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, ning esineb tõendeid
kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja atasanaviiri
(400 mg üks kord ööpäevas) koosmanustamise tagajärjel suurenes 2-kordselt klaritromütsiini
ekspositsioon ja 14-OH-klaritromütsiini ekspositsioon vähenes 70%, koos atasanaviiri AUC
suurenemisega 28%. Klaritromütsiini laia terapeutilise vahemiku tõttu ei ole normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel annuse kohandamine vajalik. Mõõduka neerufunktsiooniga
patsientidel (kreatiniini kliirens 30...60 ml/min) peab klaritromütsiini annust vähendama 50% võrra.
Patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <30 ml/min, peab klaritromütsiini annust vähendama 75%
võrra, kasutades sobivat klaritromütsiini ravimvormi. Suuremaid klaritromütsiini annuseid kui 1000
mg ööpäevas ei tohi koos proteaasi inhibiitoritega manustada.

Kaltsiumikanali blokaatorid
Ettevaatus on vajalik klaritromütsiini samaaegsel manustamisel kaltsiumikanali blokaatoritega, mis
metaboliseeruvad CYP3A4 kaudu (sh.verapamiil, amlodipiin, diltiaseem) hüpotensiooni tekke ohu
tõttu. Klaritromütsiini ja kaltsiumikanali blokaatorite plasma kontsentratsioon võib suureneda mõlema
koostoimel. Klaritromütsiini ja verapamiili samaaegselt tarvitavatel patsientidel on täheldatud
hüpotensiooni, bradüarütmia ja laktatsidoosi teket.

Itrakonasool
Klaritromütsiin ja itrakonasool on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, mis viib
kahesuunalisele ravimite koostoimele. Klaritromütsiin võib suurendada itrakonasooli taset plasmas,
samas kui itrakonasool võib suurendada klaritromütsiini taset plasmas. Itrakonasooli ja
klaritromütsiini samaaegselt võtvaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida tugevnenud või pikenenud
farmakoloogilise toime nähtude või sümptomite suhtes.

Sakvinaviir
Klaritromütsiin ja sakvinaviir on mõlemad CYP3A substraadid ja inhibiitorid, ning esineb tõendeid
kahesuunalisest ravimite koostoimest. Klaritromütsiini (500 mg kaks korda ööpäevas) ja sakvinaviiri
(pehmed želatiinkapslid, 1200 mg kolm korda ööpäevas) samaaegne manustamine 12 tervele
vabatahtlikule põhjustas vastavalt 177% ja 187% kõrgemad tasakaaluseisundi kontsentratsioonikõvera
aluse pindala (AUC) ja maksimaalse kontsentratsiooni (Cmax) väärtused kui sakvinaviiri
manustamisel üksinda. Klaritromütsiini AUC ja Cmax väärtused olid ligikaudu 40% kõrgemad kui
klaritromütsiini manustamisel üksinda. Kahe ravimi koosmanustamisel piiratud aja jooksul uuritud
annustes/ravimvormides ei ole annuse kohandamine vajalik. Vaatlusandmed ravimite koostoimete
uuringutest, kus ravimvormina kasutati pehmet želatiinkapslit, ei pruugi olla ülekantavad sakvinaviiri
kasutamisest tulenevatele toimetele, kasutades kõva želatiinkapsli ravimvormi. Vaatlusandmed ainult
sakvinaviiriga teostatud ravimite koostoimete uuringutest ei pruugi olla ülekantavad kõrvaltoimetele,
mida on täheldatud sakvinaviir-/ritonaviirravi korral. Kui sakvinaviiri manustatakse koos ritonaviiriga,

peab arvestama ritonaviiri võimaliku toimega klaritromütsiinile.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Klaritromütsiini ohutus raseduse ning rinnaga toitmise ajal ei ole tõestatud. Uuringutest hiirtel,
rottidel, küülikutel ja ahvidel saadud mitmesuguste andmete alusel ei saa välistada võimalust
kõrvaltoimete tekkeks embrüofetaalsele arengule. Seetõttu ei ole kasutamine raseduse ajal soovitav
ilma kasu ja riski hoolika kaalumiseta.

Imetamine
Klaritromütsiini kasutamise ohutus raseduse ja rinnaga toitmise ajal ei ole tõestatud.
Klaritromütsiin eritub rinnapiima. Ravi ajal ei tohi last rinnaga toita.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad andmed klaritromütsiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Nende
tegevuste puhul tuleb arvestada võimalike kõrvaltoimete tekkega, nagu pearinglus, peapööritus,
segasus ja desorienteeritus.

4.8. Kõrvaltoimed

a) Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedasemad ja harilikumad klaritromütsiinravi kõrvaltoimed nii täiskasvanutel kui
pediaatrilises populatsioonis on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja maitsetundlikkuse
muutused. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerged ja on vastavuses makroliidantibiootikumide
teadaoleva ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8 alalõik b).
Kliiniliste uuringute jooksul puudusid olulised erinevused seedetrakti nende kõrvaltoimete
esinemissageduses sõltumata sellest, kas patsiendirühmas esines mükobakteriaalset infektsiooni või
mitte.

b) Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelis
Järgnevas tabelis on esitatud kõrvaltoimed, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse
kogemuse jooksul klaritromütsiini toimeainet kiiresti vabastavate tablettide, suukaudse suspensiooni
graanulite, süstelahuse pulbri, toimeainet aeglustatult vabastavate tablettide ja toimeainet
modifitseeritult vabastavate tablettidega.

Kõrvaltoimed, mille põhjuslikku seost klaritromütsiiniga peeti vähemalt võimalikuks, on esitatud
vastavalt organsüsteemi klassile ja esinemissagedusele, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage
(≥1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (kõrvaltoimed,
millest on teatatud turuletulekujärgselt; esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete
alusel). Igas esinemissageduste rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras, kui
tõsidust oli võimalik hinnata.


Sage
Aeg-ajalt
Teadmata
Infektsioonid ja

Kandidiaas,
Pseudomembranoosne
infestatsioonid
gastroenteriit1,infektsioon2,
koliit, erüsiipel,
vaginaalne infektsioon
Vere ja

Leukopeenia, neutropeenia3,
Agranulotsütoos,
lümfisüsteemi
trombotsüteemia2, eosinofiilia3
trombotsütopeenia
häired

Immuunsüsteemi

Ülitundlikkus
Anafülaktiline
häired

reaktsioon,
angiödeem

Ainevahetus- ja

Isutus, vähenenud söögiisu


toitumishäired

Psühhiaatrilised
Insomnia
Ärevus, närvilisus2, närvivapustus2
Psühhootiline häire,
häired

segasusseisund,
depersonalisatsioon,,
depressioon,
desorienteeritus,
hallutsinatsioon,
ebatavalised unenäod
Närvisüsteemi
Düsgeusia,
Pearinglus, unisus5, värinad
Krambid, ageusia,
häired
peavalu,

parosmia, anosmia,
maitsetundlikku
paresteesia
se muutused
Kõrva ja

Peapööritus, kuulmiskahjustus,
Kurtus
labürindi häired
tinnitus
Südame häired

Elektrokardiogrammil QT
Torsade de pointes6,
intervallic pikenemine 6,
ventrikulaarne
palpitatsioonid
tahhükardia 7


Vaskulaarsed


Verejooks 7
häired

Respiratoorsed,

Ninaverejooks 1

rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired Kõhulahtisus8,
Gastroösofageaalne reflukshaigus1,
Äge pankreatiit, keele
oksendamine,
gastriit, proktalgia1 stomatiit,
värvuse muutus,
düspepsia,
glossiit, kõhupuhitus3,
hammaste värvuse
iiveldus,
kõhukinnisus, suu kuivus, röhitsus,
muutus
kõhuvalu
flatulents


Maksa ja
Maksafunktsiooni Kolestaas3, hepatiit3,
Maksapuudulikkus9,
sapiteede häired
analüüside
alaniinaminotransferaasi tõus,
hepatotsellulaarne
kõrvalekalded
aspartaataminotransferaasi tõus,
ikterus
gammaglutamüültransferaasi tõus3


Naha ja
Lööve,
Pruriitus, urtikaaria,
Stevens-Johnson
nahaaluskoe
hüperhidroos
makulopapuloosne lööve2
syndrome4, toksiline
häired

epidermaalne
nekrolüüs 4,
ravimilööve
eosinofiilia ja
süsteemsete
sümptomitega
(DRESS), akne
Lihas-skeleti ja

Lihasspasmid2, müalgia1
Rabdomüolüüs1,10,
sidekoe häired

müopaatia

Neerude ja


Neerupuudulikkus,
kuseteede häired
interstitsiaalne nefriit
Üldised häired ja

Halb enesetunne3, püreksia2,

manustamiskoha
asteenia, valu rinnus3,
reaktsioonid
külmavärinad3, väsimus3

Uuringud

alkaalse fosfataasi tõus veres3,
Rahvusvahelise
laktaatdehüdrogena asi tõus veres3
normaliseeritud suhte
tõus7, protrombiini

aja pikenemine7,
uriini värvuse
muutused
1 Kõrvaltoimetest teatati ainult toimeainet aeglustatult vabastavate tablettide ravimvormi puhul
2 Kõrvaltoimetest teatati ainult suukaudse suspensiooni graanulite ravimvormi puhul
3 Kõrvaltoimetest teatati ainult toimeainet kiiresti vabastavate tablettide ravimvormi puhul
4, 6, 8, 9 vt lõik a)
5, 7, 10 vt lõik c)

c) Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Mõnede rabdomüolüüsi teadete korral oli klaritromütsiini manustatud koos muude ravimitega, mida
on teadaolevalt seostatud rabdomüolüüsiga (nt statiinid, fibraadid, kolhitsiin või allopurinool) (vt
lõigud 4.3 ja 4.4).

On turuletulekujärgseid teateid ravimi koostoimetest ja kesknärvisüsteemi (KNS) toimetest (nt unisus
ja segasus) klaritromütsiini ja triasolaami samaaegsel kasutamisel. Näidustatud on patsiendi jälgimine
KNS farmakoloogiliste toimete tugevnemise suhtes (vt lõik 4.5).

Klaritromütsiini toimeainet aeglustatult vabastavate tablettide puhul on teatatud jääkidest väljaheites,
mis esines sageli patsientidel, kellel oli anatoomilisi (sh ileostoom või kolostoom) või funktsionaalseid
seedetrakti häireid koos seedetrakti läbimise aja lühenemisega. Paljudes teadetes leiti tabletijääke
seoses kõhulahtisusega. On soovitatav, et patsiendid, kes leiavad väljaheitest tabletijääke ja kelle
seisund ei ole paranenud, viidaks üle mõnele teisele klaritromütsiini ravimvormile (nt suspensioon)
või mõnele muule antibiootikumile.

Erirühmad: kõrvaltoimed immunosupressiooniga patsientidel (vt lõik e)

d) Lapsed

Kliinilised uuringud viidi läbi klaritromütsiini pediaatrilise suspensiooniga 6 kuu kuni 12 aasta
vanustel lastel. Seetõttu peavad alla 12-aastased lapsed kasutama klaritromütsiini pediaatrilist
suspensiooni. Andmed on ebapiisavad, et soovitada intravenoosse klaritromütsiini annustamisskeemi
noorematele kui 18-aastastele patsientidele.

Lastel on kõrvaltoimete oodatav esinemissagedus, tüüp ja raskus samasugused kui täiskasvanutel.

e) Muud eripopulatsioonid

Immunosupressiooniga patsiendid
AIDS-iga ja teiste immunosupressiooni vormidega patsientide mükobakteriaalsete infektsioonide
ravimisel suurte annuste klaritromütsiiniga pika aja jooksul oli tihti raske eristada kõrvaltoimeid, mis
võisid olla tingitud klaritromütsiini manustamisest, inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV)
haiguse tunnustest või samaaegsest haigestumisest.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks täiskasvanud patsientidel, kes said ööpäevaseid
koguannuseid 1000 mg ja 2000 mg klaritromütsiini, olid: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse
häired, kõhuvalu, kõhulahtisus, lööve, flatulents, peavalu, kõhukinnisus, kuulmishäired, seerumi
glutamaat-oksaloatsetaat transaminaasi (SGOT) ja seerumi glutamaat-püruvaat transaminaasi (SGPT)
tõusud. Täiendavad vähese sagedusega kõrvaltoimed olid düspnoe, unetus ja suukuivus.
Esinemissagedus oli võrreldav nii 1000 mg kui 2000 mg ravi saanud patsientidel, kuid oli üldiselt
ligikaudu 3 kuni 4 korda sagedasem patsientidel, kes said ööpäevaseid klaritromütsiini annuseid 4000
mg.

Nendel immunosupressiooniga patsientidel hinnati laboratoorsete analüüside tulemusi spetsiaalse
testiga, analüüsides neid väärtusi väljaspool tõsise kõrvalekalde taset (st äärmiselt kõrge või madal

piir). Nende kriteeriumite alusel esines ligikaudu 2% kuni 3% sellistest patsientidest, kes said
ööpäevas 1000 mg või 2000 mg klaritromütsiini, tõsiseid SGOT ja SGPT väärtuste kõrvalekaldeid
ning valgevereliblede ja vereliistakute ebanormaalselt madalaid väärtusi. Väiksemal osal patsientidel
nendes annustamisrühmades olid tõusnud ka vere uurealämmastiku tase. Patsientidel, kes said 4000
mg ööpäevas, täheldati kõikide parameetrite, v.a valgevereliblede, ebanormaalseid väärtusi natuke
sagedamini.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid
Teadete alusel võib oodata, et klaritromütsiini suurte annuste sissevõtmisel tekivad seedetrakti
sümptomid. Ühel patsiendil, kellel oli anamneesis bipolaarne häire, ilmnesid 8 mg klaritromütsiini
sissevõtmisel vaimsed häired, paranoiline käitumine, hüpokaleemia ja hüpokseemia.

Ravi
Üleannustamisega kaasnevaid kõrvaltoimeid tuleb ravida viivitamatult imendumata jäänud ravimite
eemaldamisega ja toetavate meetmetega. Nagu teistegi makroliidide puhul ei saa klaritromütsiini
seerumi taset hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsiga märkimisväärselt vähendada.

Üleannustmise korral tuleb lõpetada intravenoosse klaritromütsiini manustamine (süstelahuse pulber)
ja kasutusele tuleb võtta kõik õiged toetavad meetmed.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: makroliidantibiootikumid, ATC-kood. J01FA09.

Toimemehhanism
Makroliidid seonduvad pöörduvalt mikroobiraku ribosoomide 50S alaühiku P-seondumiskohaga ja
inhibeerivad
ribonukleiinhapetest
(RNAst)
sõltuvat
valgusünteesi.
Nad
takistavad
transpeptidatsiooniprotsessi (proteiinahela pikenemist) ja/või translokatsiooniprotsessi (aminohapete
ülekannet transport-RNAlt messenger-RNAle). Kuna eelneva tõttu jäävad mitmed olulised peptiidid
sünteesimata, häirub valgusüntees, mis viib mikroobiraku normaalse elutalitluse seiskumiseni.

Ribosoomide struktuurse erinevuse tõttu on ravimi seondumine eukarüoodi ribosoomidega välistatud,
millega ongi ilmselt seletatav makroliidide väga väike toksilisus inimesel.

Klooramfenikool ja linkoosamiidid konkureerivad teatud bakterites makroliididega P-
seondumiskohaga seondumisel, põhjustades nende ravimite vahelise antagonistliku toime.

Makroliidide primaarne toime on bakteriostaatiline. Siiski sõltub toime ka makroliidi kogusest,
bakterite hulgast ning bakteri rakutsüklist hetkel, kui antibiootikumi manustatakse. Sarnaselt teistele
makroliididele võib ka klaritromütsiin toimida bakteritsiidselt. Ravimil on bakteritsiidne toime S.
pyogenes'e, S. pneumoniae ja M. catarrhalis'e suhtes. Olemasolevates erütromütsiiniga tehtud
uuringutes on näidatud, et makroliidi efektiivsuse parimaks näitajaks on aeg, mille jooksul
antibiootikumi kontsentratsioon püsib kõrgemal minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (MIK).

Bakterite klaritromütsiin-tundlikkuse määramise meetodina kasutatakse standardiseeritud
lahjendusmeetodit. Mikroorganism loetakse klaritromütsiinile tundlikuks juhul, kui tema MIK on ≤ 2

µg/ml, mõõdukalt tundlikuks, kui MIK on ≤ 4 µg/ml ning resistentseks, kui MIK on ≥ 8 µg/ml. H.
influenzae loetakse tundlikuks, kui MIC ≤ 8 µg/ml.
Kontroll-mikroorganismiks on selles protseduuris standardiseeritud S. aureus ATCC 29213, mille
MIK peab olema 0,12 µg/ml kuni 0,5 µg/ml.
Mükobakterite ja H. pylori tundlikkuse kindlakstegemiseks on erinevaid meetodeid, kuid need ei ole
standardiseeritud.

Klaritromütsiini toime soolemikrofloorasse
Klaritromütsiini toimet mikrofloorasse uuriti tervetel vabatahtlikel, kellele manustati 250 mg
klaritromütsiini kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul. Märkimisväärseid muutusi stafülokokkide,
mikrokokkide, enterokokkide, aeroobsete difteroidide, anaeroobsete kokkide, eubakterite, klostriidide
ja Veillonella arvukusse ei täheldatud. Streptokokkide, gram-negatiivsete soolebakterite,
laktobatsillide, bifidobakterite ja Bacterioides spp. kolooniate kasv oli keskmiselt inhibeeritud. Kahel
vabatahtlikul täheldati Candida albicans arvukuse suurenemist.

Resistentsus makroliidide suhtes
Pneumokokkide resistentsus makroliididele on Euroopas suurenemas, 1996. aastal oli see vahemikus
2,7% kuni 40,6%. Sloveenias oli see 1998 aastal 4,6%. S. pyogenes’e resistentsus on valdavalt alla
5%. 1998. aastal Sloveenias oli see ligikaudu 5,8%. Samal aastal oli S. aureus’e resistentsus
erütromütsiinile 6,9%. H. influenzae resistentsus azitromütsiinile ja tõenäoliselt ka klaritromütsiinile
on Sloveenias kuni 3,6%. Harva esineb M. catarrhalis’e ja C. diphteriae resistentsust. Ka
mükoplasmad ja Chlamydia pneumoniae on väga harva resistentsed. Kuna erütromütsiini ja
klaritromütsiini suhtes esineb sageli rist-resistentsust, tähendab see praktikas seda, et seni, kuni ei ole
tehtud antibiogrammi, käsitletakse kõiki in vitro erütromütsiin-resistentseid baktereid ka kui
klaritromütsiin-resistentseid.

Primaarselt resistentsete gram-negatiivsete bakterite, näiteks enterobakterite, peudomoonaste ja
Acinetobacter spp. resistentsus baseerub tõenäoliselt nende bakterite raku välismembraani suhtelisel
impermeaabelsusel selle antibiootikumi suhtes.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Klaritromütsiin on mao happelises keskkonnas stabiilne. Biosaadavus on ligikaudu 55% suukaudselt
manustatud annusest. Toit võib aeglustada ravimi imendumist, kuid ei mõjuta oluliselt klaritromütsiini
biosaadavust. Ligikaudu 20% klaritromütsiinist metaboliseerub kiiresti ravimile endale sarnase
bioloogilise toimega metaboliidiks, 14-hüdroksüklaritromütsiiniks. Ravimi kontsentratsioon tervete
vabatahtlike vereseerumis oli proportsionaalne suukaudselt manustatud annuse suurusega.
Maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub vähem kui 3 tunni jooksul. Ravimi keskmine
kontsentratsioon seerumis pärast 250 mg suuruse üksikannuse manustamist oli 0,62...0,84 µg/ml ja
pärast 500 mg manustamist 1,77...1,89 µg/ml. Vastavad 14-hüdroksüklaritromütsiini
kontsentratsioonide väärtused olid pärast 250 mg suuruse üksikannuse manustamist 0,4...0,7 µg/ml ja
500 mg annuse manustamise järel 0,67...0,8 µg/ml. AUC väärtus (kontsentratsioonikõvera aluse
pindala suurus) oli pärast 250 mg ja 500 mg manustamist vastavalt 4 ja 11 µg/ml x h.
Pärast korduvat 250 mg suuruse annuse manustamist kaks korda ööpäevas saabus ravimi
tasakaalukontsentratsioon vereseerumis pärast viienda annuse manustamist; klaritromütsiini
maksimaalne kontsentratsioon oli 1 µg/ml ja 14-hüdroksüklaritromütsiini vastav näitaja 0,6 µg/ml.
Klaritromütsiini tasakaalukontsentratsiooni maksimaalväärtused lastel olid suspensiooni manustamisel
annustes 7,5 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel väärtusega 3...7 µg/ml ning 14-
hüdroksüklaritromütsiini vastavad näitajad olid 1...2 µg/ml.

Penetratsioon kudedesse
Makroliidid on madala ionisatsiooniastmega ja seega rasvlahustuvad, mis võimaldab neil kergesti
tungida organismi kudedesse ja kehavedelikesse. Klaritromütsiini kontsentratsioon kudedes võrdub
ligikaudu 10-kordse ravimi kontsentratsiooniga seerumis. Ravimi kontsentratsioon on eriti kõrge
kopsudes (8,8 mg/kg), mandlites (6,7 mg/kg), nina limaskestas, nahas, süljes, alveolaarrakkudes, rögas

ja keskkõrvas. Klaritromütsiini jaotusruumala oli pärast 250 mg ja/või 500 mg suuruse üksikannuse
manustamist tervetele vabatahtlikele 226...266 l ja/või 2,5 l/kg. 14-hüdroksüklaritromütsiini
jaotusruumala oli 304...309 l. Plasmavalkudega seondub klaritromütsiin vähe, seondumine on
pöörduv.

Metabolism ja eritumine
Klaritromütsiin metaboliseerub maksas. Teada on vähemalt 7 erinevat metaboliiti. Olulisim neist on
14-hüdroksüklaritromütsiin. Klaritromütsiin eritub uriiniga muutumatul või metaboliseerunud kujul,
vähemal määral (4%) eritub ka roojaga. Ligikaudu 20% 250 mg suurusest annusest ja 30% 500 mg
suurusest annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. 10...15% manustatud annusest eritub uriiniga 14-
hüdroksüklaritromütsiini kujul.
Klaritromütsiini poolväärtusaeg on annuse 250 mg/12 tundi korral 3...4 tundi ja annuse 500 mg/12
tundi korral 5...7 tundi.

Patsiendi vanuse mõju ravimi farmakokineetikale
Lapsed ja imikud: Olemasolevate uuringute andmetel on klaritromütsiini farmakokineetika annuse 7,5
mg/kg kaks korda ööpäevas kasutamisel sarnane ravimi farmakokineetikale täiskasvanuil.

Eakal patsiendil ei ole annuse kohandamine vajalik, väljaarvatud raske neerupuudulikkuse korral.

Haiguste mõju farmakokineetikale: 200 mg klaritromütsiini manustamisel raske neerupuudulikkusega
patsiendile olid ravimi maksimaalne kontsentratsioon vereseerumis ja AUC väärtus võrreldes tervete
vabatahtlikega suuremad, samuti oli neil patsientidel klaritromütsiini eritumine organismist
vähenenud. Klaritromütsiini eritumine oli raske neerukahjustusega patsientidel võrreldes tervete
täiskasvanutega vähenenud 26,5...3,3%. Eeltoodud tulemused näitavad ilmekalt vajadust raske
neerupuudulikkuse korral vähendada ravimi annuseid või pikendada manustamisintervalle.

Klaritromütsiini püsiseisundi kontsentratsioon ei erine maksakahjustusega patsientidel ravimi
kontsentratsioonist tervetel isikutel, kuid metaboliit 14-hüdroksüklaritromütsiini kontsentratsioon on
väiksem.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes tulemuste põhjal on klaritromütsiin vähetoksiline ravim.
DL väärtus on suukaudsel manustamisel 1,5 kuni > 5 g/kg ja parenteraalse manustamise korral 0,7
50
kuni > 5 g/kg. Korduval väga suurtes annustes manustamisel ilmnes klaritromütsiinil hepatotoksiline
ja nefrotoksiline toime ning seedetrakti kahjustav toime.
Kuigi klaritromütsiinil on täheldatud mõju loote arengule, ei ole otsest teratogeenset toimet täheldatud.
Arvukates in vitro ja in vivo uuringutes ei ole ravimil täheldatud ka mutageenset toimet.
Kantserogeensusuuringute kohta andmed kirjanduses puuduvad. Teatud kindlad ravimvormid on
põhjustanud paikset ärritust. Klaritromütsiin ei indutseeri spetsiifilisi antigeene.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Fromilid 250 ja 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Tableti sisu
maisitärklis
mikrokristalliline tselluloos
kolloidne veevaba räni
preželatiniseeritud tärklis
polakrilliinkaalium
talk
magneesiumstearaat

Tableti kate
talk
hüdroksüpropüülmetüültselluloos
titaandioksiid (E171)
propüleenglükool
värvaine kollane raudoksiid (E172)

Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid

karbomeer,
povidoon,
hüdroksüpropüülmetüültselluloosi ftalaat,
talk,
riitsinusõli,
ksantaankummi,
banaanimaitseaine,
veevaba sidrunhape,
kolloidne veevaba räni,
titaandioksiid (E171),
sahharoos,
kaaliumsorbaat.

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

Õhukese polümeerikattega tabletid: 5 aastat.
Suukaudse suspensiooni graanulid: 2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Õhukese polümeerikattega tablette hoida temperatuuril kuni 25 °C, niiskuse eest kaitstult.

Suukaudse suspensiooni graanuleid hoida temperatuuril kuni 30°C originaalpakendis.
Valmissuspensioon säilib temperatuuril kuni 25 °C valguse eest kaitstud kohas 14 päeva.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blisterpakend (alumiiniumfoolium, PVC/PVDC foolium): 14 õhukese polümeerikattega 250 mg
tabletti karbis.
Blisterpakend (alumiiniumfoolium, PVC/PVDC foolium): 14 õhukese polümeerikattega 500 mg
tabletti karbis.
Pudel, plastiksulgur, süstal suukaudse suspensiooni manustamiseks: graanulid 60 ml suukaudse
suspensiooni (125 mg/5 ml) valmistamiseks karbis.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks

Suspensiooni valmistamiseks lisada graanulitele 42 ml puhastatud või keedetud ja jahutatud vett.

Esmalt raputage pudelit graanulite vabanemiseni. Lisage pudelisse ligikaudu 1/2 vajaminevast veest
ning loksutage kuni graanulite lahustumiseni. Lisage ülejäänud vesi ning loksutage. Saadav
suspensiooni kogus peab ulatuma pudelil märgitud mõõtjooneni.


7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia

8. Müügiloa number

()

Fromilid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 253999
Fromilid 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 254099
Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid: 362001

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Fromilid 250 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 09.04.1999/15.09.2014
Fromilid 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 09.04.1999/15.09.2014
Fromilid 125 mg/5 ml suukaudse suspensiooni graanulid: 19.10.2001/19.10.2011

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014