FOSINOPRIL HCT ACTAVIS

Toimeained: fosinopriil+hüdroklorotiasiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 20mg+12,5mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on FOSINOPRIL HCT ACTAVIS ja milleks seda kasutatakse

Fosinopril HCT Actavis'e toimeained on fosinopriil ja hüdroklorotiasiid. Fosinopriil kuulub
angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriteks (AKE) nimetatavate ravimite rühma. AKE
inhibiitorid toimivad organismi veresooni laiendavalt, mis vähendab rõhku veresoontes.
Hüdroklorotiasiid kuulub diureetikumideks nimetatavate ravimite hulka. Diureetikumid aitavad
organismil vabaneda üleliigsest vedelikust ja neid kasutatakse kõrge vererõhuga patsientidel. Kuna
nad aitavad vabaneda vedelikust, kutsutakse diureetikume mõnikord ka „veetablettideks“.

Fosinopril HCT Actavis’t kasutatakse kõrgvererõhutõve (hüpertensioon) raviks, kui kahe toimeaine
kombinatsiooni on peetud sobivaks. Nii on tavaliselt juhul, kui fosinopriil üksinda ei taga piisavat
kontrolli teie vererõhu üle.
Fosinopril HCT Actavis võib samuti asendada kahe toimeaine kombinatsiooni (20 mg fosinopriili ja
12,5 mg hüdroklorotiasiidi), manustatuna samades annustes kui kahte ravimit eraldi.

2. Mida on vaja teada enne FOSINOPRIL HCT ACTAVIS võtmist

Mida on vaja teada enne Fosinopril HCT Actavis'e võtmist

Ärge võtke Fosinopril HCT Actavis't:
kui olete fosinopriilnaatriumi, tiasiidide, sulfoonamiidide, teiste AKE inhibiitorite või selle ravimi
-
mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui teil on varem olnud turseid jalgadel, kätel, näol, limaskestadel või keelel ja/või kõris
-
(angioödeem), kas seoses varasema AKE inhibiitor-raviga või mitte;
kui teie peres on esinenud angioödeemi;
- kui teil on tõsised probleemid neerudega;
- kui teil on probleeme uriini tekkimisega (uriini ei teki);
- kui teil on tõsised probleemid maksaga;
- kui te olete enam kui 3 kuud rase (ka raseduse varasemas staadiumis on parem Fosinopril HCT
-
Actavis'e kasutamisest hoiduda - vt raseduse lõiku).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Fosinopril HCT Actavis'e võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstile kõikidest teil esinevatest terviseprobleemidest või nendest, mis teil varem on
esinenud:
kui teil on neeruprobleemid, käite dialüüsis või teile on siirdatud neer;
- kui teile on öeldud, et teie südamelihas on suurenenud või teil on probleem südameklappidega;
- kui teil on maksahaigusi;
- kui te saate ravi, et vähendada mesilase või herilaste nõelamisel tekkinud reaktsioone
-
(desensibiliseerimine) või saate nn LDL-afereesi;
kui teil on mõne haiguse (nt sklerodermia,
-
lupus erythematosus) või ravimi (nt allopurinool,
prokaiinamiid, liitium, steroidid või vähiravimid - vt “Muud ravimid ja Fosinopril HCT Actavis”)
tõttu probleeme immuunsüsteemiga;
kui teil esineb näo, huulte, keele ja/või kõri turset (angioödeem);
- kui teil esineb tugev kõhuvalu, mis põhjustab iiveldust (soolte angioödeem);
- kui te saate või hakkate saama ravi aparaadiga, mis vähendab veres kolesterooli sisaldust (LDL-
-
aferees);
kui teil on diabeet;
- kui teil on podagra;
- kui teil on probleeme südamega - mõnede aju- või südameveresoonte kitsenemine või väike
-
veremaht;
kui teie organism on vedelikuvaeguses oksendamise või kõhulahtisuse tõttu, diureetikumide,
-
kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvate ravimite, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate
kasutamise või madala soolasisaldusega dieedil olemise tõttu;
kui teil esineb köha ravi ajal selle ravimiga.
-

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate end olevat rase (või kui planeerite rasestumist). Raseduse
varajases staadiumis ei soovitata Fosinopril HCT Actavis’t kasutada ja seda ei tohi võtta pärast 3.
raseduskuud, sest see võib antud staadiumis kasutades põhjustada tõsist kahju sündivale lapsele (vt
raseduse lõiku).

Öelge oma arstile või hambaarstile enne ükskõik millisele kirurgilisele või suuõõne protseduurile
minekut, et teid ravitakse Fosinopril HCT Actavis’ega, kuna on oht, et teie vererõhk võib anesteesia
ajal langeda väga madalale.

Rass
See ravim võib osutuda mustanahalistel patsientidel vererõhu alandamisel vähem efektiivseks, kui
mitte-mustanahalistel patsientidel.

Muud ravimid ja Fosinopril HCT Actavis
Teie ravile võib mõjuda negatiivselt, kui Fosinopril HCT Actavis’t võetakse koos teatud kindlate
ravimitega. Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta
mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Teie arstile on eriti tähtis, et ta teaks, kas teid on juba eelnevalt ravitud mõnega järgnevatest
ravimitest:
teised vererõhku alandavad ravimid, sh metüüldopa, nitraadid, beeta-adrenoblokaatorid,
-
kaltsiumikanalite antagonistid, diureetikumid või vasodilaatorid, kuna need võivad vererõhku
veelgi langetada;
ained, mis suurendavad kaaliumitaset veres, nagu nt kaaliumipreparaadid või kaaliumi sisaldavad
-
soolaasendajad, verd vedeldavad ravimid (hepariin);
diureetikumid („veetabletid”), nagu nt furosemiid, spironolaktoon, triamtereen või amiloriid, kuna
-
need võivad vererõhku veelgi langetada või muuta vere kaaliumi või magneesiumi taset;
valuvaigistid ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) (nt aspiriin või
-
indometatsiin), kuna need võivad vähendada Fosinopril HCT Actavis’e toimet või suurendada
aspiriini kõrvaltoimete tekkevõimalust;
magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad kõhukinnisusevastased ravimid (antatsiidid). Need
-
takistavad Fosinopril HCT Actavis’e imendumist organismis, seega jätke vähemalt 2 tundi nende
ja Fosinopril HCT Actavis’e võtmise vahele;
kaltsiumisoolad ja D-vitamiin, samaaegne kasutamine koos Fosinopril HCT Actavis’ega võib
-
tõsta organismi kaltsiumitaset;
insuliin ja diabeedi korral kasutatavad tabletid, kuna Fosinopril HCT Actavis võib võimendada
-
nende toimet, seda eriti kombineeritud ravi esimesel nädalal. Vajalikuks võib osutuda annuse
kohaldamine;
antidepressandid (nt amitriptülliin), barbituraadid (nt fenobarbitaal), tugevad valuvaigistid (nt
-
morfiin) ja/või rahustid, kuna mõned neist võivad tugevdada Fosinopril HCT Actavis’e vererõhku
alandavat toimet;
liitium (kasutatakse maniakaal-depressiivse seisundi raviks), kuna Fosinopril HCT Actavis võib
-
suurendada liitiumi taset veres;
digoksiin ja digitoksiin, kuna Fosinopril HCT Actavis võib suurendada nende kõrvaltoimeid;
- sümpatomimeetikumide nime all tuntud ravimid, nagu nt salbutamool, efedriin, mida kasutatakse
-
bronhiidi või astma raviks, ja mõned ravimid külmetuse, köha ja gripisümptomite vastu, kuna
need võivad langetada Fosinopril HCT Actavis’e vererõhku alandavat toimet;
adrenaliin (epinefriin), kuna Fosinopril HCT Actavis võib vähendada selle toimet;
- AKTH (hormoon), karbenoksoloon, amfoteritsiin B, penitsilliin G, salitsülaadid või lahtistid,
-
kuna need võivad põhjustada kaaliumi või magneesiumi suurenenud kadu organismist;
allopurinool, prokaiinamiid, immunosupressandid (nt tsüklosporiin, asatiopriin), steroidid või
-
vähiravimid (nt tsüklofosfamiid, fluorouratsiil või metotreksaat), kuna need võivad mõjutada
mõningaid verenäitajaid. Ka veel mõnede podagraravimite, nagu allopurinool ja bensrpmaroon,
annust peaks suurendama, sest hüdroklorotiasiid suurendab kusihape sisaldust;
kolestüramiin või kolestipool (vere rasvade kõrge sisalduse raviks), kuna need võivad pärssida
-
Fosinopril HCT Actavis’e imendumist;
kurare-tüüpi lihaselõõgastid (nt tubokarariin), mida kasutatakse operatsiooni ajal, kuna Fosinopril
-
HCT Actavis võib suurendada lihaseid lõdvestavat toimet;
mõningaid antiarütmikume, mõningaid psühhoosivastaseid ravimeid ja teisi ravimeid, mis
-
teadaolevalt mõjutavad torsade de pointes’it (kiire ja kontrollimatu südamelöök), ei tohi
manustada koos Fosinopril HCT Actavis’ega;
kui te võtate ganglionblokaatoreid või perifeerseid andrenoblokaatoreid;
- diaksosiid, mida kasutatakse kõrge veresuhkru ja kõrge vererõhu langetamiseks;
- mõnede laborianalüüside tulemused, nt digoksiini test (Kit RIA Digi-Tab), kilpnäärme test või
-
valguga seotud ioodi test (Protein Bound Iodine (PBI)) võivad muutuda.

Magneesiumi või alumiiniumi sisaldavad antatsiidid (kõrvetiste korral kasutamiseks) võivad
Fosinopril HCT Actavis'e toimet vähendada. Fosinopril HCT Actavis'e ja antatsiidide võtmisel pidage
vähemalt kaks tundi vahet.

Fosinopril HCT Actavis koos toidu ja joogiga
Kui te joote Fosinopril HCT Actavis'e võtmise ajal alkoholi, võib teil esineda pearinglust/jõuetust,
väsimust või nõrkustunnet, kuna ravim võib sellisel juhul põhjustada teie vererõhu langemist liiga
madalale. Suure soolasisaldusega dieet võib langetada Fosinopril HCT Actavis'e toimet.

Rasedus ja imetamine
Rasedus
Te peate rääkima oma arstile, kui arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Arst soovitab teil
tavaliselt Fosinopril HCT Actavis'e võtmine lõpetada enne, kui jääte rasedaks või niipea, kui olete
oma rasedusest teada saanud ja soovitab teil Fosinopril HCT Actavis'e asemel võtta mõnda teist
ravimit. Fosinopril HCT Actavis't ei soovitata kasutada raseduse ajal ja te ei tohi seda kasutada pärast

3. Kuidas FOSINOPRIL HCT ACTAVIS võtta

raseduskuud, sest see võib põhjustada tõsist kahju sündivale lapsele kasutamisel pärast kolmandat
raseduskuud.

Imetamine
Rääkige oma arstile, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha. Fosinopril HCT Actavis’t ei ole
soovitatav imetamise ajal kasutada. Arst määrab teile sobivama ravimi, kui soovite imikut, eriti
vastsündinut või enneaegselt sündinud imikut, rinnaga toita.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui teil esineb pearinglust, väsimust või probleeme nägemisega, ärge Fosinopril HCT Actavis’e ravi
ajal juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Fosinopril HCT Actavis sisaldab laktoosi
Fosinopril HCT Actavis sisaldab laktoosi (lisateavet vt lõigust 6). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu
teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.


3.
Kuidas Fosinopril HCT Actavis’t võtta

Neelake tabletid hommikuti koos vähemalt poole klaasi veega tervetena alla. Tablette võib võtta kas
koos toiduga või ilma.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrge vererõhuga täiskasvanutel on soovitatud annus üks tablett päevas.
- Annust võidakse muuta, kui teil on neeruprobleemid või kui te olete eakas.
-

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kasutamine lastel
Fosinopril HCT Actavis't ei soovitata lastel ja alla 18-aastastel noorukitel kasutada.

Kui te võtate Fosinopril HCT Actavis't rohkem kui ette nähtud
Pöörduge viivitamatult arsti poole või lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Fosinopril HCT Actavis't võtta
Ärge võtke unustatud annust, vaid võtke järgmine annus nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset
annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Fosinopril HCT Actavis'e võtmise
Ärge lõpetage Fosinopril HCT Actavis'e võtmist enne, kui arst on selleks loa andnud. Kui te lõpetate
Fosinopril HCT Actavis'e võtmise, võib teie vererõhk uuesti tõusta.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Võivad
esineda järgmised kõrvaltoimed.

- Väga sage (esineb rohkem kui 1-l kasutajal 10-st):
Kõrge suhkrusisaldus uriinis ja veres, elektrolüütide tasakaaluhäire (vere madal kaaliumi- ja
naatriumisisaldus), vere lipiididesisalduse tõus (kolesterool ja triglüsteriidid).

- Sage (esineb 1 kuni 10 kasutajal 100-st):
Kurgupõletik, peavalu, pearinglus, uimasus, nõrkus, väsimus, kuiv köha, nahapõletik, kiirenenud
südame löögisagedus (tahhükardia), tunne, et süda peksleb tugevasti (palpitatsioonid), maoärritus,
kõhukinnisus, kõrge leelisesisaldus veres, maksaensüümide ja bilirubiinisisalduse suurenemine,
kõhunäärme põletik (pankreatiit), lihaste ja skeleti valu.

Kui teil esineb pearinglust/jõuetust, väsimust või nõrkustunnet ja seda eriti seistes (madala
vererõhu sümptomid), pöörduge esimesel võimalusel arsti poole. Kui teil tekivad näo, huulte,
keele ja/või kõri turse või käte ja jalgade tursed, nahalööve, sügelus, hingeldamine või
neelamisraskused, lõpetage Fosinopril HCT Actavis’e võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti
poole.

- Aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 kasutajal 1000-st):
Segasus, kõrvavalu, söögiisu kadumine, suukuivus, kõhupuhitus, vesine nina, kõrvalkoobaste põletik,
hingetoru ja bronhide põletik (trahheobronhiit), hingamisraskused, palavik, tursed, äkksurm,
suurenenud higistamine, valu rindkeres (mitte südamest tulenev), impotentsus, kehakaalu
suurenemine, südamepuudulikkus, südame rütmihäired, aju verevarustuse häired, värinad (treemor),
ajutine hemoglobiinisisalduse langus, punaste vereliblede arvu langus, vähenenud neerufunktsioon,
neerupuudulikkus, vererõhu tõus, võivad muutuda vereuuringute näitajad (nt kreatiniini, uurea ja/või
kaaliumisisalduse tõus), vere uureasisalduse suurenemine, suur valgusisaldus uriinis.

Kui teil tekivad käte ja jalgade tursed, nahalööve, sügelus, hingeldamine või neelamisraskused,
lõpetage Fosinopril HCT Actavis’e võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole.

- Harv (esineb 1 kuni 10 kasutajal 10000-st):
Tõsised nahareaktsioonid (Erythema multiforme) või kestendus (Lupus erythematosus), küünte kaotus,
psoriaas, lihaskrambid, bronhikrambid, ninaverejooks, häälepaelte põletik, hääle kähedus,
kopsupõletik, suuhaavandid, keeleturse, raskused neelamisel, süljenäärmete turse (sialadeniit),
liigestepõletik, mäluhäired, desorienteeritus, kõnehäired, unehäired, rahutus, kõhupuhitus,
eesnäärmehäired, teatud vere valgeliblede (eosinofiilid) arvu suurenemine, vererakkude tootmise
langus, veritsus (hemorraagia), vereringe häired kätes ja jalgades (perifeerne veresoonte haigus),
neerufunktsiooni häired, ühe jäseme nõrkus.
Kui teil esineb ükskõik milline tõsine nahareaktsioon, pöörduge niipea kui võimalik arsti poole.

- Väga harv (esineb vähem kui 1 kasutajal 10000-st):
Anafülaksia, nahareaktsioonid, millega kaasneb palavik, lihas-/liigesvalu, veresoonte põletik ja
mõnede vererakkude muutused. Äge neerupuudulikkus, soolestikuturse (intestinaalne angioödeem),
soolesulgus (iileus), maksapuudulikkus.

- Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
Kurgu valu, vesine nina, aneemia, mõnede vererakkude arvu muutus, lümfisõlmede ebatavaline
suurenemine, podagra, kloriidide taseme langus, ebatavaliselt kõrge leelisesisaldus veres ja organismi
kudedes, depressioon, meeleolu kõikumised, väsimus, unisus, “nõeltega torkimise tunne“ nahas
(paresteesia), puutetundlikkuse vähenemine (hüpoesteesia), minestamine, insult, ähmane nägemine,
nägemishäired, tinnitus (helinad kõrvades), vertiigo, südamerütmi muutused, valu rindkeres, südame
atakk, madal vererõhk, vererõhu langus püstitõusmisel (võib põhjustada pearinglust või minestamist),
lihaste valu pingutuse ajal, mis kaob puhkeolekus, nahaõhetus, veresoontepõletik, nina kõrvalkoobaste
turse, kopsupõletik, vedeliku kogunemine kopsudesse, hingamisraskused (vilistav hingamine),
oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, seedehäired, kõhunäärmepõletik (pankreatiit), mao-ja/või söögitoru põletik, maitsetundlikkuse muutused, maksapõletik, naha ja silmavalgete kollasus
(ikterus), nahalööve, allergilised reaktsioonid koos näo, huulte, keele ja/või kõri või käte ja jalgade
tursega (angioneurootiline turse), nõgestõbi (urtikaaria), sügelus, valgustundlikkus, lihasvalu,
liigesvalu, sage urineerimine, urineerimisraskused, seksuaalelu häired.

Lõpetage Fosinopril HCT Actavis’e võtmine ja pöörduge koheselt arsti poole, kui teil esineb
infektsioon, mille sümptomiteks on palavik ja teie üldise enesetunde halvenemine või
urineerimishäired. Võidakse teha vereanalüüs, tegemaks kindlaks valgete vereliblede arvu
võimalikku vähenemist (agranulotsütoos).

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas FOSINOPRIL HCT ACTAVIS säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Fosinopril HCT Actavis sisaldab
Toimeained on fosinopriilnaatrium ja hüdroklorotiasiid. Üks tablett sisaldab 20 mg
-
fosinopriilnaatriumi ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
Teised koostisosad on laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium, eelželatiniseeritud
-
maisitärklis, glütserooldibehenaat, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172) ja
titaandioksiid (E171).

Kuidas Fosinopril HCT Actavis välja näeb ja pakendi sisu
Heleoranžid, ümmargused, lamedad, ilma katmata tabletid, mille diameeter on 9 mm ja ühel küljel on
markeering „FH“.
Pakendis on 10, 14, 20, 30, 50, 60 või 100 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Actavis Group Hf.,
Reykjavikurvegi 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island

Tootjad
Actavis Hf.,
Reykjavikurvegur 76-78,
220 Hafnarfjörður,
Island

Balkanpharma-Dupnitsa AD,
3 Samokovsko Shosse Str.,
Dupnitza 2600,
Bulgaaria


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
UAB Actavis Baltics Eesti Filiaal,
Tiigi 28/ Kesk tee 23a, Jüri,
Rae vald 75301, Harjumaa,
Tel: (+372) 6100 565

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Fosinopril HCT Actavis, 20 mg/12,5 mg tabletid.

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

1 tablett sisaldab 20 mg fosinopriilnaatriumi ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
INN: Fosinoprilum, hydrochlorothiazidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 222,1 mg laktoosmonohüdraati/tabletis
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.
Heleoranž, ümmargune, lame, katmata tablett diameetriga 9 mm ja markeeringuga “FH” ühel poolel.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.
Fosinopriil koos hüdroklorotiasiidiga on näidustatud essentsiaalse hüpertensiooni raviks patsientidel,
kellel fosinopriili monoteraapia ei ole küllaldase toimega.
Fikseeritud annusega võib asendada 20 mg fosinopriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni
patsientidel, kes on saanud neid toimeaineid eraldi samades annustes.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Hüpertensiooni ravi ei alustata kunagi kombinatsioonpreparaadiga.

Soovitatav on üksikkomponentide optimaalsete annuste individuaalne tiitrimine. Kui see on kliiniliselt
sobiv, võib kaaluda üleminekut monoteraapialt fikseeritud annustega kombinatsioonpreparaadile.

Täiskasvanud
Tavaline annus täiskasvanud patsiendile, kellel on näidustatud kombineeritud ravi, on 1 tablett
Fosinopril HCT Actavis’t üks kord ööpäevas.

Ulatusliku soolade ja/või vedelikumahu langusega (nt oksendamine/kõhulahtisus, kaasuv
diureetikumravi) patsientidel võib tekkida liigne vererõhu langus, millega kaasub südamepuudulikkus
või raske hüpertensioon.

Neerufunktsiooni häire
Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens > 30 ml/min, kreatiniini
seerumisisaldus ≤3 mg/dL või 265 mikromooli/l) patsientidele soovitatakse manustada
fosinopriili/hüdroklorotiasiidi tavaline annus. Kuid raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens
< 30 ml/min) patsientidele fosinopriili/hüdroklorotiasiidi ei soovitata, kuna tiasiidide asemel tuleks
eelistada lingudiureetikumide kasutamist.

Lapsed (<18 aasta)
Fosinopriili/hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel alla 18-aasta
ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Eakad patsiendid
Kliiniliselt normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga eakatel ei ole annust vaja vähendada, sest
farmakokineetilistes parameetrites ega antihüpertensiivses toimes võrreldes nooremate
täiskasvanutega erinevust ei ole.

Ravimit võib võtta sõltumata söögiaegadest. Päevaannus tuleb võtta ühekordse annusena hommikul
koos vähese koguse vedelikuga.

Ravi kestvus
Ravi antud tablettidega tuleb jätkata ilma ajapiiranguteta vastavalt ravivastusele, kui kõrvaltoimeid ei
teki.
Manustamiskestvuse määrab raviarst.

4.3. Vastunäidustused

Fosinopril HCT Actavis't ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus toimeaine, teiste AKE inhibiitorite, hüdroklorotiasiidi, teiste tiasiidide või
sulfoonamiidide (võimalikud on ristuvad reaktsioonid) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid on tõenäolisemad allergia või bronhiaalastma anamneesiga
patsientidel.
- angioneurootiline turse, mis on seotud eelneva AKE inhibiitorraviga.
- pärilik või idiopaatiline angioneurootiline turse.
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min).
- raske maksakahjustus (prekooma või maksakooma).
- anuurilised patsiendid
- raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pea ja kaela angioödeem
AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitud patsientidel on esinenud angioödeemi. Kui angioödeem
haarab keelt, glottist või kõri, võib tekkida hingamisteede sulgus ja see võib lõppeda surmaga.
Koheselt tuleb rakendada esmaabi. Nägu, suu limaskesti, huuli ja jäsemeid haarav turse on tavaliselt
möödunud fosinopriilravi katkestamisega; mõnel juhul on vajalikuks osutunud medikamentoosne ravi.
Isegi nendel juhtudel, kus turse piirneb ainult keelega ja hingamishäireid ei esine, tuleb patsiente
pikemalt jälgida, sest antihistamiinsete ravimite ja kortikosteroidide manustamine ei pruugi olla piisav.

Väga harva on kõri- või keeleturesega seotud angioödeemi tõttu teatatud surmajuhtudest. Patsientidel,
kellel on tursest haaratud keel, kõri või neel, võib tõenäolisemalt tekkida hingamisteede obstruktsioon,
eriti anamneesis hingamisteede operatsioonidega patsientidel. Sellisel juhul tuleb koheselt osutada
esmaabi. Esmaabi võib hõlmata adrenaliini manustamist ja/või patsiendi hingamisteede avatuse
säilitamist. Patsient peab jääma hoolikale meditsiinilisele jälgimisele kuni sümptomid on täielikult ja
jäädavalt kadunud.

AKE inhibiitoritest tekkinud angioödeemi esineb rohkem mustanahalistel patsientidel kui
mittemustanahalistel patsientidel.

Patsientidel, kellel esineb anamneesis AKE inhibiitor-raviga mitteseotud angioödeem, võib olla
suurem risk angioödeemi tekkeks AKE inhibiitorite kasutamise ajal (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid hemodialüüsi patsientidel
Anafülaktoidsete reaktsioonide teket on kirjeldatud patsientidel, kellele on AKE inhibiitoriga ravi ajal
tehtud hemodialüüsi high-flux-membraanidega (nt AN 69). Nendel patsientidel tuleks kaaluda teist
tüüpi dialüüsi membraani kasutamist või teist tüüpi antihüpertensiivsete ravimite kasutamist.

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesil
Harva on AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel madala tihedusega lipoproteiinide (low-density
lipoproteins, LDL) afereesil dekstraansulfaadiga esinenud eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone. Need
reaktsioonid on ära hoitud ajutise AKE inhibiitor-ravi katkestamisega enne iga afereesi.

Intestinaalne angioödeem
AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on harva täheldatud intestinaalset angioödeemi. Need
patsiendid on kaevanud kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei
esinenud anamneesis eelnevalt näo piirkonna angioödeemi ja C-1esteraasi tasemed olid normis.
Angioödeem diagnoositi kõhuõõne CT skanneerimise või ultraheli uuringu või operatsiooni käigus,
sümptomid taandusid pärast AKE inhibiitor-ravi lõpetamist. Kõhuvaluga patsientidel, kes saavad AKE
inhibiitoreid, tuleb diferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda intestinaalse angioödeemi võimalust.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal
Kahel patsiendil, kellel teise AKE inhibiitori, enalapriili, ravi ajal viidi läbi desensibiliseerivat ravi
kiletiivaliste mürgiga, tekkisid eluohtlikud anafülaktoidsed reaktsioonid. AKE inhibiitor-ravi ajutisel
katkestamisel samadel patsientidel neid reaktsioone ei tekkinud, kuid AKE inhibiitor-ravi kogemata
taasalustamisel tekkisid reaktsioonid uuesti. Seetõttu tuleb sellist desensibiliseerivat ravi saavate AKE
inhibiitoriga ravitavate patsientide puhul olla ettevaatlik.

Neutropeenia/agranulotsütoos
On kirjeldatud AKE inhibiitoritest põhjustatud neutropeeniat/agranulotsütoosi, trombotsütopeeniat ja
aneemiat. Normaalse neerufunktsiooniga ja ilma teiste komplitseerivate faktoriteta patsientidel tekib
neutropeenia harva. Neutropeenia ja agranulotsütoos on pärast AKE inhibiitori ärajätmist pöörduvad.
Fosinopriili tuleb kasutada äärmise ettevaatlikkusega kollageenhaigusega patsientidel või kes saavad
immunosupressantravi või allopurinooli või prokaiinamiidi või on neil nende komplitseerivate
faktorite kombinatsioon, eriti eelneva neerufunktsiooni häire korral. Mõnedel nendest patsientidest on
tekkinud rasked infektsioonid, mis mõnikord ei allu intensiivsele antibiootikumravile. Kui nendel
patsientidel kasutatakse fosinopriili, on soovitav regulaarselt jälgida leukotsüütide sisaldust ja
patsiente tuleb õpetada teatama igast infektsiooni sümptomist. Harva on teatatud, et ka tiasiid-
diureetikumid põhjustavad agranulotsütoosi ja luuüdi pärssumist.

Hüpotensioon
Sümptomaatilist hüpotensiooni on tüsistusteta hüpertensiivsetel patsientidel täheldatud harva.
Fosinopriilnaatriumi saavatel patsientidel võib sümptomaatiline hüpotensioon pigem tekkida vedeliku-ja/või soolavaeguse korral, mis on tingitud pikaajalisest diureetikumravist, soolavaese dieedi korral,
dialüüsipatsientidel, kõhulahtisuse või oksendamise puhul või raskekujulise reniin-sõltuva
hüpertensiooni korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Enne fosinopriil/hüdroklorotiasiid raviga alustamist tuleb
vedeliku- ja/või soolavaegus korrigeerida. Sümptomaatilise hüpotensiooni riskiga patsiente tuleb ravi
alguses ja annuse muutmisel hoolikalt jälgida. Sarnased ettevaatusabinõud käivad ka südame
isheemiatõvega või ajuveresoonkonna haigustega patsientide kohta, kellel vererõhu järsk langus võib
põhjustada müokardiinfarkti või ajuinsulti.

Südame paispuudulikkusega patsientidel, olenemata neerupuudulikkuse olemasolust või puudumisest,
võib AKE inhibiitoriga ravi ajal tekkida ülemäärane hüpotensioon, mis võib olla seotud oliguuria,
asoteemia ja harvem ägeda neerupuudulikkuse ja surmaga. Sellistel patsientidel tuleb
fosinopriilnaatriumi/hüdroklorotiasiidi ravi alustada hoolika arstliku järelvalve tingimustes. Patsiente
tuleb jälgida ravi esimesel kahel nädalal ning alati ka annuse suurendamisel.

Tiasiidid võivad tugevdada teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet. Lisaks võib
tiasiiddiureetikumide antihüpertensiivne toime tugevneda postsümpatektoomiaga patsiendil.

Sümptomaatilise hüpotensiooni korral tuleb panna patsient lamama ja vajadusel manustada
veeniinfusiooni teel füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriidi lahus). Mööduv hüpotoonia ei ole
vastunäidustuseks edasisele ravile ning ravi võib ilma raskusteta edukalt jätkata pärast vererõhu
tõstmist veremahtu suurendavate ravimite manustamisega.

Rasedus
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui jätkuv AKE inhibiitor-
ravi ei ole äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia alternatiivsetele
antihüpertensiivsetele ravimitele, millel on raseduse ajal kasutamise jaoks kindlaksmääratud ohutus.
Kui rasedus on tuvastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoriga koheselt lõpetada ning vajadusel alustada
alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Loote/vastsündinu haigestumus ja suremus
Raseduse ajal kasutatuna võivad AKE inhibiitorid loodet kahjustada ja isegi põhjustada areneva loote
surma.

Maksapuudulikkus
Maksafunktsiooni häiretega patsientidel võib tekkida plasmas fosinopriili kõrge kontsentratsioon.
Harva on AKE inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikterusega ja
progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ning mõnikord lõpeb letaalselt. Selle sündroomi
tekkemehhanismist ei ole siiani aru saadud. AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel, kellel kujuneb
kollasus või maksaensüümide aktiivsuse märkimisväärne tõus, tuleb AKE inhibiitorid ära jätta ning
patsienti kliiniliselt jälgida.

Maksafunktsiooni häire
Fosinopriili/hüdroklorotiasiidi tuleb kasutada ettevaatusega maksafunktsiooni häire või progresseeruva
maksahaigusega patsientidel, kuna vedeliku ja elektrolüütide sisalduse väikesed muutused võivad
põhjustada maksakooma teket (vt lõik 4.3). Maksafunktsiooni häirega patsientidel võib suureneda
fosinopriili plasmasisaldus. Alkohoolse või biliaarse tsirroosiga patsientidel läbiviidud uuringus oli
fosinoprilaadi kogukliirens vähenenud ja plasma AUC ligikaudu kahekordselt suurenenud.

Neerufunktsiooni häire
Neerufunktsiooni häire korral ei ole vaja fosinopriilnaatriumi algannust korrigeerida. Nendel
patsientidel on osana rutiinsest jälgimisest vajalik korrapäraselt määrata kaaliumi ja kreatiniini
sisaldust (vt lõigud 4.2 ja 4.3). Fosinopriili/hüdroklorotiasiidi kasutamine peab toimuma ettevaatusega
patsientidel, kellel on raske neeruhaigus (kreatiniini kliirens <30 ml/min/1,73 m2). Vähenenud
neerufunktsiooniga patsientidel võivad ilmneda hüdroklorotiasiidi kumulatiivne toime ja
hüdroklorotiasiidiga seostatav asoteemia. Samuti võib tundlikel isikutel tekkida fosinopriili reniin-
angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeeriva toime tõttu muutusi neerufunktsioonis.

Südamepuudulikkusega patsientidel võib AKE inhibiitor-ravi alguses tekkinud hüpotensioon viia
edasisele neerukahjustuse tekkele. Sellises situatsioonis tekkinud äge neerupuudulikkus on tavaliselt
pöörduv.

Ühepoolse- või kahepoolse neeruarteri stenoosi korral võib patsientidel, keda ravitakse AKE
inhibiitoritega, tekkida vere uurea lämmastiku ja seerumi kreatiniini sisalduse suurenemine, mis on
tavaliselt pöörduv pärast ravi katkestamist. Eeskätt esineb see neerupuudulikkuse korral. Kui kaasub
ka veel renovaskulaarne hüpertensioon, on suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse
tekkeks. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all. Kuna diureetiline
ravi võib olla eeltoodule soodustavaks faktoriks, tuleb see ravi alustamisel katkestada ning
fosinopriilnaatriumi ravi esimeste nädalate jooksul kontrollida neerufunktsiooni.

Mõnel hüpertensiivsel patsiendil, kellel ei ole varem teadaolevat neeru veresoonte haigust esinenud,
on tekkinud vere uurea lämmastiku ja seerumi kreatiniini sisalduse suurenemine, tavaliselt vähene ja
mööduv, eriti kui fosinopriilnaatiumi on manustatud koos diureetikumiga. See efekt ilmneb suurema
tõenäosusega olemasoleva neerufunktsiooni häirega patsientidel. Võib osutuda vajalikuks
diureetikumi ja/või AKE inhibiitori annuse vähendamine ja/või ära jätmine.

Elektrolüütide tasakaaluhäired
Igal diureetikumravi saaval patsiendil tuleb elektrolüütide taset veres regulaarsete ajavahemike järel
kontrollida. Tiasiidid, sealhulgas hüdroklorotiasiid, võivad põhjustada vedelike või elektrolüütide
tasakaaluhäireid (hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos). Perioodiliselt tuleb
patsiente kontrollida vedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäirete sümptomite suhtes, nagu suukuivus,
janu, nõrkus, letargia, uimasus, rahutus, lihasvalu või -krambid, lihasnõrkus, hüpotensioon, oliguuria,
tahhükardia, ja seedetrakti häired nagu iiveldus või oksendamine. Kuigi tiasiiddiureetikumide
kasutamisel võib tekkida hüpokaleemia, eriti kiire diureesi või raske tsirroosi olemasolul, võib
samaaegne fosinopriilravi vähendada diureetikumist tingitud hüpokaleemiat. Hüpokaleemia võimalus
on suurim maksatsirroosiga patsientidel, kiire diureesiga patsientidel, ebapiisavalt suukaudu
elektrolüüte saavatel patsientidel ja samaaegselt kortikosteroidide või AKTH-ga ravitavatel
patsientidel (vt lõik 4.5). Kuuma ilmaga võib ödematoossetel patsientidel esineda lahjenduslikku
hüponatreemiat. Fosinopriili/hüdroklorotiasiidi lõplik toime võib avalduda seerumi kaaliumitaseme
tõusus, vähenemises või selle muutumatuks jäämises. Kloriidide defitsiit on tavaliselt kerge ega vaja
ravi. Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ja põhjustada kerget ning vahelduvat
seerumi kaltsiumitaseme tõusu isegi teadaolevate kaltsiumi metabolismi häirete puudumisel. Mõnedel
patsientidel, kes on tiasiide võtnud pikemat aega, on ilmnenud haiguslikke muutusi kõrvalkilpnäärmes
koos hüperkaltseemia ja hüpofosfateemiaga. Hüperparatüreoidismi tavalisi tunnuseid, nagu
neerukivitõbi, luu resorbeerumine ja peptilised haavandid, ei ole täheldatud. Enne kõrvalkilpnäärme
uuringute tegemist tuleb tiasiidide manustamine katkestada. On näidatud, et tiasiidid suurendavad
magneesiumi renaalset eritumist, mille tulemuseks võib olla hüpomagneseemia.

Metaboolsed häired
Tiasiidide manustamine võib mõnedel patsientidel põhjustada hüperurikeemiat ja ägedat podagra
atakki. Vajadusel tuleb diabeetikutel korrigeerida insuliini annust ja latentne diabeet võib tiasiidide
manustamise ajal manifesteeruda. Tiasiiddiureetikumide manustamisega on seostatud kolesterooli ja
triglütseriidide sisalduse suurenemist veres.

Köha
Köhast on teatatud seoses AKE inhibiitorite, sh fosinopriili kasutamisega. Oma iseloomult on see köha
mitteproduktiivne, püsiv ja möödub pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitoritest põhjustatud köhaga
peab arvestama köha diferentsiaaldiagnostikas.

Operatsioon/anesteesia
Patsientidel, kellel teostatakse operatsioon või anesteesia ainetega, mis põhjustavad hüpotensiooni,
võib fosinopriil reniini vabastamise kompenseerimiseks blokeerida angiotensiin-II moodustumise. Kui
tekkinud hüpotensiooni korral oletatakse seda mehhanismi, saab seda korrigeerida vere- ja
plasmamahu suurendamisega.

Süsteemne erütematoosluupus
Tiasiiddiureetikumid võivad põhjustada süsteemse erütematoosluupuse ägenemist või aktiveerumist.

Aordi ja mitraalklapi stenoos / hüpertroofiline kardiomüopaatia
Nagu teisigi AKE-inhibiitoreid, tuleb ka fosinopriilnaatriumi kasutada ettevaatlikult vasaku vatsakese
väljavoolutakistusega patsientidel, nt aordi stenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Kasutamine lastel
Ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.

Kasutamine eakatel
Patsientide hulgas, kes said fosinopriili/hüdroklorotiasiidi kliinilistes uuringutes, oli 65 kuni 75
aastaseid 20%. Üldisi erinevusi efektiivsuse või ohutuse osas nende patsientide ning nooremate
patsientide vahel ei täheldatud, kuid suuremat tundlikkust mõnedel vanematel inimestel ei saa
välistada.

Siirdatud neeruga patsiendid
Kuna äsja neerusiirdamise läbiteinud patsientidel fosinopriili kasutamise kogemusi ei ole, ei ole
fosinopriili kasutamine sellel patsientide grupil soovitatav.

Etnilised erisused
Nagu ka teiste AKE inhibiitoritega, omab fosinopriilnaatrium väiksemat vererõhku langetavat toimet
mustanahalistel patsientidel võrreldes mitte mustanahaliste patsientidega. Võimalik põhjus seisneb
sagedamini esinevast reniini madalamas tasemes musta nahavärviga hüpertoonikutel.

Hüperkaleemia
Ravi ajal AKE inhibiitorite, sh fosinopriiliga, on täheldatud mõnedel patsientidel seerumi
kaaliumisisalduse tõusu. Hüperkaleemia tekkeohuga patsientide hulka kuuluvad need, kellel on
neerufunktsiooni häire või diabetes mellitus, kes kasutavad samal ajal kaaliumi säästvaid
diureetikume, kaaliumilisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, aga ka patsiendid, kes
kasutavad samal ajal teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin). Kui
ülalnimetatud preparaatide samaaegne kasutamine on siiski vajalik, on soovitatav ravi ajal regulaarselt
kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Diabeetikud
Suukaudsete antidiabeetiliste ravimite või insuliiniga ravitavatel diabeetikutel tuleb hoolikalt jälgida
vere glükoosisisaldust AKE inhibiitor-ravi esimese kuu jooksul (vt lõik 4.5).

Hüdroklorotiasiid

Metaboolsed ja endokriinsed toimed
Tiasiidravi võib vähendada glükoositaluvust. Vajalik võib olla insuliini või suukaudsete
hüpoglükeemiliste ravimite annuste reguleerimine (vt lõik 4.5). Latentne diabetes mellitus võib
tiasiidravi ajal manifesteeruda.

Kolesterooli ja triglütseriidide tasemete tõusu on seostatud diureetilise tiasiidraviga. Mõnedel
tiasiiddiureetikumidega ravitud patsientidel võib esineda hüperurikeemia ja/või manifesteeruda
podagra.

Muud
Ülitundlikkusreaktsioonid võivad esineda patsientidel, kelle anamneesis on või ei ole allergia või
bronhiaalastma.

Fosinopriilnaatrium/hüdroklorotiasiid

Hüpokaleemia risk
AKE inhibiitorite kombineerimine tiasiididega ei välista hüpokaleemia tekke võimalust. Vajalik on
regulaarne kaaliumisisalduse jälgimine vereseerumis.

Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasidefitsiiti või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Fosinopriilnaatrium

Diureetikumid
Kui diureetikum lisatakse fosinopriilnaatriumi saavale patsiendile, on antihüpertensiivne toime
tavaliselt teineteist täiendav.

Juba diureetikume saavatel patsientidel ja eriti nendel, kelle diureetilise raviga äsja alustati, võib
mõnikord vererõhk fosinopriili lisamisel liiga palju alaneda. Sümptomaatilise hüpotensiooni võimalust
fosinopriilnaatriumiga saab minimeerida, kui katkestada diureetikumravi enne ravi alustamist
fosinopriilnaatriumiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kaaliumilisandid, kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumi sisaldavad soolaasendajad või teised
ravimid, mille toimel suureneb seerumi kaaliumisisaldus (nt hepariin) (vt lõik 4.4, Hüperkaleemia)
Kuigi kliinilistes uurinutes jäi seerumi kaaliumisisaldus tavaliselt normi piiresse, tekkis mõnel
patsiendil hüperkaleemia. Hüperkaleemia tekke riskifaktorite hulka kuuluvad neerupuudulikkus,
diabetes mellitus ja patsiendid, kes kasutavad samal ajal kaaliumi säästvaid diureetikume (nt
spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandeid, kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid
või teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin). Ülalnimetatud ravimid võivad
tekitada olulise kaaliumisisalduse tõusu seerumis, eriti neerufunktsiooni langusega patsientidel. Kui
fosinopriilnaatriumi manustatakse koos kaaliumi väljaviivate diureetikumidega, väldib see
hüdroklorotiasiidi poolt põhjustatud kaaliumikadu.

Liitium
AKE inhibiitorite ja liitiumi koosmanustamisel on teatatud pöörduvast seerumi
liitiumikontsentratsiooni ja toksilisuse tõusust. Fosinopriilnaatriumi kasutamine koos liitiumiga ei ole
soovitatav, kuid kui kombinatsioon osutub vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida liitiumi taset veres.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sh atsetüülsalitsüülhape ≥ 3g/ päevas
Krooniline MSPVA-te manustamine võib vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.
Kirjeldatud on mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) ja AKE inhibiitorite koostoimest
tingitud kaaliumisisalduse tõusu seerumis, mille tulemuseks on neerufunktsiooni halvenemine.
Põhimõtteliselt on need toimed pöörduvad. Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus.
Viimane on eelkõige võimalik halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, nagu näiteks eakad või
dehüdreeritud patsiendid.

Teised antihüpertensiivsed ained
Kombinatsioon teiste antihüpertensiivsete ravimitega, nt beeta-adrenoblokaatorid, metüüldopa,
kaltsiumikanalite blokaatorid ja diureetikumid võib suurendada antihüpertensiivset toimet.
Kasutamine koos glütserüültrinitraadi ja teiste nitraatidega või teiste vasodilataatoritega võib
vererõhku veelgi alandada.

Tritsüklilised antidepressandid / antipsühhoootikumid / anesteetikumid
Samaaegne teatud anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide kasutamine
AKE inhibiitoritega võib vererõhu langust veelgi suurendada (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Antidiabeetikumid
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et samaaegne AKE inhibiitorite ja antidiabeetiliste ainete
(insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) manustamine võib suurendada vere
glükoosisisaldust langetavat toimet ja hüpoglükeemia riski. See toime ilmnes tõenäolisemalt
kombineeritud ravi esimestel nädalatel ja neerufunktsiooni häirega patsientidel.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid, beeta-adrenoblokaatorid, nitraadid
Fosinopriilnaatriumi võib kasutada samaaegselt atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes),
trombolüütikumide, beeta-adrenoblokaatorite ja/või nitraatidega.

Immunosupressandid, tsütostaatikumid, süsteemsed kortikosteroidid või prokaiinamiidid, allopurinool
Fosinopriilnaatriumi kombineerimist immunosupressantidega ja/või leukopeeniat tekitavate ravimitega
tuleb vältida.

Alkohol
Alkohol suurendab fosinopriilnaatriumi hüpotensiivset toimet.

Antatsiidid
Antatsiidid (nt alumiiniumhüdroksiid, magneesiumhüdroksiid, simetikoon) võivad mõjutada
fosinopriilnaatriumi imendumist, mistõttu nende preparaatide võtmisel vahele peab jääma vähemalt 2-
tunnine intervall.

Toime laboratoorsetele analüüsidele
Fosinopriilnaatrium võib põhjustada seerumi digoksiini sisalduse määramisel söe-absorptsiooni
meetodil (Kit RIA Digi-Tab® digoksiini määramiseks) diagnostilist ebatäpsust - liiga madalat taset.
Paar päeva enne kilpnäärme testide tegemist on soovitatav ravi fosinopriilnaatriumiga katkestada.

Hüdroklorotiasiid

Alkohol, barbituraadid ja narkootilised analgeetikumid
Võimalik on ortostaatilise hüpotensiooni tugevnemine.

Amfoteritsiin B (parenteraalne), karbenoksoloon, kortikosteroidid, kortikotropiin (AKTH) või
stimuleerivad lahtistid
Hüdroklorotiasiid võib intensiivistada elektrolüütide tasakaalu häireid, eriti hüpokaleemiat.

Vere glükoositaset langetavad ained (suukaudsed ained ja insuliin)
Tiasiidid võivad suurendada vere glükoositaset, seetõttu võib vajalik olla antidiabeetiliste ravimite
annuste kohandamine (vt lõik 4.4).

Kaltsiumisoolad ja D-vitamiin
Tiasiiddiureetikumidega samaaegsel manustamisel võib kaltsiumisisaldus seerumis suureneda, sest
ekskretsioon on langenud.

Südameglükosiidid
Tiasiidide indutseeritud hüpokaleemia tõttu on digitaalise mürgistuse risk suurenenud.

Kolestüramiin- ja kolestipoolvaigud
Need ravimid võivad edasi lükata hüdroklorotiasiidi imendumist. Sulfoonamiiddiureetikume tuleks
manustada vähemalt 1 tund enne või 4…6 tundi pärast vastavaid preparaate.

Pressoorsed amiinid (nt epinefriin)
Võimalik on vähenenud vastusreaktsioon vasopressoritele, kuid mitte sellisel määral, mis välistaks
nende edasise kasutamise.

Tsütostaatilised ained (nt tsüklofosfamiid, fluorouratsiil, metotreksaat)
Tõusnud on toksilisus luuüdi suhtes (eriti granulotsütopeenia), tingituna hüdroklorotiasiidi poolt
põhjustatud tsütotoksiliste ainete vähenenud ekskretsioonist neerude kaudu.

Podagra ravimid (nt allopurinool, brensbromaroon)
Hüdroklorotiasiidi toimel võib suureneda kusihappesisaldus veres, seetõttu võib osutuda vajalikuks
podagraravimi annuse kohandamine. Võib olla vajalik probenetsiidi või sulfiinpürasooni annuse
suurendamine.

Torsade de pointes’i tekkega seotud ravimid
Hüpokaleemia riski tõttu tuleb hüdroklorotiasiidi kasutada ettevaatusega, kui samaaegselt võetakse
ravimeid, mille kasutamine on seotud torsade de pointes tekkega. Siia alla kuuluvad näiteks mõned
antiarütmikumid, mõned antipsühhootikumid ja teised teadaolevalt torsade de pointes’t indutseerivad
ravimid.

Operatsiooni ajal kasutatavad ravimid
Hüdroklorotiasiid võib potentseerida operatsiooni käigus kasutatavate mittedepolariseerivate
lihasrelaksantide, preanesteetikumide ja anesteetikumide (nt tubokurariinkloriid ja gallamiin
trietiodiid) mõju; vajalik võib olla annuse kohandamine. Vedeliku ja elektrolüütide tasakaaluhäireid
tuleb jälgida ja võimalusel need enne operatsiooni korrigeerida. Patsientide suhtes, kes võtavad
fosinopriilnaatriumi/hüdroklorotiasiidi ja pressoorseid ravimeid (nt norepinefriin) ning kellel on
plaanis operatsioon, tuleb olla ettevaatlik. Preanesteetikume ja anesteetikume tuleb manustada
vähendatud annustes ja kui võimalik, siis hüdroklorotiasiidi manustamine katkestada üks nädal enne
operatsiooni.

Kliiniline keemia
Hüdroklorotiasiid võib põhjustada bentiromiid-testis diagnostilist ebatäpsust. Tiasiidid võivad
langetada seerumi PBI (Protein Bound Iodine - valguga seotud iood) taset, kuigi kilpnäärme
talitlushäire puudub.

Teised diureetikumid ja antihüpertensiivsed ravimid
Fosinopril HCT Actavis’e tiasiidkomponent võib tugevdada teiste antihüpertensiivsete ravimite, eriti
ganglioni- või perifeersete adrenoblokaatorite toimet. Hüdroklorotiasiid võib omada koostoimeid
diasoksiidiga; tuleb jälgida vere glükoosisisaldust, seerumi kusihappesisaldust ja vererõhku.

Fosinopriilnaatrium/hüdroklorotiasiid

Kaaliumi säästvad diureetikumid ja kaaliumiasendajad
AKE inhibiitorid vähendavad diureetikumide poolt indutseeritud kaaliumi kadu. Kaaliumi säästvad
diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumiasendajad või kaaliumi
sisaldavad soolaasendajad võivad oluliselt tõsta kaaliumi sisaldust seerumis, seda eriti kahjustatud
neerufunktsiooniga patsientidel. Kui samaaegne kasutamine on tõestatud hüpokaleemia tõttu
näidustatud, tuleb seda teha ettevaatusega, määrates sageli kaaliumi sisaldust seerumis (vt lõik 4.4).

Liitium
AKE inhibiitorite ja liitiumi koosmanustamisel on teatatud pöörduvast liitiumi kontsentratsiooni ja
toksilisuse tõusust. Samaaegne tiasiiddiureetikumide kasutamine võib süvendada olemasolevat liitiumi
toksilisuse riski AKE inhibiitoriga koosmanustamisel. Seetõttu ei ole fosinopriilnaatriumi ja
hüdroklorotiasiidi kombinatsioon liitiumiga soovitatav ja kombinatsiooni vajalikuks osutudes tuleb
hoolikalt jälgida liitiumi taset veres.

Endogeense prostaglandiini sünteesi inhibiitorid
Mõnel patsiendil võivad need ravimid vähendada diureetikumide toimet. Indometatsiini puhul on
lisaks teatatud teiste AKE inhibiitorite antihüpertensiivse toime vähenemisest, eriti madala
reniinisisaldusega hüpertensiooni korral. Ka teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (nt
atsetüülsalitsüülhape) võivad omada sarnast toimet.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

AKE inhibiitorid
AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite
kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised andmed ei võimalda üheselt määrata teratogeensuse tekkeriski AKE inhibiitorite
kasutamisel raseduse esimesel trimestril, sellegipoolest ei saa välistada selle riski vähest suurenemist.
Kui ravi jätkamist AKE inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil
antihüpertensiivne ravi asendada sellisega, mille ohutusprofiil lubab kasutamist raseduse ajal.
Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoriga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada
asjakohase alternatiivse raviga. Ravi AKE inhibiitoriga raseduse teisel ja kolmandal trimestril
põhjustab inimesel teadaolevalt fetotoksilisust (neerufunktsiooni nõrgenemine, oligohüdramnion,
kolju luustumise peetus) ning toksilisust vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon,
hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on
soovitatav sonograafiliselt kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut. Imikuid, kelle emad on
kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiidi kasutamise kohta raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, on vähe andmeid.
Loomkatsetel põhinevad andmed on piiratud. Hüdroklorotiasiid läbib platsentaarbarjääri. Oma
farmakoloogilise toimemehhanismi tõttu võib hüdroklorotiasiidi kasutamine teisel ja kolmandal
trimestril põhjustada feto-platsentaalset perfusiooni ning lootel ja vastsündinul ikterust, elektrolüütide
tasakaaluhäireid ja trombotsütopeeniat. Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedustursete,
rasedushüpertensiooni või preeklampsia puhul, kuna see võib tekitada plasmamahu vähenemise ja
platsenta hüpoperfusiooni ilma haiguse kulule positiivset mõju avaldamata. Hüdroklorotiasiidi ei tohi
kasutada essentsiaalse hüpertensiooni raviks rasedatel naistel, välja arvatud harvadel juhtudel, kui
mingit muud ravi ei ole võimalik kasutada.

Imetamine

Fosinopriilnaatrium
Kuna andmeid fosinopriilnaatriumi kasutamisest imetamise ajal on väga vähe, ei ole soovitatav
Fosinopril HCT Actavis’t imetamise ajal kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille ohutusprofiil
lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid eritub väikestes kogustes rinnapiima. Suurtes annustes põhjustavad tiasiidid
intensiivset diureesi, mis võib pärssida piima produktsiooni. Hüdroklorotiasiidi kasutamine imetamise
ajal ei ole soovitatav. Kui hüdroklorotiasiidi kasutatakse imetamise ajal, tuleb kasutada võimalikult
väikest annust.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid toimest autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud..

4.8. Kõrvaltoimed

Järgmisi kõrvaltoimeid on täheldatud ravi ajal fosinopriilnaatriumi või teiste AKE inhibiitoritega või
hüdroklorotiasiidiga:

Allpool loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgmiselt:
Väga sage
>1/10
Sage

>1/100 kuni 1/10
aeg-ajalt
>1/1000 kuni 1/100
harv

>1/10000 kuni 1/1000
väga harv
<1/10000
teadmata
(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus Kõrvaltoime
Infektsioonid ja
Sage
Ülemiste hingamisteede infektsioonid
infestatsioonid
Harv
Sialadeniit
Teadmata
Farüngiit, riniit
Vere ja lümfisüsteemi
Aeg-ajalt
Mööduv hemoglobiinisisalduse langus, hematokriti
häired
väärtuse langus
Harv
Eosinofiilia, luuüdi pärssumine
Teadmata
Lümfadenopaatia, leukopeenia, neutropeenia,
agranulotsütoos, trombotsütopeenia, aneemia (sh
aplastiline aneemia ja hemolüütiline aneemia)
Ainevahetus- ja
Väga sage
Hüperglükeemia, glükosuuria, hüperurikeemia,
toitumishäired
elektrolüütide tasakaalu häired (sh hüponatreemia
ja hüpokaleemia), kolesterooli ja triglütseriidide
taseme tõus
Aeg-ajalt
Anoreksia, hüperkaleemia
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus Kõrvaltoime
Teadmata
Podagra, hüpokloreemiline alkaloos, metaboolne
alkaloos
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Segasus
Harv
Rahutus, unehäired
Teadmata
Depressioon, libiido häired
Närvisüsteemi häired
Sage
Peavalu, pearinglus, peapööritus
Aeg-ajalt
Maitsetundlikkuse häired, treemor
Harv
Düsfaasia, mäluhäired, desorienteeritus
Teadmata
Somnolentsus, paresteesia, hüpoesteesia, sünkoop,
tserebrovaskulaarne atakk
Silma kahjustused
Teadmata
Nägemishäired, ksantopsia, mööduv ähmane
nägemine
Kõrva ja labürindi
Aeg-ajalt
Kõrvavalu
kahjustused
Teadmata
Tinnitus, vertiigo
Südame häired
Sage
Tahhükardia, palpitatsioonid
Aeg-ajalt
Südameseiskus, ülejuhtehäired
Teadmata
Arütmia, stenokardia, müokardiinfarkt
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Hüpertensioon, šokk, transitoorne isheemia
Harv
Hemorraagia, perifeersete veresoonte haigus
Teadmata
Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon,
vahelduv lonkamine, nekrotiseeriv vaskuliit,
nahaõhetus
Respiratoorsed, rindkere ja Sage
Köha
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Hingeldus, trahheobronhiit, sinusiit, riniit
Harv
Ninaverejooks, larüngiit/kurgukähedus,
pneumoonia
Teadmata
Siinuste turse, respiratoorne distress, pneumoniit,
kopsuturse, bronhospasm
Seedetrakti häired
Sage
Kõhukinnisus, maoärritus
Aeg-ajalt
Suukuivus, puhitus
Harv
Suukahjustused, keeleturse, kõhuseina pinge,
düsfaagia
Väga harv
Intestinaalne angioödeem, (sub)iileus
Teadmata
Iiveldus, oksendamine, diarröa, kõhuvalu,
düspepsia, gastriit, ösofagiit, pankreatiit,
düsgeuusia
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv
Maksapuudulikkus
Teadmata
Hepatiit, kolestaatiline ikterus
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Dermatiit
kahjustused
Aeg-ajalt
Hüperhidroos
Harv
Kutaanse erütematoosse luupuse sarnased
reaktsioonid, kutaanse erütematoosse luupuse
reaktiveerumine, anafülaktilised reaktsioonid,
toksiline epidermise nekrolüüs
Teadmata
Angioödeem, lööve, Stevensi-Johnsoni sündroom,
purpur, pruuritus, urtikaaria,
valgustundlikkusreaktsioonid, sümptomite
kompleks*
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Skeletilihaste valu
kahjustused
Harv
Artriit
Teadmata
Müalgia, lihasspasmid, artralgia
Neerude ja kuseteede
Aeg-ajalt
Interstitsiaalne nefriit, proteinuuria
häired
Harv
Neerufunktsiooni häired, eesnäärme häired
Väga harv
Äge neerupuudulikkus
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus Kõrvaltoime
Teadmata
Pollakisuuria, düsuuria, neerupuudulikkus
Reproduktiivse süsteemi ja
Teadmata
Seksuaalfunktsiooni häired
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Sage
Väsimus, nõrkus
manustamiskoha
Aeg-ajalt
Palavik, perifeersed tursed, äkksurm, valu
reaktsioonid
rindkeres
Harv
Nõrkus ühes jäsemes
Teadmata
Tursed, valu rindkeres, asteenia, püreksia
Uuringud
Sage
Peamiselt uriiniga erituvate ainete sisalduse

pöörduv tõus (kreatiniin, uurea)
Aeg-ajalt
Kehakaalu tõus, hüperkaleemia
Harv
Vähene hemoglobiinisisalduse tõus, hüponatreemia
Teadmata
Maksafunktsiooni näitajate muutused (suurenenud
transaminaasid, suurenenud vere
laktaatdehüdrogenaas, vere alkaalse fosfataasi ja
bilirubiini tõus), elektrolüütide, kusihappe,
glükoosi, magneesiumi, kolesterooli,
triglütseriidide, kaltsiumi väärtuste kõrvalekalded
veres

* On teatatud sümptomite kompleksist, kuhu kuuluvad üks või enam järgmistest: palavik, vaskuliit,
müalgia, artralgia/artriit, positiivsed tuumavastased antikehad (antinuclear antibodies, ANA),
erütrotsüütide settereaktsiooni kiirenemine (ESR), eosinofiilia ja leukotsütoos, nahalööve,
valgustundlikkusreaktsioonid või muud dermatoloogilised nähud.

Kliiniliste uuringute käigus olid fosinopriili/hüdroklorotiasiidi kõrvaltoimed eakatel (vanuses ≥65
aastat) sarnased nooremate patsientidega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid
Sõltuvalt üleannustamise ulatusest võivad esineda järgmised sümptomid:
raske hüpotensioon, bradükardia, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaalu häired,
neerupuudulikkus, püsiv diurees, teadvuse häired (k.a kooma), krambid, parees, südamearütmiad,
paralüütiline iileus.

Ravi
Üleannustamisel on soovitatav manustada füsioloogilist lahust intravenoosselt. Pärast üleannuse
manustamist tuleb patsiente hoolikalt jälgida, soovitatavalt intensiivraviosakonnas. Sageli tuleb
kontrollida seerumi elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust. Soovitatavad meetmed on oksendamise
esilekutsumine ja/või maoloputus ning dehüdratatsiooni, elektrolüütide häirete ja hüpotensiooni ravi
vastavalt juhenditele. Kui ravimi sissevõtmine on toimunud hiljuti, võib kasutada ravimi imendumist
takistavaid meetmeid, nt maoloputus, adsorbentide ja naatriumisulfaadi manustamine kuni 30 minuti
jooksul pärast üleannuse sissevõtmist ja ka eritumist kiirendavaid võtteid. Kui tekib hüpotensioon,
tuleb patsient asetada šoki-asendisse ja manustada kiiresti soolalahuseid ja plasmamahu asendajaid.
Tuleb kaaluda ka ravi angiotensiin II-ga. Bradükardiat või väljendunud vagaalseid reaktsioone tuleb
ravida atropiiniga. Võib kaaluda südamestimulaatori kasutamist. Fosinopriil ei ole dialüüsiga
organismist eemaldatav.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid.
ATC-kood: C09BA09

Fosinopril HCT Actavis on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori (fosinopriilnaatrium) ja
diureetikumi (hüdroklorotiasiid) kombinatsioon.

Fosinopriilnaatrium

Toimemehhanism
Fosinopriilnaatrium on pika toimega AKE inhibiitori nn eelravimi ester, fosinoprilaat. Pärast
suukaudset manustamist hüdrolüüsub see esteraasi toimel kiiresti ja täielikult aktiivseks
fosinoprilaadiks. Fosinopriilnaatrium sisaldab fosfiingruppi, mis võimaldab spetsiifilist seondumist
angiotensiini konverteeriva ensüümi peptidüül dipeptidaasi aktiivse seondumiskohaga, hoides sellega
ära dekapeptiid angiotensiin I muutumise oktapeptiidiks angiotensiin II. Selle tulemusel viib
vähenenud angiotensiin II sisaldus vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni vähenemisele, mis
võib põhjustada vähese kaaliumisisalduse tõusu seerumis ja naatriumi ning vedeliku eritumise
suurenemise. Tavaliselt renaalses verevoolus või glomerulaarfiltratsiooni kiiruses muutusi ei esine.
AKE inhibiitorid hoiavad ära ka tugevatoimelise vasopressori bradükiniini lagunemise, mis aitab
kaasa antihüpertensiivse toime avaldumisele; fosinopriilnaatriumil on terapeutiline toime madala
reniini sisaldusega hüpertensiivsetele patsientidele.

Farmakodünaamilised toimed
Fosinopriilnaatriumi manustamine hüpertensiivsetele patsientidele kutsub esile vererõhu languse nii
seisvas kui lamas asendis ilma märkimisväärse mõjuta südame löögisagedusele. Hüpertensiooni korral
vähendab fosinopriilnaatrium vererõhku ühe tunni jooksul pärast manustamist; toime maksimumi
täheldatakse 3…6 tunni pärast. Tavapäraste ööpäevaste annuste kasutamises kestab antihüpertensiivne
toime 24 tundi. Mõnedel väiksemaid annuseid saavatel patsientidel võib annustamisintervalli
lõpupoole ravitoime väheneda. Ortostaatilised toimed ja tahhükardia esinevad harva, kuid need võivad
tekkida soolade vaegusega või hüpovoleemilistel patsientidel (vt lõik 4.4). Mõnedel patsientidel võib
vererõhu alanemine optimaalsele väärtusele võtta aega 3…4 nädalat. Fosinopriilnaatriumil ja
tiasiiddiureetikumidel on aditiivne toime.

Hüdroklorotiasiid

Hüdroklorotiasiid on bensotiadiasiin. Tiasiidid toimivad otse neerudesse, suurendades naatriumkloriidi
ja sellega seoses vee eritumist. Peamine kliinilist tähtsust omav toimekoht on distaalsed torukesed.
Siin inhibeerivad nad elektriliselt neutraalset Na-Cl ko-transporti luminaalsetes rakumembraanides.
Suureneb kaaliumi ja magneesiumi eritumine, kaltsiumi eritumine väheneb. Hüdroklorotiasiid
põhjustab bikarbonaatide kergelt suurenenud eritumist, ning kloriidide eritumine ületab naatriumi
eritumise. Ravi ajal hüdroklorotiasiidiga võib tekkida metaboolne atsidoos. Sarnaselt teistele
orgaanilistele hapetele eritub hüdroklorotiasiid aktiivselt proksimaalsetest tuubulitest. Metaboolse
atsidoosi või alkaloosi korral diureetiline toime ei muutu. Võimalikud hüdroklorotiasiidi
antihüpertensiivsed toimemehhanismid võivad olla: muutunud naatriumi tasakaal, ekstratsellulaarse
vee- ja plasmamahu vähenemine, renaalse vaskulaarse resistentsuse vähenemine, samuti ka vähenenud
vastus noradrenaliinile ja angiotensiin II-le.

Hüdroklorotiasiididest tekitatud elektrolüütide ja vee eritumine algab 2 tunni pärast, saavutab
maksimumi 3…6 tunni pärast ja püsib 6…12 tundi. Antihüpertensiivne toime on nähtav 3…4 päeva
möödudes ning püsib kuni ühe nädala pärast ravi katkestamist.

Fosinopriilnaatrium/hüdroklorotiasiid

Praeguseks ajaks puuduvad uuringud, mis analüüsiksid Fosinopril HCT Actavis’e (fosinopriili ja
hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsioon) kasutamisega seotud kardiovaskulaarset haigestumist ja
surevust. Epidemioloogilistes uuringutes on näidatud, et kardiovaskulaarne haigestumine ja surevus
langevad hüdroklorotiasiidi pikaajalise raviga.
Fosinopril HCT Actavis’el on nii antihüpertensiivne kui diureetiline toime. Fosinopriili ja
hüdroklorotiasiidi võib hüpertensiooni raviks kasutada eraldi või kombineerituna. Kliiniliste uuringute
andmetel on fosinopriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni vererõhku langetav toime aditiivne.
Vererõhu maksimaalne langus saabus 2...6 tundi pärast kombinatsiooni võtmist ning
antihüpertensiivne toime säilis 24 tundi. Fosinopriil võib vähendada hüdroklorotiasiidi poolt
põhjustatud kaaliumikadu.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Fosinopriilnaatrium

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub fosinopriil ligikaudu 30…40% ulatuses Fosinopriili
imendumist ei mõjuta seedetraktis olev toit, kuigi imendumise kiirus võib olla vähenenud.
Fosinoprilaadi kiire ja ulatuslik imendumine leiab aset seedetrakti limaskestas ja maksas. C

max
saabumise aeg ei sõltu annusest, saabub ligikaudu 3…6 tunni pärast ning angiotensiin I pressoorne
vastuse maksimum kestab 3…6 tundi pärast manustamist. Pärast korduvat või ühekordset annust on
farmakokineetilised parameetrid (C
, AUC) otseses proportsionaalses sõltuvuses võetud fosinopriili
max
annusega.

Jaotumine
Fosinoprilaat seondub ulatuslikult valkudega (> 95%), tal on suhteliselt väike jaotusruumala ja vähene
seondumine vere rakuliste komponentidega.

Biotransformatsioon
Üks tund pärast suukaudset manustamist on vähem kui 1% fosinopriilist plasmas tuvastatav
muutumatul kujul; 75% on aktiivse fosinoprilaadina, 15…20% fosinoprilaat glükuroniidina
(inaktiivne) ja ülejäänu (~5%) 4-hüdroksümetaboliidina (aktiivne).

Eritumine
Pärast intravenoosset manustamist elimineerub fosinopriil peaaegu võrdsetes kogustes nii maksa kui
ka neerude kaudu. Normaalse neeru- ja maksafunktsiooniga hüpertensiivsetel patsientidel, kes said
korduvalt fosinopriili, oli fosinoprilaadi poolväärtusaeg keskmiselt 11,5 tundi. Fosinopriil eritub nii
maksa kui neerude kaudu.

Patsientide erigrupid
Kuigi märkimisväärseid muutusi imendumises, biosaadavuses ja plasmavalkudega seondumises ei ole
leitud, on neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens < 80 ml/min) fosinoprilaadi totaalne
kliirens peaaegu pool sellest, mida täheldatakse normaalse neerufunktsiooniga patsientidel.Kuna
vähenenud neerufunktsiooni kompenseerib suurenenud hepatobiliaarne eliminatsioon, ei ole
fosinoprilaadi kliirens sõltuv neerupuudulikkuse staadiumist. Erineva raskusastmega, k.a
terminaalstaadiumis neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <10 ml/min) patsientidel on täheldatud
kerget AUC väärtuste tõusu (vähem kui kahekordne tõus võrreldes normaalsega).

Maksapuudulikkusega patsientidel (alkoholism või maksatsirroos) ei ole fosinopriilnaatriumi
hüdrolüüs märkimisväärselt alanenud, kuigi hüdrolüüsi kiirus võib olla veidi langenud, fosinoprilaadi
totaalne kliirens on peaaegu pool sellest, mida täheldatakse normaalse maksafunktsiooniga
patsientidel.

Hüdroklorotiasiid

Biosaadavus
Pärast suukaudset manustamist imendub hüdroklorotiasiid seedetraktist ligikaudu 80%. Süsteemne
biosaadavus on 71 ± 15%.

Jaotumine
Hüdroklorotiasiidi seonduvus plasmavalkudega on 65%; suhteline jaotusruumala on 0,5…1,1 l/kg.

Metabolism ja eritumine
Tervetel isikutel eritub hüdroklorotiasiid enam kui 95% ulatuses muutumatul kujul neerude kaudu.

Eritumine
Normaalse neerufunktsiooni korral on eliminatsiooni poolväärtusaeg 2,5 tundi. Kontsentratsiooni
maksimumid plasmas tekivad 2…5 tunni pärast. Neerfunktsiooni häire puhul on see pikem ning
terminaalse neerupuudulikkusega haigetel kuni ligikaudu 20 tundi.

Diureetiline toime ilmneb 1…2 tunniga. Diureetiline toime kestab sõltuvalt annusest 10…12 tundi,
antihüpertensiivne toime püsib kuni 24 tundi.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised
uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Loomuuringute tulemused on näidanud, et angiotensiini-konverteeriva ensüümi inhibiitorid omavad
kahjulikku toimet loote arengu hilis-staadiumis, mille tulemuseks on loote surevus ja kaasasündinud
väärarengud, eriti kolju piirkonnas. Teatatud on ka fetotoksilisusest, emakasisesest kasvupeetusest ja
avatud arterioosjuhast. Arenguhälbed on eeldatavasti osaliselt seotud AKE inhibiitorite otsese toimega
loote reniin-angiotensiin-süsteemile ja osaliselt isheemiast, mis tuleneb emal tekkivast
hüpotensioonist, platsentaarse vereringe vähenemisest ja loote hapniku/toitainetega varustatuse
häiretest (vt lõik 4.6).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat
Titaandioksiid (E 171)
Kollane raudoksiid (E 172)
Punane raudoksiid (E 172)
Eelželatiniseeritud tärklis (maisi)
Kroskarmelloosnaatrium
Glütserooldibehenaat

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Al/Al blister
Pakendi suurused: 10, 14, 20, 30, 50, 60 ja 100 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Actavis Group Hf
Reykjavikurvegi 76-78
220 Hafnarfjordur
Island

8. Müügiloa number

545607

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.04.2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2014