FLUCONAZOLE SANDOZ 150MG

Flukonasool on näidustatud täiskasvanutel järgmistel juhtudel:

Krüptokokkmeningiit (vt lõik 4.4).
- Koktsidioidmükoos (vt lõik 4.4).
- Invasiivne kandidiaas.
- Limaskestade kandidiaas, sh orofarüngeaalne ja ösofageaalne kandidiaas, kandiduuria ja
-
krooniline mukokutaanne kandidiaas.

Krooniline suuõõne atroofiline kandidiaas (hambaproteesidest põhjustatud suuhaavandid) juhul,
-
kui ei piisa hambahügieenist ja lokaalsest ravist.

Äge või korduv vaginaalkandidiaas, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
- Eesnaha kandidiaatiline põletik (balaniit), kui lokaalne ravi ei ole sobiv.
- Dermatomükoos, sh
-
Tinea pedis, Tinea corporis, Tinea cruris, Tinea versicolor ja naha
seeninfektsioonid, kui lokaalne ravi ei ole sobiv.

-
Tinea unguinium (onühhomükoos), kui muud ained ei ole sobivad.

Flukonasoolon näidustatud täiskasvanutel järgmiseks profülaktikaks:

Krüptokokkmeningiidi retsidiiv patsientidel, kellel on kõrge risk taastekkeks.
- Orofarüngeaalse või ösofageaalse kandidiaasi retsidiiv patsientidel, kes on nakatunud HI
-
viirusega ja kellel on kõrge risk taastekkeks.

Vaginaalse kandidiaasi retsidiivi juhtumite (4 või rohkem episoodi aastas) vähendamine.
- Kandidiaaside profülaktika pikaajalise neutropeeniaga patsientidel (nagu kemoteraapiat saavad
-
hematoloogiliste kasvajatega patsiendid või patsiendid, kellele on siiratud vereloome tüvirakke
(vt lõik 5.1)).

Flukonasool on näidustatud ajalistele vastsündinutele, imikutele, väikelastele, lastele ja noorukitele
vanuses 0...17 aastat:
- Limaskestade kandidiaasi (orofarüngeaalsed, ösofageaalsed) raviks.
- Invasiivse kandidiaasi raviks.
- Krüptokokkmeningiidi raviks.
- Kandidiaaside profülaktikaks immuunosupresseeritud patsientidel.
Flukonasooli võib kasutada säilitusraviks, et hoida ära krüptokokkmeningiidi retsidiveerumist lastel,
kellel on kõrge risk taastekkeks (vt lõik 4.4).
Ravi võib alustada enne külvide ja teiste laboratoorsete analüüside tulemuste teadasaamist. Kui
analüüside vastused on käes, tuleb seenevastast ravi nende järgi kohandada.

Seenevastaste ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Flukonasooli annuse määramisel tuleb lähtuda seeninfektsiooni iseloomust ja raskusastmest. Selliste
infektsioonide korral, mis vajavad mitmekordset manustamist, peab ravi jätkuma niikaua, kuni
kliinilised näitajad või laboratoorsete testide tulemused näitavad aktiivse seeninfektsiooni taandumist.
Ravi liiga lühike kestus võib põhjustada infektsiooni taastekkimist.

Täiskasvanud

Näidustused
Annustamine
Ravi kestus
Krüptokokoos
Krüptokokkmeningiidi Algannus: 400 mg
Tavaliselt vähemalt
ravi.
esimesel päeval.
6...8 nädalat.
Järgnev annus:
Eluohtlike
200...400 mg
infektsioonide puhul
ööpäevas.
võib ööpäevast annust
suurendada 800 mg-ni.
Säilitusravi
200 mg ööpäevas
Määramata aja jooksul

krüptokokkmeningiidi
annuses 200 mg
retsidiivi vältimiseks
ööpäevas.
patsientidel, kellel on
kõrge risk taastekkeks.
Koktsidioidmükoos

200...400 mg
11...24 kuud või kauem,
sõltuvalt patsiendist.
Mõnede infektsioonide
puhul võib kaaluda
800 mg ööpäevase
annuse kasutamist, eriti
meningeaalsete haiguste
korral.
Invasiivne kandidiaas

Algannus: 800 mg
Üldiselt on kandideemia
esimesel päeval.
korral soovitatav ravi
Järgnev annus:
kestus 2 nädalat pärast
400 mg ööpäevas.
esimest negatiivset
verekülvi ning
kandideemiale omaste
nähtude ja sümptomite
taandumist.
Limaskestade
Orofarüngeaalne
Algannus:
7...21 päeva (kuni
kandidiaasi ravi
kandidiaas
200...400 mg
orofaarüngeaalne
esimesel päeval.
kandidiaas on
Järgnev annus:
taandunud). Raske
100...200 mg
immuunpuudulikkusega
ööpäevas.
patsientidel võib ravi
kesta kauem.
Ösofageaalne
Algannus:
14...30 päeva (kuni
kandidiaas
200...400 mg
ösofageaalne kandidiaas
esimesel päeval.
on taandunud). Raske
Järgnev annus:
immuunpuudulikkusega
100...200 mg
patsientidel võib ravi
ööpäevas.
kesta kauem.
Kandiduuria
200...400 mg
7...21 päeva. Raske
ööpäevas.
immuunpuudulikkusega
patsientidel võib ravi
kesta kauem.
Krooniline atroofiline
50 mg ööpäevas.
14 päeva
kandidiaas

Krooniline
50...100 mg
Kuni 28 päeva.
mukokutaanne
ööpäevas.
Ravikuurid võivad olla

kandidiaas
pikemad sõltuvalt nii

infektsiooni

raskusastmest kui ka
kaasuvast
immuunsüsteemi häirest
ja infektsioonist.
Limaskestade
Orofarüngeaalne
100...200 mg
Kroonilise
kandidiaasi retsidiivi
kandidiaas
ööpäevas või 200 mg immuunsüsteemi
vältimine HIViga
3 korda nädalas.
pärssumisega
patsientidel, kellel on
patsientidel määramata
kõrge risk taastekkeks
aeg.
Ösofageaalne
100...200 mg
Kroonilise
kandidiaas
ööpäevas või 200 mg immuunsüsteemi
3 korda nädalas
pärssumisega
patsientidel määramata
aeg.
Suguelundite
Äge vaginaalne
150 mg
Ühekordne annus
kandidiaas
kandidiaas
Eesnaha
kandidiaatiline põletik
(balaniit)
Vaginaalse
150 mg iga kolme
Säilitusannus: 6 kuud.
kandidiaasi retsidiivi
päeva järel, kokku 3
(4 või rohkem
annust (päevadel 1, 4
episoodi aastas) ravi ja ja 7), millele järgneb
vältimine
säilitusannus 150 mg
üks kord nädalas.
Dermatomükoos
Tinea pedis,
150 mg üks kord
2… 4 nädalat, Tinea
Tinea corporis,
nädalas või 50 mg
pedis’e ravi võib kesta
Tinea cruris,
üks kord ööpäevas.
kuni 6 nädalat.
Candida infektsioonid
Tinea versicolor
300…400 mg üks
1…3 nädalat.
kord nädalas.
50 mg üks kord
2…4 nädalat.
ööpäevas.
Tinea unguium
150 mg üks kord
Ravi tuleb jätkata, kuni
(onühhomükoos)
nädalas.
nakatunud küüs on
asendunud (nakatumata
küüs kasvab asemele).
Sõrme- ja varbaküünte
tagasikasvamine võtab
tavaliselt vastavalt 3…6
kuud ja 6…12 kuud.
Samas võib kasvukiirus
erinevatel inimestel
varieeruda ja sõltuda ka
vanusest. Pärast
krooniliste
infektsioonide edukat
pikaajalist ravi jääb
küünte kuju mõnikord
moonutatuks.
Kandidiaaside

200…400 mg
Manustamist tuleb
profülaktika
alustada mitu päeva
pikaajalise
enne eeldatava
neutropeeniaga
neutropeenia teket patsientidel
jätkata veel 7 päeva
pärast neutropeenia
taandumist, kui
neutrofiilide arv on
tõusnud üle 1000 raku
mm3 kohta.

Patsientide erirühmad

Eakad
Annust tuleb kohandada sõltuvalt neerufunktsioonist (vt „Neerukahjustus“).

Neerukahjustus
Ühekordse üksikannuse manustamisel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega
patsientidele (sh lastele), kes saavad flukonasooli korduvannuseid, manustatakse esimesel päeval
50…400 mg annus, lähtudes sellest annusest, mis on konkreetse näidustuse puhul soovitatud. Pärast
esmakordset küllastusannust tuleb näidustuste alusel muuta ööpäevast annust alljärgneva tabeli järgi:

Kreatiniini kliirens (ml/min)
Protsent soovitatavast annusest
>50
100%
≤50 (ei saa dialüüsi)
50%
Regulaarsel dialüüsil
100% pärast iga dialüüsi

Regulaarsel dialüüsil patsiendid peaksid saama 100% soovitatud annusest pärast dialüüsi; patsiendid,
kes ei saa dialüüsi peaksid saama vähendatud annust sõltuvalt kreatiniini kliirensist.

Maksakahjustus
Andmed maksakahjustusega patsientide kohta on piiratud ja seega tuleb maksafunktsiooni häiretega
patsientidel flukonasooli kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Lapsed
Lastel ei tohi ületada maksimaalset annust 400 mg ööpäevas.

Nagu täiskasvanutel esinevate sarnaste infektsioonide puhul, sõltub ravi kestus kliinilisest ja
mükoloogilisest vastusest. Flukonasooli manustatakse ühekordse ööpäevase annusena.

Manustamiseks neerufunktsiooni häirega lastele vt annustamisjuhiseid lõigust „Neerukahjustus“.
Flukonasooli farmakokineetikat neerupuudulikkusega lastel ei ole uuritud (vastsündinute kohta, kellel
sageli esineb eelkõige neeru ebaküpsust, vt allpool).

Imikud, väikelapsed ja lapsed (vanuses 28 päeva kuni 11 aastat):
Näidustus
Annustamine
Soovitused
Limaskestade kandidiaas
Algannus: 6 mg/kg
Esimesel päeval võib kasutada
Järgnev annus: 3 mg/kg algannust, et saavutada
ööpäevas
tasakaalukontsentratsioon kiiremini.
Invasiivne kandidiaas
Annus: 6...12 mg/kg
Sõltuvalt haiguse raskusastmest.
Krüptokokkmeningiit
ööpäevas
Säilitusravi
Annus: 6 mg/kg
Sõltuvalt haiguse raskusastmest.
krüptokokkmeningiidi
ööpäevas
retsidiivi vältimiseks lastel,
kellel on kõrge risk
taastekkeks
Kandidiaaside profülaktika
Annus: 3...12 mg/kg
Sõltuvalt indutseeritud neutropeenia
immuunsüsteemi häiretega
ööpäevas
ulatusest ja kestusest (vt Annustamine
patsientidel
täiskasvanutel).

Noorukid (12...17-aastased):
Kehakaalu ja puberteedi arengu alusel peab ravimit määrav arst hindama, milline annustamisviis
(täiskasvanute või laste oma) on kõige sobivam. Kliinilised andmed viitavad sellele, et lastel on
suurem flukonasooli kliirens kui täiskasvanutel. Võrreldava süsteemse toime saavutamiseks on lastel
kasutatavad annused 3, 6 ja 12 mg/kg vastavalt täiskasvanute annustele 100, 200 ja 400 mg.

Ravimi ohutust ja tõhusust laste suguelundite kandidiaasi ravis ei ole kindlaks tehtud. Hetkel
teadaolevad ohutuse andmed muude näidustuste kohta lastel on toodud lõigus 4.8. Kui noorukite
(vanuses 12...17 aastat) ravi on hädavajalik, siis tuleb annustamisel juhinduda täiskasvanute annustest.
Ajalised vastsündinud (0... 27 päeva):
Vastsündinutel toimub flukonasooli eliminatsioon aeglaselt. Sellise annustamise toetamiseks ajalistel
vastsündinutel on saadaval vähe farmakokineetilisi andmeid (vt lõik 5.2).
Vanuserühm
Annustamine
Soovitused
Ajalised vastsündinud
Iga 72 tunni järel tuleb manustada
Ületada ei tohi maksimaalset
(0...14 päeva)
samasugune annus mg/kg nagu
annust 12 mg/kg iga 72 tunni
imikutele, väikelastele ja lastele.
järel.
Ajalised vastsündinud
Iga 48 tunni järel tuleb manustada
Ületada ei tohi maksimaalset
(15...27 päeva)
samasugune annus mg/kg nagu
annust 12 mg/kg iga 48 tunni
imikutele, väikelastele ja lastele.
järel.

Manustamine
Manustatakse suu kaudu, kapslid tuleb neelata tervelt söögikordadest sõltumata.

Ülitundlikkus toimeaine, asoolilaadsete ühendite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Mitmekordse annustamise koostoimete uuringu tulemuste põhjal on terfenadiini samaaegne manustamine
vastunäidustatud, kui patsient saab ööpäevas mitu flukonasooli 400 mg või suuremat annust.

Samaaegne manustamine koos teadaolevalt QT-intervalli pikendavate CYP3A4 ensüümi vahendusel
metaboliseeruvate ravimitega nagu tsisapriid, astemisool, pimosiid, kinidiin ja erütromütsiin on
flukonasooli saavatele patsientidele vastunäidustatud (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Peanaha seenhaigus
Flukonasooli on uuritud peanaha (tinea capitis) seenhaiguste raviks lastel. Leiti, et see ei ole parem kui
griseofulviin ja üldine paranemismäär oli alla 20%. Seetõttu ei soovitata peanaha seenhaiguste raviks
flukonasooli kasutada.

Krüptokokkoos
Flukonasooli toime kohta muude piirkondade (nt kopsu ja naha krüptokokkoos) krüptokokkoosi ravis on
andmed piiratud, mille tõttu ei saa annustamissoovitusi esitada.

Sügavad endeemilised seeninfektsioonid
Flukonasooli toime kohta muude endeemiliste seeninfektsioonide ravis, sealhulgas
parakoktsidioidmükoos, lümfokutaanne sporotrihhoos ja histoplasmoos, on andmed piiratud, mille tõttu ei
saa kindlaid annustamissoovitusi esitada.

Neerud
Neerufunktsiooni häirega patsientidele tuleb flukonasoolii manustada ettevaatusega (vt lõik 4.2).

Maks ja sapiteed
Maksafunktsiooni häirega patsientidele tuleks flukonasooli manustada ettevaatusega.

Flukonasooli seostatakse harvade tõsiste maksatoksilisuse juhtudega, sh fataalsetega peamiselt tõsise
olemasoleva haigusseisundiga patsientidel. Flukonasooliga seotud hepatotoksilisuse juhtudel ei ole
leitud ilmset seost ööpäevase annuse suuruse, ravi kestuse ega patsiendi soo või vanusega.
Flukonasooliga seotud hepatotoksilisus on tavaliselt olnud ravi katkestamisel pöörduv.

Kui patsiendil muutuvad ravi ajal flukonasooliga maksafunktsiooni analüüsid normist erinevaks, tuleb
patsienti jälgida tõsisema maksakahjustuse suhtes.

Patsienti tuleb teavitada võimalikest tõsistest maksaga seotud probleemidest (oluline kõhnumine,
isutus, püsiv iiveldus, oksendamine ja kollasus). Ravi flukonasooliga tuleb kohe lõpetada ja patsient
peab nõu pidama arstiga.

Kardiovaskulaarsüsteem
Mõningaid asoole (sh flukonasooli) on seostatud QT intervalli pikenemisega elektrokardiogrammil.
Turustamisjärgse järelevalve jooksul on flukonasooli võtvatel patsientidel teatatud väga harva QT
intervalli pikenemisest ning torsade de pointes’i tekkest. Neil juhtudel oli tegemist tõsiselt haigete
patsientidega, kellel oli mitmeid kaasnevaid riskitegureid, nagu orgaaniline südamehaigus,
elektrolüütide tasakaalu häired ning samaaegne ravi teiste ravimitega, mis võisid südame rütmihäirete
tekkele kaasa aidata.

Flukonasooli tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on potentsiaalselt arütmiaeelsed
seisundid. Samaaegne manustamine koos teadaolevalt QT-intervalli pikendavate CYP3A4 ensüümi
vahendusel metaboliseeruvate ravimitega (nagu tsisapriid, astemisool, pimosiid ja kinidiin) on
flukonasooli saavatele patsientidele vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.5).


Halofantriin
Halofantriini soovitatud raviannusel on näidatud QT intervalli pikendav toime. Halofantriin on
CYP3A4 substraat. Seetõttu ei ole flukonasooli ja halofantriini samaaegne kasutamine soovitatav (vt
lõik 4.5).

Nahareaktsioonid
Harva on patsientidel ravi ajal flukonasooliga tekkinud eksfoliatiivsed nahareaktsioonid, nagu
Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs. AIDSiga patsientidel on paljude
ravimite puhul suurem kalduvus raskete nahareaktsioonide tekkeks. Kui pindmise seeninfektsiooni
ravi saanud patsiendil tekib flukonasooliga seostatav lööve, tuleb edasine ravi selle toimeainega
lõpetada. Kui invasiivse/süsteemse seeninfektsiooniga patsientidel tekib lööve, tuleb neid hoolikalt
jälgida ning flukonasool ära jätta, kui tekib villiline lööve või multiformne erüteem.

Ülitundlikkus
Harvadel juhtudel on teatatud anafülaksia tekkest (vt lõik 4.3).

Tsütokroom P450
Flukonasool on tugev CYP2C9 inhibiitor ja mõõdukas CYP3A4 inhibiitor. Flukonasool on ka
CYP2C19 inhibiitor. Jälgida tulebflukonasooli ravi saavaid patsiente, keda ravitakse samal ajal kitsa
terapeutilise vahemikuga ning CYP2C9 ja CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega (vt lõik
4.5).

Terfenadiin
Koos terfenadiiniga flukonasooli manustamisel väiksemates annustes kui 400 mg ööpäevas tuleb patsienti
hoolikalt jälgida (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Abiained
Annustamisvormist lähtuvad olulised hoiatused abiainete suhtes
Kapslid
Kapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse,
galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Samaaegne kasutamine koos järgmiste ravimitega on vastunäidustatud

Tsisapriid
Patsientidel, kellele manustati samaaegselt flukonasooli ja tsisapriidi, on teatatud südame tüsistustest,
sh torsade de pointes. Kontrollitud uuringus leiti, et samaaegselt manustatud 200 mg flukonasooli üks
kord ööpäevas ning 20 mg tsisapriidi neli korda ööpäevas suurendasid tsisapriidi sisaldust plasmas
märkimisväärselt ning pikendasid QT intervalli. Samaaegne ravi flukonasooli ja tsisapriidiga on
vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Terfenadiin
Patsientidel, kes samaaegselt terfenadiiniga said seenevastaseid asooliühendeid, on esinenud tõsiseid
südame rütmihäireid sekundaarselt QTc-intervalli pikenemisega, mistõttu viidi läbi koostoime
uuringud. Ühes uuringus flukonasooli ööpäevase annusega 200 mg ei õnnestunud näidata QTc-
intervalli pikenemist. Teises uuringus flukonasooli ööpäevaste annustega 400 mg ja 800 mg ilmnes, et
flukonasooli võtmine ööpäevases annuses 400 mg või rohkem suurendab oluliselt terfenadiini taset
plasmas, kui neid kahte ravimit võetakse samaaegselt. Terfenadiini kasutamine kombinatsioonis
flukonasooliga annustes 400 mg või rohkem on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui samal ajal
terfenadiiniga manustatakse flukonasooli annuseid, mis on väiksemad kui 400 mg ööpäevas, on vajalik
hoolikas jälgimine.

Astemisool
Samaaegsel flukonasooli ja astemisooli manustamisel võib astemisooli kliirens väheneda. Astemisooli
kontsentratsiooni suurenemine plasmas võib viia QT-intervalli pikenemiseni ning harvadel juhtudel
torsade de pointes’e tekkeni. Flukonasooli ja astemisooli samaaegne manustamine on
vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Pimosiid
Kuigi in vitro või in vivo uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasooli ja pimosiidi samaaegne manustamine
pärssida pimosiidi metabolismi. Pimosiidi kontsentratsiooni suurenemine plasmas võib viia QT-intervalli
pikenemiseni ning harvadel juhtudel torsade de pointes’e tekkeni. Flukonasooli ja pimosiidi samaaegne
manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kinidiin
Kuigi in vitro või in vivo uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasooli ja kinidiini samaaegne
manustamine pärssida kinidiini metabolismi.
Kinidiini kasutamist on seostatud QT-intervalli pikenemisega ning harvadel juhtudel torsade de
pointes’i tekkega.
Flukonasooli ja kinidiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Erütromütsiin
Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegsel kasutamisel on võimalik kardiotoksilisuse riski
suurenemine (QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes) ja selle tagajärjel võib tekkida südame
äkksurm. Flukonasooli ja erütromütsiini samaaegne manustamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Samaaegset kasutamist koos järgmiste ravimitega ei saa pidada soovitatavaks

Halofantriin
Flukonasool võib suurendada halofantriinisisaldust plasmas seoses CYP3A4 pärssiva toimega.
Flukonasooli ja halofantriini samaaegsel kasutamisel on võimalik kardiotoksilisuse riski suurenemine
(QT-intervalli pikenemine, torsades de pointes) ning selle tagajärjel võib tekkida südame äkksurm.
Sellist ravimikombinatsiooni tuleb vältida (vt lõik 4.4).

Järgmiste ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb järgida ettevaatusabinõusid ja kohandada annust

Teiste ravimite mõju flukonasoolile

Rifampitsiin
Flukonasooli ja rifampitsiini samaaegsel manustamisel vähenes flukonasooli AUC 25% võrra ja
poolväärtusaeg 20% võrra. Patsientidel, kes saavad samal ajal rifampitsiini, tuleb kaaluda flukonasooli
annuse suurendamist.

Koostoime uuringud on näidanud, et flukonasooli imendumises ei esine kliiniliselt olulisi muutusi, kui
seda võetakse suu kaudu koos toidu, tsimetidiini või antatsiididega või pärast kogu keha kiiritusravi,
mis on seotud luuüdi siirdamisega.

Flukonasooli mõju teistele ravimitele

Flukonasool on võimas tsütokroom P450 (CYP) isoensüüm 2C9 pärssija ja mõõdukas CYP3A4
pärssija. Lisaks alltoodud kirjeldatud/dokumenteeritud koostoimetele on olemas risk teiste CYP2C9
või CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvate ravimite sisalduse suurenemiseks plasmas, kui neid
manustatakse samaaegselt flukonasooliga. Seetõttu tuleb nende kombinatsioonide kasutamisel olla
alati ettevaatlik ja patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Flukonasooli ensüüme pärssiv toime püsib tänu
flukonasooli pikale poolväärtusajale 4…5 päeva pärast flukonasoolravi lõppu (vt lõik 4.3).

Alfentaniil
Samaaegsel ravil flukonasooliga (400 mg) ja intravenoosse alfentaniiliga (20 g/kg) suurenes tervetel
vabatahtlikel alfentaniili AUC kaks korda. Tõenäoline toimemehhanism on CYP3A4 inhibeerimine.
10
Alfentaniili annuseid tuleb võib-olla kohandada.

Amitriptülliin, nortriptülliin
Flukonasool suurendab amitriptülliini ja nortriptülliini toimet. 5-nortriptülliini ja/või S-amitriptülliini
sisaldust plasmas võib määrata kombinatsioonravi alguses ja ühe nädala möödudes.
Amitriptülliini/nortriptülliini annuseid tuleb vajadusel kohandada.

Amfoteritsiin B
Samaaegne flukonasooli ja amfoteritsiin B manustamine normaalse ning puuduliku immuunsusega
infitseerunud hiirtele andis järgmised tulemused: väike aditiivne seenevastane toime C. albicans
süsteemsete infektsioonide puhul, koostoimed puudusid intrakraniaalse Cryptococcus neoformans
infektsioonide korral ning kahe ravimi antagonism leiti A. fumigatus süsteemsete infektsioonide
korral. Nendest uuringutest leitud tulemuste kliiniline olulisus ei ole teada.

Antikoagulandid
Nagu teiste seenevastaste asoolide puhul, on turustamisjärgse kogemuse jooksul seoses
protrombiiniaja pikenemisega teatatud hemorraagiatest (verevalumid, ninaverejooks, seedetrakti
verejooks, veri uriinis ja veriroe) patsientidel, kellele anti flukonasooli koos varfariiniga. Ühes
koostoime uuringus põhjustas flukonasooli ja varfariini manustamine protrombiiniaja pikenemise kuni
kaks korda. Kumariini tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel tuleb hoolikalt jälgida protrombiini aega.
Vajalik võib olla varfariini annuste kohandamine.

Bensodiasepiinid (lühitoimelised), nt midasolaam, triasolaam
Samaaegne flukonasooli ja midasolaami suuakudne manustamine suurendas oluliselt midasolaami
kontsentratsiooni ja psühhomotoorset toimet. Samaaegsel 200 mg flukonasooli ja 7,5 mg midasolaami
suukaudsel manustamisel suurenesid midasolaami AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 3,7 ja 2,2 korda.
Samaaegsel 200 mg flukonasooli ja 0,25 mg triasolaami suukaudsel manustamisel suurenesid
triasolaami AUC ja poolväärtusaeg vastavalt 4,4 ja 2,3 korda. Samaaegsel kasutamisel koos
flukonasooliga on ilmnenud triasolaami võimendunud ja pikenenud toime. Kui flukonasooliga ravitud
patsientidel on vajalik samaaegne ravi bensodiasepiiniga, tuleks kaaluda bensodiasepiini annuse
vähendamist ning patsiente tuleb kohaselt jälgida.

Karbamasepiin
Flukonasool pärsib karbamasepiini metabolismi ning täheldatud on karbamasepiini sisalduse 30%
suurenemist seerumis. Esineb risk karbamasepiini toksilisuse tekkeks. Vajalik võib olla
karbamasepiini annuste kohandamine, olenevalt kontsentratsiooni väärtustest/toimetest.

Kaltsiumikanali blokaatorid
Teatud kaltsiumikanali antagonistid (nifedipiin, isradipiin, amlodipiin , verapamiil ja felodipiin)
metaboliseeritakse CYP3A4 vahendusel. Flukonasool võib suurendada kaltsiumikanali antagonistide
süsteemset ekspositsiooni. Soovitatav on jälgimine kõrvaltoimete suhtes.

Tselekoksiib
Flukonasooli (200 mg ööpäevas) ja tselekoksiibi (200 mg) samaaegsel võtmisel suurenesid
tselekoksiibi C
ja AUC vastavalt 68% ja 134% võrra. Flukonasooliga kombineerimisel võib olla
max
vajalik pool tselekoksiibi annusest.

Tsüklofosfamiid
Tsüklofosfamiidi ja flukonasooli kombineeritud ravi tagajärjel suureneb seerumis bilirubiini- ja
kreatiniinisisaldus. Kombinatsiooni võib kasutada, kui arvestatakse plasma suurenenud bilirubiini- ja
kreatiniinisisaldusega seotud riske.

Fentanüül
Teatatud on ühest surmaga lõppenud juhust, mis võib olla seotud fentanüüli ja flukonasooli
koostoimetega. Peale selle näitas uuring vabatahtlikega, et flukonasool pikendas fentanüüli
eliminatsiooni märkimisväärselt. Fentanüüli kontsentratsiooni suurenemine võib põhjustada hingamise
pärssumist. Võimaliku hingamise pärssumise riski tõttu peab patsiente hoolikalt jälgima. Vajalik võib
olla fentanüüli annuste kohandamine.

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid
Müopaatia ja rabdomüolüüsi risk suureneb, kui flukonasooli manustatakse koos CYP3A4 vahendusel
metaboliseeruvate HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega, nagu atorvastatiin ja simvastatiin, või
CYP2C9 vahendusel metaboliseeruvate inhibiitoritega, nt fluvastatiiniga. Kui samaaegne ravi on
vajalik, tuleks patsienti jälgida müopaatia ja rabdomüolüüsi sümptomite suhtes ning jälgida kreatiniini
kinaasi. HMG-CoA redukaasi inhibiitorid tuleb ära jätta, kui täheldatakse märkimisväärset kreatiniini
kinaasi tõusu või diagnoositakse või kahtlustatakse müopaatiat/rabdomüolüüsi.

Immunosupressandid (sh tsüklosporiin, everoliimus, siroliimus ja takroliimus)

Tsüklosporiin
Flukonasool suurendab oluliselt tsüklosporiini AUC-d ja kontsentratsiooni. Samaaegsel 200 mg
flukonasooli ja tsüklosporiini (2,7 mg/kg päevas manustamisel suurenes tsüklosporiini AUC 1,8 korda.
Seda kombinatsiooni võib kasutada, kui tsüklosporiini annuseid vähendatakse tsüklosporiini
kontsentratsiooni alusel.

Everoliimus
Kuigi in vivo või in vitro uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasool suurendada everoliimuse
kontsentratsiooni CYP3A4 pärssimise kaudu.

Siroliimus
Flukonasool suurendab siroliimusesisaldust plasmas, pärssides siroliimuse metabolismi CYP3A4
vahendusel ning P-glükoproteiini. Seda kombinatsiooni võib kasutada, kui kohandada siroliimuse
annuseid toime/kontsentratsioonide alusel.

Takroliimus
Flukonasool võib suurendada suukaudse takroliimuse sisaldust seerumis kuni 5 korda, sest pärsitakse
takroliimuse CYP3A4 vahendatud metabolismi soolestikus. Veenisiseselt manustatud takroliimuse puhul
ei ole täheldatud olulisi farmakokineetika muutusi. Takroliimusesisalduse suurenemist on seostatud
nefrotoksilisusega. Suukaudselt manustatud takroliimuse annuseid tuleb vähendada sõltuvalt takroliimuse
kontsentratsioonist.

Losartaan
Flukonasool pärsib losartaani metabolismi aktiivseks metaboliidiks (E-3174), millest tuleneb enamik
losartaanraviga tekkivast angiotensiin II retseptori antagonismist. Patsientide vererõhku tuleb pidevalt
jälgida.

Metadoon
Flukonasool võib suurendada metadooni sisaldust seerumis. Vajalik võib olla metadooni annuseid
kohandada.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
Samaaegsel manustamisel koos flukonasooliga suurenesid flurbiprofeeni C
ja AUC vastavalt 23%
max
ja 81% võrra, võrreldes flurbiprofeeni manustamisega ainsa ravimina. Sarnaselt suurenesid
farmakoloogiliselt aktiivse isomeeri [S-(+)-ibuprofeeni] C
ja AUC vastavalt 15% ja 82% võrra, kui
max
flukonasooli manustati koos ratseemilise ibuprofeeniga (400 mg), võrreldes ainult ratseemilise
ibuprofeeni manustamisega.

Kuigi spetsiifilisi uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasool suurendada ka teiste CYP2C9 vahendusel
metaboliseeruvate MSPVA’te (nt naprokseen, lornoksikaam, meloksikaam, diklofenak) süsteemset
ekspositsiooni. Soovitatav on MSPVA’tega seotud kõrvaltoimete ja toksilisuse sagedasem jälgimine.
Vajalik võib olla MSPVA’te annuste kohandamine.

Fenütoiin
Flukonasool pärsib fenütoiini metabolismi maksas. Samaaegne korduv 200 mg flukonasooli ja 250 mg
fenütoiini veenisisene manustamine suurendas fenütoiini AUC 75% võrra ja C 128% võrra. Koos
24
min
manustamisel tuleks jälgida fenütoiini sisaldust seerumis, et hoida ära fenütoiini toksilisus.

Prednisoon
Teatatud on ühest juhust, kus siirdatud maksaga patsienti raviti prednisooniga ja tal tekkis äge
neerupealise koore puudulikkus, kui kolmekuuline flukonasoolravi katkestati. Flukonasooli ärajätmine
põhjustas eeldatavalt suurenenud CYP3A4 aktiivsuse, mis viis prednisooni metabolismi suurenemisele.
Pikaajalist flukonasool- ja prednisoonravi saavaid patsiente tuleb pärast flukonasooli ärajätmist hoolikalt
jälgida neerupealise koore puudulikkuse osas.

Rifabutiin
Flukonasool suurendab rifabutiini sisaldust seerumis, suurendades rifabutiini AUCd 80%. Teatatud on
uveiidi juhtudest patsientidel, kellele on samaaegselt manustatud flukonasooli ja rifabutiini.
Kombineeritud ravi korral tuleb arvestada rifabutiini toksilisuse sümptomitega.

Sakvinaviir
Flukonasool suurendab sakvinaviiri AUCd ligikaudu 50%, C
ligikaudu 55% ning vähendab
max
sakvinaviiri kliirensit ligikaudu 50% seoses sakvinaviiri maksas aset leidva CYP3A4 metabolismi
pärssimisega ning P-glükoproteiini inhibeerimisega. Sakvinaviiri/ritonaviiri koostoimeid ei ole uuritud
ning need võivad olla palju märkimisväärsemad. Vajalik võib olla sakvinaviiri annuseid kohandada.

Sulfonüüluuread
On näidatud, et flukonasool pikendab tervetel vabatahtlikel samaaegselt manustatud sulfonüüluurea
(nt kloorpropamiid, glibenklamiid, glipitsiid ja tolbutamiid) poolväärtusaega seerumis. Samaaegse ravi
korral on soovitatav veresuhkrut sagedamini jälgida ning sulfonüüluurea annuseid vastavalt vähendada.

Teofülliin
Platseebokontrolliga koostoime uuringus põhjustas flukonasooli manustamine annuses 200 mg
14 päeva jooksul teofülliini plasmakliirensi keskmise kiiruse languse 18% võrra. Suurte
teofülliiniannustega ravitavaid patsiente või patsiente, kellel on muul põhjusel suurem risk teofülliini
toksilisuse tekkeks, tuleb seoses samaaegse flukonasoolraviga hoolikalt jälgida teofülliini toksilisuse
nähtude suhtes. Ravi tuleb muuta, kui peaksid tekkima toksilisuse sümptomid.

Vinca alkaloidid
Kuigi uuringuid ei ole tehtud, võib flukonasool suurendada vinca-alkaloidide (nt vinkristiin ja
vinblastiin) sisaldust plasmas ning tekitada neurotoksilisuse, mis võib olla seotud CYP3A4 pärssiva
mõjuga.

Vitamiin A
Tuginedes ühe patsiendi haigusjuhu teatisele, kus patsient sai kombineeritud ravi all-trans-
retiinhappega (A vitamiini happeline vorm) ja flukonasooliga, tekkisid KNS seotud kõrvaltoimed
pseudotumour cerebri näol, mis möödus flukonasoolravi katkestamisel. Seda kombinatsiooni võib
kasutada, kuid meeles tuleb pidada võimalikku KNS-ga seotud kõrvaltoimete teket.

Vorikonasool
(CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitor)
Samaaegne vorikonasooli (400 mg Q 12 h esimesel päeval ning seejärel 200 mg Q 12 h 2,5 päeva) ja
flukonasooli (400 mg esimesel päeval ning seejärel 200 mg Q 24 h 4 päeva) suukaudne manustamine
8 tervele mehele põhjustas vorikonasooli C
ja AUCτ suurenemise vastavalt keskmiselt 57%
max
(90% CI: 20%, 107%) ja 79% (90% CI: 40%, 128%) võrra. Vorikonasooli ja flukonasooli vähendatud
annust ja manustamissagedust, millega ei kaasneks selline toime, ei õnnestunud määrata. Soovitatav
on vorikonasooliga seotud kõrvaltoimete jälgimine, kui vorikonasooli manustatakse kohe flukonasooli
järel.

Zidovudiin
Flukonasool suurendab zidovudiini C
ja AUC näitajaid vastavalt 84% ja 74% võrra seoses
max
suukaudse zidovudiini kliirensi ligikaudu 45% langusega. Zidovudiini poolväärtusaeg suureneb samuti
ligikaudu 128% võrra pärast kombinatsioonravi flukonasooliga.Seda kombinatsiooni saavaid patsiente
tuleb jälgida zidovudiiniga seotud kõrvaltoimete tekke suhtes. Kaaluda võib zidovudiini annuste
vähendamist.

Asitromütsiin
Avatud randomiseeritud kolmevoorulises ristuvas uuringus 18 tervel isikul hinnati asitromütsiini
ühekordse 1200 mg suukaudse annuse mõju flukonasooli ühekordse 800 mg suukaudse annuse
farmakokineetikale, aga ka flukonasooli mõju asitromütsiini farmakokineetikale. Olulisi
farmakokineetilisi koostoimeid flukonasooli ja asitromütsiini vahel ei täheldatud.

Suukaudsed rasestumisvastased vahendid
On tehtud kaks farmakokineetika uuringut kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste vahendite ja
flukonasooli korduvate annustega. 50 mg flukonasooli uuringus ei olnud olulist mõju
hormoonisisaldusele, samas kui 200 mg ööpäevase annuse puhul suurenesid etinüülöstradiooli ja
levonorgestreeli AUC vastavalt 40% ja 24% võrra. Seetõttu on ebatõenäoline, et sellised flukonasooli
korduvad annused mõjutaksid kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ainete efektiivsust.

Rasedus
Kahjulikke toimeid lootele ei ole täheldatud mitmesajal rasedal naisel, kes on raseduse esimesel trimestril
kasutanud flukonasooli standardannustes (< 200 mg ööpäevas).

Teatatud on mitmetest kaasasündinud väärarengute (sealhulgas brahhütsefaalia, kõrvade düsplaasia,
suur eesmine lõge, reieluu kõverdumine ja kodar-õlavarreluu sünostoos) juhtudest imikutel, kelle
emad said vähemalt kolmel või enamal rasedusekuul suurtes annustes (400…800 mg ööpäevas)
flukonasooli koktsidoidmükoosi raviks. Nende toimete ja flukonasooli kasutamise vaheline seos ei ole
selge.

Loomkatsed on näidanud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Raseduse ajal ei soovitata kasutada flukonasooli ei tavalistes annustes ega lühikest aega, kui puudub ilmne
vajadus. Flukonasooli suurte annuste või pikema aja jooksul kasutamist raseduse ajal tuleb vältida, välja
arvatud potentsiaalselt eluohtlike seeninfektsioonide puhul.

Imetamine
Flukonasool eritub rinnapiima ja saavutab sarnase kontsentratsiooni nagu plasmas. Imetamine võib
jätkuda pärast 200 mg või väiksema koguse flukonasooli manustamist. Imetamine ei ole soovitatav
pärast korduva või suure annuse manustamist.

Fertiilsus
Flukonasool ei mõjutanud isaste ega emaste rottide viljakust (vt lõik 5.3).

Uuringuid flukonasooli toime kohta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole läbi viidud.
Patsiente tuleb hoiatada, et flukonasooli tarvitamise ajal võivad sõidukite juhtimisel või masinate
käsitsemisel aeg-ajalt esineda pearinglus või krambid (vt lõik 4.8). Nende nähtude ilmnemisel ei ole
sõidukite juhtimine või masinate käsitsemine soovitatav.

Kõige sagedamini (> 1/10) teatatud kõrvaltoimed on peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus,
oksendamine, alaniini ja aspartaadi aminotransferaasi sisalduse suurenemine, vere alkaalse fosfataasi
sisalduse suurenemine ja lööve.

Ravi ajal flukonasooliga on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest järgmise
esinemissagedusega: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100),
harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (> 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate
andmete alusel).

Organsüsteem
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Vere- ja lümfisüsteemi

Aneemia
Agranulotsütoos,
häired
leukopeenia,
trombotsütopeenia,
neutropeenia
Immuunsüsteemi häired


Anafülaksia
Ainevahetus- ja

Vähenenud söögiisu
Hüperkolesteroleemia,
toitumishäired
hüpertriglütserideemia,
hüpokaleemia
Psühhiaatrilised häired

Unisus, unetus

Närvisüsteemi talitluse
Peavalu
Krambid, paresteesia,
Värinad
häired
pearinglus,
maitsetundlikkuse häired
Kõrva ja labürindi

Peapööritus

kahjustused
Südame häired


Torsade de pointes (vt
lõik 4.4), QT pikenemine
(vt lõik 4.4)
Seedetrakti häired
Kõhuvalu,
Kõhukinnisus,

oksendamine,
düspepsia, kõhupuhitus,
kõhulahtisus,
suukuivus
iiveldamine
Maksa ja sapiteede
Alaniini
Kolestaas (vt lõik 4.4),
Maksapuudulikkus (vt
häired
aminotransferaasi
ikterus (vt lõik 4.4),
lõik 4.4),
sisalduse
bilirubiinisisalduse
hepatotsellulaarne nekroos
suurenemine (vt lõik
suurenemine (vt lõik 4.4)
(vt lõik 4.4), hepatiit (vt
4.4), aspartaadi
lõik 4.4),
aminotransferaasi
hepatotsellulaarne
(vt lõik 4.4),
kahjustus (vt lõik 4.4)
sisalduse
suurenemine, vere
alkaalse fosfataasi
sisalduse
suurenemine (vt lõik
4.4).
Naha ja nahaaluskoe
Lööve (vt lõik 4.4).
Ravimist tingitud
Toksiline epidermaalne
kahjustused
nahareaktsioonid (vt lõik
nekrolüüs (vt lõik 4.4),
4.4), nõgestõbi (vt lõik
Stevensi-Johnsoni
4.4), sügelus, suurenenud sündroom (vt lõik 4.4),
higistamine
äge generaliseerunud
eksantematoos-pustuloos
(vt lõik 4.4), eksfoliatiivne
dermatiit, angioödeem,
näoturse, alopeetsia
Lihas-skeleti ja sidekoe

Müalgia

kahjustused
Üldised häired ja

Kurnatus, haiglane olek,

manustamiskoha
nõrkus, palavik
reaktsioonid

Pediaatriline populatsioon
Laste kliiniliste uuringute (kapslid, siirup/suukaudne lahus: välja arvatud genitaalide kandidiaasi
näidustus] käigus registreeritud kõrvaltoimete ja laboratoorsete näitajate kõrvalekalded ja nende
sagedus oli võrreldav täiskasvanutega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Teatatud on Diflucani üleannustamisest ja sellega seotud hallutsinatsioonidest ning paranoidsest
käitumisest.

Üleannustamise korral sobib sümptomaatiline ravi (toetatavate meetmetega ning vajadusel
maoloputusega).

Flukonasooli väljutatakse suures osas uriiniga, võib-olla kiirendab eliminatsiooni forsseeritud diurees.
Kolmetunnine hemodialüüs vähendab taset plasmas ligikaudu 50%.

Farmakoterapeutiline rühm: seentevastased ained süsteemseks kasutamiseks, triasooli derivaadid,
ATC kood: J02AC01

Flukonasool on fungistaatilise toimega triasooli derivaat, mis pärsib spetsiifiliselt seente ergosterooli
sünteesi, mille tagajärjel arvatakse tekkivat defektid rakumembraanis. Flukonasool on kõrgelt
spetsiifiline seente tsütokroom P-450 ensüümide suhtes. Flukonasooli annused 50 mg ööpäevas
28 päeva jooksul ei ole mõjutanud testosterooni taset seerumis meestel ega steroidide
kontsentratsiooni fertiilses eas naistel.
Kasutusspektrisse kuuluvad paljud patogeenid, sealhulgas Candida albicans ja non-albicans,
Cryptococcus spp ja dermatofüüdid. Candida krusei on flukonasooli suhtes resistentne. 40% Candida
glabrata’st on primaarselt resistentsed flukonasooli suhtes. Aspergillus spp poolt põhjustatud
infektsioone ei tohi flukonasooliga ravida.

Flukonasooli tõhusust tinea capitis’e ravis on uuritud kahes randomiseeritud kontrollitud uuringus, kus
osales kokku 878 patsienti ja kus võrreldi flukonasooli griseofulviiniga. Flukonasooli annus 6 mg/kg
ööpäevas 6 nädalat ei olnud parem kui 11 mg/kg ööpäevas griseofulviini 6 nädala jooksul. Üldine
eduka ravi näitaja 6. nädalal oli madal (flukonasool 6 nädalat: 18,3%; flukonasool 3 nädalat: 14,7%;
griseofulviin: 17,7%) kõikides ravirühmades. Need leiud on kooskõlas tinea capitis'e loomuliku
kuluga, mil ravi ei rakendata.

Imendumine
Flukonasool imendub suukaudsel manustamisel hästi. Absoluutne biosaadavus on rohkem kui 90%.
Samaaegne toidu manustamine ei mõjuta imendumist. Maksimaalne plasmakontsentratsioon tühja
kõhu korral saavutatakse 0,5...1,5 tundi pärast sissevõtmist. 90% tasakaaluseisundi tasemest
saavutatakse 4...5 päeva pärast manustamist üks kord ööpäevas.

Kontsentratsioon plasmas on proportsionaalne annusega:
- Pärast 200 mg flukonasooli sisse võtmist on C
ligikaudu 4,6 mg/l ja 15 päeva pärast on
max
kontsentratsioon plasmas tasakaaluseisundis ligikaudu 10 mg/l.
- Pärast 400 mg flukonasooli sisse võtmist on C
ligikaudu 9 mg/l ja 15 päeva pärast on
max
kontsentratsioon plasmas tasakaaluseisundis ligikaudu 18 mg/l.

Topeltannuse manustamine esimesel päeval annab teisel päeval tasakaaluseisundi kontsentratsiooniks
plasmas ligikaudu 90%.

Jaotumine
Jaotusmaht vastab kogu organismi veemahule. Seondumine plasmavalkudega on madal (11...12%).

Kontsentratsioon süljes vastab kontsentratsioonile plasmas. Seeninfektsioonist põhjustatud
meningiidiga patsientidel on flukonasooli kontsentratsioon tserebrospinaalses vedelikus ligikaudu 80%
vastavast kontsentratsioonist plasmas.

Sarvkestas, epidermises-dermises ja eksokriinses higis saavutatakse suuremad flukonasooli
kontsentratsioonid kui seerumis. Flukonasool kumuleerub sarvkestas. Annuses 150 mg üks kord
nädalas oli flukonasooli kontsentratsioon sarvkestas pärast 2. annust 23,4 g/g, 7 päeva pärast teist
annust oli see ikka veel 7,1 g/g.

Eliminatsioon
Flukonasool eritub peamiselt neerude kaudu. Ligikaudu 80% manustatud annusest eritub uriiniga
muutumatul kujul. Flukonasooli kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Ringlevaid
metaboliite ei ole kindlaks tehtud.
Poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 30 tundi.
Lastel toimub flukonasooli eliminatsioon kiiremini kui täiskasvanutel. 5…15-aastastel lastel ja
täiskasvanutel on poolväärtusaeg 15,2…17,6 tundi.

Farmakokineetika lastel
Farmakokineetika andmeid uuriti 113 lapsel 5 uuringus - 2 ühekordse annusega uuringus, 2 mitme
annusega uuringus ning ühes uuringus enneaegsetel. 1. uuringust saadud andmed ei olnud
interpreteeritavad, sest uuringu käigus muudeti ravimivormi. Lisaandmed olid saadaval eriloaga
ravimite kasutamisel kliinilises uuringus.
Pärast 2…8 mg/kg flukonasooli manustamist lastele vanuses 9 kuud kuni 15 aastat leiti 1 mg/kg
annuse ühiku kohta AUC ligikaudu 38 µg.h/ml. Flukonasooli mitmete annuste manustamisel oli
keskmine plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg vahemikus 15 kuni 18 tundi ning jaotusruumala
ligikaudu 880 ml/kg. Pärast ühekordset annust oli flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg
suurem - ligikaudu 24 tundi. See on võrreldav flukonasooli plasma eliminatsiooni poolväärtusajaga
pärast ühekordset 3 mg/kg i.v. manustamist lastele vanuses 11 päeva kuni 11 kuud. Jaotusruumala
selles earühmas oli ligikaudu 950 ml/kg.

Flukonasooli kogemused vastsündinutel on piiratud enneaegsetel vastsündinutel tehtud
farmakokineetika uuringutega. Keskmine vanus esimese annuse ajal oli 24 tundi (vahemikus
9…36 tundi) ning keskmine sünnikaal oli 0,9 kg (vahemikus 0,75…1,1 kg) 12 enneaegsel
vastsündinul keskmise gestatsiooniajaga ligikaudu 28 nädalat. Seitse patsienti läbis täieliku protokolli
- maksimaalselt manustati viis 6 mg/kg flukonasooli infusiooni iga 72 tunni järel. Keskmine
poolväärtusaeg (tundides) oli 74 (vahemikus 44…185) 1. päeval, mis vähenes aja jooksul keskmise
näitajani 53 (vahemikus 30…131) 7. päeval ja 47 (vahemikus 27…68) 13. päeval.
Kontsentratsioonikõvera alune pindala (mikrogramm*h/ml) oli 271 (vahemik 173…385) 1. päeval ja
suurenes keskmise väärtuseni 490 (vahemik 292…734) 7. päeval ja vähenes keskmise väärtuseni
360 (vahemik 167…566) 13. päeval. Jaotusruumala (ml/kg) oli 1183 (vahemik 1070…1470) 1. päeval
ja suurenes aja jooksul keskmise väärtuseni 1184 (vahemik 510…2130) 7. päeval ja 1328 (vahemik
1040…1680) 13. päeval.

Kroonilise toksilisuse/üldise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse tavapärased
mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele, välja arvatud need, mida on
juba selles ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes kirjeldatud.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel täheldati suurenenud hüdronefroosi ja neeruvaagna
laienemise esinemissagedust, samuti oli suurenenud embrüonaalne suremus. Täheldati nii
anatoomiliste variatsioonide sagenemist ja luustumise viibimist kui ka poegimisaja pikenemist ja
düstookiat. Küülikutel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes täheldati aborte.

Kapsli sisu
Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Magneesiumstearaat
Naatriumlaurüülsulfaat

Kapsli kest
50 mg :
Želatiin
Titaandioksiid (E171)
Indigokarmiin (E132)

150 mg:
Želatiin
Titaandioksiid (E171)

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

PVC/alumiiniumfooliumist blisterpakendid.

Pakendi suurused
50 mg: 3, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 42, 50, 98 ja 100 kapslit.
150 mg: 1, 2, 4 ja 6 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.