CO-DALNESSA

Toimeained: perindopriil+amlodipiin+indapamiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 4mg+10mg+1,25mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CO-DALNESSA ja milleks seda kasutatakse

Co-Dalnessa't kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensioon) raviks. Kõik kolm toimeainet aitavad
langetada kõrget vererõhku (hüpertensioon). Patsiendid, kes juba võtavad perindopriili/indapamiidi ja
amlodipiini eraldi tablettidena, võivad selle asemel võtta ühe tableti Co-Dalnessa’t, mis sisaldab kõiki
kolme toimeainet.

Co-Dalnessa on kolme toimeaine perindopriili, amlodipiini ja indapamiidi kombinatsioon. Perindopriil
on AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitor. Amlodipiin on kaltsiumi antagonist
(dihüdropüridiinide rühma kuuluv ravim). Indapamiid on diureetikum.

Kõrge vererõhuga patsientidel perindopriil ja amlodipiin laiendavad ja lõõgastavad veresooni, et veri
neist kergemini läbi saaks voolata. Indapamiid suurendab neerude poolt toodetava uriini kogust. Kõik
toimeained langetavad vererõhku ja koos toimides hoiavad vererõhu kontrolli all.

2. Mida on vaja teada enne CO-DALNESSA võtmist

Ärge võtke Co-Dalnessa't:
- kui olete perindopriili või mõne teise AKE inhibiitori, indapamiidi või mõne teise
sulfoonamiidi, amlodipiinbesilaadi või mõne teise dihüdropüridiini või selle ravimi mis tahes
koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on esinenud AKE inhibiitori varasemal kasutamisel selliseid sümptomeid nagu vilistav
hingamine, näo- või keeleturse, tugev sügelus või raske nahalööve või kui teil või teie
perekonnaliikmel on esinenud need sümptomid mõnes muus olukorras (see on seisund, mida
nimetatakse angioödeemiks);
- kui teil on raske maksahaigus või seisund, mida nimetatakse hepaatiliseks entsefalopaatiaks
(degeneratiivne ajuhaigus);
- kui teil on raske neeruhaigus või kui te saate dialüüsi; Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg ja Co-


Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on raske ja mõõduka neeruhaiguse korral
vastunäidustatud.
- kui teie veres on madal või kõrge kaaliumisisaldus;
- kui teil kahtlustatakse ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkust (tugev vedelikupeetus,
raskendatud hingamine);
- kui teil on kardiogeenne šokk (kui süda ei ole võimeline organismi piisavalt verega varustama),
aordistenoos (südamest väljuva peamise veresoone ahenemine) või ebastabiilne stenokardia
(valu rinnus, mis võib tekkida puhkeolekus);
- kui teil on väga madal vererõhk (raske hüpotensioon);
- kui teil esineb ägeda südamelihaseinfarkti järgne südamepuudulikkus (süda ei ole võimeline
varustama organismi piisava koguse verega, mis põhjustab hingeldust või perifeerseid turseid,
näiteks jalgade, pahkluude piirkonna või labajalgade turset);
- kui te olete rohkem kui kolm kuud rase (Co-Dalnessa kasutamist on parem vältida ka raseduse
varases staadiumis - vt „Rasedus ja imetamine”);
- kui te toidate last rinnaga;
- kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava
ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Co-Dalnessa võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on hiljuti olnud südamelihaseinfarkt;
- kui teil on aordistenoos (südamest väljuva peamise veresoone ahenemine) või hüpertroofiline
kardiomüopaatia (südamelihase haigus) või neeruarteri stenoos (neeru verega varustava arteri
ahenemine);
- kui teil on südamepuudulikkus;
- kui teil on muid probleeme südame või neerudega;
- kui teil on tõsiselt kõrgenenud vererõhk (hüpertensiivne kriis);
- kui teil on probleeme maksaga;
- kui te põete kollageenhaigust (nahahaigus), näiteks süsteemset erütematoosluupust või
sklerodermat;
- kui teil on ateroskleroos (arterite kõvastumus);
- kui teil on hüperparatüreoidism (kõrvalkilpnääme ületalitlus);
- kui teil on podagra;
- kui teil on suhkurtõbi;
- kui te olete piiratud soolatarbimisega dieedil või kasutate kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
- kui te võtate liitiumi või kaaliumisäästvaid diureetikume (spironolaktoon, triamtereen), sest
nende kasutamist koos Co-Dalnessa’ga tuleb vältida (vt „Muud ravimid ja Co-Dalnessa“);
- kui te olete eakas inimene ja teie annust on vaja suurendada;
- kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
- angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan,
telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
- aliskireen
Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide
(nt kaalium) sisaldust veres.
Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Co-Dalnessa’t”.

Te peate rääkima oma arstile, kui arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Co-Dalnessa’t ei
soovitata kasutada raseduse varases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui olete rase rohkem kui
kolm kuud, sest selles staadiumis kasutamine võib teie last tõsiselt kahjustada (vt „Rasedus ja
imetamine“).

Kui te võtate Co-Dalnessa’t, siis peate oma arsti või meditsiinipersonali teavitama ka sellest, kui teil:
- seisab ees narkoos ja/või kirurgiline operatsioon;
- on hiljuti esinenud kõhulahtisust või oksendamist või teie organismis on vedelikuvaegus;
- seisab ees dialüüs või LDL aferees (kolesterooli eemaldamine verest vastava aparaadi abil);
- seisab ees desensibiliseeriv ravi, et vähendada allergiat mesilase või herilase mürgi suhtes;


- seisab ees meditsiiniline uuring, mille käigus on vaja süstida joodi sisaldavat kontrastainet (aine,
mis muudab näiteks neerud või mao röntgenülesvõttel nähtavaks).

Sportlased peavad teadma, et Co-Dalnessa sisaldab toimeainet (indapamiid), mis võib
dopingukontrollis anda positiivse tulemuse.

Lapsed ja noorukid
Co-Dalnessa’t ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Co-Dalnessa
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.

Vältima peab Co-Dalnessa võtmist koos järgmiste ravimitega:
- liitium (kasutatakse depressiooni raviks);
- kaaliumisäästvad diureetikumid (spironolaktoon, triamtereen), kaaliumisoolad.

Ravi Co-Dalnessa’ga võivad mõjutada teised ravimid.
Rääkige kindlasti oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest, sest vajalikuks võib osutuda
eriline ettevaatus:
- teised kõrge vererõhu ravimid;
- prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim);
- allopurinool (podagra ravim);
- terfenadiin või astemisool (antihistamiinikumid heinapalaviku või allergiate raviks);
- kortikosteroidid, mida kasutatakse erinevate haiguste, sealhulgas raske astma ja
reumatoidartriidi raviks;
- immuunsüsteemi pärssivad ravimid, mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või
elundisiirdamise järgselt äratõukereaktsiooni vältimiseks (nt tsüklosporiin);
- ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (niinimetatud proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV
raviks);
- vähiravimid;
- ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid);
- rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid);
- halofantriin (kasutatakse teatud tüüpi malaaria raviks);
- pentamidiin (kasutatakse kopsupõletiku raviks);
- süstitavad kullapreparaadid (kasutatakse reumatoidse polüartriidi raviks);
- vinkamiin (kasutatakse eakatel sümptomaatiliste kognitiivsete häirete, kaasa arvatud
mäluhäirete raviks);
- bepridiil, verapamiil, diltiaseem (südamehaiguste ravimid);
- sultopriid (psühhoosiravim);
- südame rütmihäirete ravimid (nt kinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid, amiodaroon, sotalool);
- digoksiin või teised südameglükosiidid (südameprobleemide raviks);
- baklofeen (kasutatakse lihasjäikuse raviks, mida võib esineda selliste haiguste nagu
hulgiskleroosi puhul);
- diabeediravimid, näiteks insuliin või metformiin;
- kaltsium, sealhulgas kaltsiumi sisaldavad toidulisandid;
- stimuleeriva toimega lahtistid (nt senna);
- mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) või suures annuses salitsülaadid (nt
aspiriin);
- süstitav amfoteritsiin B (raske seenhaiguse ravim);
- vaimsete häirete, näiteks depressiooni, ärevuse, skisofreenia jt ravimid (nt tritsüklilised
antidepressandid, neuroleptikumid);
- tetrakosaktiid (Crohni tõve ravim);
- naistepuna (Hypericum perforatum);
- dantroleen (infusiooni teel manustatav ravim tõsiste kehatemperatuuri kõrvalekallete raviks);
- simvastatiin (kolesteroolitaset langetav ravim);


- anesteetikumid.

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:
- kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes
„Ärge võtke Co-Dalnessa’t“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Co-Dalnessa koos toidu ja joogiga
Co-Dalnessa’t tuleks võtta enne sööki.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus
Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda).
Teie arst soovitab teil tavaliselt enne rasestumist või kohe pärast rasedusest teada saamist Co-Dalnessa
võtmise lõpetada ja kasutada Co-Dalnessa asemel mõnda teist ravimit. Co-Dalnessa’t ei soovitata
kasutada raseduse varases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui te olete rase rohkem kui kolm kuud,
sest ravimi kasutamine pärast kolmandat raseduskuud võib teie last tõsiselt kahjustada.

Imetamine
Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha. Co-Dalnessa on vastunäidustatud
emadele, kes toidavad last rinnaga. Kui te soovite last imetada, võib arst valida teile mõne teise ravimi,
eriti kui tegemist on vastsündinud või enneaegse imikuga.
Võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Co-Dalnessa ei mõjuta tähelepanuvõimet, kuid madalast vererõhust tingituna võivad ilmneda
pearinglus või nõrkus, mis võivad mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Teil
soovitatakse mitte juhtida autot ega töötada masinatega, kuni te ei tea, kuidas Co-Dalnessa teile
mõjub.

3. Kuidas CO-DALNESSA võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks tablett üks kord ööpäevas. Võtke tablett sisse eelistatult hommikul ja enne
sööki. Neelake tablett koos klaasi veega.
Vajadusel võib Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg ja Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tablette jagada
võrdseteks annusteks. Te saate Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg või Co-Dalnessa
8 mg/10 mg/2,5 mg tableti poolitada, asetades selle tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole ja
vajutades kahe sõrmega tableti kummalegi otsale.
Arst määrab teile sobiva annuse. Ravi Co-Dalnessa’ga määratakse patsientidele, kes juba võtavad
perindopriili/indapamiidi ja amlodipiini eraldi tablettidena.

Kui te võtate Co-Dalnessa’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haigla
erakorralise meditsiini osakonnaga. Üleannustamise korral tekib kõige suurema tõenäosusega vererõhu
langus. Kui teil tekib väljendunud vererõhu langus (selle sümptomiteks on pearinglus või nõrkus),
aitab lamamine tõstetud jalgadega.

Kui te unustate Co-Dalnessa’t võtta
Tähtis on ravimit võtta iga päev, sest regulaarne ravi on tõhusam. Ent kui unustate Co-Dalnessa
annuse võtmata, võtke järgmine annus tavapärasel ajal.


Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Co-Dalnessa võtmise
Kuna kõrge vererõhu ravi on eluaegne, peate enne selle ravimi võtmise lõpetamist nõu pidama oma
arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest, lõpetage otsekohe ravimi võtmine ja
võtke viivitamatult ühendust oma arstiga:
- allergilise reaktsiooni sümptomid, nagu näo-, huulte, suu-, keele- või kõriturse,
hingamisraskused,
- tugev pearinglus või minestus,
- ebaharilikult kiire või ebaregulaarne südametegevus.

Esinemissageduse vähenemise järjekorras võivad kõrvaltoimed olla järgmised:

- Sage (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st):
peavalu, pearinglus, peapööritus, surisemisetunne, somnolentsus (unisus), nägemishäired (sh
kahelinägemine), vererõhu langusest tingitud pearinglus, tinnitus (kumin kõrvus), madal
vererõhk, südamepekslemine (väga kiire südamelöögisagedus), õhetus (kuuma- või soojatunne
näos), hingeldus, köha, seedetrakti häired (iiveldus, ülakõhuvalu, isutus, oksendamine,
kõhuvalu, maitsetundlikkuse häired, suukuivus, düspepsia või seedehäired, kõhulahtisus,
kõhukinnisus), lihaskrambid, tursed (jalgade või pahkluude piirkonna turse), väsimus.

- Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st):
allergilised reaktsioonid (nt nahalööbed, sügelus), meeleolu muutused, unehäired, unetus,
depressioon, värinad, valuaistingu kadumine, minestus (ajutine teadvusekadu), riniit (kinnine
või vesine nina), bronhospasm (pigistustunne rinnus, vilistav hingamine ja hingeldus),
sooletegevuse muutused, angioödeem (sümptomid nagu vilistav hingamine, näo- või
keeleturse), nõgestõbi, purpur (punased täppverevalumid nahal), higistamine, juuste
väljalangemine, punased või muutunud värvusega laigud nahal, selja-, lihas- või liigesevalu,
neeruprobleemid, suurenenud urineerimisvajadus, eriti öösel, impotentsus, rindade suurenemine
meestel, valu rinnus, valu, üldine halb enesetunne, kehakaalu tõus või langus.

- Väga harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10 000-st):
kõrge veresuhkru tase, segasus, südameveresoonkonna häired (südame rütmihäired, valu
rindkeres, südamelihaseinfarkt), eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletik),
igemepaistetus, maopõletik (gastriit), perifeerne neuropaatia (haigus, mida iseloomustab
tundlikkuse kadu, valu, võimetus kontrollida lihaste tööd), suurenenud lihaspinge, raske
nahakahjustus (nt multiformne erüteem). Kui teil esineb süsteemne erütematoosluupus (teatud
tüüpi kollageenhaigus), võib selle kulg halveneda.
Kirjeldatud on ka ülitundlikkusreaktsioonide (naha väljanägemise muutus) teket pärast
kokkupuudet päikese või kunstliku UVA-kiirgusega.

- Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
eluohtlikud südame rütmihäired (torsade de pointes),
Verepildi muutused, neeru-, maksa- või kõhunäärme talitluse häired ja laboratoorsete näitajate
muutused (muutused vereanalüüsides). Arst võib teie seisundi hindamiseks teha vereanalüüsid.
Maksapuudulikkuse (maksaprobleemid) esinemise korral võib tekkida hepaatiline
entsefalopaatia (degeneratiivne ajuhaigus).



Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas CO-DALNESSA säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on pakendil pärast "EXP". Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Co-Dalnessa sisaldab
- Toimeained on perindopriiltertbutüülamiin, amlodipiin (besilaadina) ja indapamiid.
Co-Dalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg
Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja
0,625 mg indapamiidi.
Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja
1,25 mg indapamiidi.
Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja
1,25 mg indapamiidi.
Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg
Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg
indapamiidi.
Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg
Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja
2,5 mg indapamiidi.
- Teised koostisosad naatriumvesinikkarbonaat, mikrokristalliline tselluloos (E460),
modifitseeritud tärklis (tüüp 1500), naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), kolloidne veevaba
ränidioksiid, magneesiumstearaat (E572) ja kaltsiumkloriidheksahüdraat.

Kuidas Co-Dalnessa näeb ja pakendi sisu
2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et
hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad
kaldservadega tabletid läbimõõduga 7 mm.
4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 12 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega
tabletid läbimõõduga 9 mm.
8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.



Karbis on 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84 ja 90 tabletti blisterpakendites.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Krka, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

Tootjad:
KRKA d. d. Novo mesto
Šmarješka cesta 6,
8501 Novo mesto
Sloveenia

ja

TAD Pharma GmbH
Heinz-Lohmann-Straße 5
27472 Cuxhaven
Saksamaa

ja

KRKA-POLSKA Sp. z o.o.
Równoległa 5
02-235 Varssav
Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. +372 6671658

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Co-Dalnessa, 2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid
Co-Dalnessa, 4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid
Co-Dalnessa, 4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid
Co-Dalnessa, 8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid
Co-Dalnessa, 8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Co-Dalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg
Üks tablett sisaldab 2 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 0,625 mg
indapamiidi.
Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg
indapamiidi.
Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg
Üks tablett sisaldab 4 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 1,25 mg
indapamiidi.
Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg
Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 5 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg
indapamiidi.
Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg
Üks tablett sisaldab 8 mg perindopriiltertbutüülamiini, 10 mg amlodipiini (besilaadina) ja 2,5 mg
indapamiidi.

INN. Perindoprilum, amlodipinum, indapamidum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

2 mg/5 mg/0,625 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et
hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4 mg/5 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad
kaldservadega tabletid läbimõõduga 7 mm.

4 mg/10 mg/1,25 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ovaalsed, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 12 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

8 mg/5 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad kaldservadega
tabletid läbimõõduga 9 mm.

8 mg/10 mg/2,5 mg tabletid: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, kaksikkumerad tabletid, mille
ühel küljel on poolitusjoon, pikkus 9 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.



4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel perindopriil/indapamiidi ja amlodipiini samade
annuste koosmanustamine on taganud piisava vererõhu languse.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Fikseeritud annuseid sisaldav kombinatsioonravim ei sobi ravi alustamiseks.
Kui annust on vaja muuta, tuleb kombinatsiooni ükskkomponentide annuseid individuaalselt tiitrida.

Co-Dalnessa maksimaalne soovitatav annus on 8 mg/10 mg/2,5 mg ööpäevas.

Neerukahjustusega patsiendid ja eakad (vt lõigud 4.4 ja 5.2)
Eakatel ja neerupuudulikkusega patsientidel on perindoprilaadi eliminatsioon vähenenud. Seetõttu
peab tavapärane meditsiiniline kontroll hõlmama sagedast kreatiniini- ja kaaliumisisalduse jälgimist.
Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens (Clcr) alla 30 ml/min) on ravi
Co-Dalnessa’ga vastunäidustatud. 8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on
vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla
60 ml/min).
Co-Dalnessa’t võib manustada patsientidele, kellel kreatiniini kliirens on ≥ 60 ml/min. Nendel
patsientidel on soovitatav üksikute toimeainete annuse individuaalne tiitrimine.
Amlodipiini plasmakontsentratsiooni muutused ei ole korrelatsioonis neerukahjustuse raskusastmega.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõigud 4.4 ja 5.2)
Raske maksakahjustuse korral on ravi vastunäidustatud.
Mõõduka maksakahjustusega patsientidele annustamissoovitused puuduvad. Seetõttu tuleb
Co-Dalnessa’t manustada ettevaatusega.

Lapsed
Co-Dalnessa ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.


Suukaudne.
Üks tablett ööpäevas ühe annusena, mis manustatakse eelistatult hommikul enne sööki.
Vajadusel võib Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg ja Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg tablette jagada
võrdseteks annusteks. Patsient saab Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg või Co-Dalnessa
8 mg/10 mg/2,5 mg tableti poolitada, asetades selle tasasele pinnale poolitusjoonega ülespoole vajutades kahe sõrmega tableti kummalegi otsale.

4.3. Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus perindopriili või teiste AKE inhibiitorite, indapamiidi või teiste
sulfoonamiidide, amlodipiini või dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis
tahes abiainete suhtes
- Anamneesis angioödeem, mis on seotud eelneva AKE inhibiitorraviga
- Pärilik või idiopaatiline angioödeem
- Raske hüpotensioon
- Šokk (sh kardiogeenne šokk)
- Südame vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (nt raske aordistenoos)
- Ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus
-
Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min); 8 mg/5 mg/2,5 mg ja


8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega
neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min)
- Hepaatiline entsefalopaatia
- Raske maksakahjustus
- Hüpokaleemia
-
Üldreeglina ei soovitata seda ravimit kasutada kombinatsioonis mitte-antiarütmiliste
ravimitega, mis põhjustavad torsade de pointes’t (vt lõik 4.5)
- Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)
- Imetamine (vt lõik 4.6)
- Co-Dalnessa samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud
suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja
5.1).

Piisava ravikogemuse puudumise tõttu ei tohi Co-Dalnessa’t kasutada:
- dialüüsipatsientidel,
- ravimata dekompenseeritud südamepuudulikkusega patsientidel.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi,
trombotsütopeenia ja aneemia teket. Patsientidel, kellel on normaalne neerufunktsioon ja pole muid
komplitseerivaid faktoreid, tekib neutropeenia harva. Kollageenhaigusi põdevate patsientide,
immunosupressiivset ravi, allopurinooli või prokaiinamiidi saavate patsientide või nende kõigi tegurite
kombinatsiooniga patsientide puhul (eriti kui lisandub olemasolev neerukahjustus) tuleb perindopriili
kasutada äärmiselt ettevaatlikult. Mõnedel sellistel patsientidel on tekkinud tõsised infektsioonid, mis
mõnel juhul ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui sellised patsiendid saavad perindopriili,
on soovitatav perioodiliselt jälgida nende vere valgeliblede arvu ja juhendada neid teatama igast
infektsioonile viitavast nähust (nt kurguvalu, palavik).

Ülitundlikkus/angioödeem
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, kaasa arvatud perindopriiliga ravitud patsientidel
on harva täheldatud näo, jäsemete, huulte, keele, häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeemi. See võib
ravi käigus ilmneda ükskõik millisel ajal. Sellistel puhkudel tuleks perindopriili kasutamine kohe
lõpetada ja alustada jälgimist, mida tuleks jätkata kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Kui turse
haarab ainult nägu ja huuli, laheneb seisund tavaliselt ilma vastava ravita, kuigi sümptomite
leevendamiseks võib kasutada antihistamiinikume.
Kõritursega seotud angioödeem võib lõppeda surmaga. Kui angioödeem haarab keele, häälepilu
piirkonna või kõri (kohad, kus see saab põhjustada hingamisteede sulgust), tuleb viivitamatult
rakendada esmaabi, näiteks süstida subkutaanselt adrenaliinilahust 1:1000 (0,3 ml kuni 0,5 ml) ja/või
hoida vabana patsiendi hingamisteed.
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi sagedamini mustanahalistel patsientidel kui teistel.
Patsientidel, kellel on varem esinenud angiödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitori manustamisega,
võib AKE inhibiitorit kasutades olla suurem oht angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.3).
AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel on harva teatatud intestinaalsest angioödeemist. Nendel
patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei esinenud
eelnevalt näo angioödeemi ja C-1 esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi kõhupiirkonna
kompuutertomograafia, ultraheli või kirurgilise operatsiooni käigus ning sümptomid kadusid pärast
AKE inhibiitori kasutamise lõpetamist. Intestinaalne angioödeem peab kuuluma kõhuvalu esinemise
korral AKE inhibiitorit kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnoosi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal
On üksikuid andmeid eluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE
inhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivat ravi kiletiivaliste (mesilased, herilased) mürgiga. Allergilistel,
desensibiliseerivat ravi saavatel patsientidel peab AKE inhibiitoreid kasutama ettevaatlikult ning
ravimi kasutamist tuleb vältida immunoteraapia ajal. Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorravi


ajutise katkestamisega vähemalt 24 tundi enne desensibiliseerivat ravi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal
Harva on madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesi ajal dekstraansulfaadiga AKE inhibiitoritega
ravitud patsientidel esinenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone on ära hoitud
peatades ajutiselt AKE inhibiitori manustamise enne igat afereesi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid
Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud dialüüsi high-flux
membraane (nt AN 69®) kasutava dialüsaatoriga ning keda on samal ajal ravitud AKE inhibiitoriga.
Selliste patsientide puhul peaks kaaluma teistsugust tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi
kuuluva antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumisoolad:
Perindopriili kombineerimine kaaliumisäästvate diureetikumidega, kaaliumisooladega ei ole tavaliselt
soovitatav (vt lõik 4.5).

Hepaatiline entsefalopaatia
Indapamiid: maksafunktsiooni häire kaasumisel võivad tiasiiddiureetikumid ja tiasiididega sarnased
diureetikumid põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb ravi diureetikumiga kohe
lõpetada.

Valgustundlikkus
Seoses tiasiidide ja tiasiididega sarnaste diureetikumide kasutamisega on teatatud
valgustundlikkusreaktsioonide tekkest (vt lõik 4.8). Kui valgustundlikkusreaktsioon ilmneb ravi ajal,
on soovitatav ravi lõpetada. Kui diureetikumi manustamine on siiski vajalik, on soovitatav katta
kehaosad päikese või kunstliku UVA-kiirguse eest.

Rasedus ja imetamine
Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul, kui AKE inhibiitoriga ravi jätkamine on
tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele
antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on
avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt
lõigud 4.3 ja 4.6).

Neerukahjustus
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) on ravi vastunäidustatud.
8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevused on vastunäidustatud raske ja keskmise raskusega
neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens alla 60 ml/min).
Teadaoleva neerukahjustuseta hüpertensiivsetel patsientidel, kellel analüüsid näitavad funktsionaalset
neerupuudulikkust, tuleb ravi peatada ja võimalusel jätkata ravi väiksema annusega või ainult ühe
komponendiga.
Nendel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust
(kaks nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel).
Neerupuudulikkus on peamiselt tekkinud raske südamehaigusega patsientidel või kaasuva
neeruhaiguse, sealhulgas neeruarteri stenoosi korral.
Ravim ei ole soovitatav juhul, kui esineb bilateraalne neeruarteri stenoos või üks funktsioneeriv neer.
Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid toimivad täie efektiivsusega ainult juhul, kui
neerufunktsioon on normaalne või vaid vähesel määral halvenenud (täiskasvanutel kreatiniinisisaldus
alla 25 mg/l, st 220 mikromooli/l). Eakatel patsientidel tuleb plasma kreatiniinisisaldust kohandada
vanuse, kehakaalu ja soo järgi vastavalt Cockrofti valemile:

Cl = (140 - vanus) x kehakaal / 0,814 x plasma kreatiniinisisaldus
cr

kus: vanus on väljendatud aastates,
kehakaal kilogrammides,


plasma kreatiniinisisaldus mikromooli/l.
See valem on sobiv eakate meeste puhul. Naistel tuleb saadud tulemus korrutada 0,85-ga.

Diureetikumiga ravi alustamisel põhjustab vee ja naatriumi kaost tingitud hüpovoleemia
glomerulaarfiltratsiooni vähenemist. See võib põhjustada vere uurea- ja kreatiniinisisalduse
suurenemist. Selline mööduv funktsionaalne neerupuudulikkus ei oma tagajärgi normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel, kuid võib halvendada olemasolevat neerukahjustust.
Nendel patsientidel tuleb stabiilse raviperioodi ajal sageli kontrollida kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust
(kaks nädalat pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe kuu järel).

Hüpotensioon ning vee ja elektrolüütide sisalduse vähenemine
Olemasoleva hüponatreemia korral (eriti algselt madala vererõhu, neeruarteri stenoosi, südame
paispuudulikkuse või tursete ja astsiidiga maksatsirroosi korral) esineb järsku tekkiva hüpotensiooni
risk. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi blokeerimine võib seetõttu põhjustada (eriti esimese
annuse manustamisel ning paaril esimesel ravinädalal) vererõhu järsku langust ja/või plasma
kreatiniinisisalduse suurenemist, mis viitab funktsionaalsele neerupuudulikkusele. Selle algus võib
harva olla äge ning tekkeaeg võib olla erinev.
Seetõttu tuleb regulaarselt kontrollida vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise kliinilisi nähte, mis
võivad tekkida näiteks samaaegse oksendamise või kõhulahtisuse korral. Sellistel patsientidel tuleb
regulaarselt kontrollida elektrolüütide sisaldust plasmas.
Väljendunud hüpotensiooni korral võib osutuda vajalikuks isotoonilise naatriumkloriidilahuse
manustamine veeniinfusiooni teel.
Mööduv hüpotensioon ei ole ravi jätkamise vastunäidustuseks. Pärast veremahu ja vererõhu taastamist
võib ravi taasalustada väiksemate annuste või ainult ühe komponendiga.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge
neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.

Renovaskulaarne hüpertensioon
Renovaskulaarse hüpertensiooni ravi on revaskulariseerimine. Angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoreid võib kasutada revaskulariseerivat operatsiooni ootavatel renovaskulaarse
hüpertensiooniga patsientidel või nendel, kellel operatsiooni ei ole võimalik teha.
Kui Co-Dalnessa kirjutatakse välja patsiendile, kellel on või kahtlustatakse neeruarteri stenoosi, tuleb
ravi alustada haiglas väikese annusega, jälgides neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust, sest mõnedel
patsientidel on tekkinud funktsionaalne neerupuudulikkus, mis oli ravi lõpetamise järgselt pöörduv.
Ravi 8 mg/5 mg/2,5 mg ja 8 mg/10 mg/2,5 mg tugevusega ei ole sobiv patsiendile, kellel on või
kahtlustatakse neeruarteri stenoosi. Sellisel juhul tuleb ravi alustada haiglas väiksema annusega kui
8 mg/5 mg/2,5 mg või 8 mg/10 mg/2,5 mg.

Ateroskleroosiga patsiendid
Hüpotensiooni oht esineb kõikidel patsientidel, kuid eriline ettevaatus on vajalik südame isheemiatõve
või aju verevarustuse häiretega patsientidel. Nimetatud juhtudel tuleb ravi alustada väiksemate
annustega.

Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkusega patsientide ravimisel peab olema ettevaatlik.
Koronaarpuudulikkusega hüpertensiivsetel patsientidel ei tule ravi beetablokaatoritega lõpetada: AKE
inhibiitorit tuleb lisada ravile beetablokaatoriga.
Pikaajalises platseebokontrolliga uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega (NYHA III ja


IV klass) patsiendid, oli kopsuturse kirjeldatud esinemissagedus suurem amlodipiinravi rühmas
platseeborühmaga võrreldes (vt lõik 5.1). Südame paispuudulikkusega patsientidel tuleb
kaltsiumikanali blokaatoreid (sh amlodipiini) kasutada ettevaatlikult, sest need võivad suurendada
edasiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ja surma riski.

Aordi- või mitraalklapi stenoos / hüpertroofiline kardiomüopaatia
Vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsiooniga patsientidel tuleb AKE inhibiitoreid kasutada
ettevaatlikult.

Diabeetikud
Insuliinsõltuva diabeediga patsientidel (kaaliumisisalduse spontaanse suurenemise oht) tuleb ravi
alustada meditsiinilise järelevalve all ja väiksema algannusega.
Diabeetikutel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleb AKE inhibiitori
kasutamise ajal (eriti esimesel ravikuul) hoolikalt jälgida vere glükoositaset.

Köha
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel on kirjeldatud kuiva köha. Köha on
püsiv ning kaob ravi lõpetamise järgselt. Selle sümptomi esinemisel tuleb kaaluda iatrogeenset
etioloogiat. Kui siiski eelistatakse jätkata ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga, võib
seda kaaluda.

Operatsioon/anesteesia
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid võivad anesteesia ajal põhjustada hüpotensiooni, eriti
juhul, kui kasutatav anesteetikum on hüpotensiivse toimega.
Seetõttu on soovitatav võimalusel katkestada ravi pika toimeajaga angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoriga (nagu seda on perindopriil) üks päev enne operatsiooni.

Maksakahjustus
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise
ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning lõpeb (mõnikord) isegi surmaga. Selle
sündroomi mehhanism on ebaselge. Patsientidel, kellel tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse
märkimisväärne suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ja jääda arstliku järelvalve alla (vt
lõik 4.8)
Maksafunktsiooni häirete korral võivad tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid
põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Selle tekkimisel tuleb diureetikumi manustamine otsekohe
lõpetada.
Maksafunktsiooni häiretega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikem ja AUC väärtused
suuremad; soovitatavat annusevahemikku ei ole kindlaks tehtud. Amlodipiini kasutamist tuleb seetõttu
alustada väikseima soovitatud annusega ning ettevaatlik peab olema nii ravi alustamisel kui annuse
suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglane annuse suurendamine
ja hoolikas jälgimine.

Vee- ja elektrolüütide tasakaal

Naatriumisisaldus
Naatriumisisaldust tuleb kontrollida enne ravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal. Ravi
diureetikumidega võib vähendada naatriumisisaldust, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni.
Naatriumisisalduse vähenemine võib algselt olla asümptomaatiline, mistõttu on vajalik regulaarne
kontroll. Naatriumisisaldust tuleb sagedamini määrata eakatel ja maksatsirroosiga patsientidel (vt
lõigud 4.8 ja 4.9).

Hüperkaleemia
Mõnedel patsientidel on ravi ajal AKE inhibiitoritega (sh perindopriiliga) tekkinud seerumi
kaaliumisisalduse suurenemine. Hüperkaleemia riskitegurid on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni
halvenemine, vanus (üle 70-aastased), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne
dekompensatsioon, metaboolne atsidoos ning samaaegne kaaliumisäästvate diureetikumide (nt


spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaatide või kaaliumit sisaldavate
soolaasendajate kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem patsientidel, kes kasutavad
teisi seerumi kaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid (nt hepariin). Kaaliumipreparaatide,
kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti
halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, võib viia seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärse
tõusuni. Hüperkaleemia võib põhjustada raskeid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid.
Kui ülalmainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab neid kasutama
ettevaatlikult ja soovitatav on sageli kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Hüpokaleemia
Kaaliumisisalduse vähenemine ja hüpokaleemia on tiasiiddiureetikumide ja nendega sarnaste
diureetikumide kasutamise suurimaks ohuks. Kaaliumisisalduse vähenemist alla 3,4 mmol/l tuleb
vältida riskigrupi patsientidel: eakad ja/või alatoitumusega patsiendid (olenemata sellest, kas nad
võtavad mitut ravimit või mitte), tursete ja astsiidiga kulgeva maksatsirroosiga patsiendid,
koronaartõve ja südamepuudulikkusega patsiendid. Sellistel juhtudel suurendab hüpokaleemia
südameglükosiidide kardiotoksilisust ja südame rütmihäirete ohtu.
Riskigruppi kuuluvad ka kaasasündinud või iatrogeense QT-intervalli pikenemisega patsiendid.
Hüpokaleemia soodustab bradükardia korral raskeid rütmihäireid (eriti torsade de pointes), mis võivad
lõppeda surmaga.
Kõigil juhtudel on vajalik sagedasem kaaliumisisalduse määramine. Esimest korda tuleb plasma
kaaliumisisaldust määrata esimesel ravinädalal.
Kaaliumisisalduse vähenemise korral on vajalik korrigeeriv ravi.

Kaltsiumisisaldus
Tiasiiddiureetikumid ja nendega sarnased diureetikumid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga
ning põhjustada kerget ja mööduvat kaltsiumisisalduse suurenemist plasmas. Kaltsiumisisalduse
märkimisväärne suurenemine võib olla seotud diagnoosimata hüperparatüreoidismiga. Sellistel
juhtudel tuleb enne kõrvalkilpnäärme funktsiooni uuringut ravi katkestada.

Kusihape
Hüperurikeemiaga patsientidel võivad tekkida podagrahood.

Liitium
Liitiumi samaaegne kasutamine ei ole tavaliselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Sportlased
Sportlasi tuleb hoiatada, et ravim sisaldab toimeainet (indapamiid), mis võib dopingukontrollis anda
positiivse tulemuse.

Etnilised erinevused
Nagu ka teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite puhul, võib perindopriili vererõhku
langetav toime olla mustanahalistel patsientidel väiksem kui teistel. Võimalikuks põhjuseks on madala
reniinitaseme suurem levimus mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide seas.

Eakad patsiendid
Enne ravi alustamist tuleb kontrollida neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust.
Järsku tekkiva hüpotensiooni vältimiseks peab algannusele järgnevaid annuseid kohandama vastavalt
vererõhu vastusele, eriti vee- ja elektrolüütide sisalduse vähenemise korral. Annuse suurendamisel
peab olema ettevaatlik (vt lõik 5.2).

Lapsed
Co-Dalnessa efektiivsus ja taluvus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav



Liitium
Liitiumi ja AKE inhibiitorite koosmanustamisel on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni ja toksilisuse
pöörduvat suurenemist. Tiasiiddiureetikumide samaaegsel kasutamisel võib veelgi suureneda
liitiumisisaldus ja AKE inhibiitoritega seotud liitiumi toksilisuse oht. Perindopriili ja indapamiidi
kombinatsiooni manustamist koos liitiumiga ei soovitata. Kui see kombinatsioon on vajalik, tuleb
hoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust (vt lõik 4.4).

Kaaliumisäästvad diureetikumid, kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad
Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiridesse, võib mõnedel perindopriiliga ravi
saavatel patsientidel tekkida hüperkaleemia. Kaaliumisäästvad diureetikumid (nt spironolaktoon,
triamtereen või amiloriid), kaaliumipreparaadid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad võivad
põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu. Seetõttu ei ole perindopriili kasutamine
koos ülalnimetatud ravimitega soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne kasutamine on näidustatud
dokumenteeritud hüpokaleemia tõttu, tuleb neid kasutada ettevaatlikult ning kontrollides sageli
seerumi kaaliumisisaldust ja EKG-d.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvaltoimete, nt hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerutalitluse langus (k.a äge
neerupuudulikkus) esinemissageduse tõusuga, võrreldes vaid ühe RAAS-ile mõjuva ravimi
kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Estramustiin
Kõrvaltoimete suurenenud risk, nt angioneurootiline turse (angioödeem).

Samaaegsel kasutamisel peab olema eriti ettevaatlik

Baklofeen
Antihüpertensiivne toime tugevneb. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni või
kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (sh atsetüülsalitsüülhape suurtes annustes)
AKE inhibiitorite manustamisel samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (nt
atsetüülsalitsüühape põletikuvastase toimega annuste korral, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed
MSPVA-d) võib väheneda antihüpertensiivne toime. AKE inhibiitorite ja MSPVA-de samaaegsel
kasutamisel võib suureneda risk neerufunktsiooni halvenemise (sh võimaliku ägeda
neerupuudulikkuse) ja seerumi kaaliumisisalduse languse tekkeks, eriti eelneva neerufunktsiooni
langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatlikult, eriti eakatel. Patsiendid
peavad olema piisavalt hüdreeritud, samuti tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast
kombinatsioonravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal.

Antidiabeetilised ravimid (insuliin, hüpoglükeemilised sulfoonamiidid)
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel võib diabeetikutel suureneda insuliini
või vere glükoositaset langetavate sulfoonamiidide hüpoglükeemiline toime. Hüpoglükeemilised
episoodid tekkisid väga harva (tõenäoliselt paraneb glükoosi taluvus ja sellest tulenevalt väheneb
insuliini vajadus).

Ravimid, mis põhjustavad torsade de pointes’t
Hüpokaleemia ohu tõttu tuleb indapamiidi ettevaatlikult manustada koos ravimitega, mis võivad
põhjustada torsade de pointes’t, nt IA klassi antiarütmilised ravimid (kinidiin, hüdrokinidiin,
disopüramiid); III klassi antiarütmilised ravimid (amiodaroon, dofetiliid, ibutiliid, bretüülium,
sotalool); mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin, tsüamemasiin, levomepromasiin, tioridasiin,
trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid, sulpiriid, sultopriid, tiapriid), butürofenoonid (droperidool,
haloperidool), teised neuroleptikumid (pimosiid) ja muud ravimid, nagu bepridiil, tsisapriid,
difemaniil, intravenoosne erütromütsiin, halofantriin, misolastiin, moksifloksatsiin, pentamidiin,


sparfloksatsiin, intravenoosne vinkamiin, metadoon, astemisool, terfenadiin. Vajadusel tuleks
ennetada ja korrigeerida madalat kaaliumisisaldust, samuti jälgida QT-intervalli.

Kaaliumisisaldust vähendavad ravimid (intravenoosne amfoteritsiin B, süsteemselt manustatavad
glüko- ja mineralokortikoidid, tetrakosaktiid, stimuleeriva toimega lahtistid)
Suurenenud risk madala kaaliumisisalduse tekkeks (aditiivne toime). Kaaliumisisalduse jälgimine ja
vajadusel korrigeerimine. Eriti tähelepanelik peab olema südameglükosiidide kasutamisel. Kasutada
tuleks mittestimuleeriva toimega lahtisteid.

Südameglükosiidid
Madala kaaliumisisalduse korral on suurem risk südameglükosiidide toksiliste toimete tekkeks.
Kontrollida kaaliumisisaldust ja jälgida EKG-d, vajadusel korrigeerida ravi.

Metformiin
Diureetikumidest ja eriti lingudiureetikumidest tingitud funktsionaalse neerupuudulikkuse korral võib
metformiin põhjustada laktatsidoosi. Kui plasma kreatiniinisisaldus on meestel üle 15 mg/l
(135 mikromooli/l) ja naistel üle 12 mg/l (110 mikromooli/l), ei tohi metformiini kasutada.

Joodi sisaldavad kontrastained
Diureetikumide põhjustatud dehüdratsiooni korral on suurem oht ägeda neerupuudulikkuse tekkeks,
eriti kui kasutatakse suurtes annustes joodi sisaldavaid kontrastaineid. Enne joodi sisaldava
kontrastaine manustamist tuleb patsient rehüdreerida.

Kaltsium(soolad)
Kaltsiumi vähenenud eritumise tõttu uriiniga võib kaltsiumisisaldus suureneda.

Tsüklosporiin
Kreatiniinisisalduse suurenemise risk (ilma et muutuks ringleva tsüklosporiini sisaldus) esineb ka siis,
kui organismis ei ole soola- ja veepuudust.

CYP3A4 inhibiitorid
Amlodipiini samaaegsel manustamisel koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega
(proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ravimid, makroliidid erütromütsiin või
klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võivad põhjustada amlodipiini ekspositsiooni
märkimisväärset suurenemist. Nende farmakokineetiliste muutuste kliinilised ilmingud võivad olla
rohkem väljendunud eakatel. Seega võib vajalikuks osutuda kliiniline jälgimine ja annuse
kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad
Puuduvad andmed CYP3A4 indutseerijate toime kohta amlodipiinile. CYP3A4 indutseerijate (nt
rifampitsiin, naistepuna) samaaegsel manustamisel võib amlodipiini plasmakontsentratsioon väheneda.
Koos CYP3A4 indutseerijatega tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega.

Greibimahl
Amlodipiini manustamine koos greibi või greibimahlaga ei ole soovitatav, sest mõnedel patsientidel
võib suureneda ravimi biosaadavus, mille tulemusena suureneb vererõhku langetav toime.

Dantroleen (infusioon)
Loomadel täheldati pärast verapamiili ja dantroleeni intravenoosset manustamist tekkinud
hüperkaleemiaga seoses surmaga lõppenud ventrikulaarse fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarse kollapsi
teket. Hüperkaleemia ohu tõttu on soovitatav kaltsiumikanali blokaatorite (nt amlodipiini)
manustamist vältida patsientidel, kellel esineb eelsoodumus maliigse hüpertermia tekkeks või kes
saavad maliigse hüpertermia ravi.

Simvastatiin
10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastatiini korduvate annuste samaaegsel manustamisel suurenes


simvastatiini ekspositsioon 77% ainult simvastatiini manustamisega võrreldes. Amlodipiini saaval
patsiendil tuleb vähendada simvastatiini annust 20 mg-ni ööpäevas.

Samaaegsel kasutamisel on vajalik mõningane ettevaatus

Tritsüklilised antidepressandid (imipramiini sarnased), neuroleptikumid
Antihüpertensiivse toime tugevnemine ja suurenenud risk ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks
(aditiivne toime).

Kortikosteroidid, tetrakosaktiid
Antihüpertensiivse toime vähenemine (kortikosteroididest põhjustatud soola ja vee peetus).

Teised antihüpertensiivsed ravimid
Teiste antihüpertensiivsete ravimite kasutamine koos Co-Dalnessa’ga võib põhjustada täiendavat
vererõhu langust.

Allopurinool, tsütostaatikumid või immunosupressandid, süsteemsed kortikosteroidid või
prokaiinamiid
AKE inhibiitoritega kooskasutamisel võib suureneda leukopeenia tekkerisk.

Anesteetilised ravimid
AKE inhibiitorid võivad tugevdada mõningate anesteetikumide hüpotensiivset toimet.

Samaaegsel kasutamisel peab arvesse võtma

Diureetikumid
Diureetikume saavatel patsientidel ja eriti nendel, kellel on vähenenud organismi vedelikumaht ja/või
soolasisaldus, võib AKE inhibiitoriga ravi alustamise järgselt tekkida ülemäärane vererõhu langus.
Hüpotensiivse toime võimalus väheneb pärast diureetikumi ärajätmist, vedeliku ja soola tarbimise
suurendamist enne ravi alustamist perindopriili väikeste ja järjest suurenevate annustega.

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Kuld
Harva on teatatud nitritoidreaktsioonidest (sümptomiteks on näo punetus, iiveldus, oksendamine ja
hüpotensioon) patsientidel, kes saavad samaaegset ravi süstitava kullapreparaadi
(naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitori, sh perindopriiliga.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Co-Dalnessa't ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril. Raseduse teisel ja kolmandal
trimestril on Co-Dalnessa vastunäidustatud.

Perindopriiliga seotud
AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Raseduse teisel ja
kolmandal trimestril on AKE inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Epidemioloogilised tõendid teratogeensuse riski kohta AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse
esimesel trimestril ei ole olnud veenvad; siiski ei saa välistada väikest riski suurenemist. Juhul, kui
ravi AKE inhibiitoritega on äärmiselt vajalik, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud.
Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajadusel alustada
alternatiivset ravi.


Teadaolevalt on ravi AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril inimestel fetotoksiline
(põhjustab neerufunktsiooni langust, oligohüdramnioni, pidurdab kolju luustumist) ja põhjustab ka
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).
Kui AKE inhibiitorit on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav neerufunktsiooni ja
kolju ultraheliuuring. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb
hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Indapamiidiga seotud
Tiasiidide pikaajaline kasutamine raseduse kolmanda trimestri ajal võib põhjustada emal plasmamahu
vähenemist, samuti väheneb verevool platsentasse, mis võib põhjustada feto-platsentaarset isheemiat
ja kasvupeetust. Lisaks on harva teatatud hüpoglükeemiast ja trombotsütopeeniast vastsündinutel, kui
kokkupuude ravimiga on olnud vahetult enne sünnitust.

Amlodipiiniga seotud
Amlodipiini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud.
Piiratud hulk rasedate kohta saadud andmeid ei näita amlodipiini või teiste kaltsiumikanali
blokaatorite kahjulikku toimet lootele. Siiski võib pikeneda sünnitegevus. Loomkatsetes täheldati
reproduktsioonitoksilisust suurte annuste kasutamisel (vt lõik 5.3).

Imetamine

Co-Dalnessa on imetamise ajal vastunäidustatud. Seetõttu tuleb teha otsus, kas lõpetada imetamine või
ravi Co-Dalnessa’ga, võttes arvesse ravi tähtsust emale.

Perindopriiliga seotud
Puuduvad andmed perindopriili kasutamise kohta imetamise ajal.

Indapamiidiga seotud
Indapamiid eritub rinnapiima. Indapamiid on väga sarnane tiasiiddiureetikumidele, mis vähendavad
või isegi pidurdavad rinnapiima teket, kui neid kasutada rinnaga toitmise ajal. Võib ilmneda
ülitundlikkus sulfoonamiidi derivaatide suhtes, hüpokaleemia ja tuumikterus.

Amlodipiiniga seotud
Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima. Sarnased dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali
blokaatorid erituvad rinnapiima.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Co-Dalnessa toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Sõidukijuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvestada sellega, et aeg-ajalt võib esineda
pearinglust või väsimust.

4.8. Kõrvaltoimed

Perindopriili manustamine pärsib reniini-angiotensiini-aldosterooni telge ja tundub vähendavat
indapamiidist tingitud kaaliumisisalduse vähenemist.
Kahel protsendil 2 mg perindopriili/0,625 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia
(kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).
Neljal protsendil 4 mg perindopriili/1,25 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia
(kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).
Kuuel protsendil 8 mg perindopriili/2,5 mg indapamiidi saanud patsientidest tekkis hüpokaleemia
(kaaliumisisaldus alla 3,4 mmol/l).

Amlodipiinravi ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, peavalu,
südamepekslemine, õhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluude piirkonna turse, tursed ja väsimus.



- Väga sage (≥ 1/10)
- Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

MedDRA

Esinemissagedus
organsüsteemi klass
Kõrvaltoimed
Perindopriil/ Amlodipiin

indapamiid
Vere ja
Leukopeenia/neutropeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
Väga harv
lümfisüsteemi häired Agranulotsütoos või pantsütopeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
-
Trombotsütopeenia (vt lõik 4.4)
Väga harv
Väga harv
Aplastiline aneemia
Väga harv

Hemolüütiline aneemia
Väga harv
- Aneemiat (vt lõik 4.4) on angiotensiini
Väga harv
- konverteeriva ensüümi inhibiitorite kasutamisel
kirjeldatud eriolukordades (neerusiirdamise
läbinud patsiendid, hemodialüüsi saavad
patsiendid)
Immuunsüsteemi
Allergiline reaktsioon: urtikaaria
Aeg-ajalt
Väga harv
häired
Ainevahetus- ja
Hüperglükeemia
- Väga harv
toitumishäired
Kehakaalu suurenemine või vähenemine
- Aeg-ajalt
Psühhiaatrilised
Unetus
- Aeg-ajalt
häired
Meeleolu muutused
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Depressioon
- Aeg-ajalt
Unehäired
Aeg-ajalt
- Segasus
Väga harv
Harv
Närvisüsteemi
Unisus
- Sage
häired
Pearinglus
Sage
Sage
Peavalu
Sage
Sage
Treemor
- Aeg-ajalt
Hüpesteesia
- Aeg-ajalt
Paresteesia
Sage
Aeg-ajalt
Hüpertoonia
- Väga harv
Perifeerne neuropaatia
- Väga harv
Vertiigo
Sage
- Silma kahjustused
Nägemishäired (sh kahelinägemine)
Sage
Aeg-ajalt
Kõrva ja labürindi
Tinnitus
Sage
Aeg-ajalt
kahjustused
Südame häired
Südamepekslemine
- Aeg-ajalt
Minestus
- Aeg-ajalt
Stenokardia, mis võib riskigrupi patsientidel
Väga harv
- tekkida ülemäärase vererõhu languse tagajärjel
(vt lõik 4.4)
Müokardiinfarkt, mis võib riskigrupi
Väga harv
Väga harv
patsientidel tekkida ülemäärase vererõhu
languse tagajärjel (vt lõik 4.4)
Arütmia (sh bradükardia, ventrikulaarne
Väga harv
Väga harv
tahhükardia ja kodade virvendusarütmia)
Torsade de pointes (võib lõppeda surmaga) (vt
Teadmata

lõigud 4.4 ja 4.5)
Vaskulaarsed häired Õhetus
- Sage
Hüpotensioon (ja sellega seotud toimed)
Sage
Aeg-ajalt


Vaskuliit

Väga harv
Respiratoorsed,
Hingeldus
Sage
Aeg-ajalt
rindkere ja
Riniit
Väga harv
Aeg-ajalt
mediastiinumi häired Köha
Sage
Väga harv
Bronhospasm
Aeg-ajalt
- Eosinofiilne pneumoonia
Väga harv
- Seedetrakti häired
Igemete hüperplaasia
- Väga harv
Kõhuvalu, iiveldus
Sage
Sage
Ülakõhuvalu
Sage
- Oksendamine
Sage
Aeg-ajalt
Düspepsia
Sage
Aeg-ajalt
Sooletegevuse muutused
- Aeg-ajalt
Suukuivus
Sage
Aeg-ajalt
Düsgeusia
Sage
- Maitsetundlikkuse häire
Sage
- Kõhulahtisus, kõhukinnisus
Sage
Aeg-ajalt
Pankreatiit
Väga harv
Väga harv
Gastriit
- Väga harv
Isutus
Sage

Maksa ja sapiteede
Hepatiit, kolestaatiline ikterus
- Väga harv
häired
Hepatiit, tsütolüütiline või kolestaatiline (vt lõik
Väga harv
- 4.4)
Hepaatilise entsefalopaatia võimalik teke
Teadmata
- maksapuudulikkuse korral (vt lõigud 4.3 ja 4.4)
Naha ja nahaaluskoe Quincke ödeem
- Väga harv
kahjustused
Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele,
Aeg-ajalt
Väga harv
häälepilu piirkonna ja/või kõri angioödeem (vt
lõik 4.4)
Multiformne erüteem
Väga harv
Väga harv
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Väga harv
Eksanteem

Aeg-ajalt
Alopeetsia
- Aeg-ajalt
Purpur
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Naha värvuse muutus
- Aeg-ajalt
Higistamine
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
Sügelus
Sage
Aeg-ajalt
Lööve
Sage
Aeg-ajalt
Eksfoliatiivne dermatiit

Väga harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Väga harv
Väga harv
Valgustundlikkus
Teadmata
Väga harv
Makulopapulaarsed lööbed
Sage
- Toksiline epidermise nekrolüüs
Väga harv
- Olemasoleva ägeda dissemineerunud
Aeg-ajalt

erütematoosse luupuse võimalik halvenemine
Lihas-skeleti ja
Pahkluude piirkonna turse

Sage
sidekoe kahjustused
Liigesvalu, lihasvalu
- Aeg-ajalt
Lihaskrambid
Sage
Aeg-ajalt
Seljavalu
- Aeg-ajalt
Neerude ja
Urineerimishäire, noktuuria, sage urineerimine
- Aeg-ajalt
kuseteede häired
Neerukahjustus
Aeg-ajalt
- Äge neerupuudulikkus
Väga harv
- Reproduktiivse
Impotentsus
Aeg-ajalt
Aeg-ajalt
süsteemi ja
Günekomastia

Aeg-ajalt
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Tursed, perifeersed tursed
- Sage


manustamiskoha
Väsimus
- Sage
reaktsioonid
Rindkerevalu
- Aeg-ajalt
Asteenia
Sage
Aeg-ajalt
Valu
- Aeg-ajalt
Halb enesetunne
- Aeg-ajalt
Uuringud
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine:
- Väga harv
ALAT, ASAT (enamasti koos kolestaasiga)
Seerumi bilirubiinisisalduse ja maksaensüümide
Harv
- aktiivsuse tõus
Kaaliumisisalduse vähenemine, mis riskigrupi
Teadmata

patsientidel võib esineda eriti raskel kujul
Naatriumisisalduse vähenemine koos
Teadmata

hüpovoleemiaga, mis põhjustavad
dehüdratsiooni ja ortostaatilist hüpotensiooni
Uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemine
Teadmata
- seerumis, hüperkaleemia (vt lõik 4.4)
Kehakaalu suurenemine, kehakaalu vähenemine

Aeg-ajalt
Kaaliumisisalduse suurenemine
Teadmata

Plasma kaltsiumisisalduse suurenemine
Harv


Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Perindopriili/indapamiidi kombinatsioon

Sümptomid
Üleannustamise kõige tõenäolisem ilming on hüpotensioon ning ka reflektoorne tahhükardia, millega
mõnikord kaasnevad iiveldus, oksendamine, soolespasmid, pearinglus, unisus, segasus, anuuriani
progresseeruda võiv oliguuria (hüpovoleemiast tingitud). Tekkida võivad ka soola- ja veetasakaalu
häired (madal naatriumi- ja kaaliumisisaldus).

Ravi
Esimeseks ravivõtteks peab olema sissevõetud ravimi(te) kiire eemaldamine maoloputuse ja/või
söepreparaatide manustamise teel, seejärel vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu taastamine haiglas kuni
nende näitajate normaliseerumiseni.
Kui tekib väljendunud hüpotensioon, tuleb patsient panna lamavasse asendisse, pea madalamale.
Vajadusel võib manustada veeniinfusiooni teel füsioloogilist lahust või kasutada mõnda teist meetodit
veremahu taastamiseks.
Perindoprilaat, perindopriili aktiivne vorm, on eemaldatav dialüüsi teel. Kuna amlodipiin seondub
ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Amlodipiin
Andmed ravimi sihiliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid
Olemasolevate andmete põhjal võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset
vasodilatatsiooni ning reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt
pikaajalisest süsteemsest hüpotensioonist kuni surmaga lõppeva šokini.

Ravi
Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb aktiivselt
toetada kardiovaskulaarsüsteemi, sealhulgas sageli jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni,


tõsta jäsemed kõrgemale ning jälgida ringleva vedeliku mahtu ja uriinieritust.
Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasutada
vasokonstriktorit. Kaltsiumglükonaadi intravenoosne manustamine võib aidata kaasa kaltsiumikanalite
blokaadi likvideerimisele.
Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele
vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas amlodipiini imendumist.
Kuna amlodipiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, angiotensiini konverteeriva
ensüümi inhibiitorite teised kombinatsioonid, ATC-kood: C09BX01

Co-Dalnessa on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori perindopriiltertbutüülamiini soola,
klorosulfamoüül-diureetikumi indapamiidi ja kaltsiumikanali blokaatori amlodipiini
kombinatsioonpreparaat. Ravimi farmakoloogilised omadused tulenevad selles sisalduvatest
toimeainetest ning neile lisandub kolme toimeaine kombineerimisel tekkiv aditiivne-sünergistlik
toime.

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Perindopriil
Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. Selle ensüümi toimel tekib
angiotensiin I-st vasokonstriktoorsete omadustega angiotensiin II. Lisaks stimuleerib ensüüm
neerupealiste koores aldosterooni sekretsiooni ja vasodilatatiivse toimega bradükiniini lagunemist
inaktiivseteks heptapeptiidideks.

Ravimi toimest on tingitud:
- aldosterooni sekretsiooni vähenemine;
- plasma reniini aktiivsuse tõus, mis on tingitud sellest, et aldosteroon ei edasta enam negatiivse
tagasiside signaale;
- perifeerse resistentsuse langus. See toime on väljendunum lihaste ja neerude veresoonkonnas
ning pikaajalise ravi korral ei kaasne sellega soolade ja vee peetust või reflektoorset
bradükardiat.
Perindopriili antihüpertensiivne toime on olemas ka nendel patsientidel, kellel reniini sisaldus on
madal või normis.

Perindopriili toime on tingitud tema aktiivsest metaboliidist perindoprilaadist. Teised metaboliidid ei
ole aktiivsed.

Perindopriil vähendab südame töökoormust:
- tänu veenide vasodilatatsioonile. See toime on ilmselt tingitud prostaglandiinide metabolismi
muutustest: eelkoormuse vähenemine;
- kogu perifeerse resistentsuse vähenemine: järelkoormuse vähenemine.

Südamepuudulikkusega patsientidel teostatud uuringud on näidanud, et:
- vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhk väheneb;
- kogu perifeerne vaskulaarne resistentsus väheneb;
- südame väljutusmaht suureneb ja südame indeks paraneb;
- lokaalne verevool lihastes paraneb;
Koormustestide tulemused on samuti paranenud.

Indapamiid


Indapamiid on indoolringi sisaldav sulfoonamiidi derivaat, mis on farmakoloogiliselt sarnane
tiasiiddiureetikumidega. Indapamiid pärsib naatriumi tagasiimendumist neerukoores. Indapamiid
suurendab naatriumi ja kloriidide ning vähemal määral kaaliumi ja magneesiumi eritumist uriiniga.
Selle tulemusena suureneb uriinieritus ja alaneb vererõhk.

Amlodipiin
Amlodipiin on kaltsiumi antagonist, mis inhibeerib kaltsiumiioonide sissevoolu südame ja veresoonte
silelihaskoe rakkudesse. Antihüpertensiivne toime on põhjustatud otsesest lõõgastavast toimest
veresoonte silelihastesse. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel
täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et see avaldab kahte järgnevat toimet:

1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi alandab perifeerset vaskulaarset
resistentsust (järelkoormus), mille vastu süda pidevalt töötab. See südametöö koormuse vähendamine
vähendab müokardi energiatarvet ja hapnikuvajadust.
2. Amlodipiini toimemehhanism on tõenäoliselt seotud ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide
laiendamisega. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuvarustust Prinzmetali
stenokardia korral.
Annustamine üks kord ööpäevas vähendab kogu 24-tunnise perioodi vältel hüpertensiooniga
patsientidel kliiniliselt olulisel määral vererõhku nii lamavas kui ka seisvas asendis.

Stenokardia korral pikendab amlodipiini ühekordne manustamine ööpäevas patsiendi üldist kehalise
koormuse aega, stenokardia algusaega ja ST-segmendi 1 mm depressiooni aega. Amlodipiin vähendab
nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini kasutamise vajadust.

Amlodipiiniga ei ole seostatud ebasoodsaid metaboolseid toimeid või plasma lipiidide muutusi ning
see sobib astma, diabeedi ja podagraga patsientidele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Perindopriil
Perindopriil toimib kõigi hüpertensiooni raskusastmete korral: kergest mõõduka või raskeni. Süstoolse
ja diastoolse vererõhu langus on täheldatav nii lamavas kui seisvas asendis.
Ühekordse annuse manustamise järgselt tekkiv vererõhu langus on maksimaalne 4...6 tundi pärast
manustamist ja toime kestab 24 tunni jooksul.
Angiotensiini konverteeriv ensüüm on blokeeritud ligikaudu 80% ulatuses ka 24 tundi pärast ravimi
manustamist.
Ravile reageerivatel patsientidel normaliseerub vererõhk ühekuulise ravimi kasutamise järel ja see
toime püsib ilma toime nõrgenemiseta (tahhüfülaksiata).
Ravi katkestamine ei põhjusta hüpertensiooni osas tagasilöögi fenomeni.
Perindopriilil on vasodilatatiivne toime ning see taastab peamiste arteriaalsete veresoonte elastsuse,
korrigeerib resistentsust tagavate arterite histomorfomeetrilisi muutusi ja vähendab vasaku vatsakese
hüpertroofiat.
Vajadusel lisatav tiasiiddiureetikum põhjustab aditiivset sünergismi.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitori ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon vähendab
hüpokaleemia riski, mis on seotud ainult diureetikumi kasutamisega.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südame- või ajuveresoonkonna haigusega või II tüüpi diabeedi ja
tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas II tüüpi diabeedi ja
diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja


angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga II tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvaltoimetest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.

Indapamiid
Indapamiidil on monoteraapiana kasutades vererõhku alandav toime, mis kestab 24 tundi. See toime
ilmneb annuste puhul, mille kasutamisel diureetiline toime on minimaalne.
Ravimi vererõhku langetav toime on proportsionaalne arteriaalse süsteemi elastsuse paranemise ning
kogu perifeerse resistentsuse vähenemisega.
Indapamiid vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.
Tiasiiddiureetikumi ja tiasiidiga sarnase diureetikumi annuse suurendamisel saavutab nende ravimite
vererõhku langetav toime platoo, samal ajal kui kõrvaltoimed sagenevad ja süveneb nende raskusaste.
Kui ravi ei ole efektiivne, ei tohi annust suurendada.
On tõestatud, et nii lühiajalise, keskmise pikkusega kui pikaajalise ravi jooksul indapamiid:
- ei mõjuta lipiidide metabolismi: triglütseriide, LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli;
- ei mõjuta süsivesikute metabolismi, isegi mitte hüpertensiooniga diabeeti põdevatel patsientidel.

Amlodipiin
Uuring ALLHAT (Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial)
viidi läbi selleks, et võrrelda uuemat ravimit (amlodipiin või AKE inhibiitor esmavaliku ravina)
tiasiiddiureetikumiga kerge kuni mõõduka hüpertensiooni korral. Ei täheldatud olulisi erinevusi
kardiovaskulaarsete tulemusnäitajate osas amlodipiini ja tiasiiddiureetikumi sisaldava ravi vahel.

Perindopriil/indapamiid
Sõltumata hüpertensiooniga haigete vanusest alandab perindopriil/indapamiid annusest sõltuvalt nii
süstoolset kui diastoolset vererõhku nii seisvas kui lamavas asendis patsientidel. See
antihüpertensiivne toime kestab 24 tundi. Vererõhu alanemine saavutatakse kiiremini kui 1 kuu
jooksul pärast ravi alustamist ning selle toime nõrgenemist ei ole täheldatud. Ravi katkestamisel ei teki
tagasilöögi efekti. Kliinilistes uuringutes leiti, et perindopriili ja indapamiidi kooskasutamisel oli
vererõhku alandav toime tugevam kui võinuks eeldada nende toimete liitumisel tekkivast.
Mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus
(PICXEL) hinnati ehhokardiograafia abil perindopriili/indapamiidi kombinatsiooni toimet vasaku
vatsakese hüpertroofiale (left ventricular hypertrophy, LVH) võrreldes enalapriili monoteraapiaga.
Uuringus PICXEL randomiseeriti LVH (defineerituna vasaku vatsakese massi indeksina (left
ventricular mass index, LVMI) >120 g/m2 meestel ja >100 g/m2 naistel) hüpertensiivsed patsiendid
üheaastaseks raviks kas perindopriiltertbutüülamiini 2 mg/indapamiidi 0,625 mg gruppi või enalapriili
gruppi (10 mg üks kord ööpäevas). Annust kohandati vastavalt saavutatud vererõhu väärtustele, kuni
perindopriiltertbutüülamiini annuseni 8 mg ja indapamiidi annuseni 2,5 mg ning enalapriili annuseni
40 mg üks kord ööpäevas. Ainult 34% uuritavatest said raviks jätkuvalt perindopriiltertbutüülamiini
2 mg/indapamiidi 0,625 mg (versus 20% enalapriili 10 mg).
Ravi lõppedes vähenes randomiseeritud patsientidel LVMI oluliselt rohkem perindopriili/indapamiidi
rühmas (-10,1 g/m2) kui enalapriili rühmas (-1,1 g/m2). LVMI muutuse erinevus rühmade vahel oli
-8,3 (95% CI (-11.5,-5.0), p < 0,0001).
Parem LVMI-d vähendav toime avaldus suuremate perindopriili/indapamiidi annuste puhul.
Süstoolse vererõhu hinnanguline rühmadevaheline keskmine erinevus kogu randomiseeritud
patsientide populatsioonis oli -5,8 mmHg (95% CI (-7,9, -3,7), p < 0,0001) ja diastoolse vererõhu
keskmine erinevus oli vastavalt -2,3 mmHg (95% CI (-3,6,-0,9), p = 0,0004), mis näitab, et
süstoolne/diastoolne vererõhk langes perindopriil/indapamiidi rühmas oluliselt rohkem.



Lapsed

Amlodipiin
Uuringus, kus osales 268 peamiselt sekundaarse hüpertensiooniga patsienti vanuses 6...17 aastat,
näitas amlodipiini 2,5 mg ja 5,0 mg annuste võrdlus platseeboga, et mõlemad annused alandasid
süstoolset vererõhku oluliselt rohkem kui platseebo. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud statistiliselt
oluline.
Amlodipiini pikaajalisi toimeid kasvule, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud. Ei ole
tuvastatud ka lapseea amlodipiinravi pikaajalist efektiivsust, vähendamaks kardiovaskulaarset
haigestumust ja suremust täiskasvanueas.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Perindopriil

Imendumine, biotransformatsioon
Perindopriil imendub suukaudse manustamise järel kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon
saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 1 tund.
Perindopriil on eelravim. Kakskümmend seitse protsenti manustatud perindopriilist jõuab vereringesse
aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile tekib veel viis inaktiivset
metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul.
Kuna toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks ja sellest tulenevalt ka biosaadavust,
tuleb perindopriili ühekordne suukaudne ööpäevane annus manustada hommikuti enne sööki.
On tõestatud, et perindopriili annus ja selle kontsentratsioon plasmas on lineaarselt seotud.

Jaotumine
Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaat seondub
plasmavalkudega, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga (see on kontsentratsioonist sõltuv),
20% ulatuses.

Eritumine
Perindoprilaat eritub uriiniga ja mitteseotud fraktsiooni terminaalne poolväärtusaeg on ligikaudu
17 tundi, mistõttu tasakaalukontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.
Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerupuudulikkusega
patsientidel. Neerupuudulikkuse korral on soovitatav annuse kohandamine sõltuvalt kahjustuse
raskusest (kreatiniini kliirens).
Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.

Indapamiid

Imendumine, jaotumine
Indapamiid imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult.
Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub inimestel ligikaudu 1 tund pärast ravimi suukaudset
manustamist. Ravim seondub 79% ulatuses plasmavalkudega.

Biotransformatsioon/eritumine
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 14...24 tundi (keskmiselt 18 tundi). Korduval manustamisel
kumulatsiooni ei toimu. Põhiliselt eritub inaktiivsete metaboliitidena uriini (70% manustatud annusest)
ja väljaheitega (22%).

Amlodipiin

Imendumine, jaotumine
Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ning maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on


hinnanguliselt vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. Toit ei mõjuta ravimi
biosaadavust. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on
seotud plasmavalkudega.

Biotransformatsioon/eritumine
Terminaalne plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on 35...50 tundi ja on kooskõlas ühekordse
ööpäevase annuse manustamisega.
Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks. Ligikaudu 60%
manustatud amlodipiini annusest eritub uriiniga, sellest 10% muutumatul kujul.

Eakad patsiendid
Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on nii eakatel kui noorematel
patsientidel sarnane. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema, mistõttu võivad suureneda
AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaeg. Kuigi soovitatav annustamisskeem eakatel on sama, tuleb
ettevaatlik olla annuse suurendamisel.

Neerukahjustus
Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole indapamiidi farmakokineetika muutunud.

Maksakahjustus
Perindopriili farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on
vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei
ole vaja korrigeerida (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Nagu ka teiste kaltsiumi antagonistide puhul, pikeneb maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel
amlodipiini poolväärtusaeg.

Lapsed
74-l hüpertensiivsel lapsel vanuses 1...17 aastat (34 patsienti vanuses 6...12 eluaastat ja 28 patsienti
vanuses 13...17 eluaastat) viidi läbi populatsiooni farmakokineetiline uuring amlodipiini annustega
vahemikus 1,25 mg...20 mg üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12 eluaastat ja noorukitel
vanuses 13...17 eluaastat oli ravimi kliirens suukaudse manustamise järel vastavalt 22,5 l/h ja 27,4 l/h
poistel ning vastavalt 16,4 l/h ja 21,3 l/h tüdrukutel. Eri indiviidide vahel täheldati ravimi
ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmed alla 6-aastaste laste kohta on piiratud.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Perindopriil
Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rotid ja ahvid) olid märklaudorganiks neerud, kuid
neerukahjustus oli mööduv.
In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust
ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad
loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud
toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ning peri- ja postnataalse suremuse suurenemist.
Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Indapamiid
Suurimad indapamiidi suukaudsed annused, mida on erinevatele katseloomadele manustatud
(40...8000 korda suuremad kui terapeutilised annused inimestel), on põhjustanud ravimi diureetilise
toime tugevnemist. Indapamiidi ägeda toksilisuse uuringutes, mille käigus manustati ravimit
intravenoosselt või intraperitoneaalselt, olid peamised mürgistussümptomid näiteks bradüpnoe ja
perifeerne vasodilatatsioon, mis on põhjustatud indapamiidi farmakoloogilisest toimest.
Mutageenset- ega kartsinogeenset toimet ei ole uuringute käigus täheldatud.

Amlodipiin
Reproduktsiooniuuringud on näidanud, et kaltsiumi antagonistidel on embrüotoksiline ja/või


teratogeenne toime erinevatel liikidel, põhjustades peamiselt distaalseid skeleti väärarenguid.
Rottidel, keda raviti amlodipiiniga (isaseid 64 päeva ja emaseid 14 päeva enne paaritamist) annustes
kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne inimesele soovitatav annus 10 mg, arvestades
mg/m2 kohta), kahjulikku toimet viljakusele ei täheldatud. Teises rottidega tehtud uuringus, mille
käigus raviti isaseid rotte 30 päeva amlodipiinbesilaadiga annuses, mis on mg/kg alusel võrreldav
inimestel kasutatava annusega, vähenes plasma folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni
sisaldus, samuti sperma tihedus, valminud spermatiidide ning Sertoli rakkude arv.
Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja
2,5 mg/kg/päevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid.
Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele lubatavale kliinilisele annusele 10 mg;
rottidel kaks korda kõrgem*) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega.
Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi
tasemel.
* Lähtub patsiendi kehakaalust 50 kg.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Kaltsiumkloriidheksahüdraat
Modifitseeritud tärklis (tüüp 1500)
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Naatriumvesinikkarbonaat
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat (E572)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Blister (OPA/Al/PVC/Al): 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84 ja 90 tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Krka, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6


8501 Novo mesto
Sloveenia

8. Müügiloa number

Co-Dalnessa 2 mg/5 mg/0,625 mg: 833013
Co-Dalnessa 4 mg/5 mg/1,25 mg: 833113
Co-Dalnessa 4 mg/10 mg/1,25 mg: 832813
Co-Dalnessa 8 mg/5 mg/2,5 mg: 833313
Co-Dalnessa 8 mg/10 mg/2,5 mg: 833213

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.12.2013

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015