CO-CODAMOL

Mõõdukas valu.

Kodeiin on näidustatud ägeda mõõduka valu raviks üle 12-aastastele lastele ja täiskasvanutele vaid juhul,
kui valu ei ole võimalik leevendada teiste valuvaigistitega nagu paratsetamool või ibuprofeen.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: 1...2 tabletti, mida võib korrata iga 4...6 tunni järel,
maksimaalselt 8 tabletti 24 tunni jooksul.

Lapsed:
Kodeiini ei tohi kasutada alla 12-aastastel lastel, kuna kodeiini ja morfiini muutuva etteaimamatu metabolismi tõttu esineb risk opiaadimürgituse tekkeks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Eakad patsiendid: annuseid tuleb vähendada maksa- või neerufunktsiooni häirete korral.

Maksafunktsiooni häiretega patsiendid: tuleb kasutada ettevaatusega (vajadusel vähendada
annust). Raske maksafunktsiooni häire korral on ravim vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerufunktsiooni häiretega patsiendid: tuleb kasutada ettevaatusega. Mõõduka
neerufunktsioonihäirega patsientidel on soovitatav annust vähendada 75%-le normaalannusest
(glomerulaarfiltratsiooni 10…50 ml/min). Raske neerufunktsiooni häirega patsientide annus tuleb
viia miinimumini ning patsiente tuleb hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Tabletid tuleb neelata veega.

Ravi kestus peab piirnema 3 päevaga ja kui efektiivset valu leevendust ei saavutata, tuleb
patsientidel/hooldajatel soovitada pöörduda arsti poole.

Paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioon on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
- ülitundlikkus paratsetamooli, kodeiinfosfaadi, teiste opioidide või lõigus 6 loetletud mistahes
abiainete suhtes,
- mürgistusest põhjustatud kõhulahtisus, kuni mürgiste ainete elimineerumiseni organismist,
- pseudomembranoosse koliidiga seotud kõhulahtisus,
- hingamisdepressioon,
- hingamisteede obstruktiivseid haiguseid,
- raske maksafunktsiooni häire,
- lastel (alla 18 aasta), kellel on teostatud kurgumandlite või adenoidide eemaldamise operatsioon
uneapnoe tõttu, kuna nendel patsientidel on suurem risk tõsiste ja eluohtlike kõrvaltoimete
tekkeks (vt lõik 4.4),
- rinnaga toitvatel emadel, kuna kodeiin eritub rinnapiima ning võib seega sattuda lapse
organismi,
- valu leevendamiseks patsientidel, kes on teadaolevalt ülikiired metaboliseerijad, sest neil on
suurem oht kodeiini tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Soovituslikest suuremate annuste manustamisel esineb raske maksakahjustuse oht.

Manustades valuvaigisteid iga kahe päeva tagant või sagedamini, pikema perioodi jooksul
(>3 kuud), võib tekkida või süveneda peavalu.
Ravimi liigtarvitamisest tingitud peavalu (MOH - medication-overuse headache) ei tohiks ravida
ravimi annuste edasise suurendamisega. Sellistel puhkudel tuleb konsulteerida enne valuvaigistite
kasutamise lõpetamisest arstiga.

Pikaajalise suurtes annustes ebaõige valuvaigistite tarvitamise äkiline lõpetamine võib tekitada
peavalusid, väsimust, lihasvalusid, närvilisust ja autonoomseid sümptomeid. Need ärajätu nähud
mööduvad mõne päevaga. Seni tuleb valuvaigistite võtmist vältida ning arstiga läbi rääkimata ei
tohi valuvaigisteid uuesti tarvitama hakata.

Co-codamol tablette peab kasutama ettevaatusega järgmistel juhtudel:
- hingamispuudulikkus ja äge bronhiaalastma, kuna kodeiin võib hingamist pärssida;
- opioid-sõltuvus (sh alkoholism), suurenenud meeltesegasus, suitsiidimõtted või -katsed -soodustavad ravimsõltuvust;
- Addisoni tõbi;
- kõrgenenud intrakraniaalne rõhk või koljutrauma;
- kesknärvisüsteemi depressantidega koosmanustamine;
- hüpotüreoidism (depressiooni oht ja KNSi depressiooni süvenemine);
- eesnäärme hüpertroofia või uretraalne striktuur;
- adenokortikaalpuudulikkus;
- ägeda kõhu sündroom (põletikuline jämesoolehaigus);
- eakad ja nõrgad patsiendid;
- Gilbert’i sündroom (perekondlik hüperbilirubineemia);
- glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudus;
- krambid - võivad tekkida või tugevneda;
- sapipõie põletik või sapikivid - opioidid võivad põhjustada sapijuha kontraktsioone;
- mao-sooletrakti operatsioon - kasutada ettevaatusega, kui hiljuti on olnud mao-sooletrakti
operatsioon, sest opioidid võivad mõjutada soole peristaltikat;
- hüpotensioon ja šokk;
- Myasthenia gravis;
- feokromotsütoom - opioidid võivad stimuleerida katehhoolamiinide produktsiooni
endogeensete histamiinide vabastamise kaudu.

Co-codamol’i tuleb manustada äärmise ettevaatusega ning vähendatud annustes:
- raske neerufunktsiooniga patsientidele (vt lõik 4.2). Neerukahjustuse riski pikaajalisel
kasutamisel ei saa välistada.
- maksafunktsiooni häirega või alkoholismiga patsientidele (vt ka lõigud 4.2 ja 4.5).

Süsivesikute ja väävlit sisaldavaid aminohappeid sisaldavate toiduainete vähendamisel on
toksiliste maksatoimete ohutusaste vähenenud võrreldes normaalse toitumisega.
Jätkuv maksimaalsete annuste kasutamine, eriti puuduliku toitumusega (mis on tingitud alkoholi
liigtarvitamisest, anoreksiast või alatoitumisest) patsientidel kujutab endast tõsist
maksakahjustuse riski.

Hoiatused patsiendile:
Mitte kasutada koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega, et vältida üleannustamist.

Kroonilisel manustamisel on oht tolerantsile ning füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse
tekkimisele.

Üleannustamise korral, isegi kui te tunnete ennast hästi, konsulteerige kohe oma arstiga,
vältimaks võimalikku maksakahjustust. Antidoot tuleb manustada võimalikult kiiresti (vt lõik
4.9).

CYP2D6 metabolism
Kodeiin metaboliseeritakse maksaensüüm CYP2D6 abil aktiivseks metaboliidiks, morfiiniks. Kui
patsiendil on selle ensüümi defitsiit või täielik puudumine, ei saavutata piisavat valuvaigistavat
toimet. Valgenahalisest elanikkonnast võib see puudujääk esineda hinnanguliselt kuni 7 %. Ja
kuigi patsient on ülemäärane või ülikiire metaboliseerija, esineb risk opioidimürgituse
kõrvaltoimete tekkeks ja seda isegi terapeutilistel annustel. Sellistel patsientidel muudetakse
kodeiin kiiresti morfiiniks, mille tulemuseks on eeldatavast kõrgem morfiinitase vereseerumis.
Opioidimürgituse üldised sümptomid on: segasus, unisus, pindmine hingamine, väikesed pupillid,
iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja söögiisu kadumine. Rasketel juhtudel võivad kaasneda
tsirkulatoorse- ja hingamisdepressiooni sümptomid, mis võivad olla eluohtlikud ja väga harvadel
juhtudel surmaga lõppevad.

Ülikiirete metaboliseerijate osakaalu hinnang erinevates populatsioonides on kokku võetud
allpool:
Populatsioon
Osakaal %
Aafriklased/Etiooplased
29%
Afro-ameeriklased
3,4...6.5%
Asiaadid
1,2...2%
Valgenahalised
3,6...6,5%
Kreeklased
6,0%
Ungarlased
1,9%
Põhja-Eurooplased
1...2%

Operatsioonijärgne kasutamine lastel
Avaldatud kirjanduses on olnud teateid, et lastel uneapnoest tingitud kurgumandli- ja/või adenoidi
operatsiooni järgselt manustatav kodeiin põhjustab harvaesinevaid kuid eluohtlikke
kõrvaltoimeid, sh surma (vt ka lõiku 4.3). Kõik lapsed said kodeiini annustes, mis jäid sobivasse
annustamisvahemikku, kuigi oli tõendeid, et need lapsed olid kodeiini morfiiniks töötlemisel kas
ülikiired või ülemäärased metaboliseerijad.

Hingamisfunktsiooni häirega lapsed
Kodeiini ei soovitata kasutada lastel, kellel võib hingamisfunktsioon olla pärsitud, sh
neuromuskulaarsed häired, tõsised südame- või hingamisseisundid, ülemiste hingamisteede või
kopsu infektsioonid, hulgitrauma või ulatuslikud kirurgilised protseduurid. Need faktorid võivad
morfiinimürgituse sümptomeid halvendada.

Kolestüramiin
Võimalik mehhanism: kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumist.
Toime: paratsetamooli toime on vähenenud.
Paratsetamooli tuleb võtta 1 või mitu tundi enne ja mitmeid tunde pärast kolestüramiini
manustamist.

Metoklopramiid ja domperidoon
Metoklopramiid ja domperidoon võivad kiirendada paratsetamooli imendumismäära.

Varfariini (ja teised kumariin-antikoagulandid)
Võimalik mehhanism: antikoaguleeriv toime võib tugevneda paratsetamooli regulaarsel
koosmanustamisel
Toime: suurenenud risk verejooksudele. Paratsetamooli harv kasutamine ei mõjuta
verehüübimist.

Barbituraadid, bensodiasepiinid, hüpnootikumid, anesteetikumid ja tsentraalselt toimivad
lihasrelaksandid
Võimalik mehhanism: aditiivne KNS inhibeeriv ja respiratoorne depressioon kodeiiniga
koosmanustamisel.
Toime: KNS inhibeerimine ja hingamisdepressioon.

H - antagonistid
2
KNS toimete (segasus) esinemise riski suurenemine.

Antiepileptikumid
Ensüüme indutseerivad ravimid (nagu fenütoiin, karbamasepiin) vähendavad läbi
glükuronisatsiooni paratsetamooli biosaadavust. Ensüüm-indutseerijatega (nagu probenetsiid)
ravi saavatel patsientidel suureneb pärast paratsetamooli üleannustamist maksatoksilisuse oht.

Alkohol
Võimalik mehhanism:
a) Maksaensüümide induktsiooni tulemusena suurenenud maksatoksiliste paratsetamooli
metaboliitide teke.
b) Aditiivne või sünergistlik KNS inhibeerimine (kodeiin).
Toime:
a) Hepatotoksilisuse suurenenud risk (vt lõik 4.4).
b) Sedatsiooni risk (kodeiin).

Kodeiin konverteeritakse maksas, sh läbi CYP2D6-sõltuva O-demetüleerimise morfiiniks.
Teadaolevalt inhibeerivad mõningad raviained CYP2D6. Seega võib nende ravimite samaaegne
kasutamine valuvaigistavat toimet vähendada.

Rifampitsiin
Rifampitsiin indutseerib CYP3A- ensüümi maksas ja seeläbi suurendab kodeiini metabolismi,
vähendades või nullides kodeiini toime. Kombinatsiooni saab kasutada annuse kohaldamisel.

Klooramfenikool
Co-codamol suurendab klooramfenikooli plasmakontsentratsiooni.

Kodeiinfosfaadil on teiste ravimitega järgmised koostoimed:
- Antibakteriaalsed ravimid, nt tsiprofloksatsiin - eelnev opioidide manustamine võib
vähendada tsiprofloksatsiini konsentratsiooni plasmas.
- MAO inhibiitorid - kasutada vaid siis, kui see on vältimatult vajalik.
- Tsüklisiin.
- Meksiletiin - pikenenud imendumisaeg.
- Tsisapriid - mao-sooletrakti vastupidine reaktsioon.
- Dopamiinergilised preparaadid (nr selegiliin) - võimalik hüperpüreksia ja KNSi mürgitus. Oht
on suurem petidiini puhul, teiste opioidide puhul pole oht nii kindel.
- Antikolinergilised ravimid (nt atropiin) - ägeda kõhukinnisuse oht, mis võib viia paralüüsini
ja/või kusepeetuseni.
- Kõhulahtisuse vastased ravimid (nt loperamiid, kaoliin) - ägeda kõhukinnisuse oht.
- Antihüpertensiivsed ravimid (nt guanetidiin, diureetikumid) - suurenenud hüpotensiivne
toime.
- Opiodide antagonistid (nt buprenorfiin, naltreksoon, naloksoon).
- Neuromuskulaarset ülekannet pärssivad ravimid - hingamisteede depressioon.

Rasedus
Raseduse ajal kasutamisega tuleb olla ettevaatlik.
Paratsetamooli normaalannuse manustamisel ei ole epidemioloogilistes uuringutes raseduse ajal
kahjulikke toimeid täheldatud. Andmed kodeiinfosfaadi kohta on puudulikud.
Loomuuringud on näidanud, et opioidid (sh kodeiin) pikendavad hiirtel luustumisprotsessi ja
rottidel suureneb opioidide biosaadavus tiinuse ajal. Regulaarne kasutamine raseduse ajal võib
põhjustada lootel füüsilist sõltuvust ja pärast sündi ärajätunähtusid. Sünnituse ajal opiaatide
manustamisel lähevad opiaadid loote vereringesse ja võivad põhjustada vastsündinul
hingamisdepressiooni. Opioidid läbivad platsentaarbarjääri. Kodeiini metaboliidid läbivad
platsentaarbarjääri.
Raseduse esimesel trimestril ei tohi Co-codamol’i kasutada.
Sünnituse ajal tuleb Co-codamol’i manustamist vältida.

Imetamine

Kodeiini ei tohi kasutada imetamise ajal (vt lõik 4.3).
Kodeiin ja selle aktiivne metaboliit võivad tavalistes raviannustes esineda rinnapiimas väga
väikeses koguses ja ei ole tõenäoline, et need tekitaksid imetatavale imikule kõrvaltoimeid. Kui
patsient on siiski CYP2D6 ülikiire metaboliseerija, võib rinnapiimas esineda aktiivse metaboliidi
morfiini kõrget taset ja väga harvadel juhtudel võivad imikul tagajärjeks olla surmaga lõppeda
võivad opioidimürgituse sümptomid.

Opioidanalgeetikumid vähendavad reaktsioonikiirust ja võivad põhjustada nägemise halvenemist
ja pearinglust, ning seetõttu mõjutada masinate käsitsemist ja auto juhtimist. Patsiendid peaksid
olema kindlad, et kodeiin ei põhjusta neil kõrvaltoimeid, kui nad juhivad autot või töötavad
liikuvate mehhanismidega.

Tavalisim kõrvatoime Co-codamol'i kasutamisel on väsimus, iiveldus ja kõhukinnisus, mida on
teatatud 1…10% kasutajatest.
Ligikaudu 15% ravimpreparaadi kasutajatest kogevad kõrvaltoimeid mis on peamisel tingitud
kodeiini farmakoloogilistest toimetest.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Trombotsütopeenia, hemolüütiline aneemia,

agranulotsütoos, leukopeenia, vereliistakute häired,

tüvirakkude häired, neutropeenia.


Väga harv (<1/10 000)
Pantsütopeenia.

Ainevahetus ja toitumishäired

Väga harv (<1/10 000)
Hüpoglükeemia
Närvisüsteemi häired

Sage (≥1/100 kuni < 1/10)
Uimasus, peavalu.


Aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100)
Pearinglus.


Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Treemor.


Esinemissagedus teadmata (ei saa
Sünkoop (suurte annuste puhul).
hinnata olemasolevate andmete
alusel)

Silma häired

Aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100)
Nägemishäired (suurte annuste puhul).

Kõrva ja läbürindi kahjustused

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Tinnitus.

Rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100)
Hingamisdepressioon (suurenenud intrakraniaalse rõhuga

või peatraumaga patsientidel).


Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Õhupuudus.


Väga harv (<1/10 000)
Bronhospasm.


Seedetrakti häired

Sage (≥1/100 kuni < 1/10)
Iiveldus, kõhukinnisus, oksendamine.


Aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100)
Suukuivus.


Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Gastralgia, veritsus.


Neeru-ja kuseteede häired

Väga harv (<1/10 000)
Neerukahjustus (võib ilmneda pikaajalisel kasutamisel, vt

ka lõik 4.4), steriilne püuuria (hägune uriin), neerude
kõrvaltoimed.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Eksanteem, urtikaaria, pruuritus, erüteem.


Veresoonte häired

Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Higistamine.

Üldised ja süstekoha reaktsioonid

Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Nõrkus.


Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Püreksia, sedatsioon.


Immuunsüsteemi häired

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Allergilised reaktsioonid.


Väga harv (<1/10 000)
Anafülaksia, angioödeem.
Ülitundlikkusreaktsioon (vajab ravi lõpetamist)
Hepatobiliaarsüsteemi häired

Aeg-ajalt (≥1/1,000 kuni <1/100)
Sapijuhade düskineesia, eriti sellele vastuvõtlike

patsientide puhul


Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Maksatoksilisus, maksakahjustus, mis võib viia

maksapuudulikkuseni, transaminaaside taseme tõus

maksas, maksapuudulikkus, maksanekroos, kollatõbi.


Väga harv (<1/10 000)
Äge pankreatiit.

Psühhilised häired

Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Unehäired, depression, segasus, hallutsinatsioonid.


Esinemis-sagedus teadmata (ei saa
Eufooria (suurtes annustes).
hinnata olemasolevate andmete
alusel)

Vigastus, mürgistus ja

protseduuride komplikatsioonid



Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Üleannustamine ja mürgistus.



Mõnel juhul on teatatud nekrolüüsist, Stevensi-Johnsoni sündroomist, multiformsest erüteemist,
kõritursest, anafülaktilisest šokist, aneemiast, maksa muutustest ja hepatiidist, neeru muutustest
(raske neerupuudulikkus, soolenefriit, hematuuria, anurees), seedetrakti kõrvaltoimetest ja
vertiigost.

Ravi lõpetamisel tekkida võivad nähud - äkiline ravi ärajätmine võib esile kutsuda
ärajätunähtusid, mille sümptomiteks on treemor, unetus, iiveldus, oksendamine, higistamine ja
südame löögisageduse suurenemine, hingamissageduse suurenemine ja vererõhu tõus.

MÄRKUS - tolerantsus ravimi suhtes väheneb kiiresti pärast ravi lõpetamist, mistõttu enne ravi
lõpetamist manustatav suur annus võib pärast avaldada toksilist toimet.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist.
See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada
kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Paratsetamool
Sümptomid: esimese 24 tunni jooksul esinevad kahvatus, iiveldus, oksendamine, anoreksia ja
kõhuvalu. Maksakahjustus võib avalduda 12...48 tundi pärast paratsetamooli manustamist.
Tekkida võivad glükoosi ainevahetushäired ja metaboolne atsidoos.
Ägeda mürgituse korral võib maksakahjustus areneda entsefalopaatiaks, edasi võivad tekkida
kooma ja surm.
Tugev neerukahjustus koos tubulaarse nekroosiga võivad tekkida isegi ägeda maksakahjustuse
puudumisel. Esinenud on südame rütmihäireid.
Maksakahjustus on tavalisem täiskasvanutel, kes on korraga võtnud 10 g või rohkem
paratsetamooli. Arvatakse, et suur kogus toksilist metaboliiti (tavaliste annuste korral
lammutatakse glutatiooni poolt) seondub pöördumatult maksarakkudega.

Ravi: vajalik on kohene ravi. Hoolimata sümptomite vähesusest, tuleb patsient viivitamatult
haiglasse toimetada. Patsiendile, kes on manustanud 7,5 g või rohkem paratsetamooli eelneva 4
tunni jooksul, tuleb teha maoloputus. Vajaduse korral tuleb anda metioniini või intravenoosselt
N-atsetüültsüsteiini, millest võib abi olla vähemalt 48 tunni jooksul pärast toksilise annuse
manustamist. Elustamisvahendid peavad olema käepärast. Rakendada tuleb sümptomaatilist ravi.

Opioidid:
Sümptomid: Kodeiini peamised mürgistuse tunnused on iiveldus ja oksendamine, kitsad pupillid,
teadvuse hägustumine, vereringe ja hingamise pärsitus, tsüanoos, kahvatu ja niiske nahk, segasus,
krambid, tugev uimasus, väsimus, madal vererõhk, madal südame löögisagedus ja kooma. Lastel
võivad tekkida krambid.

Ravi: Ravi on sümptomaatiline, vastavalt vajadusele kombineeritud krambivastase ning hingamist
soodustava raviga.
Soovitatav ravi on maoloputus. Kesknärvisüsteemi raske pärsituse korral on vajalik abistav
hingamine, hapniku täiendav lisamine ja naloksooni parenteraalne manustamine.
Vajadusel anda opioidide antagonisti naloksooni (0,4...2,0 mg süstida naha alla), mida võib
korrata 2...3-minutiliste intervallidega maksimaalse annuseni 10 mg. Naloksooni võib manustada
ka intramuskulaarselt või intravenoosselt. Patsiendi seisundit tuleb jälgida, sest opioidi
analgeetiline toime võib kesta kauem antagonisti toimest.

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, ATC-kood: N02BE92

Paratsetamool
Paratsetamoolil on perifeerne valuvaigistav ja palavikku alandav toime läbi temperatuuri
reguleerimiskeskuse hüpotaalamuses. Ei mõjuta homoöstaasi ega ärrita seedetrakti limaskesti.
Põletikuvastane toime on nõrk.
Paratsetamool seob glutatiooniga, mis kaitseb paratsetamooli reaktiivse metaboliidi kahjulike
toimete eest. Glutatiooni madal tase riskiorganis võib soodustada organkahjustust.
Paratsetamooli toimemehhanismiks arvatakse olevat prostaglandiinide sünteesi pärssimine.

Kodeiinfosfaat
Kodeiin on tsentraalse toimega nõrk valuvaigisti. Kodeiin avaldab toimet µ-opioidretseptorite
kaudu, kuigi tal on nendele retspetoritele madal afiinsus ning kodeiini valuvaigistav toime tekib
muutumise tõttu morfiiniks. Kombineerituna teiste valuvaigistite, nt paratsetamooliga, on kodeiin
osutunud efektiivseks ägeda notsitseptiivse valu korral.
Kodeiin on märksa nõrgema toimega kui morfiin ja ta ei toimi tugeva valu puhul isegi suurimas
talutavas annuses. Ta ei põhjusta märgatavalt hingamise depressiooni, kuid tal on köha vaigistav
ja kõhukinnisust tekitav toime. Kodeiin ei tekita erinevalt morfiinist tugevat sõltuvust ja kodeiini
suured annused põhjustavad rohkem erutust kui hingamisdepressiooni. Kodeiin seondub nõrgalt
ka κ-opioidretseptoritega, mis soodustab spinaalanalgeesiat, sedatsiooni ja mioosi.

Kodeiinfosfaat imendub kergesti seedetraktist, suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne
plasmakontsentratsioon umbes 1 tunni pärast. Kodeiin metaboliseerub maksas. Kodeiin ja tema
metaboliidid erituvad täielikult uriiniga, peamiselt glükuroonhappega konjugeeritult.
Paratsetamool imendub kergesti seedetraktist, maksimaalne konsentratsioon plasmas saabub
30 min kuni 2 tundi pärast imendumist. Paratsetamool metaboliseerub maksas ja eritub uriiniga,
peamiselt konjugeeritult glükuroniidide ja sulfaatidena. Eritumise poolväärtusaeg on 1...4 tundi.
Seonduvus plasmavalkudega on tavalistes terapeutilistes kontsentratsioonides ebaoluline, kuid
suureneb kontsentratsiooni suurenedes.
Hüdroksüleeritud metaboliit, mis tekib tavaliselt väikeses koguses mitmesuguste oksüdaaside
tegevuse tulemusel maksas ja mis tavaliselt mürgitustatakse maksa glutatiooni konjugeerimisel,
võib paratsetamooli üleannustamise korral kumuleeruda ja põhjustada maksakahjustust.


Paratsetamool
Kodeiin
Imendumine
Kiire ja virtuaalselt täielik.

- maksimaalne
½…1 tunni jooksul
ligikaudu 2 tunni jooksul
plasmakontsentratsioon
Jaotumine


- seondumine valguga
Raviannuses 0-25%
ligikaudu 30%



- jaotusruumala
ligikaudu 1 l/kg
-


- Plasma
0.033-0.133 mmol/l
ligikaudu 0.25 µmol/l pärast
kontsentratsioon
30 mg üksikannust
Biotransformatsioon
üle 80% konjugeeritakse
Metaboliseeritakse maksas.

glükuroniidi ja sulfaatidega. Väike
Ligikaudu 10% annusest
kogus deatsetüleeritakse või
konverteeritakse morfiiniks,
hüdroksüleeritakse CYP450ga.
mis eeldatavasti avaldab ka
Ligikaudu 3% jääb muutumatuks.
toimet.
Eliminatsioon


- poolväärtusaeg
2…3 tundi
3½ tundi
- kliirens
Ligikaudu 5 ml/min/kg
- - eliminatsioon
Metaboliseerimata paratsetamool
Eritub peamiselt inaktiivsete

ja metaboliidid erituvad neerude
metaboliitidena neerude

kaudu.
kaudu. Kaks kolmandikku


eritatakse 6 tunni jooksul.


4…6 tundi.

4…6 tundi
Nii paratsetamoolil kui
- toime kestvus
Nii paratsetamoolil kui kodeiinil
kodeiinil on log-lineaarne
- kineetika
on log-lineaarne kineetika
kineetika
eliminatsioonifaasis.
eliminatsioonifaasis.

Patsiendipõhised faktorid, mis võivad mõjutada kineetikat
Ligikaudu 10% populatsioonist ei ole võimelised kodeiini morfiiniks konverteerima, mistõttu
need patsiendid ei saa tabletis sisalduvast kodeiinist oodatavat efekti.

Eakat patsiendid võivad kodeiini metaboliseerida märksa aeglasemalt kui noored. Vajalikuks võib
osutuda annuse kohaldamine.

Paratsetamool
Nii konverteerimata paratsetamool kui ka selle metaboliidid võivad mõjutada DNAd. Rakukatsed,
loomkatsed kui ka isoleeritud inimese lümfotsüütidel läbi viidud katsed on näidanud, et
paratsetamool võib suurendada kromosomaalsete kahjustuste esinemise sagedust. Tervete
vabatahtlike lümfotsüütidel nähtuvad pärast raviannuse manustamist vastuolulised tulemused.
Uuringudisaini tõttu ei saa hetkel kindlaid järeldusi teha. Epidemioloogiliste uuringute käigus on
uuritud võimalikku seost paratsetamooli ja vähi arengu vahel. Käesoleval hetkel ei ole andmeid,
et paratsetamool oleks inimesele kartsinogeenne.
Üleannustes kutsub paratsetamool esile neeru- ja maksakahjustuse.

Kodeiin
Loomadel ei ole pikaajalisi kartsinogeensete toimete uuringuid viljakusele läbi viidud. Kodeiinil
ei ole leitud mutageenseid toimeid (Ames test, Basc test või mikrotuuma test hiirte luuüdist).

Kolloidne ränidioksiid
Maisitärklis
Steariinhape

Ei kohaldata.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C, originaalpakendis, niiskuse ja valguse eest kaitstult.

20 tabletti blisterpakendis.

ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.