AZITROX 500 MG

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja
noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:
- ülemiste hingamisteede infektsioonid: sinusiit, tonsillofarüngiit (vt lõik 4.4),
- äge keskkõrvapõletik,
- alumiste hingamisteede infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine ning kerge kuni
mõõduka raskusega keskkonnatekkene kopsupõletik,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid (erüsiipel, impetiigo, sekundaarne püodermia),
- Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletik (vt
lõik 4.4).
- mükoplasmoos.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Chlamydia, Corynebacterium diphtheriae, Corynebacterium
minutissimum, Moraxella catarrhalis, Mycoplasma, Staphylococcus aureus (esineb resistentseid
tüvesid), Streptococcus pneumoniae (v.a penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae),
Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasma urealyticum.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga üle 50 kg
Hingamiselundite, naha ja pehmete kudede infektsioonide korral on annuseks 1500 mg, mis
manustatakse kolme järjestikuse päeva jooksul - 500 mg ööpäevas. 500 mg tablett ei sobi
alternatiivina kasutatavaks raviskeemiks, kus sama annus (1500 mg) manustatakse viie päeva jooksul -esimesel ravipäeval manustatakse 500 mg ning teisest kuni viienda ravipäevani 250 mg ööpäevas.
Sugulisel teel ülekantavad haigused (klamüdioos, mükoplasmoos): 1 g üksikannusena (kaks 500 mg
tabletti).

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg. 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla
50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele (vt lõik 4.3).

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid:
Eakatel kasutatakse sama annust, mis täiskasvanud patsientidel. Kuna eakatel võivad olla kaasuvalt
proarütmilised seisundid, on soovitatav eriline ettevaatus südame arütmia ja torsades de pointes'i
tekkeriski tõttu (vt lõik 4.4).

Neerupuudulikkusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) ei
ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Manustamisviis
Azitrox'i tabletid neelatakse alla tervelt. Tablette võib võtta sõltumata söögiajast.

AZITROX on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus asitromütsiini või mõne teise
makroliidantibiootikumi suhtes; maksapuudulikkus.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg. 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla
50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele.

Allergilised reaktsioonid
Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidantibiootikumide korral, on harva teatatud tõsistest allergilistest
reaktsioonidest, sh angioödeemist ja (harva surmaga lõppenud) anafülaksiast. Mõned neist
reaktsioonidest asitromütsiinile põhjustasid korduvaid sümptomeid, mis nõudsid pikemat
jälgimisperioodi ja ravi.

Maksafunktsiooni häired
Kuna asitromütsiini peamine eliminatsioonitee on maks, tuleb olulise maksahaigusega patsientidel
asitromütsiini kasutada ettevaatusega. Asitromütsiini korral on teatatud potentsiaalselt eluohtlikku
maksapuudulikkust põhjustava fulminantse hepatiidi juhtudest (vt lõik 4.8).
Mõnedel patsientidel võis eelnevalt esineda maksahaigus või nad kasutasid teisi hepatotoksilisi
ravimeid.
Kui tekivad maksafunktsiooni kahjustuse nähud ja sümptomid nagu kiiresti arenev ikterusega
seostatud asteenia, tume uriin, kalduvus verejooksudele või hepaatiline entsefalopaatia, tuleb otsekohe
teostada maksafunktsiooni analüüsid/uuringud. Maksafunktsiooni häirete tekkimisel tuleb
asitromütsiini manustamine lõpetada.

Tungalteraalkaloidid
Patsientidel, kes saavad tungalteraalkaloidi (ergotamiini) derivaate, on mõnede
makroliidantibiootikumide samaaegsel manustamisel kujunenud ergotism. Puuduvad andmed
ergotamiini ja asitromütsiini koostoimete võimaluse kohta. Siiski ei tohi asitromütsiini manustada
koos ergotamiini derivaatidega, kuna esineb teoreetiline võimalus ergotismi tekkeks.

Streptokokkinfektsioonid
Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud farüngiidi/tonsilliidi ja samuti ägeda reumaatilise palaviku
ennetamisel on esmavaliku ravimiks tavaliselt penitsilliin. Asitromütsiin on üldiselt efektiivne
streptokokkide vastu suus ja neelus, kuid puuduvad andmed, mis tõestaksid asitromütsiini efektiivsust
ägeda reumaatilise palaviku ennetamisel.

Superinfektsioonid
Nagu kõigi antibiootiliste ravimitega, on soovitatav jälgimine mittetundlike organismide, sh seente
poolt põhjustatud superinfektsiooni nähtude suhtes.

Peaaegu kõigi antibiootiliste ainete, sh asitromütsiini kasutamisel on teatatud Clostridium difficile
poolt põhjustatud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhea - CDAD), mille raskusaste
võib ulatuda kergest kõhulahtisusest fataalse koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega muudab
käärsoole normaalset mikrofloorat, mis põhjustab C. difficile ülekasvu.

C. difficile toodab toksiine A ja B, mis aitavad kaasa CDAD arenemisele. Hüpertoksiin C-d tootvad C.
difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, kuna need infektsioonid võivad olla
antibiootilise ravi suhtes resistentsed ja nõuda kolektoomiat. Kõigil patsientidel, kellel esineb pärast
antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus, tuleb arvestada CDAD võimalusega. Vajalik on hoolikas
meditsiiniline anamnees, kuna CDAD tekkest on teatatud rohkem kui kaks kuud pärast
antibakteriaalsete ainete manustamist.

Neerufunktsiooni kahjustus
Azitrox’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <40 ml/min (vt
lõik 4.2). Raske neerukahjustusega patsientidel (GFR <10 ml/min) on täheldatud asitromütsiini
süsteemse ekspositsiooni 33%-list suurenemist.

Südame repolarisatsioon ja QT-intervalli pikenemine
Südame repolarisatsioon ja QT-intervalli pikenemine on esinenud ravi korral teiste makroliididega, sh
asitromütsiiniga, mis annavad märku riskist südame rütmihäire ja torsades de pointes’i tekkeks (vt lõik
4.8). Kuna järgmised situatsioonid võivad viia ventrikulaarsete arütmiate tekkeni (sh torsade de
pointes), mille tagajärjel võib tekkida südameseiskus, tuleb kaasuvate proarütmiliste seisunditega
patsientidel (eriti naistel ja vanematel inimestel) kasutada asitromütsiini ettevaatusega:
- kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine
- samaaegne ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt IA klassi
antiarütmikumid (kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi antiarütmikumid (dofetiliid, amiodaroon ja
sotalool), tsisapriid ja terfenadiin, antipsühhootilised ained, nt pimosiid; antidepressandid, nt
tsitalopraam; ja fluorokinoloonid, nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin;
- elektrolüütide tasakaalu häire, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia korral
- kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäire või raske südamepuudulikkus

Myasthenia gravis
Asitromütsiinravi saavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite süvenemisest ja
müasteenilise sündroomi tekkest (vt lõik 4.8).

Ohutust ja efektiivsust Mycobacterium Avium Complex’i profülaktikas ja ravis lastel ei ole tõestatud.

Asitromütsiini manustamisel patsientidele, kes saavad teisi ravimeid, mis võivad pikendada
QTintervalli, tuleb rakendada ettevaatust (vt lõik 4.4).

Antatsiidid:
Farmakokineetilises uuringus, kus uuriti antatsiidide ja asitromütsiini samaaegse manustamise mõju, ei
täheldatud toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes
ligikaudu 25% võrra. Antatsiide ja asitromütsiini saavad patsiendid ei tohi neid ravimeid korraga
võtta. Asitromütsiini tuleks võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi kasutamist.

Tsetirisiin:
Asitromütsiini ja 20 mg tsetirisiini samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele tasakaaluseisundis
5-päevase skeemi järgi ei põhjustanud farmakokineetilisi koostoimeid ega QT-intervalli olulisi
muutusi.

Didanosiin (Dideoksüinosiin):
Asitromütsiini manustamine annuses 1200 mg ööpäevas samaaegselt 400 mg didanosiiniga kuuele
HIV positiivsele isikule, ei paistnud mõjutavat didanosiini tasakaalukontsentratsiooni
farmakokineetikat võrreldes platseeboga.

Digoksiin (P-gp substraat):
Makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini manustamise tagajärjel koos P-glükoproteiini
substraatidega, nt digoksiiniga, on teatatud P-glükoproteiini substraadi seerumitaseme tõusust.
Seetõttu tuleb asitromütsiini ja P-glükoproteiini substraatide, nt digoksiini koosmanustamisel
arvestada substraadi kontsentratsiooni tõusu võimalusega seerumis.

Zidovudiin: Asitromütsiini ühekordsed (1000 mg) ja korduvad (1200 mg või 600 mg) annused
mõjutasid vähesel määral zidovudiini ja tema glükuroniidmetaboliidi farmakokineetikat plasmas ja
eritumist neerude kaudu. Siiski suurendas asitromütsiini manustamine fosforüleeritud zidovudiini,
kliiniliselt aktiivse metaboliidi, kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle
nähtuse kliiniline tähtsus on ebaselge, kuid see võib tuua patsientidele kasu.

Asitromütsiinil ei ole olulist koostoimet maksa tsütokroom P450 süsteemiga. Sellel ei ole tõenäoliselt
neid farmakokineetilisi ravimi koostoimeid, milliseid on täheldatud erütromütsiini ja makroliididega. Asitromütsiini korral ei esine maksa tsütokroom P450 indutseerimist või
inaktiveerimist tsütokroom-metaboliitide kompleksi kaudu.

Ergotamiin: Teoreetilise võimaluse tõttu ergotismi tekkeks ei ole soovitatav kasutada samaaegselt
asitromütsiini ja ergotamiini derivaate (vt lõik 4.4).

On läbi viidud farmakokineetilised uuringud asitromütsiini ja järgmiste teadaolevalt olulisel määral
tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi läbivate ravimitega.

Atorvastatiin: Atorvastatiini (10 mg ööpäevas) ja asitromütsiini (500 mg ööpäevas) samaaegne
manustamine ei muutnud atorvastatiini kontsentratsiooni plasmas (HMG CoA-reduktaasi
inhibeerimise analüüsi alusel). Siiski on turuletuleku järgselt teatatud rabdomüolüüsi juhtudest
asitromütsiini koos statiinidega saavatel patsientidel.

Karbamasepiin: Tervetel vabatahtlikel läbi viidud farmakokineetilise koostoime uuringus ei omanud
asitromütsiin olulist toimet karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi tasemele plasmas.

Tsimetidiin: Farmakokineetilises uuringus, kus uuriti 2 tundi enne asitromütsiini manustatud
tsimetidiini ühekordse annuse toimet asitromütsiini farmakokineetikale, ei täheldatud muutusi
asitromütsiini farmakokineetikas.

Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid: Farmakokineetilises koostoimete uuringus tervetel
vabatahtlikel ei muutnud asitromütsiin varfariini ühekordse 15 mg annuse antikoaguleerivat toimet.
Turustamisjärgsel perioodil on saadud teateid antikoaguleeriva toime tugevnemisest pärast
asitromütsiini samaaegset manustamist koos kumariini tüüpi suukaudsete antikoagulantidega. Kuigi
põhjuslikku seost ei ole tõestatud, tuleks kaaluda protrombiini aja jälgimise sagedust, kui
asitromütsiini kasutatakse patsientidel, kes saavad kumariini tüüpi suukaudseid antikoagulante.

Tsüklosporiin: Farmakokineetilises uuringus tervetel vabatahtlikel manustati suukaudselt
asitromütsiini 500 mg/ööpäevas 3 päeva jooksul ja seejärel ühekordse suukaudse annusena
tsüklosporiini 10 mg/kg, mille tulemusena leiti, et tsüklosporiini C
ja AUC0-5 suurenesid oluliselt.
max
Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust, enne kui kaaluda nende ravimite samaaegset manustamist. Kui
nende ravimite samaaegne manustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini taset ja vastavalt
annust kohandada.

Efavirens: 600 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine efavirensiga (400 mg
ööpäevas 7 päeva jooksul) ei põhjustanud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Flukonasool: 1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei muutnud 800 mg
flukonasooli ühekordse annuse farmakokineetikat. Samaaegsel manustamisel flukonasooliga ei
muutunud asitromütsiini üldekspositsioon ega poolväärtusaeg, siiski täheldati kliiniliselt ebaolulist
asitromütsiini C
vähenemist (18%).
max

Indinaviir: 1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud
statistiliselt olulisel määral indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 päeva
jooksul) farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon: Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei olnud
asitromütsiinil olulist toimet metüülprednisolooni farmakokineetikale.

Midasolaam: Tervetel vabatahtlikel ei põhjustanud asitromütsiini samaaegne manustamine 500 mg
ööpäevas 3 päeva jooksul kliiniliselt olulisi muutusi 15 mg midasolaami ühekordse annuse
farmakokineetikas ja farmakodünaamikas.

Nelfinaviir: 1200 mg asitromütsiini samaaegsel manustamisel nelfinaviiriga tasakaaluseisundis (750
mg kolm korda ööpäevas) suurenes asitromütsiini kontsentratsioon. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei
täheldatud ja annuse kohandamine ei ole vajalik.

Rifabutiin: Asitromütsiini ja rifabutiini samaaegne manustamine ei muutnud kummagi ravimi
kontsentratsiooni seerumis.

Isikutel, kes said samaaegselt asitromütsiini ja rifabutiini, täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat
seostatakse rifabutiini kasutamisega, ei ole põhjuslikku seost asitromütsiini kombinatsiooniga
tõestatud (vt lõik 4.8).

Sildenafiil: Tavalistel tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud tõendeid asitromütsiini (500 mg
ööpäevas 3 päeva jooksul) toimest sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le või
C
-le.
max

Terfenadiin: Farmakokineetilistes uuringutes ei ole leitud tõendeid asitromütsiini ja terfenadiini
koostoimetest. Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saa täielikult välistada;
siiski puudus spetsiifiline tõestus sellise koostoime tekkest.

Teofülliin: Puuduvad tõendid kliiniliselt olulistest farmakokineetilistest koostoimetest asitromütsiini ja
teofülliini samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele.

Triasolaam: 14 tervel vabatahtlikul ei mõjutanud asitromütsiini (500 mg 1. päeval ja 250 mg 2.
päeval) ja triasolaami (0,125 mg 2. päeval) samaaegne manustamine oluliselt triasolaami
farmakokineetilisi omadusi võrreldes triasolaami ja platseeboga.

Trimetoprim/sulfametoksasool: Trimetoprim/sulfametoksasooli topeltannuse (160 mg/800 mg)
manustamisel 7 ööpäeva jooksul koos 1200 mg asitromütsiiniga 7. päeval, ei avaldunud olulist toimet
trimetoprimi ega sulfametoksasooli maksimaalsele kontsentratsioonile, üldekspositsioonile ega
uriiniga eritumisele. Asitromütsiini kontsentratsioon seerumis oli sarnane teistes uuringutes
täheldatuga.

Rasedus:
Puuduvad piisavad andmed asitromütsiini kasutamise kohta raseduse ajal. Loomadega läbi viidud
reproduktsioonitoksilisuse uuringus näidati, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri, kuid
teratogeenset toimet ei täheldatud. Asitromütsiini kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole kinnitatud.
Seetõttu tohib asitromütsiini raseduse ajal kasutada ainult siis, kui ravist oodatav kasu ületab kaasuvad
riskid.

Imetamine:
On teatatud, et asitromütsiin eritub inimese rinnapiima, kuid puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud
kliinilised uuringud imetavate naistega, mis iseloomustaksid asitromütsiini farmakokineetikat
rinnapiima eritumisel.

Fertiilsus
Rottidel läbi viidud fertiilsusuuringutes täheldati asitromütsiini manustamise järgselt tiinuste arvu
langust. Selle leiu olulisus inimesele ei ole teada.

Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et asitromütsiin võiks omada toimet patsiendi võimele juhtida või
käsitseda masinaid.

Alljärgnevas tabelis on toodud kokkuvõte asitromütsiini kõrvaltoimetest, mis on ilmnenud kliinilistes
uuringutes ja turuletulekujärgse järelvalve käigus.
Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100…<1/10); aeg-ajalt
(≥1/1000…<1/100); harv (≥1/10000…<1/1000); väga harv (<1/10000), ei ole teada (lähtuvalt
olemasolevatest andmetest ei saa esinemissagedust hinnata).
Kõrvaltoimed, mis on kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelvalve käigus arvatavasti või
tõenäoliselt asitromütsiini kasutamisega seotud:

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Infektsioonid ja
Aeg-ajalt
Kandidiaas, vaginaalne infektsioon,
infestatsioonid
pneumoonia, seeninfektsioon, bakteriaalne
infektsioon, farüngiit, gastroenteriit, riniit,
suu kandidiaas
Teadmata
Pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.4)
Vere ja lümfisüsteemi
Aeg-ajalt
Leukopeenia, neutropeenia, eosinofiilia
häired
Teadmata
Trombotsütopeenia, hemolüütiline aneemia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Angioödeem, ülitundlikkus
Teadmata
Anafülaktilised reaktsioonid (vt lõik 4.4)
Ainevahetus- ja
Aeg-ajalt
Anoreksia
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Närvilisus, unetus,
Harv
Agiteeritus
Teadmata
Agressiivsus, ärevus, deliirium,
hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired
Sage
Peavalu
Aeg-ajalt
Pearinglus, unisus, düsgeuusia, paresteesia
Teadmata
Hüpesteesia, minestus, krambid,
psühhomotoorne hüperaktiivsus, anosmia,
ageusia, parosmia,
Myasthenia gravis (vt lõik 4.4)
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäired
Kõrva ja labürindi


kahjustused
Aeg-ajalt
Kõrvahäired, vertiigo
Teadmata
Kuulmiskahjustus, sh kurtus ja/või tinnitus


Südame häired
Aeg-ajalt
Palpitatsioonid
Teadmata
Torsades de pointes (vt lõik 4.4), arütmiad
(vt lõik 4.4) sh ventrikulaarne tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Kuumahood

Teadmata
Hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere
Aeg-ajalt
Respiratoorsed häired, düspnoe,
ja mediastiinumi häired
ninaverejooks
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhulahtisus
Sage
Oksendamine, kõhuvalu, iiveldus
Aeg-ajalt
Gastriit, kõhukinnisus, kõhupuhitus,
düspepsia, düsfaagia, kõhuseina pingsus,
suukuivus, röhitsused, suuhaavandid,
hüpersalivatsioon
Teadmata
Pankreatiit, keele värvuse muutus
Maksa ja sapiteede häired


Harv
Maksafunktsiooni kõrvalekalded,
kolestaatiline ikterus
Teadmata
Maksapuudulikkus (vt lõik 4.4)*,
fulminantne hepatiit, maksanekroos
Naha ja nahaaluskoe


kahjustused
Aeg-ajalt
Nahalööve, kihelus, urtikaaria, dermatiit,
nahakuivus, hüperhidroos
Harv
Valgustundlikkusreaktsioonid
Teadmata
Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs, multiformne
erüteem
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
Osteoartriit, müalgia, seljavalu, kaelavalu
kahjustused
Teadmata
Artralgia

Neerude ja kuseteede
Aeg-ajalt
Düsuuria, neeruvalu
häired
Teadmata
Äge neerupuudulikkus, interstitsiaalne

nefriit
Reproduktiivse süsteemi
Aeg-ajalt
Metrorraagia, munandite häired
ja rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Aeg-ajalt
Valu rinnus, tursed, üldine halb enesetunne,
manustamiskoha
asteenia, väsimus, näoturse, palavik,
reaktsioonid
perifeersed tursed
Sage
Lümfotsüütide arvu langus, eosinofiilide
arvu tõus, vere bikarbonaatide sisalduse
langus, basofiilide, monotsüütide ja
neutrofiilide arvu tõus
Uuringud
Aeg-ajalt
Aspartaataminotransferaasi
aktiivsuse tõus,
alaniinaminotransferaasi
aktiivsuse tõus, bilirubiini
sisalduse tõus veres, uurea
sisalduse tõus veres, kreatiniini
sisalduse tõus veres, kaaliumi
kõrvalekalded veres, alkaalse fosfataasi
aktiivsuse tõus, kloriidide sisalduse tõus,
glükoosisisalduse tõus, trombotsüütide arvu
tõus, hematokriti vähenemine,
bikarbonaatide taseme tõus, normist
kõrvalekalded naatriumi sisalduses
Teadmata
Q-intervalli pikenemine
elektrokardiogrammis (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt
Protseduurijärgsed komplikatsioonid
Vigastused ja mürgistused

*mis on harvadel juhtudel lõppenud surmaga.

Kõrvaltoimed, mis arvatavasti või tõenäoliselt on seotud Mycobacterium Avium Complex’i
profülaktika ja raviga, põhinevad kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsel kogemusel.
Need kõrvaltoimed erinevad ülaltoodud tabelis toodud kõrvaltoimetest kas tüübi või esinemissageduse
poolest:

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Ainevahetus ja toitumishäired Sage
Anoreksia
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus peavalu, paresteesia,
düsgeuusia
Aeg-ajalt
Hüpesteesia
Silma kahjustused
Sage
Nägemishäired
Kõrva ja labürindi häired
Sage
Kurtus
Aeg-ajalt
Kuulmishäired, tinnitus
Südame häired
Aeg-ajalt
Palpitatsioonid
Seedtrakti häired
Väga sage
Diarröa, kõhuvalu, iiveldus,
kõhupuhitus ebamugavustunne
kõhus
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Hepatiit
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Nahalööve, kihelus
kahjustused
Aeg-ajalt
Stevensi-Johnsoni sündroom
Valgustundlikkusreaktsiooonid
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Artralgia
kahjustused
Üldised häired ja
Sage
Väsimus
manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt
Jõuetus, üldine halb enesetunne

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Soovitatust suuremate annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimed sarnanesid tavaliste annuste
kasutamisel tekkinud kõrvaltoimetega. Tüüpilised makroliidantibiootikumide üleannustamise
sümptomid on pöörduv kuulmiskadu, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Üleannustamise
korral on vajadusel näidustatud meditsiinilise söe manustamine ja üldine sümptomaatiline ravi, aga ka
elulisi funktsioone toetavad meetmed.

Farmakoterapeutiline grupp: makroliidid, ATC-kood: J01FA10.

Toimemehhanism
Asitromütsiin on makroliidantibiootikum ning kuulub asaliidide rühma. Molekul on saadud
lämmastiku aatomi lisamise teel erütromütsiin A laktooni ringi. Asitromütsiini keemiline nimetus on
9-deoksü-9a-asa-9a-metüül-9a-homoerütromütsiin A. Molekulmass on 749,0.
Asitromütsiini toimemehhanism seisneb seondumises ribosoomi 50S-alaühikuga ja peptiidide
translokatsiooni ärahoidmises, mille kaudu ta pärsib bakterite valgusünteesi.

Resistentsuse mehhanism:
Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakteritel esineb kolm peamist
resistentsuse mehhanismi: sihtmärgi muutumine, antibiootikumi transpordi muutumine ja
antibiootikumi modifitseerimine.
Streptococcus pneumoniae, A-grupi beeta-hemolüütilisel streptokokil, Enterococcus faecalis’el ja
Staphylococcus aureus’el, sh metitsilliin-resistentsel S. aureus’el (MRSA) esineb täielik ristuv
resistentsus erütromütsiini, asitromütsiini, teiste makroliidide ja linkoosamiidide suhtes.

Murdepunktid
EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing - Euroopa Antimikroobse
Tundlikkuse Testimise Komitee) kliinilised MIK tundlikkuse piirid (versioon 1.4, 2009):

Patogeen
Tundlikkuse piirid vastavalt liigile (T ≤ /R >)1
Tundlik
Resistentne
Staphylococcus
≤ 1 mg/l
> 2 mg/l
Streptococcus A, B, C, G
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l
Streptococcus pneumoniae
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l
Haemophilus influenzae2
≤ 0,12 mg/l
> 4 mg/l
Moraxella catarrhalis
≤ 0,5 mg/l
> 0,5 mg/l
Neisseria gonorrhoeae
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l

1 Erütromütsiini saab kasutada loetletud bakterite tundlikkuse määramiseks teiste makroliidide
(asitromütsiini, klaritromütsiini ja roksitromütsiini) suhtes. Legionella pneumophila on tundlik
intravenoosselt manustatud makroliidide suhtes (erütromütsiini MIK ≤1 mg/l metsikut tüüpi
isolaatidele). Makroliide on kasutatud Campylobacter jejuni infektsioonide ravis (erütromütsiini MIK
≤4 mg/l metsikut tüüpi isolaatidele). Asitromütsiini on kasutatud S. typhi (MIK ≤16 mg/l metsikut
tüüpi isolaatidele) ja Shigella liikide poolt põhjustatud infektsioonide ravis.
2 H. influenzae makroliidide MIK-de ja kliinilise tulemuse vaheline seos on nõrk. Makroliidide ja
sarnaste antibiootikumide tundlikkuse piir on määratud nii, et selle järgi liigitub H. Influenzae metsiku
tüübi tundlikkus keskmiseks.

Tundlikkus
Teatud liikide omandatud resistentsuse levimus võib geograafiliselt ja ajaliselt varieeruda, seetõttu on
soovitav informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eeskätt raskete infektsioonide ravimisel. Kui
kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse vähemalt mõnda
tüüpi infektsioonide puhul, tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.

Asitromütsiini antibakteriaalne spekter:

Sageli tundlikud liigid
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus
metitsilliin-tundlik
Streptococcus pneumoniae
penitsilliin-tundlik
Streptococcus pyogenes
Gram-negatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Haemophilus influenzae
Haemophilus parainfluenzae
Legionella pneumophila
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida
Anaeroobsed mikroorganismid
Clostridium perfringens
Fusobacterium spp.
Prevotella spp.
Porphyriomonas spp.
Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis
Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Streptococcus pneumoniae
penitsilliinile keskmiselt tundlik
penitsilliin-resistentne
Loomuliku resistentsusega organismid
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Metitsilliin-resistentsed stafülokokid (MRSA, MRSE*)
Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis

*metitsilliin-resistentsete stafülokokkide omandatud resistentsus makroliidide suhtes on väga laialt
levinud ja nad on siia paigutatud põhjusel, et on harva tundlikud asitromütsiini suhtes.

Imendumine. Ravimi biosaadavus on umbes 37%. Plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 2...3
tundi pärast ravimi võtmist.

Jaotumine. Suukaudselt manustatud asitromütsiin jaotub laialdaselt kogu organismis.
Farmakokineetilistes uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on kudedes määratuna
märgatavalt suurem (50 korda) kui plasmas määratuna. Ravim seondub olulisel määral kudedega
(keskmine jaotusruumala on ligikaudu 31,1 l/kg). Asitromütsiin jaotub enamikes kudedes kiiresti ning
sõltuvalt koest saavutab kõrgeid kontsentratsioone (vahemikus 1...9 mg/kg). Seondumine seerumi
valkudega varieerub vastavalt kontsentratsioonile plasmas ja kõigub 12%-st kuni 52%-ni vastavate
kontsentratsioonide korral seerumis 0,5 mikrogrammi/ml ja 0,05 mikrogrammi/ml.
Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni tingimustes (VV ) on 31,1 l/kg.
ss

Loomkatsetes on tuvastatud asitromütsiini suur kontsentratsioon fagotsüütides. Samuti on tõestatud, et
aktiivse fagotsütoosi jooksul vabaneb suurem asitromütsiini kontsentratsioon kui inaktiivsetest
fagotsüütidest. Seetõttu oli loomkatsetes põletikukolletes mõõdetud asitromütsiini kontsentratsioon
kõrge.

Biotransformatsioon ja eritumine
Terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas peegeldab täpselt eliminatsiooni poolväärtusaega
kudedes - 2...4 päeva. Ligikaudu 12 % intravenoosselt manustatud asitromütsiini annusest eritub
uriiniga järgneva 3 päeva jooksul. Muutumatu asitromütsiini kõrgeid kontsentratsioone on leitud
peamiselt sapis. Sapis määratud metaboliidid pärinesid N- ja O-demetülatsioonist, desoksamiini ja
laktoontuumade hüroksüülimisest ning kladinosooni konjugeerimisest. Võrreldes HPLC ja
mikrobioloogilise määramise tulemusi võib eeldada, et metaboliidid asitromütsiini mikrobioloogilises
toime avaldumises rolli ei mängi.

Loomkatsetes, kus annused ületasid kuni 40 korda kliinilist raviannust, põhjustas asitromütsiin
pöörduvat fosfolipidoosi, kuid reeglina ei täheldatud seoses sellega tõelisi toksikoloogilisi tagajärgi. Ei
leitud, et asitromütsiin põhjustaks patsientidel toksilisi reaktsioone, kui seda manustatakse vastavalt
soovitustele.

Reproduktsioonitoksilisus:
Loomkatsetes ravimi embrüotoksilise toime määramiseks ei täheldatud hiirtel ja rottidel teratogeenset
toimet. Rottidel viisid asitromütsiini annused 100 ja 200 mg kehamassi kg kohta ööpäevas loote
luustumise ja emaslooma kehamassi juurdekasvu kerge peetuseni. Rottidel täheldati peri- ja
postnataalsetes uuringutes kerget arengupeetust pärast ravi 50 mg/kg/ööpäevas ja eelnimetatud
annustega.

Kartsinogeenne potentsiaal:
Kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud pikaajalisi loomkatseid, kuna see ravim on
näidustatud ainult lühiajaliseks raviks ja puuduvad kantserogeensele toimele viitavad nähud.

Mutageenne potentsiaal:
In vivo ja in vitro katsemudelites ei leidnud tõestust võimalus geneetiliste ja
kromosoomimutatsioonide tekkeks.

Tableti sisu:
tärklis, eelželatiniseeritud,
naatriumkroskarmelloos,
kaltsiumvesinikfosfaat, veevaba,
magneesiumstearaat,
naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate:
hüpromelloos 2910/5,
titaandioksiid,
makrogool 6000,
talk,
simetikooniemulsioon SE 4,
polüsorbaat 80.

Ei ole kohaldatav.

3 aastat.

Säilitamistingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Läbipaistev, värvitu PVC/Al blister, karp.
3 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva k.s.
U kabelovny 130,
Dolní Měcholupy,
102 37 Praha 10,
TÅ¡ehhi Vabariik


8.
MÜÜGILOA NUMBER

418103


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

8.08.2003/28.06.2013


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2014