AZITROX 500 MG

Toimeained: asitromütsiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 500mg 3TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on AZITROX 500 MG ja milleks seda kasutatakse

Azitrox on antibiootikum, mis on mõeldud bakteriaalsete infektsioonide raviks. Ravim kuulub
makroliidantibiootikumide gruppi. Ravim on efektiivne paljude bakteritüvede vastu.

Ravimit kasutatakse järgmiste seisundite raviks:
Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja
noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:
- ülemiste hingamisteede infektsioonid: sinusiit, tonsillofarüngiit,
- äge keskkõrvapõletik,
- alumiste hingamisteede infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine ning kerge kuni
mõõduka raskusega keskkonnatekkene kopsupõletik,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid (erüsiipel, impetiigo, sekundaarne püodermia),
- Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud tüsistumata kusiti- ja emakakaelapõletik,
- mükoplasmoos.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke juhiseid.

2. Mida on vaja teada enne AZITROX 500 MG võtmist

Ärge võtke Azitrox'i
- kui te olete asitromütsiini (see on Azitrox’i toimeaine) või teiste
makroliidantibiootikumide, nt erütromütsiini, klaritromütsiini või selle ravimi mis tahes
koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Azitrox’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui teil on maksa- või neeruhaigus. Teie arst jälgib teie maksafunktsiooni või
katkestab ravi.
- kui teil on südamerütmi häired
- kui te teate, et teil on madal kaaliumi- või magneesiumitase veres.

Kui teil ravi ajal esineb midagi alljärgnevast, pidage oma arstiga nõu:
- mistahes allergianähud, nt nahalööve/turse,

- kõhulahtisus või vesine väljaheide (isegi pärast ravi),

- mistahes nähud, mis viitavad maksakahjustusele, nt nahakollasus, energiapuudus, tume

uriin, kalduvus veritsustele.

Muud ravimid ja Azitrox
Azitrox ja teised ravimid võivad üksteist mõjutada. Teatage oma arstile või apteekrile, kui te
võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Azitrox’i ei tohi kasutada samal ajal koos ergotamiini ja selle derivaatidega (nt
dihüdroergotamiin), sest on oht ergotismi tekkeks. Ergotismi tunnused võivad olla jäsemete
sügelus, lihaskrambid ja käte ja jalgade gangreen (organismi kudede surm ja lagunemine)
halva verevarustuse tõttu.

Azitrox’i ja järgmiste ravimite kombineerimist peab arst hoolikalt kaaluma:
• antatsiidid (maohappesust vähendavad ravimid) - võtke Azitrox’i 1 tund enne või 2
tundi pärast antatsiidide võtmist,
• antiarütmikumid (südame rütmihäirete korral), tsisapriid (maoprobleemide korral) või
terfenadiin (antihistamiinne allergiaravim), antipsühhootikumid (psüühikahäirete
raviks) nt pimosiid, antidepressandid (depressiooni raviks), nt tsitalopraam,
fluorokinoloonid (antimikroobsed ained, infektsioonide raviks) nt moksifloksatsiin ja
levofloksatsiin,
• zidovudiin (HIV ravim),
• tsüklosporiin (kasutatakse immuunsüsteemi mahasurumiseks, et vältida siiriku
äratõuke reaktsiooni pärast organi või luuüdi siirdamist),
• digoksiin (kasutatakse südametöö tugevdamiseks),
• varfariin (kasutatakse vere vedeldamiseks),
• rifabutiin (antibiootikum).

Azitrox koos toidu ja joogiga
Söök ja jook ei mõjuta Azitrox'i toimet.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle
ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Rasedad ja imetavad naised ei tohiks Azitrox'i võtta, välja arvatud juhul, kui see on
hädavajalik.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine:
Ei ole tõendeid, et Azitrox mõjutaks mootorsõidukite juhtimise ja masinate käsitsemise
võimet.

3. Kuidas AZITROX 500 MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole
milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga üle 50 kg
Hingamiselundite, naha ja pehmete kudede infektsioonide korral on annuseks 1500 mg, mis
manustatakse kolme järjestikuse päeva jooksul - 500 mg ööpäevas.
Sugulisel teel ülekantavad haigused (klamüdioos, mükoplasmoos): 1 g üksikannusena (kaks
500 mg tabletti).

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg. 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse
tõttu alla 50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele.

Eakatel ei ole vaja annust korrigeerida.

Neeru- ja maksaprobleemidega patsiendid:

Kui teil on probleeme neerude või maksaga, peate sellest arstile rääkima, sest arst peab
võib olla muutma ravimi annust.

Azitrox’i tablette võib võtta sõltumata söögiaegadest. Tabletid tuleb neelata alla tervelt.

Kui te võtate Azitrox’i rohkem kui ette nähtud:
Kui te võtate korraga rohkem tablette või kui neid tablette on ekslikult võtnud laps, otsige
viivitamatult esmaabi, isegi kui mingeid sümptomeid ei esine. Näidake arstile ravimi
pakendit. Üleannustamisel makroliidantibiootikumidega tekivad järgmised sümptomid:
ajutine kuulmislangus, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

Kui te unustate Azitrox’i võtta:
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te unustasite tableti võtta, võtke see niipea kui see teile meelde tuleb. Järgmine annus
võtke 24 tunni pärast.

Kui te lõpetate Azitrox’i võtmise
Ärge katkestage arsti poolt ettekirjutatud ravi isegi, kui te tunnete end hästi. Kui te katkestate
ravi enne ravikuuri lõppu, võivad bakterid muutuda uuesti aktiivseks ja põhjustada
infektsiooni taaspuhkemise.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage koheselt ravimi kasutamine ja kutsuge arstiabi, kui teil esineb mõni
järgnevatest kõrvaltoimetest:
• Tõsised nahareaktsioonid, mis sageli esinevad suu-, neelu-, nina-, suguelundite
haavanditena, mis võivad kujuneda laiaulatuslikuks villiliseks ja kooruvaks
nahakahjustuseks ning konjunktiviit (punased ja turses silmad) - selle
esinemissagedus ei ole teada.
• Tursed, kõige sagedamini näo või kaela piirkonnas - esineb aeg-ajalt.
• Rasked allergilised reaktsioonid, mis põhjustavad hingamisraskusi või pearinglust,
millest võib Å¡okk välja kujuneda - selle esinemissagedus ei ole teada.
• Kiire või ebaregulaarne südametöö - selle esinemissagedus ei ole teada (võib esineda
sagedamini naistel ja eakatel inimestel).

Azitrox’i võtmisel esineda võivad järgmised kõrvaltoimed on grupeeritud esinemissageduse
järgi:

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10st)
- kõhulahtisus

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st):
- peavalu, oksendamine (kui te oksendate 5 minuti jooksul pärast tableti võtmist,
konsulteerige palun arstiga, sest te võite vajada täiendava annuse võtmist), valu maos,
iiveldus
- lümfotsüütide (teatud valgevererakkude) arvu langus, eosinofiilide, basofiilide,
monotsüütide ja neutrofiilide (teatud valgevererakkude) arvu tõus, bikarbonaatide
madal sisaldus veres

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100st):
- kandidoos (seennakkus), suuõõne kandidoos, tupeseennakkus, kopsupõletik,
seennakkused, bakteriaalsed nakkused, neelupõletik (farüngiit), mao ja peensoole
põletik (gastroenteriit), hingamisraskused, vesine nina;
- teatud tüüpi valgevererakkude arvu langus (leukopeenia, neutropeenia), teatud tüüpi
valgevererakkude arvu tõus (eosinofiilia) ülitundlikkus
- anoreksia (isutus);
- närvilisus, unetus;
- pearinglus, unisus, maitsetundlikkuse häired, paresteesia (tundlikkuse häired - kihelus, pakitsus, sügelus);
- nägemishäired;
- kõrvakahjustused (kuulmishäired)
- südamepekslemine
- kuumahood
- hingeldus, ninaverejooks
- kõhukinnisus (roojamisraskused), gaasid, seedehäired, neelamisraskused, kõhuseina
pinge, suukuivus, röhitsused, suuhaavandid, liigne süljeeritus
- nahalööve, sügelus, nõgeslööve, nahapõletik, nahakuivus, liighigistamine;
- osteoartriit (liigeste haigus), lihasvalu, selja- ja kaelavalu;
- valulik urineerimine, neeruvalu;
- menstruatsioonide vaheline ebaregulaarne emakaverejooks, munandite valulikkus;
- tursed (nt nägu ja alajäsemed), jõuetus (üldise füüsilise nõrkuse tunne), üldine halb
enesetunne, väsimus, valu rindkeres, palavik; maksa tööd näitavate ensüümide
aktiivsuse tõus, aga ka bilirubiini taseme tõus (see on sapipigment) veres, uurea,
kreatiniini ja alkaalse fosfataasi sisalduse tõus veres, kaaliumi ja naatriumi
ebanormaalne sisaldus veres (näitavad neerude tööd), kloriidide sisalduse tõus,
glükoosi ja bikarbonaatide taseme tõus, vereliistakute arvu tõus, hematokriti langus
(punavererakkude mahuprotsent vere täismahust)
- protseduurijärgsed tüsistused.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st):
- rahutus
- muutused maksa töös, kolestaatiline ikterus
- valgustundlikkus

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- käärsoole põletik
- vereliistakute arvu langus, hemolüütiline aneemia (punavererakkude arvu langus)
- agressiivsus, ärevus, deliirium, hallutsinatsioonid;
- lühiajaline teadvuse kadu, krambid, tundlikkuse langus, psühhomotoorne üliaktiivsus,
lõhnataju kadu või muutus, maitsetundlikkuse kadu, lihasnõrkus (myasthenia gravis)
(närvilihas häire - liigutuste häirumine, lihasnõrkus)
- kuulmishäired, sh kurtus ja/või kohin kõrvus;
- QT-intervalli pikenemine (südame töö kiiruse muutus, nähtav EKG-s)
- madal vererõhk
- kõhunäärme põletik, keele värvuse muutus
- maksa põletik, naha kollasus, maksakoe kärbumine ja muud maksa nähud, mis lõpevad
harvadel juhtudel surmaga
- liigeste valu
- äge neerupuudulikkus, neerupõletik

Asitromütsiini kasutamisel Mycobacterium Avium Complex’i profülaktikaks või raviks võivad
tekkida kõrvaltoimed, mis erinevad nendest, mida on teatatud teistel näidustustel kasutamise
korral (kõrvaltoimed on toodud vastavalt esinemissagedusele):

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10st):
kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, soolegaasid, ebamugavustunne maos
-
Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st):
- anoreksia (isutus);
- pearinglus, peavalu, paresteesia (tundlikkuse häired - kihelus, pakitsus, sügelus),
maitsetundlikkuse häired;
- nägemishäired;
- kurtus;
- nahalööve, sügelus
- valu liigestes;
- väsimus

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100st):
- tundlikkuse langus;
- kuulmishäired, kumin kõrvades;
- südamepekslemine;
- maksapõletik;
- tõsised nahalööbed (Stevensi-Johnsoni sündroom), tundlikkus päikesevalgusele;
- asteenia (üldine füüsiline nõrkus), üldine halb enesetunne;

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas AZITROX 500 MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Mitte kasutada pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja lõppu.

Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Azitrox sisaldab:

- Toimeaine on asitromütsiin.
Üks Azitrox 500 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 524,052 mg
divesinikasitromütsiini (vastab 500 mg asitromütsiinile).
- Abiained on eelželatiniseeritud tärklis, naatriumkroskarmelloos, veevaba
kaltsiumvesinikfosfaat, magneesiumstearaat, naatriumlaurüülsulfaat, hüpromelloos 2910/5,
titaandioksiid, makrogool 6000, talk, simetikooniemulsioon SE 4, polüsorbaat 80.

Kuidas Azitrox välja näeb ja pakendi sisu

AZITROX 500 mg on valget või kollakat värvi, kujult piklikud tabletid, mõõtmetega
ligikaudu 17,1 x 10,1 mm.

PVC/Al blister, 3 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja
Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tšehhi Vabariik

Tootjad
Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tšehhi Vabariik

UAB “Oriola Vilnius”
Laisvės pr. 75
Vilnius LT-06144
Leedu


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku
esindaja poole.

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt 139E/2
Tallinn 11317
Eesti
Tel. +372 627 34 88
Faks. +372 627 34 81

Infoleht viimati kooskõlastatud: jaanuaris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

AZITROX 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

AZITROX 500 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 524,052 mg mg asitromütsiindihüdraati,
mis vastab 500 mg asitromütsiinile.
INN: Azithromycinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.
Valget või kollakat värvi, kujult piklikud tabletid, mõõtmetega ligikaudu 17,1 x 10,1 mm.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Asitromütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja
noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:
- ülemiste hingamisteede infektsioonid: sinusiit, tonsillofarüngiit (vt lõik 4.4),
- äge keskkõrvapõletik,
- alumiste hingamisteede infektsioonid: kroonilise bronhiidi ägenemine ning kerge kuni
mõõduka raskusega keskkonnatekkene kopsupõletik,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid (erüsiipel, impetiigo, sekundaarne püodermia),
- Chlamydia trachomatis’e poolt põhjustatud komplitseerumata kusiti- ja emakakaelapõletik (vt
lõik 4.4).
- mükoplasmoos.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Chlamydia, Corynebacterium diphtheriae, Corynebacterium
minutissimum, Moraxella catarrhalis, Mycoplasma, Staphylococcus aureus (esineb resistentseid
tüvesid), Streptococcus pneumoniae (v.a penitsilliinresistentne Streptococcus pneumoniae),
Streptococcus pyogenes (esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasma urealyticum.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga üle 50 kg
Hingamiselundite, naha ja pehmete kudede infektsioonide korral on annuseks 1500 mg, mis
manustatakse kolme järjestikuse päeva jooksul - 500 mg ööpäevas. 500 mg tablett ei sobi
alternatiivina kasutatavaks raviskeemiks, kus sama annus (1500 mg) manustatakse viie päeva jooksul -esimesel ravipäeval manustatakse 500 mg ning teisest kuni viienda ravipäevani 250 mg ööpäevas.
Sugulisel teel ülekantavad haigused (klamüdioos, mükoplasmoos): 1 g üksikannusena (kaks 500 mg
tabletti).

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg. 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla
50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele (vt lõik 4.3).

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid:
Eakatel kasutatakse sama annust, mis täiskasvanud patsientidel. Kuna eakatel võivad olla kaasuvalt
proarütmilised seisundid, on soovitatav eriline ettevaatus südame arütmia ja torsades de pointes'i
tekkeriski tõttu (vt lõik 4.4).

Neerupuudulikkusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10...80 ml/min) ei
ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Manustamisviis
Azitrox'i tabletid neelatakse alla tervelt. Tablette võib võtta sõltumata söögiajast.

4.3. Vastunäidustused

AZITROX on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus asitromütsiini või mõne teise
makroliidantibiootikumi suhtes; maksapuudulikkus.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg. 500 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu alla
50 kg kaaluvatele lastele ja noorukitele.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Allergilised reaktsioonid
Nagu erütromütsiini ja teiste makroliidantibiootikumide korral, on harva teatatud tõsistest allergilistest
reaktsioonidest, sh angioödeemist ja (harva surmaga lõppenud) anafülaksiast. Mõned neist
reaktsioonidest asitromütsiinile põhjustasid korduvaid sümptomeid, mis nõudsid pikemat
jälgimisperioodi ja ravi.

Maksafunktsiooni häired
Kuna asitromütsiini peamine eliminatsioonitee on maks, tuleb olulise maksahaigusega patsientidel
asitromütsiini kasutada ettevaatusega. Asitromütsiini korral on teatatud potentsiaalselt eluohtlikku
maksapuudulikkust põhjustava fulminantse hepatiidi juhtudest (vt lõik 4.8).
Mõnedel patsientidel võis eelnevalt esineda maksahaigus või nad kasutasid teisi hepatotoksilisi
ravimeid.
Kui tekivad maksafunktsiooni kahjustuse nähud ja sümptomid nagu kiiresti arenev ikterusega
seostatud asteenia, tume uriin, kalduvus verejooksudele või hepaatiline entsefalopaatia, tuleb otsekohe
teostada maksafunktsiooni analüüsid/uuringud. Maksafunktsiooni häirete tekkimisel tuleb
asitromütsiini manustamine lõpetada.

Tungalteraalkaloidid
Patsientidel, kes saavad tungalteraalkaloidi (ergotamiini) derivaate, on mõnede
makroliidantibiootikumide samaaegsel manustamisel kujunenud ergotism. Puuduvad andmed
ergotamiini ja asitromütsiini koostoimete võimaluse kohta. Siiski ei tohi asitromütsiini manustada
koos ergotamiini derivaatidega, kuna esineb teoreetiline võimalus ergotismi tekkeks.

Streptokokkinfektsioonid
Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud farüngiidi/tonsilliidi ja samuti ägeda reumaatilise palaviku
ennetamisel on esmavaliku ravimiks tavaliselt penitsilliin. Asitromütsiin on üldiselt efektiivne
streptokokkide vastu suus ja neelus, kuid puuduvad andmed, mis tõestaksid asitromütsiini efektiivsust
ägeda reumaatilise palaviku ennetamisel.

Superinfektsioonid
Nagu kõigi antibiootiliste ravimitega, on soovitatav jälgimine mittetundlike organismide, sh seente
poolt põhjustatud superinfektsiooni nähtude suhtes.

Peaaegu kõigi antibiootiliste ainete, sh asitromütsiini kasutamisel on teatatud Clostridium difficile
poolt põhjustatud kõhulahtisusest (Clostridium difficile associated diarrhea - CDAD), mille raskusaste
võib ulatuda kergest kõhulahtisusest fataalse koliidini. Ravi antibakteriaalsete ainetega muudab
käärsoole normaalset mikrofloorat, mis põhjustab C. difficile ülekasvu.

C. difficile toodab toksiine A ja B, mis aitavad kaasa CDAD arenemisele. Hüpertoksiin C-d tootvad C.
difficile tüved põhjustavad suurenenud haigestumust ja suremust, kuna need infektsioonid võivad olla
antibiootilise ravi suhtes resistentsed ja nõuda kolektoomiat. Kõigil patsientidel, kellel esineb pärast
antibiootikumide kasutamist kõhulahtisus, tuleb arvestada CDAD võimalusega. Vajalik on hoolikas
meditsiiniline anamnees, kuna CDAD tekkest on teatatud rohkem kui kaks kuud pärast
antibakteriaalsete ainete manustamist.

Neerufunktsiooni kahjustus
Azitrox’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens <40 ml/min (vt
lõik 4.2). Raske neerukahjustusega patsientidel (GFR <10 ml/min) on täheldatud asitromütsiini
süsteemse ekspositsiooni 33%-list suurenemist.

Südame repolarisatsioon ja QT-intervalli pikenemine
Südame repolarisatsioon ja QT-intervalli pikenemine on esinenud ravi korral teiste makroliididega, sh
asitromütsiiniga, mis annavad märku riskist südame rütmihäire ja torsades de pointes’i tekkeks (vt lõik
4.8). Kuna järgmised situatsioonid võivad viia ventrikulaarsete arütmiate tekkeni (sh torsade de
pointes), mille tagajärjel võib tekkida südameseiskus, tuleb kaasuvate proarütmiliste seisunditega
patsientidel (eriti naistel ja vanematel inimestel) kasutada asitromütsiini ettevaatusega:
- kaasasündinud või dokumenteeritud QT-intervalli pikenemine
- samaaegne ravi teiste toimeainetega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli, nt IA klassi
antiarütmikumid (kinidiin ja prokaiinamiid) ja III klassi antiarütmikumid (dofetiliid, amiodaroon ja
sotalool), tsisapriid ja terfenadiin, antipsühhootilised ained, nt pimosiid; antidepressandid, nt
tsitalopraam; ja fluorokinoloonid, nt moksifloksatsiin ja levofloksatsiin;
- elektrolüütide tasakaalu häire, eriti hüpokaleemia ja hüpomagneseemia korral
- kliiniliselt oluline bradükardia, südame rütmihäire või raske südamepuudulikkus

Myasthenia gravis
Asitromütsiinravi saavatel patsientidel on teatatud myasthenia gravis’e sümptomite süvenemisest ja
müasteenilise sündroomi tekkest (vt lõik 4.8).

Ohutust ja efektiivsust Mycobacterium Avium Complex’i profülaktikas ja ravis lastel ei ole tõestatud.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Asitromütsiini manustamisel patsientidele, kes saavad teisi ravimeid, mis võivad pikendada
QTintervalli, tuleb rakendada ettevaatust (vt lõik 4.4).

Antatsiidid:
Farmakokineetilises uuringus, kus uuriti antatsiidide ja asitromütsiini samaaegse manustamise mõju, ei
täheldatud toimet üldisele biosaadavusele, kuigi maksimaalne kontsentratsioon seerumis vähenes
ligikaudu 25% võrra. Antatsiide ja asitromütsiini saavad patsiendid ei tohi neid ravimeid korraga
võtta. Asitromütsiini tuleks võtta vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast antatsiidi kasutamist.

Tsetirisiin:
Asitromütsiini ja 20 mg tsetirisiini samaaegne manustamine tervetele vabatahtlikele tasakaaluseisundis
5-päevase skeemi järgi ei põhjustanud farmakokineetilisi koostoimeid ega QT-intervalli olulisi
muutusi.

Didanosiin (Dideoksüinosiin):
Asitromütsiini manustamine annuses 1200 mg ööpäevas samaaegselt 400 mg didanosiiniga kuuele
HIV positiivsele isikule, ei paistnud mõjutavat didanosiini tasakaalukontsentratsiooni
farmakokineetikat võrreldes platseeboga.

Digoksiin (P-gp substraat):
Makroliidantibiootikumide, sh asitromütsiini manustamise tagajärjel koos P-glükoproteiini
substraatidega, nt digoksiiniga, on teatatud P-glükoproteiini substraadi seerumitaseme tõusust.
Seetõttu tuleb asitromütsiini ja P-glükoproteiini substraatide, nt digoksiini koosmanustamisel
arvestada substraadi kontsentratsiooni tõusu võimalusega seerumis.

Zidovudiin: Asitromütsiini ühekordsed (1000 mg) ja korduvad (1200 mg või 600 mg) annused
mõjutasid vähesel määral zidovudiini ja tema glükuroniidmetaboliidi farmakokineetikat plasmas ja
eritumist neerude kaudu. Siiski suurendas asitromütsiini manustamine fosforüleeritud zidovudiini,
kliiniliselt aktiivse metaboliidi, kontsentratsiooni perifeerse vere mononukleaarsetes rakkudes. Selle
nähtuse kliiniline tähtsus on ebaselge, kuid see võib tuua patsientidele kasu.

Asitromütsiinil ei ole olulist koostoimet maksa tsütokroom P450 süsteemiga. Sellel ei ole tõenäoliselt
neid farmakokineetilisi ravimi koostoimeid, milliseid on täheldatud erütromütsiini ja makroliididega. Asitromütsiini korral ei esine maksa tsütokroom P450 indutseerimist või
inaktiveerimist tsütokroom-metaboliitide kompleksi kaudu.

Ergotamiin: Teoreetilise võimaluse tõttu ergotismi tekkeks ei ole soovitatav kasutada samaaegselt
asitromütsiini ja ergotamiini derivaate (vt lõik 4.4).

On läbi viidud farmakokineetilised uuringud asitromütsiini ja järgmiste teadaolevalt olulisel määral
tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi läbivate ravimitega.

Atorvastatiin: Atorvastatiini (10 mg ööpäevas) ja asitromütsiini (500 mg ööpäevas) samaaegne
manustamine ei muutnud atorvastatiini kontsentratsiooni plasmas (HMG CoA-reduktaasi
inhibeerimise analüüsi alusel). Siiski on turuletuleku järgselt teatatud rabdomüolüüsi juhtudest
asitromütsiini koos statiinidega saavatel patsientidel.

Karbamasepiin: Tervetel vabatahtlikel läbi viidud farmakokineetilise koostoime uuringus ei omanud
asitromütsiin olulist toimet karbamasepiini või selle aktiivse metaboliidi tasemele plasmas.

Tsimetidiin: Farmakokineetilises uuringus, kus uuriti 2 tundi enne asitromütsiini manustatud
tsimetidiini ühekordse annuse toimet asitromütsiini farmakokineetikale, ei täheldatud muutusi
asitromütsiini farmakokineetikas.

Kumariini tüüpi suukaudsed antikoagulandid: Farmakokineetilises koostoimete uuringus tervetel
vabatahtlikel ei muutnud asitromütsiin varfariini ühekordse 15 mg annuse antikoaguleerivat toimet.
Turustamisjärgsel perioodil on saadud teateid antikoaguleeriva toime tugevnemisest pärast
asitromütsiini samaaegset manustamist koos kumariini tüüpi suukaudsete antikoagulantidega. Kuigi
põhjuslikku seost ei ole tõestatud, tuleks kaaluda protrombiini aja jälgimise sagedust, kui
asitromütsiini kasutatakse patsientidel, kes saavad kumariini tüüpi suukaudseid antikoagulante.

Tsüklosporiin: Farmakokineetilises uuringus tervetel vabatahtlikel manustati suukaudselt
asitromütsiini 500 mg/ööpäevas 3 päeva jooksul ja seejärel ühekordse suukaudse annusena
tsüklosporiini 10 mg/kg, mille tulemusena leiti, et tsüklosporiini C
ja AUC0-5 suurenesid oluliselt.
max
Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust, enne kui kaaluda nende ravimite samaaegset manustamist. Kui
nende ravimite samaaegne manustamine on vajalik, tuleb jälgida tsüklosporiini taset ja vastavalt
annust kohandada.

Efavirens: 600 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine efavirensiga (400 mg
ööpäevas 7 päeva jooksul) ei põhjustanud kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid.

Flukonasool: 1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei muutnud 800 mg
flukonasooli ühekordse annuse farmakokineetikat. Samaaegsel manustamisel flukonasooliga ei
muutunud asitromütsiini üldekspositsioon ega poolväärtusaeg, siiski täheldati kliiniliselt ebaolulist
asitromütsiini C
vähenemist (18%).
max

Indinaviir: 1200 mg asitromütsiini ühekordse annuse samaaegne manustamine ei mõjutanud
statistiliselt olulisel määral indinaviiri (manustatuna annuses 800 mg kolm korda ööpäevas 5 päeva
jooksul) farmakokineetikat.

Metüülprednisoloon: Farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel ei olnud
asitromütsiinil olulist toimet metüülprednisolooni farmakokineetikale.

Midasolaam: Tervetel vabatahtlikel ei põhjustanud asitromütsiini samaaegne manustamine 500 mg
ööpäevas 3 päeva jooksul kliiniliselt olulisi muutusi 15 mg midasolaami ühekordse annuse
farmakokineetikas ja farmakodünaamikas.

Nelfinaviir: 1200 mg asitromütsiini samaaegsel manustamisel nelfinaviiriga tasakaaluseisundis (750
mg kolm korda ööpäevas) suurenes asitromütsiini kontsentratsioon. Kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid ei
täheldatud ja annuse kohandamine ei ole vajalik.

Rifabutiin: Asitromütsiini ja rifabutiini samaaegne manustamine ei muutnud kummagi ravimi
kontsentratsiooni seerumis.

Isikutel, kes said samaaegselt asitromütsiini ja rifabutiini, täheldati neutropeeniat. Kuigi neutropeeniat
seostatakse rifabutiini kasutamisega, ei ole põhjuslikku seost asitromütsiini kombinatsiooniga
tõestatud (vt lõik 4.8).

Sildenafiil: Tavalistel tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud tõendeid asitromütsiini (500 mg
ööpäevas 3 päeva jooksul) toimest sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le või
C
-le.
max

Terfenadiin: Farmakokineetilistes uuringutes ei ole leitud tõendeid asitromütsiini ja terfenadiini
koostoimetest. Harva on teatatud juhtudest, kus sellise koostoime võimalust ei saa täielikult välistada;
siiski puudus spetsiifiline tõestus sellise koostoime tekkest.

Teofülliin: Puuduvad tõendid kliiniliselt olulistest farmakokineetilistest koostoimetest asitromütsiini ja
teofülliini samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele.

Triasolaam: 14 tervel vabatahtlikul ei mõjutanud asitromütsiini (500 mg 1. päeval ja 250 mg 2.
päeval) ja triasolaami (0,125 mg 2. päeval) samaaegne manustamine oluliselt triasolaami
farmakokineetilisi omadusi võrreldes triasolaami ja platseeboga.

Trimetoprim/sulfametoksasool: Trimetoprim/sulfametoksasooli topeltannuse (160 mg/800 mg)
manustamisel 7 ööpäeva jooksul koos 1200 mg asitromütsiiniga 7. päeval, ei avaldunud olulist toimet
trimetoprimi ega sulfametoksasooli maksimaalsele kontsentratsioonile, üldekspositsioonile ega
uriiniga eritumisele. Asitromütsiini kontsentratsioon seerumis oli sarnane teistes uuringutes
täheldatuga.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:
Puuduvad piisavad andmed asitromütsiini kasutamise kohta raseduse ajal. Loomadega läbi viidud
reproduktsioonitoksilisuse uuringus näidati, et asitromütsiin läbib platsentaarbarjääri, kuid
teratogeenset toimet ei täheldatud. Asitromütsiini kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole kinnitatud.
Seetõttu tohib asitromütsiini raseduse ajal kasutada ainult siis, kui ravist oodatav kasu ületab kaasuvad
riskid.

Imetamine:
On teatatud, et asitromütsiin eritub inimese rinnapiima, kuid puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud
kliinilised uuringud imetavate naistega, mis iseloomustaksid asitromütsiini farmakokineetikat
rinnapiima eritumisel.

Fertiilsus
Rottidel läbi viidud fertiilsusuuringutes täheldati asitromütsiini manustamise järgselt tiinuste arvu
langust. Selle leiu olulisus inimesele ei ole teada.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et asitromütsiin võiks omada toimet patsiendi võimele juhtida või
käsitseda masinaid.

4.8. Kõrvaltoimed

Alljärgnevas tabelis on toodud kokkuvõte asitromütsiini kõrvaltoimetest, mis on ilmnenud kliinilistes
uuringutes ja turuletulekujärgse järelvalve käigus.
Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100…<1/10); aeg-ajalt
(≥1/1000…<1/100); harv (≥1/10000…<1/1000); väga harv (<1/10000), ei ole teada (lähtuvalt
olemasolevatest andmetest ei saa esinemissagedust hinnata).
Kõrvaltoimed, mis on kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelvalve käigus arvatavasti või
tõenäoliselt asitromütsiini kasutamisega seotud:

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Infektsioonid ja
Aeg-ajalt
Kandidiaas, vaginaalne infektsioon,
infestatsioonid
pneumoonia, seeninfektsioon, bakteriaalne
infektsioon, farüngiit, gastroenteriit, riniit,
suu kandidiaas
Teadmata
Pseudomembranoosne koliit (vt lõik 4.4)
Vere ja lümfisüsteemi
Aeg-ajalt
Leukopeenia, neutropeenia, eosinofiilia
häired
Teadmata
Trombotsütopeenia, hemolüütiline aneemia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt
Angioödeem, ülitundlikkus
Teadmata
Anafülaktilised reaktsioonid (vt lõik 4.4)
Ainevahetus- ja
Aeg-ajalt
Anoreksia
toitumishäired
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Närvilisus, unetus,
Harv
Agiteeritus
Teadmata
Agressiivsus, ärevus, deliirium,
hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi häired
Sage
Peavalu
Aeg-ajalt
Pearinglus, unisus, düsgeuusia, paresteesia
Teadmata
Hüpesteesia, minestus, krambid,
psühhomotoorne hüperaktiivsus, anosmia,
ageusia, parosmia,
Myasthenia gravis (vt lõik 4.4)
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäired
Kõrva ja labürindi


kahjustused
Aeg-ajalt
Kõrvahäired, vertiigo
Teadmata
Kuulmiskahjustus, sh kurtus ja/või tinnitus


Südame häired
Aeg-ajalt
Palpitatsioonid
Teadmata
Torsades de pointes (vt lõik 4.4), arütmiad
(vt lõik 4.4) sh ventrikulaarne tahhükardia
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Kuumahood

Teadmata
Hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere
Aeg-ajalt
Respiratoorsed häired, düspnoe,
ja mediastiinumi häired
ninaverejooks
Seedetrakti häired
Väga sage
Kõhulahtisus
Sage
Oksendamine, kõhuvalu, iiveldus
Aeg-ajalt
Gastriit, kõhukinnisus, kõhupuhitus,
düspepsia, düsfaagia, kõhuseina pingsus,
suukuivus, röhitsused, suuhaavandid,
hüpersalivatsioon
Teadmata
Pankreatiit, keele värvuse muutus
Maksa ja sapiteede häired


Harv
Maksafunktsiooni kõrvalekalded,
kolestaatiline ikterus
Teadmata
Maksapuudulikkus (vt lõik 4.4)*,
fulminantne hepatiit, maksanekroos
Naha ja nahaaluskoe


kahjustused
Aeg-ajalt
Nahalööve, kihelus, urtikaaria, dermatiit,
nahakuivus, hüperhidroos
Harv
Valgustundlikkusreaktsioonid
Teadmata
Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs, multiformne
erüteem
Lihas-skeleti ja sidekoe
Aeg-ajalt
Osteoartriit, müalgia, seljavalu, kaelavalu
kahjustused
Teadmata
Artralgia

Neerude ja kuseteede
Aeg-ajalt
Düsuuria, neeruvalu
häired
Teadmata
Äge neerupuudulikkus, interstitsiaalne

nefriit
Reproduktiivse süsteemi
Aeg-ajalt
Metrorraagia, munandite häired
ja rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Aeg-ajalt
Valu rinnus, tursed, üldine halb enesetunne,
manustamiskoha
asteenia, väsimus, näoturse, palavik,
reaktsioonid
perifeersed tursed
Sage
Lümfotsüütide arvu langus, eosinofiilide
arvu tõus, vere bikarbonaatide sisalduse
langus, basofiilide, monotsüütide ja
neutrofiilide arvu tõus
Uuringud
Aeg-ajalt
Aspartaataminotransferaasi
aktiivsuse tõus,
alaniinaminotransferaasi
aktiivsuse tõus, bilirubiini
sisalduse tõus veres, uurea
sisalduse tõus veres, kreatiniini
sisalduse tõus veres, kaaliumi
kõrvalekalded veres, alkaalse fosfataasi
aktiivsuse tõus, kloriidide sisalduse tõus,
glükoosisisalduse tõus, trombotsüütide arvu
tõus, hematokriti vähenemine,
bikarbonaatide taseme tõus, normist
kõrvalekalded naatriumi sisalduses
Teadmata
Q-intervalli pikenemine
elektrokardiogrammis (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt
Protseduurijärgsed komplikatsioonid
Vigastused ja mürgistused

*mis on harvadel juhtudel lõppenud surmaga.

Kõrvaltoimed, mis arvatavasti või tõenäoliselt on seotud Mycobacterium Avium Complex’i
profülaktika ja raviga, põhinevad kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsel kogemusel.
Need kõrvaltoimed erinevad ülaltoodud tabelis toodud kõrvaltoimetest kas tüübi või esinemissageduse
poolest:

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Ainevahetus ja toitumishäired Sage
Anoreksia
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus peavalu, paresteesia,
düsgeuusia
Aeg-ajalt
Hüpesteesia
Silma kahjustused
Sage
Nägemishäired
Kõrva ja labürindi häired
Sage
Kurtus
Aeg-ajalt
Kuulmishäired, tinnitus
Südame häired
Aeg-ajalt
Palpitatsioonid
Seedtrakti häired
Väga sage
Diarröa, kõhuvalu, iiveldus,
kõhupuhitus ebamugavustunne
kõhus
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Hepatiit
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Nahalööve, kihelus
kahjustused
Aeg-ajalt
Stevensi-Johnsoni sündroom
Valgustundlikkusreaktsiooonid
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Artralgia
kahjustused
Üldised häired ja
Sage
Väsimus
manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt
Jõuetus, üldine halb enesetunne

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Soovitatust suuremate annuste kasutamisel tekkinud kõrvaltoimed sarnanesid tavaliste annuste
kasutamisel tekkinud kõrvaltoimetega. Tüüpilised makroliidantibiootikumide üleannustamise
sümptomid on pöörduv kuulmiskadu, tugev iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Üleannustamise
korral on vajadusel näidustatud meditsiinilise söe manustamine ja üldine sümptomaatiline ravi, aga ka
elulisi funktsioone toetavad meetmed.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: makroliidid, ATC-kood: J01FA10.

Toimemehhanism
Asitromütsiin on makroliidantibiootikum ning kuulub asaliidide rühma. Molekul on saadud
lämmastiku aatomi lisamise teel erütromütsiin A laktooni ringi. Asitromütsiini keemiline nimetus on
9-deoksü-9a-asa-9a-metüül-9a-homoerütromütsiin A. Molekulmass on 749,0.
Asitromütsiini toimemehhanism seisneb seondumises ribosoomi 50S-alaühikuga ja peptiidide
translokatsiooni ärahoidmises, mille kaudu ta pärsib bakterite valgusünteesi.

Resistentsuse mehhanism:
Resistentsus asitromütsiini suhtes võib olla loomulik või omandatud. Bakteritel esineb kolm peamist
resistentsuse mehhanismi: sihtmärgi muutumine, antibiootikumi transpordi muutumine ja
antibiootikumi modifitseerimine.
Streptococcus pneumoniae, A-grupi beeta-hemolüütilisel streptokokil, Enterococcus faecalis’el ja
Staphylococcus aureus’el, sh metitsilliin-resistentsel S. aureus’el (MRSA) esineb täielik ristuv
resistentsus erütromütsiini, asitromütsiini, teiste makroliidide ja linkoosamiidide suhtes.

Murdepunktid
EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing - Euroopa Antimikroobse
Tundlikkuse Testimise Komitee) kliinilised MIK tundlikkuse piirid (versioon 1.4, 2009):

Patogeen
Tundlikkuse piirid vastavalt liigile (T ≤ /R >)1
Tundlik
Resistentne
Staphylococcus
≤ 1 mg/l
> 2 mg/l
Streptococcus A, B, C, G
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l
Streptococcus pneumoniae
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l
Haemophilus influenzae2
≤ 0,12 mg/l
> 4 mg/l
Moraxella catarrhalis
≤ 0,5 mg/l
> 0,5 mg/l
Neisseria gonorrhoeae
≤ 0,25 mg/l
> 0,5 mg/l

1 Erütromütsiini saab kasutada loetletud bakterite tundlikkuse määramiseks teiste makroliidide
(asitromütsiini, klaritromütsiini ja roksitromütsiini) suhtes. Legionella pneumophila on tundlik
intravenoosselt manustatud makroliidide suhtes (erütromütsiini MIK ≤1 mg/l metsikut tüüpi
isolaatidele). Makroliide on kasutatud Campylobacter jejuni infektsioonide ravis (erütromütsiini MIK
≤4 mg/l metsikut tüüpi isolaatidele). Asitromütsiini on kasutatud S. typhi (MIK ≤16 mg/l metsikut
tüüpi isolaatidele) ja Shigella liikide poolt põhjustatud infektsioonide ravis.
2 H. influenzae makroliidide MIK-de ja kliinilise tulemuse vaheline seos on nõrk. Makroliidide ja
sarnaste antibiootikumide tundlikkuse piir on määratud nii, et selle järgi liigitub H. Influenzae metsiku
tüübi tundlikkus keskmiseks.

Tundlikkus
Teatud liikide omandatud resistentsuse levimus võib geograafiliselt ja ajaliselt varieeruda, seetõttu on
soovitav informatsioon kohaliku resistentsuse kohta, eeskätt raskete infektsioonide ravimisel. Kui
kohaliku resistentsuse esinemine muudab küsitavaks kasutatava ravimi efektiivsuse vähemalt mõnda
tüüpi infektsioonide puhul, tuleb vajadusel paluda ekspertarvamust.

Asitromütsiini antibakteriaalne spekter:

Sageli tundlikud liigid
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Staphylococcus aureus
metitsilliin-tundlik
Streptococcus pneumoniae
penitsilliin-tundlik
Streptococcus pyogenes
Gram-negatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Haemophilus influenzae
Haemophilus parainfluenzae
Legionella pneumophila
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida
Anaeroobsed mikroorganismid
Clostridium perfringens
Fusobacterium spp.
Prevotella spp.
Porphyriomonas spp.
Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis
Liigid, mille puhul omandatud resistentsus võib osutuda probleemiks
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Streptococcus pneumoniae
penitsilliinile keskmiselt tundlik
penitsilliin-resistentne
Loomuliku resistentsusega organismid
Gram-positiivsed aeroobsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Metitsilliin-resistentsed stafülokokid (MRSA, MRSE*)
Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis

*metitsilliin-resistentsete stafülokokkide omandatud resistentsus makroliidide suhtes on väga laialt
levinud ja nad on siia paigutatud põhjusel, et on harva tundlikud asitromütsiini suhtes.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine. Ravimi biosaadavus on umbes 37%. Plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 2...3
tundi pärast ravimi võtmist.

Jaotumine. Suukaudselt manustatud asitromütsiin jaotub laialdaselt kogu organismis.
Farmakokineetilistes uuringutes on näidatud, et asitromütsiini kontsentratsioon on kudedes määratuna
märgatavalt suurem (50 korda) kui plasmas määratuna. Ravim seondub olulisel määral kudedega
(keskmine jaotusruumala on ligikaudu 31,1 l/kg). Asitromütsiin jaotub enamikes kudedes kiiresti ning
sõltuvalt koest saavutab kõrgeid kontsentratsioone (vahemikus 1...9 mg/kg). Seondumine seerumi
valkudega varieerub vastavalt kontsentratsioonile plasmas ja kõigub 12%-st kuni 52%-ni vastavate
kontsentratsioonide korral seerumis 0,5 mikrogrammi/ml ja 0,05 mikrogrammi/ml.
Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni tingimustes (VV ) on 31,1 l/kg.
ss

Loomkatsetes on tuvastatud asitromütsiini suur kontsentratsioon fagotsüütides. Samuti on tõestatud, et
aktiivse fagotsütoosi jooksul vabaneb suurem asitromütsiini kontsentratsioon kui inaktiivsetest
fagotsüütidest. Seetõttu oli loomkatsetes põletikukolletes mõõdetud asitromütsiini kontsentratsioon
kõrge.

Biotransformatsioon ja eritumine
Terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas peegeldab täpselt eliminatsiooni poolväärtusaega
kudedes - 2...4 päeva. Ligikaudu 12 % intravenoosselt manustatud asitromütsiini annusest eritub
uriiniga järgneva 3 päeva jooksul. Muutumatu asitromütsiini kõrgeid kontsentratsioone on leitud
peamiselt sapis. Sapis määratud metaboliidid pärinesid N- ja O-demetülatsioonist, desoksamiini ja
laktoontuumade hüroksüülimisest ning kladinosooni konjugeerimisest. Võrreldes HPLC ja
mikrobioloogilise määramise tulemusi võib eeldada, et metaboliidid asitromütsiini mikrobioloogilises
toime avaldumises rolli ei mängi.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes, kus annused ületasid kuni 40 korda kliinilist raviannust, põhjustas asitromütsiin
pöörduvat fosfolipidoosi, kuid reeglina ei täheldatud seoses sellega tõelisi toksikoloogilisi tagajärgi. Ei
leitud, et asitromütsiin põhjustaks patsientidel toksilisi reaktsioone, kui seda manustatakse vastavalt
soovitustele.

Reproduktsioonitoksilisus:
Loomkatsetes ravimi embrüotoksilise toime määramiseks ei täheldatud hiirtel ja rottidel teratogeenset
toimet. Rottidel viisid asitromütsiini annused 100 ja 200 mg kehamassi kg kohta ööpäevas loote
luustumise ja emaslooma kehamassi juurdekasvu kerge peetuseni. Rottidel täheldati peri- ja
postnataalsetes uuringutes kerget arengupeetust pärast ravi 50 mg/kg/ööpäevas ja eelnimetatud
annustega.

Kartsinogeenne potentsiaal:
Kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud pikaajalisi loomkatseid, kuna see ravim on
näidustatud ainult lühiajaliseks raviks ja puuduvad kantserogeensele toimele viitavad nähud.

Mutageenne potentsiaal:
In vivo ja in vitro katsemudelites ei leidnud tõestust võimalus geneetiliste ja
kromosoomimutatsioonide tekkeks.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
tärklis, eelželatiniseeritud,
naatriumkroskarmelloos,
kaltsiumvesinikfosfaat, veevaba,
magneesiumstearaat,
naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate:
hüpromelloos 2910/5,
titaandioksiid,
makrogool 6000,
talk,
simetikooniemulsioon SE 4,
polüsorbaat 80.

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Säilitamistingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Läbipaistev, värvitu PVC/Al blister, karp.
3 õhukese polümeerikattega tabletti pakendis.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva k.s.
U kabelovny 130,
Dolní Měcholupy,
102 37 Praha 10,
TÅ¡ehhi Vabariik


8.
MÜÜGILOA NUMBER

418103


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

8.08.2003/28.06.2013


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2014