AVEDOL

Toimeained: karvedilool

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 6,25mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on AVEDOL ja milleks seda kasutatakse

Avedol sisaldab karvedilooli, mis kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse alfa- ja beeta-
blokaatoriteks. Avedol'i kasutatakse kõrgvererõhutõve ja stenokardia ravis. Avedol'i kasutatakse ka
täiendava ravimina südamepuudulikkuse korral, mille korral see parandab südamefunktsiooni.

2. Mida on vaja teada enne AVEDOL võtmist

Ärge võtke Avedol'i:
- kui olete karvedilooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
- kui teil on raske südamepuudulikkus, mida ravitakse teatud intravenoosselt (veeni)
manustatavate ravimitega.
- kui teil on kunagi astma või mõne muu kopsuhaiguse tõttu esinenud vilisev hingamine.
- kui teil on ravimata südamepuudulikkus või teatud tüüpi südame erutusjuhte häired (nn II ja III
astme atrioventrikulaarne blokaad või nn siinussõlme nõrkus).
- kui teil on raske südamefunktsiooni kahjustus (kardiogeenne šokk).
- kui teil on väga madal pulss või teie vererõhk on väga madal.
- kui teil on tõsine organismi happe-aluse tasakaalu häire (metaboolne atsidoos).
- kui teil on neerupealiste ületalitlus (feokromotsütoom), mille ravimiseks te ravimeid ei saa.
- kui teil on rasked käte ja jalgade vereringe häired, mis põhjustavad külmatunnet, valu või
vahelduvat lonkamist.
- kui teil on raske maksahaigus.
- kui teid ravitakse samal ajal intravenoosselt manustatavate kõrgvererõhutõve- või
südamehaiguste vastaste ravimitega (verapamiil või diltiaseem).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Avedol’i võtmist pidage nõu oma arstiga:
- kui teil on südamepuudulikkus, millega kaasneb
- madal vererõhk,
- probleemid südame vere- ja hapnikuvarustuses (südame isheemiatõbi) ja veresoonte
probleemid,

- ja/või neeruprobleemid,
Sellisel juhul tuleb teie neerufunktsiooni jälgida. Vajalik võib olla annuse vähendamine.
- kui teil on suhkurtõbi. Ravi Avedol’iga võib varjata madala veresuhkrutaseme sümptomeid.
Seetõttu tuleb teie veresuhkrutaset regulaarselt jälgida.
- kui teil on rasked hingamisprobleemid (mida ei ravita), Avedol võib neid hingamisraskusi
süvendada.
- kui teil on probleeme veresoontega (perifeerne veresoonte haigus).
- kui te kasutate kontaktläätsesid. Avedol võib vähendada pisarate produktsiooni.
- kui teil esineb Raynaud’ fenomen (sõrmed või varbad muutuvad alguses sinakaks, seejärel
valkjaks ning siis punakaks ja sellega kaasneb valu). Avedol võib sümptomeid süvendada.
- kui teil on kilpnäärme ületalitus koos kilpnäärmehormoonide produktsiooni suurenemisega,
Avedol võib sümptomeid varjata.
- kui te kasutate Avedol’i ja teil seisab ees operatsioon, milles kasutatakse anesteetikumi. Te
peaksite seda eelnevalt anesteesia eest vastutava arstiga arutama.
- kui teil on väga madal pulss (vähem kui 55 lööki minutis).
- kui teil on kunagi esinenud tõsiseid allergilisi reaktsioone (nt putukahammustuse või mõne
toidu suhtes) või te saate või hakkate saama allergiavastast desensibiliseerivat ravi, kuna Avedol
võib selliste allergiliste reaktsioonide raviks kasutatavate ravimite efektiivsust nõrgendada.
- kui teil on psoriaas.
- kui teil on teatud tüüpi stenokardia, mida nimetatakse Prinzmetal’i variantstenokardiaks.
- kui teil on feokromotsütoom (see on neerupealise kasvaja).

Muud ravimid ja Avedol
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.

On eriti oluline, et teie arst oleks teadlik, kui teid juba ravitakse mõnega järgnevatest ravimitest:
- Digoksiin (südamepuudulikkuse ravim)
- Rifampitsiin (tuberkuloosi ravis kasutatav antibiootikum)
- Tsimetidiin (maohaavandite, kõrvetiste ja happe tagasivoolu ravim)
- Tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim, mis ennetab äratõukereaktsioone pärast organite
siirdamist ja mida kasutatakse nt teatud reumaatiliste või naha probleemide raviks)
- Klonidiin (ravim, mida kasutatakse vererõhu langetamiseks või migreeni raviks)
- Verapamiil, diltiaseem, amiodaroon (südame rütmihäirete ravimid)
- Kinidiin, disopüramiid, meksiletiin, propafenoon, flekainiid (südame rütmihäirete ravimid)
- Teised vererõhku langetavad ravimid. Karvedilool võib tugevdada teiste samaaegselt
manustatavate vererõhku langetavate ravimite toimet (nt alfa1-retseptorite antagonistid)
- Insuliin või suukaudselt manustatavad suhkurtõvevastased ravimid (veresuhkru taset
vähendavad ravimid), kuna nende veresuhkru taset langetav toime võib tugevneda ja vere
madala suhkrusisalduse sümptomid võivad kulgeda varjatult
- Anesteetikumid (anesteesias kasutatavad ravimid)
- Sümpatomimeetikumid (sümpaatilise närvisüsteemi funktsiooni suurendavad ravimid)
- Dihüdropüridiinid (kõrgvererõhutõve ja südamehaiguste ravimid)
- Nitraadid (südamehaiguste ravimid), kuna need võivad vererõhku järsult langetada,
nõrgendades seega karvedilooli toimet
- Neuromuskulaarsed blokaatorid (lihaspinget vähendavad ravimid)
- Ergotamiin (migreeniravim)
- Teatud valuvaigistid (MSPVA), östrogeenid (hormoonid) ja kortikosteroidid (neerupealiste
hormoonid), kuna need võivad teatud juhtudel karvedilooli vererõhku langetavat toimet
nõrgendada
- Ravimid, mis sisaldavad reserpiini, guanetidiini, metüüldopat, guanfatsiini ja
monoaminooksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d) - depressiooniravimid, mis võivad südame
löögisagedust veelgi vähendada
- Fluoksetiin (depressiooni ravim)
- Beetaagonistlikud bronhodilaatorid (astma ravimid), nt salbutamool ja formoterool.

Avedol koos toidu, joogi ja alkoholiga

Avedol võib alkoholi toimeid tugevdada.

Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

On olemas risk, et sündimata laps saab kahjustada. Avedol'i tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul,
kui teie arst peab seda vajalikuks. Seetõttu pidage alati nõu arstiga, enne kui te kasutate Avedol'i
raseduse ajal.

Lakteerivatel loomadel läbiviidud uuringute tulemustele vastavalt eritub Avedol ka inimeste
rinnapiima ja seetõttu ei tohi seda rinnaga toitmise ajal kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
See ravim omab vähest toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Ravi alguses või kui
raviskeemi muudetakse võivad ilmneda pearinglus ja väsimus. Kui teil tekib tablettide võtmise ajal
pearinglus või te tunnete nõrkust, peaksite te vältima autojuhtimist või tegevusi, mis nõuavad
kõrgendatud tähelepanu.

Avedol sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
oma arstiga.

3. Kuidas AVEDOL võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Te peate õhukese polümeerikattega tabletid alla neelama vähemalt poole klaasi veega. Te võite
õhukese polümeerikattega tablette võtta koos toiduga või ilma. Südamepuudulikkusega patsiendid
peaksid aga õhukese polümeerikattega tablette võtma koos toiduga, et vähendada järsul püstitõusmisel
tekkiva pearingluse ohtu.

Avedol’i tabletid on saadaval järgmistes tugevustes:
6,25 mg, 12,5 mg ja 25 mg

Kõrgvererõhutõbi
Tavaline annus on 1 Avedol 12,5 mg tablett (vastab 12,5 mg-le karvediloolile) esimese kahe ööpäeva
jooksul ja edaspidi 2 Avedol 12,5 mg tabletti (vastab 25 mg-le karvediloolile) üks kord ööpäevas.
Selle annuse jaoks on saadaval Avedol’i teised tugevused.

Stenokardia
Tavaline annus on 1 Avedol 12,5 mg tablett (vastab 12,5 mg-le karvediloolile) kaks korda ööpäevas
esimese kahe ööpäeva jooksul ja edaspidi 2 Avedol 12,5 mg tabletti (vastab 25 mg-le karvediloolile)
kaks korda ööpäevas. Selle annuse jaoks on saadaval Avedol’i teised tugevused.

Südamepuudulikkus
Tavaline algannus on pool Avedol 6,25 mg tabletti (vastab 3,125 mg karvediloolile) kaks korda
ööpäevas esimese kahe nädala jooksul. Annust võib järk-järgult suurendada, tavaliselt kahenädalaste
intervallidega.

Hiljem võib siiski tekkida vajadus annuse suurendamise või vähendamise järele. Teie arst juhendab
teid vastavalt.

Kui te võtate Avedol’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud Avedol’i rohkem kui ette nähtud või kui ravimit on kogemata võtnud lapsed,
pöörduge palun oma arsti poole, haiglasse või helistage kiirabisse, et saada teavet võimalike ohtude
kohta ja nõu, mida edasi teha.
Üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärasest vererõhu langusest tingitud minestuse
tunne, aeglane südame löögisagedus ja tõsistel juhtudel mõnikord südamelöökide vahelejäämine.
Tekkida võivad ka hingamisraskused, hingamisteede ahenemine, halb enesetunne, teadvusehäired ja
krambid.

Kui te unustate Avedol’i võtta
Kui te unustate annust (või mitu annust) võtta, võtke järgmine annus selleks ettenähtud ajal. Ärge
võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Avedol’i võtmise
Ärge lõpetage selle ravimi võtmist eelnevalt arstiga konsulteerimata. Arst selgitab teile, kuidas
Avedol’i annust 2 nädala jooksul järk-järgult vähendada ja ravimi võtmine lõpetada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Enamik kõrvaltoimetest on annusest sõltuvad ja kaovad, kui annust vähendatakse või ravi
katkestatakse. Mõned kõrvaltoimed võivad tekkida ravi alguses ja ravi käigus iseenesest taanduda.

Väga sage (esineb rohkem kui 1-l kasutajal 10-st):
- Pearinglus (nt kiirel püstitõusmisel), peavalu.
- Südameprobleemid. Nähtude hulka kuuluvad valud rinnus, väsimus, hingeldus ja käte-jalgade
tursed.
- Madal vererõhk. Nähtude hulka kuuluvad pearinglus ja joobnud tunne.
- Nõrkus- ja väsimustunne.

Pearinglustunne, peavalu ja väsimus- ning nõrkustunne on tavaliselt kerged ja tekivad tõenäolisemalt
ravi alguses.

Sage (esineb 1-l kuni 10-l kasutajal 100-st):
- Infektsioonid hingamisteedes (bronhiit), kopsudes (kopsupõletik), ninas ja kurgus (ülemised
hingamisteed). Nähtude hulka kuuluvad vilisev hingamine, hingeldus, pigistus rinnus ja
kurguvalu.
- Kuseteede infektsioonid, mis võivad põhjustada urineerimishäireid.
- Punaste vereliblede arvu vähenemine (aneemia). Nähtude hulka kuuluvad väsimustunne,
kahvatu nahk, südamepekslemistunne (palpitatsioonid) ja hingeldus.
- Kehakaalu suurenemine.
- Kolesteroolitaseme tõus (nähtav vereanalüüsides).
- Veresuhkru taseme üle kontrolli kadumine suhkurtõvega patsientidel.
- Masendustunne.
- Nägemisprobleemid, valusad või kuivad silmad, mille põhjuseks on pisaraerituse vähenemine.
- Aeglane südame löögisagedus.
- Pearinglus- või joobnud tunne pärast püsti tõusmist.
- Vedelikupeetus. Nähtude hulka kuuluvad: üldised tursed kogu kehal, üksikute kehaosade tursed
(nt käed, labajalad, pahkluud ja sääred), teie organismis oleva vere hulga suurenemine.
- Vereringehäired kätes ja jalgades. Nähtude hulka kuuluvad külmad käed ja jalad, surin, valu ja
kahvatu nahk sõrmedes ning valu jalgades, mis kõndimisel tugevneb.
- Hingamisprobleemid.
- Iiveldus või oksendamine.
- Kõhulahtisus.

- Maoärritus / seedehäire.
- Valu, võimalik et kätes ja jalgades.
- Neeruprobleemid, sh urineerimissageduse muutused.

Aeg-ajalt (esineb 1-l kuni 10-l kasutajal 1000-st):
- Unehäired.
- Minestamine.
- Surin või tuimus kätes või jalgades.
- Nahaprobleemid, sh nahalööbed, mis võivad katta suure osa kehast, muhklik lööve (nõgestõbi),
sügelustunne ja kuivad laigud nahal.
- Südame erutusjuhte häired.
- Südameprobleemid. Nähtude hulka kuuluvad valud rinnus ja hingeldus (stenokardia).
- Juuste väljalangemine.
- Võimetus saavutada erektsiooni (erektsioonihäired).

Harv (esineb 1-l kuni 10-l kasutajal 10 000-st):
- Vereliistakute arvu vähenemine veres. Nähtude hulka kuuluvad tavalisest kergemini tekkivad
verevalumid ja ninaverejooksud.
- Nohu.

Väga harv (esineb vähem kui 1-l kasutajal 10 000-st):
- Igat tüüpi valgete vereliblede vähesus. Nähtude hulka kuuluvad infektsioonid suus, igemetel,
kurgus ja kopsudes.
- Allergilised (ülitundlikkus-) reaktsioonid. Nähtude hulka võivad kuuluda neelamis- või
hingamisraskus, mille põhjuseks on järsku tekkinud kurgu või näo paistetus; labakäte,
labajalgade ja pahkluude turse.
- Suukuivus.
- Maksaprobleemid, mida on näha vereanalüüsidest.
- Mõnedel naistel võib olla raskendatud kontroll kusepõie funktsiooni üle urineerimisel
(kusepidamatus). See paraneb tavaliselt ravi lõpetamisel.
- Impotentsus.
- Nahalööve või punetus, mis võib muutuda eluohtlikuks nahareaktsiooniks koos ulatusliku
villilise lööbe ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi-
Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, multiformne erüteem).

Avedol võib põhjustada ka diabeedi sümptomite avaldumise inimestel, kellel on diabeet väga kergel
kujul, nn latentne diabeet.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas AVEDOL säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil. Kõlblikkusaeg viitab selle
kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Blistrid: Hoida temperatuuril kuni 30°C.
HDPE-pudelid: Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Avedol sisaldab
- Toimeaine on karvedilool.

Üks tablett sisaldab 6,25 mg, 12,5 mg või 25 mg karvedilooli.
- Teised koostisosad on:


Tableti sisu:


- mikrokristalliline tselluloos

- laktoosmonohüdraat

- krospovidoon CL

- povidoon K30

- veevaba kolloidne ränidioksiid

- magneesiumstearaat

Tableti kate:

- hüpromelloos

- titaandioksiid (E 171)

- trietüültsitraat

- makrogool 8000

- polüdekstroos (E 1200).

Kuidas Avedol välja näeb ja pakendi sisu
6,25 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusvagu, ühele
küljele on märgitud „6.25”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusvagu, ühele
küljele on märgitud „12.5”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
25 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusvagu, ühele
küljele on märgitud „25”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pakendi suurused: 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootjad
Müügiloa hoidja
Pharmaceutical Works Polpharma SA
19 Pelplińska
83-200 Starogard Gdański
Poola

Tootjad
Pharmaceutical Works Polpharma SA
19 Pelplińska
83-200 Starogard Gdański
Poola

Specifar SA
1, 28 Octovriou str
Ag. Varvara, Athens, 123 51
Kreeka

Dragenopharm Apotheker Püschl GmbH
Göllstraße 1
84529 Tittmoning
Saksamaa


Infoleht on viimati uuendatud juulis 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Avedol, 6,25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Avedol, 12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Avedol, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks tablett sisaldab 6,25 mg, 12,5 mg või 25 mg karvedilooli.
INN. Carvedilolum

Teadaolevat toimet omavad abiained: laktoosmonohüdraat 25 mg/50 mg/100 mg ühes tabletis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett

6,25 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusjoon, ühele
küljele on märgitud „6.25”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusjoon, ühele
küljele on märgitud „12.5”. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
25 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged, ovaalsed, mõlemal küljel on poolitusjoon, ühele
küljele on märgitud "25". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.
Krooniline stabiilne stenokardia.
Täiendava ravimina mõõduka kuni raske stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse korral.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Avedol on saadaval 3 tugevusena: 6,25 mg, 12,5 mg ja 25 mg.


Essentsiaalne hüpertensioon

Avedol’i võib kasutada hüpertensiooni ravis monoteraapiana või kombinatsioonis teiste
antihüpertensiivsete ravimitega, eriti tiasiiddiureetikumidega. Soovitatav on manustamine üks kord
ööpäevas, maksimaalne soovitatav ühekordne annus on siiski 25 mg ja soovitatav maksimaalne
ööpäevane annus 50 mg.



Täiskasvanud
Soovitatav algannus on 12,5 mg üks kord ööpäevas esimese kahe ööpäeva jooksul. Seejärel jätkatakse
ravi annusega 25 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust edaspidi järk-järgult suurendada kahenädalaste
intervallidega või veelgi harvemini.

Eakad
Soovitatav algannus hüpertensiooni korral on 12,5 mg üks kord ööpäevas, mis võib olla piisav ka
jätkuraviks. Kui selle annuse juures on ravivastus siiski ebapiisav, võib annust vajadusel edaspidi järk-
järgult suurendada kahenädalaste intervallidega või veelgi harvemini.

Krooniline stabiilne stenokardia

Täiskasvanud
Soovitatav algannus on 12,5 mg kaks korda ööpäevas kahe ööpäeva jooksul. Seejärel jätkatakse ravi
annusega 25 mg kaks korda ööpäevas. Vajadusel võib annust edaspidi järk-järgult suurendada
kahenädalaste intervallidega või veelgi harvemini. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 100 mg
jagatuna mitmeks annuseks (kaks korda ööpäevas).

Eakad
Soovitatav algannus on 12,5 mg kaks korda ööpäevas kahe ööpäeva jooksul. Seejärel jätkatakse ravi
annusega 25 mg kaks korda ööpäevas, mis on maksimaalne soovitatav ööpäevane annus.

Südamepuudulikkus

Mõõduka kuni raske südamepuudulikkuse raviks lisaks tavalisele baasravile diureetikumidega, AKE
inhibiitoritega, digitaalisega ja/või vasodilataatoritega. Patsiendi kliiniline seisund peab olema
stabiilne (muutusteta NYHA staadiumis, mitte hospitaliseeritud südamepuudulikkuse tõttu) baasravi peab olema stabiliseeritud vähemalt 4 nädalat enne ravi. Lisaks peab patsiendil olema
vähenenud vasaku vatsakese väljutusmaht, südame löögisagedus peaks olema > 50 lööki minutis ja
süstoolne vererõhk > 85 mmHg (vt lõik 4.3).

Algannus on 3,125 mg kaks korda ööpäevas kahe nädala jooksul. Kui algannus on hästi talutav, võib
karvedilooli annust suurendada kahenädalaste intervallidega või veelgi harvemini, esmalt 6,25 mg
kaks korda ööpäevas, seejärel 12,5 mg kaks korda ööpäevas, millele järgneb 25 mg kaks korda ööpäevas.
Soovitatav on annuse suurendamine kuni patsiendi poolt talutava maksimaalse annuseni.

Maksimaalne soovitatav annus on 25 mg, mida manustatakse kaks korda ööpäevas patsientidele
kehakaaluga alla 85 kg ja 50 mg kaks korda ööpäevas patsientidele kehakaaluga üle 85 kg, eeldusel, et
südamepuudulikkus ei ole raske. Hoolika arstliku järelevalve all võib patsiendi annust ettevaatusega
suurendada kuni annuseni 50 mg kaks korda ööpäevas.

Südamepuudulikkuse sümptomite ajutine halvenemine võib tekkida ravi alguses või annuse
suurendamise tõttu, eriti raske südamepuudulikkusega haigetel ja/või saades suurte annustega
diureetikum-ravi. Tavaliselt ei nõua see ravi katkestamist, kuid annust ei tohi suurendada. Pärast
karvediloolravi alustamist või annuse suurendamist tuleb arstil/kardioloogil patsienti jälgida. Enne igat
annuse suurendamist tuleb teostada uuring potentsiaalsete südamepuudulikkuse sümptomite halvenemise
ja ülemäärase vasodilatatsiooni sümptomite esinemise osas (nt neerude funktsioon, kehakaal, vererõhk,
südame löögisagedus ja südamerütm). Südamepuudulikkuse sümptomite halvenemist või vedeliku
retentsiooni ravitakse diureetikumi annuse suurendamisega, karvedilooli annust ei tohi enne suurendada,
kui patsiendi seisund on stabiliseerunud. Kui tekib bradükardia või AV ülejuhte aja pikenemine, tuleb
esmalt kontrollida digoksiini kontsentratsiooni. Mõnikord võib olla vajalik vähendada karvedilooli
annust või ravi üldse ajutiselt katkestada. Isegi nendel juhtudel saab karvedilooli annuse tiitrimist sageli
edukalt jätkata.

Kui ravi karvedilooliga katkestatakse pikemaks ajaks kui kaheks nädalaks, peab seda uuesti alustama
annusega 3,125 mg kaks korda ööpäevas ja suurendama annust järk-järgult nagu eespool soovitatud.



Neerupuudulikkus
Annus tuleb määrata iga patsiendi jaoks individuaalselt, kuid farmakokineetilistest parameetritest
lähtuvalt ei ole karvedilooli annuse kohandamine neerupuudulikkusega patsientidel nähtavasti vajalik.

Mõõdukas maksafunktsiooni häire
Annuse kohandamine võib olla vajalik.

Lapsed
Lastel ja noorukitel kasutamise kogemus puudub.

Eakad
Eakad patsiendid võivad olla palju tundlikumad karvedilooli toimete suhtes ja neid tuleb palju
hoolikamalt jälgida.

Nagu ka teiste beetablokaatorite kasutamisel ja eriti südame pärgarterite haigustega patsientidel tuleb
ravi karvedilooliga lõpetada järk-järgult (vt lõik 4.4).

Manustamisviis
Tablette ei ole vaja võtta koos toiduga. Südamepuudulikkusega patsientidel on siiski soovitatav võtta
karvedilooli sisaldavat ravimit koos toiduga, et aeglustada imendumist ja vähendada riski
ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks.

4.3. Vastunäidustused

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- NYHA klassifikatsiooni järgi IV staadiumi ebastabiilne/dekompenseeritud südamepuudulikkus,
mis vajab intravenoosset inotroopset ravi.
- Obstruktiivne hingamisteede haigus.
- Kliiniliselt väljendunud maksafunktsiooni häire.
- Varem esinenud bronhospasm või astma.
- Teise või kolmanda astme AV-blokaad (välja arvatud juhul kui patsiendile on püsivalt paigaldatud
kardiostimulaator).
- Raske bradükardia (< 50 löögi minutis).
- Kardiogeenne šokk.
- Siinussõlme nõrkuse sündroom (sh sinuatriaalne blokaad).
- Raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 85 mmHg).
- Metaboolne atsidoos.
- Ravimata feokromotsütoom.
- Rasked perifeerse arteriaalse vereringe häired.
- Samaaegne intravenoosne ravi verapamiili või diltiaseemiga (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Krooniline südame paispuudulikkus

Südame paispuudulikkusega patsientidel võib karvedilooli tiitrimise perioodil esineda vedelikupeetust
või südamepuudulikkuse süvenemist. Selliste sümptomite esinemisel tuleb suurendada diureetikumide
annust, muutmata karvedilooli annust enne kui patsiendi seisund on kliiniliselt stabiliseerunud.
Mõnikord on vajalik vähendada karvedilooli annust või harvadel juhtudel karvedilooli kasutamine
ajutiselt katkestada. Sellised episoodid ei välista edaspidist edukat karvedilooli tiitrimist. Karvedilooli
kasutamisel kombineeritult digitaalise glükosiididega tuleb olla ettevaatlik, sest mõlemad ravimid
aeglustavad AV juhtivust.
Karvedilooli tuleb põhimõtteliselt manustada lisaks diureetikumidele, AKE inhibiitoritele,
digitaalisele ja/või vasodilataatoritele. Ravi võib alustada ainult siis, kui patsient on saanud
stabiliseeritud baasravi vähemalt 4 nädalat. Dekompenseeritud patsiendid tuleb rekompenseerida.


Raske südamepuudulikkusega patsiente, soolade ja vedeliku mahu vähenemisega, eakaid või madala
baasvererõhuga patsiente tuleb jälgida ligikaudu 2 tunni jooksul pärast esimese annuse manustamist
või annuse suurendamist, kuna võib tekkida hüpotensioon. Liigsest vasodilatatsioonist põhjustatud
hüpotensiooni ravitakse algselt diureetikumidega. Kui sümptomid siiski püsivad, võib AKE inhibiitori
annust vähendada. Vajadusel võib karvedilooli annust veelgi vähendada või ravi ajutiselt katkestada.
Karvedilooli annust ei tohi uuesti suurendada enne, kui südamepuudulikkuse halvenemisest või
vasodilatatsioonist tingitud sümptomid on kontrolli all.

Neerufunktsioon südame paispuudulikkusega patsientidel

Kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel, kellel on madal vererõhk (süstoolne < 100 mmHg),
südame isheemiatõbi ja difuusne vaskulaarne haigus ja/või eelnev neerupuudulikkus, on
karvediloolravi ajal täheldatud pöörduvat neerufunktsiooni halvenemist. Karvedilooli annuse
tiitrimisel peab nende riskifaktoritega südamepuudulikkusega patsientidel jälgima neerufunktsiooni.
Kui esineb neerufunktsiooni märkimisväärne halvenemine, peab karvedilooli annust vähendama või
ravi katkestama.

Akuutse müokardiinfarkti järgne vasaku vatsakese funktsiooni häire

Enne karvediloolravi alustamist peab patsiendi seisund olema kliiniliselt stabiilne. Patsient peab olema
saanud AKE inhibiitorit vähemalt eelnenud 48 tunni jooksul, kusjuures AKE inhibiitori annus peab
olema olnud stabiilne vähemalt eelnenud 24 tunni jooksul.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Bronhospastilise komponendiga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) isikutel, kes ei kasuta
suukaudseid ega inhaleeritavaid ravimeid, tuleb karvedilooli kasutamisel olla ettevaatlik ja seda võib
kasutada ainult juhul kui potentsiaalne kasu kaalub üles võimaliku riski.

Bronhospasmi soodumusega patsientidel võib võimalik hingamisteede resistentsuse tugevnemine
põhjustada respiratoorset distressi. Patsiente tuleb karvediloolravi alustamisel ja annuse kohandamise
perioodil hoolikalt jälgida ning kui ravi jooksul tekib ükskõik milliseid bronhospasmile viitavaid nähte,
tuleb karvedilooli annust vähendada.

Suhkurtõbi

Karvedilooli manustamisel suhkurtõvega patsientidele tuleb rakendada ettevaatust, sest see võib
varjata või vähendada akuutse hüpoglükeemia varajasi nähte ja sümptomeid. Kroonilise
südamepuudulikkuse ja diabeediga patsientidel võib karvedilooli kasutamine halvendada kontrolli
vere glükoosisisalduse üle.

Perifeerne vaskulaarne haigus

Perifeerse vaskulaarse haigusega patsientidel tuleb karvedilooli kasutada ettevaatusega, sest
beetablokaatorid võivad soodustada või süvendada arteriaalse puudulikkuse sümptomeid.

Raynaud’ fenomen

Perifeersete vereringehäiretega patsientidel (nt Raynaud’ fenomeni korral) tuleb karvedilooli kasutada
ettevaatusega, sest see võib halvendada haiguse sümptomaatikat.

Türeotoksikoos

Karvedilool võib varjata türeotoksikoosi sümptomeid.

Anesteesia ja suured kirurgilised operatsioonid



Patsientidel, kellel teostatakse üldkirurgiline operatsioon, tuleb rakendada ettevaatust, sest
karvedilooli kasutamisel koos anesteetikumidega võib olla negatiivne inotroopne toime.

Bradükardia

Karvedilool võib põhjustada bradükardiat. Kui pulss langeb alla 55 löögi minutis, tuleb karvedilooli
annust vähendada.

Ülitundlikkus

Ettevaatlik tuleb olla karvedilooli manustamisel patsientidele, kellel on varem esinenud tõsiseid
ülitundlikkusreaktsioone, samuti desensibiliseerivat ravi saavatel patsientidel, sest beetablokaatorid
võivad suurendada nii tundlikkust allergeenide suhtes kui anafülaktiliste reaktsioonide tõsidust.

Psoriaas

Patsiendid, kellel on varem esinenud beetablokaator-raviga kaasnev psoriaas, võivad karvedilooli
kasutada üksnes pärast kasu/riski suhte kaalumist.

Samaaegne kasutamine koos kaltsiumikanali blokaatoritega

Patsientidel, kes saavad samaaegselt raviks verapamiili või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali
blokaatoreid või teisi antiarütmikume, on vajalik hoolikalt jälgida vererõhku ja EKG-d. Veenisisest
koosmanustamist tuleb vältida (vt lõik 4.5).

Feokromotsütoom

Feokromotsütoomiga patsientidel tuleb enne mis tahes beetablokaatori kasutamist alustada ravi
alfablokaatoriga. Karvediloolil on nii alfa- kui beetablokeeriv farmakoloogiline toime, kuid puudub
kogemus ravimi kasutamisega selle seisundi puhul. Seetõttu tuleb rakendada ettevaatust karvedilooli
manustamisel patsientidele, kellel kahtlustatakse feokromotsütoomi.

Prinzmetal’i variantstenokardia

Prinzmetal’i variantstenokardiaga patsientidel võivad mitteselektiivse beetablokeeriva toimega ained
põhjustada valu rinnus. Puudub kliiniline kogemus karvedilooli kasutamisega nendel patsientidel,
kuid karvedilooli alfablokeeriv toime võib selliseid sümptomeid ära hoida. Sellele vaatamata tuleb
olla ettevaatlik, kui karvedilooli manustatakse patsientidele, kellel kahtlustatakse Prinzmetal’i
variantstenokardiat.

Kontaktläätsed

Kontaktläätsede kandjaid tuleb teavitada võimalikust pisaraerituse vähenemisest.

Ärajätusündroom

Karvediloolravi ei tohi lõpetada järsku, eriti patsientidel, kellel on südame isheemiatõbi. Karvedilooli
annust tuleb järk-järgult vähendada (kahenädalase perioodi jooksul).

Tsimetidiini samaaegsel manustamisel karvedilooliga tuleb olla ettevaatlik, kuna karvedilooli toimed
võivad tugevneda (vt lõik 4.5).

Patsiente, kellel on teadaolevalt debrisokviini metabolism aeglustunud, peab ravi alustamisel hoolikalt
jälgima (vt lõik 5.2).



Kuna kliinilised kogemused on piiratud, ei tohi karvedilooli manustada patsientidele, kellel on
ebastabiilne või sekundaarne hüpertensioon, ortostaas, akuutne põletikuline südamehaigus,
hemodünaamiliselt oluline südameklapi või väljavoolu trakti obstruktsioon, kaugelearenenud
perifeersete arterite haigus või kes saavad samaaegselt ravi alfa -retseptorite antagonistidega või alfa -
1
2
retseptorite agonistidega.

Negatiivse dromotroopse toime tõttu tuleb karvedilooli esimese astme südameblokaadiga patsientidele
manustada ettevaatusega.

See ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puudulikkuse või
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised
Karvedilool on P-glükoproteiini substraat kui ka inhibiitor. Seetõttu võib P-glükoproteiini poolt
transporditavate ravimite biosaadavus samaaegsel karvedilooli manustamisel suureneda. Lisaks võivad
karvedilooli biosaadavust mõjutada P-glükoproteiini indutseerijad või inhibiitorid.

CYP2D6 ja CYP2C9 inhibiitorid kui ka indutseerijad võivad karvedilooli süsteemset ja/või
presüsteemset metabolismi stereoselektiivselt muuta, põhjustades R- ja S-karvedilooli plasmataseme
suurenemist või vähenemist. Mõned näited, mida on täheldatud patsientidel või tervetel vabatahtlikel, on
toodud allpool, kuid see nimikiri ei ole lõplik.

Digoksiin
Digoksiini ja karvedilooli samaaegsel manustamisel suureneb digoksiini kontsentratsioon ligikaudu 15%
võrra. Nii digoksiin kui ka karvedilool aeglustavad AV juhtivust. Karvediloolravi alustamisel,
kohandamisel või lõpetamisel on soovitatav sagedamini kontrollida digoksiini taset (vt lõik 4.4).

Rifampitsiin
12 terve vabatahtlikuga läbi viidud uuringus vähendas rifampitsiin karvedilooli plasmataset ligikaudu
70% võrra; kõige tõenäolisemalt P-glükoproteiini indutseerimise teel, mis põhjustas karvedilooli
imendumise vähenemise seedetraktist.

Tsimetidiin
Tsimetidiin suurendas AUC-d ligikaudu 30% võrra, põhjustamata mingit muutust C väärtuses. Kuna
max
tsimetidiini toime karvedilooli tasemele on suhteliselt nõrk, on tõenäosus kliiniliselt oluliste koostoimete
tekkeks siiski vähene.

Tsüklosporiin
Kahes uuringus, milles siiratud neeru ja südamega patsiendid said suukaudset tsüklosporiini, näidati
karvediloolravi alustamise järgselt tsüklosporiini plasmataseme suurenemist. Ligikaudu 30%-l
patsientidest tuli tsüklosporiini annust vähendada, et hoida tsüklosporiini taset terapeutilises
vahemikus, samas kui ülejäänud patsientidel ei olnud annust vaja kohandada. Tsüklosporiini annust
vähendati seda vajavatel patsientidel keskmiselt 20%. Kuna konkreetsete üksikisikute vajadus annuse
kohandamise järele on väga varieeruv, on pärast karvediloolravi alustamist soovitatav jälgida
hoolikalt tsüklosporiini kontsentratsioone ning kohandada tsüklosporiini annust vastavalt vajadusele.

Amiodaroon
Südamepuudulikkusega patsientidel vähendas amiodaroon S-karvedilooli kliirensit tõenäoliselt
CYP2C9 inhibeerimise teel. Keskmine R-karvedilooli plasmatase ei muutunud. Seetõttu esineb
võimalik risk S-karvedilooli plasmataseme suurenemisest põhjustatud suurema beetablokaadi tekkeks.

Fluoksetiin


10 südamepuudulikkusega patsiendiga läbi viidud randomiseeritud ristuvas uuringus põhjustas
fluoksetiini (tugev CYP2D6 inhibiitor) samaaegne manustamine karvedilooli metabolismi
stereoselektiivse inhibeerimise koos keskmise R(+) enantiomeeri AUC 77%-lise suurenemisega.
Samas ei täheldatud ravirühmade vahel erinevusi kõrvaltoimete, vererõhu ega südame löögisageduse
osas.

Farmakodünaamilised koostoimed

Insuliin või suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid
Beetablokeerivate omadustega ained võivad tugevdada insuliini ja suukaudsete hüpoglükeemiliste
ravimite vere glükoositaset langetavat toimet. Hüpoglükeemia nähud (eriti tahhükardia) võivad olla
nõrgemad või varjatud. Seetõttu on insuliini või suukaudseid hüpoglükeemilisi ravimeid saavatel
patsientidel soovitatav vere glükoosisisaldust regulaarselt jälgida.

Digoksiin
Beetablokaatorite ja digoksiini kombineeritud kasutamine võib põhjustada aditiivset atrioventikulaarse
(AV) juhteaja pikenemist.

Verapamiil, diltiaseem, amiodaroon või muud antiarütmikumid
Kombinatsioon karvedilooliga võib suurendada riski AV juhtehäirete tekkeks (vt lõik 4.4). Karvedilooli
ja I klassi antiarütmikumide või (suukaudse) amiodarooni koosmanustamisel tuleb patsienti hoolikalt
jälgida. Amiodarooni saavatel patsientidel on kohe pärast ravi alustamist beetablokaatoriga esinenud
bradükardiat, südameseiskust ja vatsakeste fibrillatsiooni. Samaaegsel Ia või Ic klassi
antiarütmikumide intravenoossel manustamisel esineb südamepuudulikkuse tekkerisk.

Kaltsiumikanali blokaatorid (vt lõik 4.4)
Karvedilooli manustamisel koos diltiaseemiga on üksikjuhtudel täheldatud südame juhtehäireid
(harvadel juhtudel koos hemodünaamika häiretega). Kui karvedilooli manustatakse suukaudselt koos
verapamiili või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatoritega, on sarnaselt teistele beetablokaatoritele
soovitatav jälgida EKG-d ja vererõhku.

Klonidiin
Klonidiini manustamine koos beetablokaatoritega võib tugevdada vererõhku langetavat ja südame
löögisagedust vähendavat toimet. Beetablokaatorite ja klonidiini kombineeritud ravi lõpetamisel tuleb
esmalt ära jätta beetablokaator. Klonidiinravi võib seejärel lõpetada mõni päev hiljem, vähendades
annust järk-järgult.

Hüpertensioonivastased ravimid
Karvedilool võib sarnaselt teistele beetablokaatoritele tugevdada muude samaaegselt manustatud
hüpertensioonivastaste ravimite (nt alfa -retseptori antagonistid) või ühe kõrvaltoimena hüpotensiooni
1
põhjustavate ravimite toimet.

Samaaegne ravi reserpiini, guanetidiini, metüüldopa, guanfatsiini ja monoamiini oksüdaasi
inhibiitoritega (välja arvatud MAO-B-inhibiitorid) võib viia südame löögisageduse täiendava
aeglustumiseni. Soovitatav on jälgida elutähtsaid näitajaid.

Katehhoolamiinide taset langetavad ained
Patsiente, kes võtavad nii beetablokeerivate omadustega aineid kui ka katehhoolamiinide taset
langetavaid aineid (nt reserpiin ja monoamiini oksüdaasi inhibiitorid), tuleb hoolikalt jälgida
hüpotensiooni ja/või raske bradükardia nähtude suhtes.

Anesteetikumid
Karvedilooli ja anesteetikumide vahelise sünergistliku negatiivse inotroopse ning hüpotensiivse toime
tõttu on anesteesia ajal soovitatav elulisi näitajaid hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Dihüdropüridiinid


Karvedilooli ja dihüdropüridiinide samaaegne manustamine peab toimuma hoolika järelevalve all, kuna
on teatatud südamepuudulikkusest ja raskest hüpotensioonist.

Nitraadid
Hüpotensiivse toime tugevnemine.

Östrogeenid ja kortikosteroidid
Karvedilooli antihüpertensiivne toime väheneb vee ja soolade retentsiooni tõttu.

MSPVA-d
Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) ja beetablokaatorite samaaegne kasutamine võib
põhjustada vererõhu tõusu ja halvemat kontrolli vererõhu üle.

Alfamimeetilise ja beetamimeetilise toimega sümpatomimeetikumid
Risk hüpertensiooni ja liigse bradükardia tekkeks.

Ergotamiin
Suureneb vasokonstriktsioon.

Neuromuskulaarsed blokaatorid
Neuromuskulaarse blokaadi tugevnemine.

Beetaagonistlikud bronhodilataatorid
Mitteselektiivsetel beetablokaatoritel on vastupidine mõju beetaagonistlikele bronhodilataatoritele.
Soovitatav on patsiente hoolikalt jälgida.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Karvedilooli kasutamisega rasedatel naistel puudub piisav ravikogemus.

Loomkatsed ei ole piisavad, et teha järeldusi toime kohta tiinusele, embrüo/loote arengule,
poegimisele ja sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Karvedilooli ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui võimalik kasu kaalub üles
potentsiaalse riski.

Beetablokaatorid vähendavad platsentaarset perfusiooni, mis võib viia loote intrauteriinse surma,
iseeneslikke abortide ja enneaegsete sünnitusteni. Lisaks võivad lootel ja vastsündinul esineda
kõrvaltoimed (eeskätt hüpoglükeemia ja bradükardia). Vastsündinul võib postnataalsel perioodil olla
suurenenud risk südame ja kopsu komplikatsioonide tekkeks. Loomkatsetes ei ole karvedilooli
teratogeensust sisuliselt tõestatud (vt ka lõik 5.3).

Imetamine
Loomkatsetes on tõestatud, et karvedilool või selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Ei ole teada, kas
karvedilool eritub inimese rinnapiima. Seetõttu ei ole karvedilooli manustamise ajal soovitatav last
rinnaga toita.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Karvedilooli mõju kohta autojuhtimise või masinatega töötamise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kuna ravimi toime üksikisikutele võib olla erinev (nt pearinglus, väsimus), võib see kahjustada
autojuhtimise, masinate käsitsemise või kindla toetuspinnata kohtades töötamise võimet. See kehtib
eriti ravi alustamisel, annuse suurendamise järgselt, ravimi vahetamisel või alkoholiga koos
kasutamisel.


4.8. Kõrvaltoimed

(a) Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõrvaltoimete esinemissagedus ei ole annusest sõltuv, välja arvatud pearinglus, nägemishäired ja
bradükardia.

(b) Kõrvaltoimete loetelu

Enamiku karvedilooli kõrvaltoimete tekkerisk on kõigi näidustuste puhul ühesugune. Erandeid on
kirjeldatud alalõigus (c).

Esinemissageduste kategooriad on järgmised:
Väga sage
≥ 1/10
Sage
≥ 1/100 ja < 1/10
Aeg-ajalt
≥ 1/1000 ja < 1/100
Harv
≥ 1/10 000 ja < 1/1000
Väga harv
< 1/10 000

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage: bronhiit, pneumoonia, ülemiste hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon

Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage: aneemia
Harv: trombotsütopeenia
Väga harv: leukopeenia

Immuunsüsteemi häired
Väga harv: ülitundlikkus (allergiline reaktsioon)

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: kehakaalu suurenemine, hüperkolesteroleemia, vere glükoosisisalduse kontrolli halvenemine
(hüperglükeemia, hüpoglükeemia) olemasoleva suhkurtõvega patsientidel

Psühhiaatrilised häired
Sage: depressioon, masendustunne
Aeg-ajalt: unehäired

Närvisüsteemi häired
Väga sage: pearinglus, peavalu
Aeg-ajalt: presünkoop, sünkoop, paresteesia

Silma kahjustused
Sage: nägemiskahjustus, vähenenud pisaravool (kuivsilmsus), silmaärritus

Südame häired
Väga sage: südamepuudulikkus
Sage: bradükardia, tursed, hüpervoleemia, vedelikupeetus
Aeg-ajalt: atrioventrikulaarne blokaad, stenokardia

Vaskulaarsed häired
Väga sage: hüpotensioon
Sage: ortostaatiline hüpotensioon, perifeersed vereringehäired (külmad jäsemed, perifeerne
veresoonte haigus, vahelduva lonkamise ja Raynaud’ sündroomi ägenemine)



Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: düspnoe, kopsuturse, astma eelsoodumusega patsientidel
Harv: ninakinnisus

Seedetrakti häired
Sage: iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine, düspepsia, kõhuvalu
Väga harv: suu kuivus

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: alaniinaminotransferaasi (ALAT), aspartaataminotransferaasi (ASAT) ja
gammaglutamüültransferaasi (GGT) taseme tõus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: nahareaktsioonid (nt allergiline eksanteem, dermatiit, urtikaaria, kihelus, psoriaatilised ja
lameda lihheni laadsed nahakahjustused), alopeetsia
Väga harv: rasked kutaansed kõrvaltoimed (nt multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom,
toksiline epidermaalne nekrolüüs)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: valu jäsemetes

Neerude ja kuseteede häired
Sage: neerupuudulikkus ja neerufunktsiooni kõrvalekalded patsientidel, kellel on difuusne
vaskulaarne haigus ja/või olemasolev neerupuudulikkus, urineerimishäired
Väga harv: kusepidamatus naistel

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: erektsioonihäired
Väga harv: impotentsus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: asteenia (väsimus)
Sage: valu

(c) Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Pearinglus, sünkoop, peavalu ja asteenia on tavaliselt kerged ja esinevad tõenäolisemalt ravi
alustamisel.

Südame paispuudulikkusega patsientidel võib karvedilooli annuse tiitrimise perioodil esineda
südamepuudulikkuse süvenemist ja vedeliku peetust organismis (vt lõik 4.4).

Sageli on teatatud südamepuudulikkusest, mis on nii platseebo- kui karvediloolravi saavatel
patsientidel esinev kõrvaltoime (vastavalt 14,5% ja 15,4% akuutse müokardiinfarkti järgse vasema
vatsakese funktsiooni langusega patsientidel).

Kroonilise südamepuudulikkuse ja madala vererõhuga patsientidel, südame isheemiatõvega ja
difuusse vaskulaarse haigusega ja/või olemasoleva neerupuudulikkusega patsientidel on
karvediloolravi puhul täheldatud pöörduvat neerufunktsiooni halvenemist (vt lõik 4.4).

Klassiomase toimena võivad beetaadrenergiliste retseptorite blokaatorid põhjustada latentse diabeedi
manifesteerumist, manifesteerunud diabeedi süvenemist ja pärssida vere glükoositasakaalu
reguleerimist.

Karvedilool võib naistel põhjustada kusepidamatust, mis taandub pärast ravimi ära jätmist.



Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Nähud ja sümptomid

Üleannustamisel võib esineda raske hüpotensioon, bradükardia, südamepuudulikkus, kardiogeenne
šokk ja südameseiskus. Samuti võivad esineda hingamishäired, bronhospasm, oksendamine,
teadvustaseme langus ja generaliseerunud krambid.

Ravi

Lisaks üldisele toetavale ravile tuleb jälgida elulisi näitajaid ja vajadusel neid intensiivravitingimustes
korrigeerida.

Liigse bradükardia raviks võib kasutada atropiini, vatsakeste funktsiooni toetamiseks on soovitatav
manustada intravenoosselt glükagooni või sümpatomimeetikume (dobutamiin, isoprenaliin). Kui
vajatakse positiivset inotroopset toimet, tuleb kaaluda fosfodiesteraasi inhibiitorite (PDE) kasutamist.
Kui perifeerne vasodilatsioon on peamine üleannustamise sümptom, tuleb patsiendile manustada
noradrenaliini või norfenefriini, jälgides pidevalt patsiendi vereringet. Ravimresistentse bradükardia
korral tuleb paigaldada kardiostimulaator.

Bronhospasmi raviks tuleb patsiendile anda beetasümpatomimeetikume (aerosoolina või
intravenoosselt) või manustada intravenoosselt aeglase süste või infusioonina aminofülliini. Kui
patsiendil on krambid, on soovitatav manustada diasepaami või klonasepaami aeglase intravenoosse
süstena.

Raske üleannustamise korral, kui patsiendil on šoki sümptomid, peab toetavat ravi jätkama piisavalt
pika aja jooksul, st kuni patsiendi seisundi stabiliseerumiseni, kuna oodata võib karvedilooli
eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemist ning karvedilooli ümberjaotumist süvaruumidest.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: alfa- ja beetablokaatorid
ATC-kood: C07AG02

Karvedilool on veresooni laiendav mitteselektiivne beetablokaator, mis vähendab perifeerset
vaskulaarset resistentsust selektiivse alfa -retseptorite blokaadiga ja pärsib reniin-angiotensiin
1
süsteemi mitteselektiivse beetaretseptori blokaadiga. Reniini aktiivsus plasmas väheneb ja vedeliku
retentsiooni esineb harva.

Karvediloolil puudub täiesti sisemine sümpatomimeetiline aktiivsus (ISA). Nagu propranoloolil on sel
ka membraane stabiliseerivad omadused.

Karvedilool on ratsemaat kahest stereoisomeerist. Loommudelites on leitud mõlemal enantiomeeril
alfaadrenergilisi retseptoreid blokeeriv aktiivsus. Mitte-selektiivset beeta - ja
1
beeta -adrenoretseptorite blokaadi põhjustab peamiselt S(-) enantiomeer.
2

Karvedilooli ja selle metaboliitide antioksüdantseid omadusi on näidatud in vitro ja in vivo
loomkatsetes ning in vitro mitmetel inimese rakukultuuridel.



Hüpertensiivsetel patsientidel ei ole vererõhu langus seotud samaaegse perifeerse resistentsuse
suurenemisega, nagu on leitud puhaste beetablokaatorite puhul. Südame löögisagedus on veidi
vähenenud. Väljutusmaht jääb muutumatuks. Neerude verevarustus ja neerude funktsioon jäävad
normaalseks, nagu ka perifeerne vereringe, mistõttu jäsemete külmust, mida beetablokaatoritega
esineb tihti, on siin täheldatud harva. Hüpertensiivsetel patsientidel tõstab karvedilool plasmas
norepinefriini kontsentratsiooni.

Stenokardiaga patsientide pikaajalisel ravil on täheldatud, et karvediloolil on isheemiavastane toime
ja see vähendab valu. Hemodünaamikat käsitlevad uuringud näitasid, et karvedilool vähendab
ventrikulaarset eel- ja järelkoormust. Vasaku vatsakese funktsioonihäirega või südame
paispuudulikkusega patsientidel omab karvedilool soodsat toimet hemodünaamikale ja vasaku
vatsakese väljutusfraktsioonile ja dimensioonile.

Karvediloolil ei ole negatiivset toimet seerumi lipiidide ega elektrolüütide profiilile. HDL (kõrge
tihedusega lipoproteiinid) ja LDL (madala tihedusega lipoproteiinid) suhe jääb normaalseks.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Üldine kirjeldus
Suu kaudu manustatud karvedilooli absoluutne biosaadavus on ligikaudu 25%. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 1 tunni jooksul pärast manustamist. Annuse ja
plasmakontsentratsiooni vahel on lineaarne sõltuvus. Debrisokviini aeglaselt hüdroksüleerivatel
patsientidel on karvedilooli kontsentratsioon plasmas 2...3 korda suurenenud võrreldes kiirete
debrisokviini metaboliseerijatega. Toit ei mõjuta biosaadavust, ehkki maksimaalse
plasmakontsentratsiooni saabumise aeg pikeneb. Karvedilool on väga lipofiilne aine. Ligikaudu
98...99% karvediloolist seondub plasmavalkudega. Selle jaotusruumala on ligikaudu 2 l/kg.
Suukaudse manustamise järgselt metaboliseerub esmasel maksapassaažil ligikaudu 60...75%.

Karvedilooli keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg jääb vahemikku 6...10 tundi. Plasma kliirens on
ligikaudu 590 ml/min. Eliminatsioon toimub peamiselt sapiga. Karvedilooli peamiseks
eliminatsiooniteeks on eritumine väljaheitega. Vähene kogus elimineeritakse neerude kaudu
metaboliitidena.

On leitud, et karvedilool metaboliseerub laialdaselt mitmeteks metaboliitideks, mis erituvad peamiselt
sapiga. Karvedilool metaboliseerub maksas peamiselt aromaatse tsükli oksüdatsioonil ja
glükuronisatsioonil. Fenooltsükli demetüleerimisel ja hüdroksüleerimisel tekib kolm aktiivset
metaboliiti, millel on beetaadrenoretseptorit blokeerivad omadused. Võrreldes karvedilooliga on
nendel kolmel aktiivsel metaboliidil nõrk vasodilateeriv toime. Prekliiniliste uuringute alusel on
4'-hüdroksüfenoolmetaboliidi beetaadrenoretseptorit blokeeriv toime 13 korda tugevam kui
karvediloolil. Samas on aga metaboliitide kontsentratsioonid inimesel ligikaudu 10 korda väiksemad
kui karvediloolil. Karvedilooli kaks hüdroksükarbasooli metaboliiti on väga tugevatoimelised
antioksüdandid, st 30...80 korda tugevamad kui karvedilool.

Omadused patsiendil
Karvedilooli farmakokineetikat mõjutab patsiendi vanus; karvedilooli tase plasmas on eakatel
ligikaudu 50% kõrgem kui noorematel isikutel. Maksatsirroosiga patsientidel teostatud uuringus oli
karvedilooli biosaadavus neli korda suurem, maksimaalne plasmakontsentratsioon viis korda suurem
ning jaotusruumala kolm korda suurem kui tervetel isikutel. Mõnedel hüpertensiivsetel mõõduka
(kreatiniini kliirens 20...30 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens < 20 ml/min) neerupuudulikkusega
patsientidel suurenes karvedilooli plasmakontsentratsioon ligikaudu 40...55% võrra võrreldes
normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Siiski varieerusid tulemused suurtes piirides.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed


Karvedilooli teratogeenne toime ei ole loomkatsetes tõendatud. Embrüotoksilist toimet täheldati vaid
pärast suurte annuste manustamist küülikutele. Nende leidude tähendus inimesel on ebaselge.
Beetablokaatorid vähendavad platsentaarset perfusiooni, mille tagajärgedeks võivad olla
intrauteriinne loote surm, iseeneslikud abordid ja enneaegne sünnitus. Lisaks on loomkatsetes
näidatud, et karvedilool läbib platsentaarbarjääri, mistõttu tuleb meeles pidada ka alfa- ja
beetablokeerivate toimete võimalikke tagajärgi inimese lootele ja vastsündinule. Sarnaselt teistele
alfa- ja beetablokaatoritele on sellisteks toimeteks perinataalne ja neonataalne distress (bradükardia,
hüpotensioon, respiratoorne depressioon, hüpoglükeemia, hüpotermia). Vastsündinutel on
sünnijärgsel perioodil suurenenud risk südame ja kopsude tüsistuste tekkeks.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu:
Mikrokristalliline tselluloos
Laktoosmonohüdraat
Krospovidoon CL
Povidoon K30
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüpromelloos
Titaandioksiid (E 171)
Trietüültsitraat
Makrogool 8000
Polüdekstroos

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Blistrid: Hoida temperatuuril kuni 30°C.
HDPE-pudelid: Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Plastikpudel (HDPE) polüpropüleenist korgimaterjaliga või blister (PVC/alumiinium)
Pakendi suurused: 30 või 60 õhukese polümeerikattega tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.




7. Müügiloa hoidja

Pharmaceutical Works Polpharma SA
19 Pelplińska
83-200 Starogard Gdański
Poola

8. Müügiloa number

6,25 mg: 579108
12,5 mg: 579208
25 mg: 579408

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 18.04.2008
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.11.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud juulis 2014