AUGMENTIN

Amoksitsilliini ja klavulaanhappe kombinatsioon on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks
täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).
- Äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud)
- Äge keskkõrvapõletik
- Kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud)
- Olmetekkene pneumoonia
- Tsüstiit
- Püelonefriit
- Naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt tselluliit, loomahammustused, raskekujuline
hambaabstsess koos leviva tselluliidiga
- Luu- ja liigeseinfektsioonid, eriti osteomüeliit.

Antibakteriaalsete ainete määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Annused on läbivalt toodud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui
annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.

Augmentin’i individuaalse annuse valimisel vastavalt infektsioonile peab arvesse võtma järgmist:

- Arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik
4.4).
- Infektsiooni raskus ja lokalisatsioon.
- Patsiendi vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Vajadusel tuleb kaaluda Augmentin’i teiste ravimvormide (nt nende, mis sisaldavad amoksitsilliini
suuremates annustes ja/või erinevas suhtes amoksitsilliini ja klavulaanhapet) kasutamist (vt lõigud 4.4
ja 5.1).

Lastele kehakaaluga < 40 kg annab Augmentin’i käesolev ravimvorm maksimaalse ööpäevase annuse
1000...2800 mg amoksitsilliini/143...400 mg klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse vastavalt
allpool toodud soovitustele. Kui vajalikuks osutub amoksitsilliini suurema ööpäevase annuse
kasutamine, on soovitatav valida mõni teine Augmentin’i ravimvorm, et vältida klavulaanhappe
asjatult suurte ööpäevaste annuste manustamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ravi kestuse määrab patsiendi ravivastus. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad pikemaajalist
ravi. Ravi ei tohi kesta üle 14 päeva ilma, et ravi vajadust oleks uuesti hinnatud (pikaajalise ravi kohta
vt lõik 4.4).

Lapsi kehakaaluga ≥ 40 kg tuleb ravida samade ravimvormidega nagu täiskasvanuid.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg
Laste ravimisel võib kasutada Augmentin’i tablette, suspensiooni või laste jaoks ette nähtud kotikesi.

Soovitatavad annused:
- 25 mg/3,6 mg/kg/ööpäevas kuni 45 mg/6,4 mg/kg/ööpäevas, jaotatuna kaheks annuseks;

- kuni 70 mg/10 mg/kg/ööpäevas manustamist jaotatuna kaheks annuseks võib kaaluda mõnede
infektsioonide puhul (nagu keskkõrvapõletik, sinusiit ja alumiste hingamisteede infektsioonid).

Puuduvad kliinilised andmed Augmentin’i 7:1 ravimvormide 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas ületavate
annuste kasutamise kohta alla 2 aasta vanustel lastel.

Puuduvad kliinilised andmed Augmentin’i 7:1 ravimvormide kasutamise kohta alla 2 kuu vanustel
lastel. Seetõttu vastavad annustamisoovitused puuduvad.

Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustus
Annust ei ole vaja muuta patsientidel, kelle kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, ei soovitata kasutada Augmentin’i
ravimvorme, mis sisaldavad amoksitsilliini/klavulaanhapet suhtes 7:1, sest puuduvad annuse
korrigeerimise soovitused.

Maksakahjustus
Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Augmentin on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Manustada toidukorra alguses, et vähendada võimalikke seedetrakti talumatuse nähte ja optimeerida
amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumist.

Ravi võib alustada parenteraalselt vastavalt intravenoosse ravimvormi ravimi omaduste kokkuvõttele
ja jätkata suukaudse preparaadiga.

Raputada pulber ühtlaseks, lisada vett vastavalt juhistele, pöörata pudel ümber ja loksutada.
Loksutada pudelit enne iga annuse manustamist (vt lõik 6.6).

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raskekujuline kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste beetalaktaam
antibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt lõik
4.8).

Enne amoksitsilliini/klavulaanhappega ravi alustamist tuleb läbi viia põhjalik küsitlus eelnevate
ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaam
antibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud
ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktoidseid reaktsioone). Need reaktsioonid tekivad suurema
tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes või atoopilistel isikutel.
Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega lõpetada ja alustada
sobivat alternatiivset ravi.

Kui tehakse kindlaks, et infektsiooni tekitaja(te)ks on amoksitsilliinile tundlik(ud) mikroorganism(id),
tuleb kaaluda üleminekut amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt amoksitsilliini kasutamisele
vastavalt ametlikele juhistele.

See Augmentin’i ravimvorm ei sobi kasutamiseks juhul, kui esineb suur oht, et oletatavad patogeenid
on resistentsed beetalaktaam antibiootikumide suhtes, mida ei vahenda klavulaanhappe poolt
inhibeerimise suhtes tundlikud beetalaktamaasid. Seda ravimvormi ei tohi kasutada penitsilliin-
resistentse S. pneumoniae raviks.

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse
korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke
tõenäosus.

Pikaajaline ravi võib mõnikord viia mittetundlike mikroorganismide vohamiseni.

Ravi alustamisel esinev palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla
ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (AGEP) sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle
reaktsiooni korral tuleb Augmentin’i kasutamine lõpetada ning amoksitsilliini igasugune edasine
kasutamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel esinevad
maksakahjustuse tunnused (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).

Maksa kõrvaltoimeid on kirjeldatud peamiselt meestel ja eakatel patsientidel ning need võivad olla
seotud pikaajalise raviga. Neid kõrvaltoimeid on väga harva kirjeldatud lastel. Sümptomid tekivad
tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need ilmneda enne, kui
ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad. Maksa kõrvaltoimed võivad olla
rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on need lõppenud surmaga. Need on peaaegu alati tekkinud
patsientidel, kellel esineb raskekujuline põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on
teadaolev kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul
ning selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi
kaaluda patsientide puhul, kellel tekib mis tahes antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda
kõhulahtisus. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi Augmentin’iga otsekohe
lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid
vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata organsüsteemide, sh neeru-, maksa- ja
vereloome talitlust.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist.
Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava
toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust korrigeerida vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik
4.2).

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat, peamiselt parenteraalse
ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku
ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust.
Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.9).

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi
glükoosoksüdaasi meetodeid, sest mitte-ensümaatiliste meetodite kasutamisel võidakse saada
valepositiivsed tulemused.

Klavulaanhappe sisaldus Augmentin’is võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist seondumist
erütrotsüütide membraanidega, mille tulemuseks on valepositiivne Coombs’i test.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi
kasutamisel amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus
infektsiooni vabad. Kirjeldatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja
polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb
amoksitsilliini/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada
ettevaatlikult ja kinnitada muude diagnostiliste meetodite abil.

Augmentin 400 mg/57 mg/5 ml suukaudse suspensiooni pulber sisaldab 3,32 mg aspartaami (E951) ml
kohta, mis on fenüülalaniini allikas. Seda ravimit tuleb ettevaatlikult kasutada fenüülketonuuriaga
patsientidel.

See ravim sisaldab maltodekstriini (glükoos). Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on
harvaesinev glükoosi galaktoosi imendumishäire.

Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma
koostoimete tekketa. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemisest
patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui
koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida
protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete
antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib suureneda toksilisus.

Probenetsiid
Probenetsiidi samaaegset kasutamist ei soovitata. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini
tubulaarsekretsiooni. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte
klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Mükofenolaatmofetiil
Mükofenolaatmofetiili (MPA) saavatel patsientidel on täheldatud aktiivse metaboliidi
mükofenoolhappe (MPA) annuse manustamise eelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50%
võrra pärast ravi alustamist suukaudse amoksitsilliini pluss klavulaanhappega. Annuse manustamise
eelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata muutusi MPA kogu ekspositsioonis. Seetõttu ei ole
mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik juhul, kui puuduvad siiriku funktsioonihäire
kliinilised ilmingud. Kuid kombineeritud ravi ajal ja vahetult pärast antibiootikumravi on vajalik
hoolikas kliiniline jälgimine.

Rasedus
Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Piiratud andmed, mis on saadud
amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisel raseduse ajal inimestel, ei näita suurenenud riski
kaasasündinud väärarengute tekkeks. Ühes uuringus naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend,
kirjeldati, et profülaktiline ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga
nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida,
välja arvatud juhul, kui arst seda vajalikuks peab.

Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (puuduvad andmed klavulaanhappe mõju kohta rinnapiima
saavale lapsele). Seega on võimalik kõhulahtisuse ja limaskestade seennakkuse teke rinnapiima saaval
lapsel, mistõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast riski ja kasu suhte
hindamist arsti poolt.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad
mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud Augmentin'i kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud
kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid.
Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidiaas
Sage
Mittetundlike mikroorganismide vohamine
Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia)
Harv
Trombotsütopeenia
Harv
Pöörduv agranulotsütoos
Teadmata
Hemolüütiline aneemia
Teadmata
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1
Teadmata
Immuunsüsteemi häired10
Angioneurootiline turse
Teadmata
Anafülaksia
Teadmata
Seerumtõve sarnane sündroom
Teadmata
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit
Teadmata
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Peavalu
Aeg-ajalt
Pöörduv hüperaktiivsus
Teadmata
Aseptiline meningiit
Teadmata
Krambid2
Teadmata
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Sage
Iiveldus3
Sage
Oksendamine
Sage
Seedehäire
Aeg-ajalt
Antibiootikumidega seotud koliit4
Teadmata
Karuskeel
Teadmata
Hammaste värvuse muutus11
Teadmata
Maksa ja sapiteede häired
AST ja/või ALT aktiivsuse suurenemine5
Aeg-ajalt
Hepatiit6
Teadmata
Kolestaatiline ikterus6
Teadmata
Naha ja nahaaluskoe kahjustused 7
Nahalööve
Aeg-ajalt
Sügelus
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Multiformne erüteem
Harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Teadmata
Toksiline epidermaalnekrolüüs
Teadmata
Villiline eksfoliatiivne dermatiit
Teadmata
Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)9
Teadmata
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit
Teadmata
Kristalluuria8
Teadmata
1 Vt lõik 4.4.
2 Vt lõik 4.4.
3 Iiveldus on sagedamini seotud suuremate suukaudsete annustega. Seedetrakti nähtusid võib
vähendada Augmentin’i võtmine toidukorra alguses.
4 Kaasa arvatud pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4).
5 AST ja/või ALT aktiivsuse mõõdukat suurenemist on täheldatud beetalaktaam
antibiootikumidega ravitud patsientidel, kuid nende leidude tähtsus on teadmata.
6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4).
7 Mis tahes ülitundlikkusest tingitud dermatiidi tekkimisel tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.4).
8 Vt lõik 4.9.
9 Vt lõik 4.3.
10 Vt lõik 4.4.
11 Lastel on väga harva kirjeldatud pindmist hammaste värvuse muutust. Hammaste värvuse
muutust võib aidata vältida hea suuõõne hügieen, kuna see on tavaliselt eemaldatav hammaste
puhastamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired. Täheldatud on
amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkimiseni (vt
kõik 4.4).

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, peamiselt pärast suurte annuste veenisisest
manustamist. Regulaarselt tuleb kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.4).

Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide
tasakaalule.

Amoksitsilliin/klavulaanhape on vereringest eemaldatavad hemodialüüsi teel.

Farmakoterapeutiline rühm: Penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid;
ATC-kood: J01CR02.

Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaam antibiootikum), mis inhibeerib ühte või
enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, PBP’d, inglise k. penicillin-
binding proteins) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajas, mis on bakteri rakuseina lahutamatu
strukturaalne komponent. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni,
millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime
suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid
ensüüme.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib mõned
beetalaktamaasensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksinda ei
avalda kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Amoksitsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva
kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid
Kaks põhilist resistentsusmehhanismi amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes on:
• Inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida ei inhibeeri klavulaanhape,
sealhulgas klassid B, C ja D.
• Penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi
suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite,
eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Murdepunktid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK murdepunktid, mis on määratud Euroopa Komisjoni poolt
antibakteriaalse tundlikkuse testimise kohta (European Committee on Antimicrobial Susceptibility
Testing, EUCAST).

Mikroorganism
Tundlikkuse murdepunktid (mikrogrammi /ml)

Tundlik
Vahepealne
Resistentne
Haemophilus influenzae1
≤ 1
- > 1
Moraxella catarrhalis1
≤ 1
- > 1
Staphylococcus aureus2
≤ 2
- > 2
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid2
≤ 0,25

> 0,25
Enterococcus1
≤ 4
> 8
Streptococcus A, B, C, G5
≤ 0,25
- > 0,25
Streptococcus pneumoniae3
≤ 0,5
1-2
> 2
Enterobacteriaceae1,4
- - > 8
Gramnegatiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Grampositiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Liigiga mitte seotud murdepunktid1
≤ 2
4-8
> 8
1 Kirjeldatud väärtused on amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta. Tundlikkuse testimise
eesmärkidel fikseeritakse klavulaanhappe kontsentratsioon väärtusele 2 mg/l.
2 Kirjeldatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
3 Tabelis toodud murdepunkti väärtused põhinevad ampitsilliini murdepunktidel.
4 Resistentsuse murdepunkt R>8 mg/l tagab selle, et kõik resistentsusmehhanismidega isolaadid
loetakse resistentseteks.
5 Tabelis toodud murdepunkti väärtused põhinevad bensüülpenitsilliini murdepunktidel.

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikude suhtes ja eriti
raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta.
Vajadusel tuleb küsida spetsialisti arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi
kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliin-tundlik)
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae1
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans grupp

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae2
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.

Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris

Algselt resistentsed mikroorganismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia

Muud mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae

$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
£ Kõik metitsilliin-resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes
1 Penitsilliini suhtes resistentset Streptococcus pneumoniae’d ei tohi ravida selle
amoksitsilliini/klavulaanhappe ravimvormiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
2 Vähenenud tundlikkusega liike on kirjeldatud mõnedes Euroopa Liidu riikides esinemissagedusega
üle 10%.

Imendumine
Amoksitsilliin ja klavulaanhape dissotsieeruvad täielikult vesilahuses füsioloogilise pH juures.
Mõlemad komponendid imenduvad suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine on optimaalsem, kui ravimit võetakse toidukorra alguses.
Suukaudse manustamise järgselt on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavus ligikaudu 70%.
Mõlema komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni
saabumiseni (T
) on mõlemal juhul ligikaudu üks tund.
max

Järgnevalt on toodud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet
(875 mg/125 mg tabletid kaks korda ööpäevas) manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

Keskmised (± SD) farmakokineetilised parameetrid

Manustatud
Annus
C

T
*
AUC

T 1/2
max
max
(0-24h)
toimeaine(d)
(mg)
(µg/ml)
(h)
((µg.h/ml)
(h)
Amoksitsilliin
AMX/CA
875
11,64
1,50
53,52
1,19
875 mg/125 mg
± 2,78
(1,0...2,5)
± 12,31
± 0,21
Klavulaanhape
AMX/CA
125
2,18
1,25
10,16
0,96
875 mg/125 mg
± 0,99
(1,0...2,0)
± 3,04
± 0,12
AMX - amoksitsilliin, CA - klavulaanhape
* Mediaan (vahemik)

Amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisel saavutatavad amoksitsilliini ja klavulaanhappe
kontsentratsioonid seerumis on sarnased nendega, mis saadakse amoksitsilliini või klavulaanhappe
samaväärsete annuste suukaudsel manustamisel eraldi.

Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu plasmas leiduvast klavulaanhappest ja 18% kogu plasmas leiduvast
amoksitsilliinist on seotud valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg amoksitsilliini ja
ligikaudu 0,2 l/kg klavulaanhappe puhul.

Pärast veenisisest manustamist on nii amoksitsilliini kui klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhukudedes,
nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu
piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomakatsetest ei ole saadud tõendeid kummagi komponendiga seotud materjali oluliselt peetumisest
kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima. Rinnapiimas on leitav ka
klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Nii amoksitsilliin kui klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni
10...25%-le algannusest. Klavulaanhape metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult ning eritub
uriini ja roojaga ning süsinikdioksiidi kujul väljahingatava õhuga.

Eritumine
Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu, samal ajal kui klavulaanhape eritub nii renaalsel kui ka
mitterenaalsel teel.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu
üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist ja
ligikaudu 40...65% klavulaanhappest eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast
Augmentin 250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg tablettide ühekordset manustamist. Erinevates
uuringutes on leitud, et uriiniga eritub 50...85% amoksitsilliinist ja 27...60% klavulaanhappest
24-tunnise perioodi jooksul. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni
jooksul pärast manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine, kuid mitte klavulaanhappe
eritumine neerude kaudu (vt lõik 4.5).

Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel
ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsed vastsündinud)
ei tohi esimesel elunädalal manustamisintervall ületada kaks korda ööpäevas manustamist renaalse
eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu. Kuna eakatel patsientidel on suurem tõenäosus neerufunktsiooni
languse tekkeks, peab annuse valimisel olema ettevaatlik ning kasulik võib olla neerufunktsiooni
jälgimine.

Sugu
Pärast amoksitsilliini/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud
sool olulist mõju amoksitsilliini või klavulaanhappe farmakokineetikale.

Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni
langusega. Ravimi kliirensi vähenemine on enam väljendunud amoksitsilliini kui klavulaanhappe
puhul, kuna suurem osa amoksitsilliinist eritub renaalsel teel. Annused neerukahjustuse korral peavad
seetõttu ära hoidma amoksitsilliini liigse kuhjumise, säilitades samal ajal klavulaanhappe piisava
sisalduse (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt
maksafunktsiooni.

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega koertel läbi viidud kroonilise toksilisuse uuringud näitavad
maoärritust ja oksendamist ning keele värvuse muutust.

Augmentin’i või selle komponentidega ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

Magneesiumstearaat
Aspartaam (E951)
Naatriumbensoaat
Krospovidoon
Ksantaankummi
Ränidioksid
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumkarboksümetüültselluloos
Maasika maitselisand (sisaldab maltodekstriini)

Ei kohaldata.

Kuiv pulber: 2 aastat.
Valmissuspensioon: 7 päeva.
Valmissuspensiooni tuleb hoida temperatuuril 2...8 ºC (mitte lasta külmuda), kuni 7 päeva.

Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

Läbipaistvast klaasist pudel, mahuga 107, 147, 190 või 200 ml, mis sisaldab pulbri lahustamisel 35 ml,
70 ml või 140 ml valmislahust, suletud alumiiniumist keerleva rõngaga lastekindla turvakorgiga (roll-
on pilfer proof, ROPP), sisemise lakikihi ja polüvinüülkloriid (PVC) või polüolefiin servaga. Siia
juurde võib kuuluda plastikust mõõtlusikas või annustamissüstal.

Kõik pakendi suurused ei prugi olla müügil.

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Enne kasutamist kontrollida, kas kork on terve. Raputada pulber ühtlaseks. Lisage vajalik kogus vett
(nagu näidatud allpool). Pöörake pudel ümber ja loksutage korralikult.

Täiendav info - raputage pudelit, et pulber tuleks seinte küljest lahti, lisage vett veidi alla pudeli
etiketil oleva mõõtejooneni. Keerake pudel tagurpidi ja loksutage hoolikalt, seejärel lisage vett täpselt
kuni mõõtejooneni. Pöörake pudel tagurpidi ja loksutage veelkord hoolikalt.

Tugevus
Lisatava vee maht (ml)
Suspensiooni lõplik maht (ml)
400 mg/57 mg/5 ml
32
35

64
70

127
140

Enne iga annuse manustamist tuleb pudelit korralikult loksutada.