mida teha? 16.02.02 / Psühholoogia

Arst vastas:

Tere, Kristiina!



Kindlasti on see suhe toonud Teile palju suurepäraseid tundeid, kogemusi ja mis kõik. Te olete kindlasti õnnelik inimene. Aga igas õnnes on ka omajagu valu. Kõike korraga ja kohe ja palju ei saa. Saab vist ainult seda, mis endast sõltub. Ehk saab seda inimest paremini mõista. Ehk saab oma tunde üle õnnelik olla ja selle üle ka veel, et see suhe Teil on olnud ja on, sest ilma selleta oleks Teie elu olnud palju kõledam ja paljugi kaunist oleks olemata olnud. See on see ilus osa kogu sellest loost.



Teine osa on mõnesuguse teise värvinguga. Mulle jääb mulje Teie kirjast, et Te olete selle olukorra suhtes pisut kannatamatuks muutunud ja tahaksite oma suhet edasi arendada, ehk nagu ma aru saan ootate, et see mees võtaks ometi kord südame rindu, ajaks asjad korda oma praeguse perekonnaga ja asuks Teiega koos elama. Ja omaenda tunnetest lohutuse leidmise aeg on Teie jaoks otsa saanud.



Kas ma tohin olla otsekohene? Ma loodan, et Te annate mulle selleks loa. Teate, ma ei oska öelda, kas see mida Te ootate ka juhtub ükskord. Psühholoogia esimene seadus olevat, et inimesi on mitmesuguseid. Võibolla see mees on selline, kes vajab kolme aastat, et julgust koguda oma otsuse tegemiseks. Aga äkki ei ole ka. Mu kogemused taoliste juhtumitega näitavad, et nii pikka aega julgust kogudes kipuvad mehed harjuma sellise olukorraga, et neil on nii perekond kui ka keegi veel, "kes neid mõistab". Kuna oma naine ei mõista ja "neil ei ole juba ammu mingeid selliseid suhteid ja üldse, me ei räägigi mitte millestki peale igapäevaste asjade". Mina ei tea, aga ma suhtuksin sellesse pisut ettevaatlikult, kui mees, kes väidab end Teid armastavat ja Teist lugu pidavat, ei suuda KOLME aasta jooksul mingit otsust vastu võtta. Ja sunnib Teid üksi olema siis, kui Te tahaksite temaga koos olla ja leiab aega koos Teiega olemiseks siis, kui Temal selleks soov on. Ma ei oskaks sellist suhtumist pidada ei lugupidavaks ega armastavaks. Aga ehk on see minu enda puudujääk, et ma sellises suhtumises midagi kena ei näe. Teie tunded selle inimese vastu aitavad Teil kindlasti leida tuhandeid vabandusi ja seletusi asjade kohta, mis muidu näiksid hoolimatuse ja lugupidamatusena Teie suhtes.



Ma ei tea, kas ma peaksin seda ütlema, sest see on ju Teie elu ja Teie elate oma elu ise, aga minu arvates oleks vist ehk Teie elu perspektiivis kasulikum edasi liikuda ja tulla välja seisma jäänud suhtest, millel ei näi erilist perspektiivi olevat. Ma usun, et Teie, kes Te suudate sedavõrd tugevasti armastada väärite kindlasti teistsugust tunnet enda suhtes ja teistsuguseid suhteid. Pealegi, Teil pole erilisi raskusi ei suhete alustamise ega lõpetamisega. Kasutage oma andeid.



H.Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?