Depressioon? 31.01.09 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lp. Irene Kalvet!
Olen 20-aastane naine ja tunnen ennast viimasel ajal psühholoogiliselt aina halvemini. Ma ei tea, kas tegemist võib olla depressiooni, selle tekkimisega või mõne muu asjaga? Alustades algusest - varasemas elus on ette tulnud paanika- ja hüsteeriahoogusid, eriti sagedased olid puberteedieas. Mingil hetkel avastasin ka, et mul on klaustrofoobia ja agorafoobia. Esialgu olid need väikesed, aga just viimase poole aasta jooksul on need hirmud eriti kasvanud. (Näiteks ei suuda ma sõita väikeses liftis või täis bussis ega viibida suures ruumis, kus on palju inimesi - hakkab füüsiliselt halb ja tekib paanika) Siis on mul viimasel ajal raskusi suhtlemisega, ma lihtsalt tunnen, et ei oska üldse ja ei suuda.(Varem oli see minu jaoks lihtsalt pingeline, kuid sain hakkama, aga nüüd tabavad mind füüsilised nähud, nt keha kattub külma higiga, jalad värisevad, hääl muutub jms) Ja see aina süveneb. Nüüd viimasel ajal on mul vahel (sõltuvalt parasjagu enestundest ) raske isegi tänaval kõndida, mulle tekitab ebamugavust mõte, et keegi mind vaatab. Lähen ka lähedastega kergesti tülli ja olen väga haavatav ja kergesti solvuv. Ma näen seda enda juures tagantjärgi, aga ma ei saa seda takistada, kui see toimub. Mulle lihtsalt tundub hetketi, aga väga tugevalt, et kedagi ei ole võimalik tegelikult usaldada ja inimesed kasutavad mind ära. Meeleolud ja mõtlemisviisid muutuvad väga kiiresti - kohati tunnen, et olen täiesti ummikus ja lihtsalt nutan järjest ja suuda pidama jääda. Nii oli näiteks eile. Täna tunnen ennast jälle lootusrikkamana ja mõtlen, et ehk ei olegi kõik nii halb.(Aga ma otsustasin siiski selle kirjutada, sest ma ei tea, mis homme on)Mul on esinenud viimaste nädalate jooksul ka unehäireid, jään hilja magama ja uni on õhuke. Mälu on ka imelik, õppida on raskem, kui varem. Vanemad kasvatasid mu tervislikuks toitujaks, aga viimasel ajal lahmin suvaliselt ja suvalisi asju, ise ka pärast ei mäleta enam. Söön liiga palju. On olnud teravad kõhuvalud ja ka peavalud. Kõige paremini tunnen ennast absoluutselt üksi olles, veel paremini oma pidzaamas, oma pimedas toas, oma teki all. Pärast seda, kui olen pidanud väljas käima ja suhtlema, lähen teki alla ja mõtlen, et see on ainus koht, kus mul on tõeliselt hea olla.
Tunnen ka, et ma ei saa oma muret kellegagi jagada. Kardan, et lähedased arvaksid, et ma toon depressiooni enda ebaõnnestumistele, paljudele tülidele vabanduseks või et mind mõistetakse hukka saamatuse eest. Ei tea enam, mida teha.
Geenidest ka - üks mu vanaisadest oli tugev alkohoolik ja teine elas ka nooruses ilma otsese põhjuseta läbi mingisugust defineerimatut psüühilist häiret ja lasi end selgetel hetkedel vabatahtlikult kliinikusse sisse kirjutada. Ta ei teadnud, mis temaga vahepeal toimus ja veneaja arstid ei osanud ka midagi asjalikku öelda. Isa on mul ka alkohooliku kalduvustega ja kaotab aeg-ajalt enda üle kontrolli. Ega see vist kõrvalliini pidi päritav ei ole, aga igaks juhuks mainin ära, et mu tädi on skisofreenik.
Tunnen ise ka ennast depressiivse, haavatava ja kergesti mõjutatavana. Olen alati olnud ebakindlam kui teised, kuigi paljudes asjades neist parem. Ma lihtsalt ei tea, mida enam teha ja ma ei tea, mis minuga toimub. Kohati kahtlustan, et mul on depressioon, vahepeal on tunne, et tegemist on mingisuguse äärmusliku emotsionaalse tasakaaluhäirega... Aga kehv ja abitu tunne on. Kas Te oskaksite mulle nõu anda?
Ettetänades ja parimat soovides!

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Soovitan kõigepealt tegeleda mingi kehalist pingutust nõudva tegevusega (ujumine, võimlemine... ), või pikemate jalutuskäikudega. Leidke endale kaaslane, kes Teid aitab, koos on toredam jalutada, teha trenni. Enesekindluse tõstmiseks tuleks revideerida oma saavutusi. Miks leiate, et Te saamatu ja ebaõnnestuja olete? Arvan, et seda arvate Teie ja sellel puudub reaalne tõestus. Vaadelge enda positiivseid omadusi, tegevusi ja ärge kritiseerige end.
Soovitan siiski tulla vastuvõtule, kus saaks Teist rohkem informatsiooni ja Teid paremini aidata.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi