Probleemid lapsega 24.01.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ei tea kohe kust alustada. Poiss 10-aastane õpib praegu kolmandas klassis. Koolis õppimine kõik enam vähem korras, kui viitsib õppida, siis hinded väga head, kui ei siis toob kehvema hinde, üldiselt nelja ja viieline. Käitumisega aga sured probleemid nii koolis kui kodus, peab koguaeg tormama ja rahmeldama ja teistel koolis seljas elama. Tal peab kohe olema selline füüsiline kontakt. Sellest tal ka käitumine rahuldav ja toob pidevalt märkusi koju. Muidugi keskendumisraskused ka, kunagi ei suuda ühte asja lõpuni teha. Koolis pandi seepärast esimesse pinki istuma, et taga liiga palju ei sehkendaks. Näiteks õppimises on nii, et tööd alustatakse kohe, ilma et enne oleks tööjuhendiga tutvunud, siis kohe esimene asi, et ma ei oska. Räägin, et loe korralikult läbi ja ütle kas said aru või ei, siis loeme veel koos kahekesi, kui ei saanud ise asjast aru. Üdiselt raskusi tekitavad sellised asjad, millega peab rohkem vaeva nägema. Pikad arvutustehted, referaadid, kirjandid, joonistamine ( see väga algeline, kui kuskile töövihikusse on vaja midagi joonistada, siis kriitseldatakse midagi ruttu valmis, et asi kaelast ära saada, aga ema see kurja juur paneb kõike uuesti tegema). Muidugi on ka asju mida võib tunde teha, näiteks palli niisama taguda (käib jalgpallis), suvel päevad läbi kala püüda, arvutis istuda( mida saab selle tõttu piirata). Kodus jällegi, kui midagi ei lubata, siis lõhutakse ja loobitakse asju ja paugutatakse oma toa ust. Poodi ei saa üldse kaasa võtta, kui ta midagi sealt ei saa, mida tahab, siis hakkab jalgu trampima ja halvasti käituma. Sellest siis olen ammu järeldanud, et laps hüperaktiivne, kuid mingit diagnoosi otseselt pole keegi pannud. Võibolla peaks selliseid käitumisega seotud häireid kuskilt sügavamalt hakkama otsima. Mul mees ka väga närviline, kui varem vihastas, siis astus lihtsalt uksest välja ja tuli natukese aja pärast tagasi. Nüüd kui laps sõna ei kuula ja vahest kopsu päris üle maksa viskab, siis on sellel tuttis kinni. Sellest tal, siis ka suur stress, et rindu löövad valud sisse. Käis arstil, et äkki midagi südameda viga, aga midagi pole leitud. Mina arvan, et see kõik närvidest, aga mees seda endale ei taha tunnistada. Mehe närvilisuse põhjus arvatavasti pärit ka lapsepõlvest, mis nüüd lihtsalt on hakanud süvenema, kuni kolmanda eluaastani praktiliselt isata olnud, ema isa lahutasid ja siis ema uus abielu. Uuest abielust emal, siis kaks last lisaks, keda kasuisa rohkem armastas, kui teda. Seda on siiani näha, samuti on nüüd ka lapselastega, väljendub see selles, et minu last ei ole ta selle 10 aasta jooksul kordagi sülle võtnud, aga oma päris laste lapsi hüpitab kogu aeg ja mängib nendega. Meie poiss, aga saab koguaeg õiendada, kui midagi teeb või tegemata jätab ja eks laps ju tunneb seda kohe. Vanaema on aga super, sellis teist annab otsida. Muidugi kui laps väike, siis me kolisime ka palju, ühest üürikorterist teise, kokku elasime neljas eri kohas. Nüüd oleme juba neli aastat päris oma kodus elanud. Aga eks need elukoha vahetused on ka palju mõjunud, kuigi tal pole kunagi millegist puudust olnud. Hakkasin seda sellepärast kirjutama, et meie perre sündis nüüd veel üks poiss, kes praeguseks poole aastane ja ma tunnen, et enam ei suuda. Väike võtab oma osa ja suurega ei jõua enam nii palju tegeleda, kui vaja. Poiss ka selle tõttu tundub olevat pahuram, et talle nii palju tähelepanu ei jagu, kui ta tahaks. Mees on hommikust õhtuni tööl ja kui tuleb on väsinud, õhtul ei jõua enam midagi teha. Mina siis pean kaht last kantseldama ja kõike jõudma, iga nädal ootan seda kahte tööinimese vaba päeva, et siis vähemalt saab koos midagi teha. Ise olen suhteliselt rahulik, aga nüüd tunnen ise ka, et hakkan ära kukkuma, juba kolmandat päeva iga väiksemagi mõtte peale pisarad voolavad. Kiri sai nüüd pikk ja segane, aga kuhu ma peaksin abi saamiseks pöörduma?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Kui Teil vähegi võimalik on, siis kutsige endale keegi appi (vanaema...)! Kas ma saan õigesti aru, et 10 aastane poiss on Teie laps? Kui nii, siis soovitan mitte nii kriitiline ja kaitses olla poja suhtlemisel mehega. Mehele tuleks meeldivalt, kuid kindlalt rääkida, millist käitumist temalt ootate ja paluda abi. Kui on vöimalik, tuleks poissi saata psühholoogi juurde. Kuna ta käib koolis, võiksite pöördude kooli psühholoogi poole. Poisile tuleb jätkuvalt rääkida, et Teie ja mees teda armastate, kuigi vahel riidlete. Tegelege beebiga nii, et kutsute venna juurde ja räägite talle, milline tema väiksena oli ja mida tegi. Uue lapse tulek perre on muutus ja kohanemine uue olukorraga võtab aega.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

miks laps nii käitb

Olen 5 aastase poisi ema.Lahutasime 10 kuud tagasi mehega.Kuid suhtleme poja isaga siiani.Algul elas laps lahutust väga üle ,arvates et tema on süüdi,sest ta on väga aktiivne laps ja isa pahandas temaga ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kohanemine uue olukorraga võtab aega. Püüdke pojaga suheldes olla võimalikult rahulik. Laps tajub seda, et olete õnnetu ja see teeb ka teda rahutuks. Kui võimalik, tuleks kasuks lapse koju ...

Loe edasi

probleemid lasteaias

tere! meie 5 aastasel lapsel on tekkinud probleem lasteaias käimisega. lasteaias on käinud juba kolm aastat. rühmakaaslased on samad ja kasvatajad ka juba teist aastat samad.aga nüüd augustis peale puhkust ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Tiina!
Kas Te käisite lapsega psühhiaatri juures ja tema kirjutas rohud? Ka sel juhul, kui see nii on, soovitan mina lapsega rääkida. Selles vanuses laps oskab Teile öelda, mis teda lasteaias ...

Loe edasi

Probleemid lapsega

Sooviks teada sellist asja ,et kas ma pean pöörduma 5a. lapsega psühholoogi või psühhiaatripoole, kui laps ärritub kergesti iga väiksema asja peale mida ta ei saa. Seejärel läheb koguni hüsteeriasse, hakkab ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Laps vajab Teie tähelepanu. Talle võib tunduda, et väike õde saab kogu tähelepanu endale. Võiksite rahulikult tema käest küsida, miks ta vahel väga vihane on. Viieaastane võib vahel öelda oma ...

Loe edasi

emotsionaalne käitumine

olen 31 a naisterahvas minu probleemiks on mu enda liig emotsionaalne käitumine. Ärritun väga sagedasti ja väga kergesti tühiste asjade peale.
Depressiooni raviks tarvitan antidepressante, kuid vihapursked ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Poeg tahab muidugi jäljendada Teid, kuid see ei tähenda, et ta end ka selliselt tunneb, nagu Teie. Lapsele mõjub muidugi rahulik vanem positiivselt, kuid kui Te vahel kaotate enesevalitsemise, ...

Loe edasi

laps

Tunnen muret oma õepoja pärast. ta saab aprillis 5.a. ning hetkel lasteaias ei käi, kuna nad kolisid Tartust paar km väljapoole jne. Lasteias ta käis, kuid talle ei meeldinud seal. Ta olevat päev otsa ...

Vastas dr Elen Kihl

Vähese informatsiooni põhjal ei saa anda konkreetseid soovitusi. Probleemid võivad olla lapsega, lapsevanematega, omavaheliste suhetega, kasvatusega, mõne häirega jne. Selle väljaselgitamine nõuab põhjalikku ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi