Mure emaga (või hoopis minu endaga) 30.03.06 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen 29-aastane, meedik. Mu ema on 61-aastane. Mu hirm, isegi meeletu paanika seisneb selles, et kardan meeletult oma ema surma. Alguse sai see minu mäletamist mööda ajal, kui ma meditsiinikoolis õppisin. Mäletan, et helistasin igal õhtul koju, automaadist. Numbrit valides juba kummitas, et vastu võtab isa ja ütleb, et emaga on midagi pahasti. Kui selgus, et vastu võttis ema, oli mul siiralt hea meel.
Oma osa etendavad kindlasti ka ema haigused - tal on lõigatud emakas, tehtud 2korda seljalõikus, silmakae eemaldus, põeb hüpetrooniat, aasta tagasi avastati teise tüübi dabeet, verine kusepõiepõletik. Elanud väga vaeselt - ema on rääkinud, et kartuleid võeti alati oktoobris, kui maa oli juba külmunud, ja alati olevat need väga väikesed olnud, mantlit talvel selga panna ei olnud, jooksid kooli vaid kleidi väel. Ema on matnud oma tütre, minu õe, kui õde oli 18 aastane. Kõike seda mõeldes tekib küsimus palju üks inimene veel jõuab.
Nüüd seisab emal ees sapikivi lõikus. Suhkruhaiguse järgselt on ema pidanud dieeti ning kaal on langenud. Inimesed, kes teda nüüd kohtavad, vastavad mulle, et su ema on kõhnaks jäänud, näost valge. Kujutan endale ette piisavalt halbu asju nende kommentaaride põhjal. Vaatan ema, ning mõtlen, et kui sapikivide lõikuse järgselt avastatakse veel mõni hullem haigus. Masendav minu jaoks.
Kõgu see muretsemine on halvanud meeletult minu elu. Nüüd enne ema eelseisvat lõikust ei käi ma poes ega osta endale midagi ilusat, nagu naistele kombeks. Mõtlen, et mulle pole seda praegu vaja, sest praegu on palju tähtsamaid asju. Diplomitöö vajab kirjutamist, kuid kust ma võtan selle jõu sellise murekoorma all?
Lapsi mul ei ole. Plaanime siis, kui kevadel kooli lõpetan ja vist jälle olenevalt ema seisundist. Mis rõõm oleks rasedust kanda, kui emal leitakse midagi paha. Ja kui leitakse, siis tekib küsimus, kas ema lapselapsi näebki...Masendav
Saan meedikuna aru, et surm on elu loomulik osa. Miks ei suuda siis mina?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Armastate ema väga ja muretsete tema pärast, seda on hea lugeda. See elu, mida Teie elate, tuleb elada Teil ja soovitavalt rahulikumana. Ema tervist Teie muuta ei saa, saate oma hoiakut muuta tema tervise suhtes. Soovitan tegeleda enesesisendustega ja lõõgastumisega. Püüdke sisendada endale, et emaga läheb kõik hästi ja püüdke vältida mõtlemist ebameeldivustele. Elage rõõmsalt ja ärge seostage oma lapse saamise soovi ema tervisega. Arvan, et ema oleks väga rõõmus, kui Te lapseootel oleksite ja see annaks talle jõudu elada koos oma haigustega ja võidelda pikema elu eest.
Soovitan tegeleda oma mõtete muutmisega positiivsemas suunas ja kui ise hakkama ei saa, on alati võimalik paluda psühholoogidelt abi.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

mure emaga

Tere

Ei oska enam kuidagi käituda ja pean vajalikuks abi paluda spetsialistilt. Võimalik, et kõrvaltvaatajale tundub probleem tobe.
Meie pere elab koos minu emaga ( kes elab juba umbes ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Ines!
Soovitan emaga tõsiselt rääkida. Rääkige talle oma tunnetest, kui ta Teile oma üksi olemisest räägib ja paluge selline käitumine lõpetada. Öelge talle, et Te temast väga hoolite, kuid ...

Loe edasi

mure

mul on probleem. ma tunnen,et olen endaga riius, enda kinnisideede küüsis.samal ajal töötab mu aju nagu hull oma probleemidele põhjuse otsimiseks. kõik minu mured on minuga seoses, sest ülejäänud elu on ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Teie emotsionaalne segadus, ebakõlad erinevate rollide vahel on seletatavad erenguga. Selles arenguetapis püüate omaks võtta omaealiste väärtushinnanguid, samuti Teile oluliste täiskasvanute ...

Loe edasi

palun, ärge avaldage "probleemid emaga"

Lp doktor Kalvet,
kirjutasin Teile oma probleemist emaga ning tema probleemidega. Palun ärge seda kirja avaldage. Olin liialt otsekohene ning avameelne, kardan, et ema võib seda lugeda ning väga ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kiri on ju anonüümne ja selliseid probleeme võib olla teistelgi. Mina leian, et oleks tore, kui ema seda kirja loeb ja võib olla oskab ta end samastada seal endaga. Saan aru, et Te ise ei suuda ...

Loe edasi

Mina, mu laps ja mu ema

Mul selline mure.
Oma emaga on mul küllaltki pinnapealsed suhted, erilist lähedust ma tema suhtes ei tunne. Panen emale-isale süüks mitmeid olulisi minu lapsepõlves tehtud vigu, mis on minu ellusuhtumist ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Tõepoolest, lapsepõlves kogetu mõjutab sageli inimeste käitumist täiskasvanuna. See on vist juba tunnustatud aksioom, mida ka Teie näite jagavat. Aga Teil on üks eelis paljude teiste ...

Loe edasi

EMA

Tere! Mul on üks mure. Olen kohe 19 saamas ja elan veel kodus. Ma tahaksin väga saada oma emaga hästi läbi, kuid see ei õnnestu mul kuidagi. Meie vestlused lõpevad peaaegu alati sellega, et ema teeb mulle ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Ema ootused Sinu rollile on sellised, mida Sina täita ei suuda, ega tahagi. Sinust on saanud täiskasvanud inimene, kes tahab oma elu elada ja ka Sinul on rolliootused emale, mida tema ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi