Olen homoseksuaal...ja mu ema ... Aidake 16.10.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere !

Olenemata oma noorusest (16) ,tunnen ja olen päris kindel oma seksuaalorientatsioonis. Ma tunnen end homona. Rääkisin kord ka sellest oma emale. Algul oli ta päris üllatunud ja sokeeritud , kuid sellest olenemata ta lubas mind toetada. Nüüd ,mil on möödunud mõned päevad on ta muutunud järjest agresiivsemaks. Võrdleb homoseksualismi kui alkoholismi või narkomaaniat - see olevat tingitud lihtsalt minu nõrgast psüühikast. Küsib tihti ,et kas olen sellest tobedast mõttest loobunud ja valmis normaalse elu juurde tagasi pöörduma. Mulle on eriti valu teinud see ,et ta on tunnistanud seda ,et ta tunneb minu pärast häbi.

Ma leian ,et mina olen temast palju rohkem ja palju süvendatult lugenud kirjandust homoseksualismi kohta . Tean ,et see pole haigus ,see pole tingitud nõgast psüühikast jne .

Aga kuidas ma seda oma emale selgeks teen ? Kuidas ma suudan teda veenda selles ,et homoseksualism pole haigus ega mingi psüühika häire vaid normaalne nähtus? Kuidas ma saan teda veenda ,et alati ,mis piibel ütleb pole õige? Kuidas ma saan muuta tema arvamust minusse, et ta oleks jälle õnnelik minu üle ,uhke .....

Kas me peaksime äkki pöörduma koos psühholoogi juurde ? Kui kiiresti ? Kas siis hakkab psühholoog täitma minu ema soove või siiski lähtub ka minu vaatenurgast ja püüab teha selgeks ,et tuleb asjaolusi aksepteerida nii nagu nad on ,mitte neid enda meele järgi ümber muuta?



Palun aidake ! Ma ei tea kui kauaks mulle seda jaksu vastupidada veel on ,sellisele survele ... Olen ju üksi

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Lühidalt ja selgelt vastates: Te peate koos oma emaga psühholoogi poole pöörduma. Ja kuna Teie jaks kaua enam vastu ei pea, siis kiiresti. Ma usun, et Teie ema on nõus sellisele kohtumisele psühholoogiga koos Teiega minema, kui ta Teie pärast mures on.



Seksuaalsus on iga isimese isiklik asi ja ta valib ise, kuidas ja kellega ta oma seksuaalseid vajadusi rahuldab. Homoseksuaalsus on kindlasti vanem kui Piibli tekstid, sest ega seda muidu ei oleks Piiblis käsitletud. Mingis mõttes ja mingil ajastul oli see kindlasti taunitav, sest iibeprobleemid on eri ajastutel kindlasti eeldanud, et "tehtaks sugu ja inimesi palju saaks". Paljusid suuri piirkondi on eri aegadel laastanud sõjad ja katkud ja muud epideemiad ja kui homoseksuaalsusesse oleks sallivalt suhtutud, siis oleks maa tühi ja paljas. Selles mõttes võib Piibli homoseksuaalsuse taunimist ju mõistagi. Ja ausalt, ega Eesti praegune iibesituatsioon ka kõige hiilgavam ei ole, mistõttu peaks ikka kah "sugu tegema ja paljuks saama". Kui mingitel ajastutel oli niisiis homoseksuaalsuse kriitikal ratsionaalne iva, siis Piibli kaudu on see muutunud tõenäoliselt uskumuseks, mida järgitakse kriitikata ja põhjendamata, sest nii usutakse õige olevat. Õnneks on meie aeg pisut sallivam individualismi leviku tõttu, mis lubab igal inimesel oma õnne sepp ikka ise olla. Ja seda ka seksuaalsuse valdkonnas. Praegu tuuakse homoseksuaalsuse halbuse põhjenduseks AIDSi levik homoseksuaalsete hulgas. Aga sama sage kui AIDS praegu on kindlasti olnud süüfilis heteroseksuaalsete hulgas ja praktiliselt samasuguste tagajärgedega, s.t. tuues kaasa surma ja invaliidsust, vaimseid häireid ja õudu.



Ma usun, et Teie emal on palju põhjust olla Teie üle uhke. Uhkus Teie üle ei pea tingimata tuginema Teie seksuaalsele orientatsioonile vaid ikka sellele, mida Te teete, kuidas Te õpite ja mida Te saavutate. Egas siis heteroseksuaalsete noorukite vanemad ei ole uhked oma poegade üle sellepärast, et nad heteroseksuaalid on, vaid ikka selle pärast, mis nad teevad või tegemata jätavad. Kui te teete asju, mis Teie ema väärtuslikuks peab, on tal kindlasti põhjust Teie üle uhkust tunda.



Ja ega Te üksi ei olegi. Teiesarnaseid inimesi on palju. Nii nagu teistsuguseidki. Keegi ei pea olema üksi. Ega olegi.



Südamlike tervitustega,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi