Pinge abikaasa truudusetuse pärast 16.03.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Minul on mure oma suhete pärast abikaasaga. Nimelt on ta kolmel korral mulle "vahele jäänud" teise naisterahvaga suhtlemise pärast. Esimese korra andestasin kergesti, kuna armastus tema vastu oli mõõdetamatult suurem kui viha. Peagi jäin rasedaks. Kõik laabus. Lapse sündides võttis titt kogu mu tähelepanu. Mees läks taas kodunt väljapoole lohutust otsima. Hoolimata, et ka minul oli raske. Kui olin sellest teada saanud, rääkisime tõsiselt. Tunnistasin ka oma viga. Kogu selle aja jooksul peaaegu ununenud intsident esimese "sõbrannaga" tuli mulle täies ilus taas meelde ja hakkas tasapisi mürgitama minu tundeid tema vastu. Mõne aja pärast selgus, et ta ei olnud vaatamata meie kokkuleppele oma suhteid tolle teisega katkestanud. Nüüd sai mu mõõt täis. Kokku jäin temaga vaid lapse pärast. Aga meie suhted pole enam õiged. Igal väiksemalgi võimalusel kahtlustan teda taas truudusetuses. Tema on loomulikult selle peale ülimalt solvunud. Me saame hoolimata kõigest väliselt päris hästi läbi. Ent ma tunnen, et ei armasta teda enam. Armastan ainult kui venda või sõpra. Igasugune vajadus just temaga voodisse minna on kadunud. Hinges närib pidevalt uuesti haigetsaamise hirm. Kui enne olin n.ö. ainult temale elanud, siis nüüd tunnen, et ilma on isegi parem. Järeldan seda tema välissõitudes viibimiste järgi. Samas tean, et ei tohi lapselt võtta isa. Ka on mul väga tihedad ja head suhted tema vanemate ja sugulastega. Milline tragöödia sellest tuleb, kui ma peaksin tahtma lahku minna! Aga mul puudub igasugune usaldus ja austus tema vastu. Närvid on pidevalt pingul ja õhtuti läheb juba tarvis palderjani, et end vaos hoida. Ta ei aima suurt midagi minu tunnetest ja sisepingetest. Neist rääkimine aga vallandab järjekordse kodusõja, peale mida ma tunnen end õela ja vastiku nõiana.



Kõiki detaile ei jõua ma siia kirjutada. Olen kaalunud psühholoogi poole pöördumist. Kuna aga leian, et probleem on ikkagi kahe inimese vahel ja tema sinna ei tule, siis pole ehk ka üksinda mõtet vastuseid otsima hakata. Ühepoolselt ju abielus midagi ei paranda. Või siiski? Mida peaksin tegema, kuidas edasi toimima? Niimoodi enam kaua edasi elada ei jaksa...