Hirm haiguse ees. 26.04.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Detsembris kahtlustati mul emakakaela vähki, mida siiski polnud. Emakakaela ravi käib siiani, ka on mul arst, kes minu haiguse kohta räägib alati erinevat juttu ja on mind üksjagu segadusse ajanud. Muret teeb aga mulle see, et siiani ei ole ma hirmust üle saanud. Jälgin oma enesetunnet kogu aeg, iga väiksemgi tuige ükskõik kus kõhus paneb mind nüüd tõsiselt muretsema. Tegelikult ei saa ma enam aru, kas ma oma vaevusi mitte välja ei mõtle. Kardan seksi, kuna mind hirmutab mõte võimalikust verejooksust. Kardan trenni minna, kuna äkki juhtub seesama. Päris turvaliselt tunnen end vaid kodu lähedal, hiljuti Tallinnas käies tundsin end pooleldi segasena, kokkuvõttes hakkaski halb. Saan ise ka aru, et selline mure on naeruväärne, aga tegelikult ei julge ma end suvistele üritustele kirja panna, kuna siis ma pean kodust eemale minema ja äkki hakkab halb jne. Teisalt - kuna elus ei saa suurt millelegi kindel olla, ka selle kestvusele mitte, siis ei näe ma ka mõtet mingeid pikemaid plaane teha. Lihtsalt elan päevast-päeva, rõõmu pole enam. Igatahes olen end juba üsna ära vaevanud. Kas sellise mure puhul on põhjendatud pöördumine psühhiaatri juurde ja milline abi on võimalik?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Psühholoogiga koostöös saate oma murele leida lahendeid. Ise alustage sellest, et panete end kirja mõnele üritusele ja alustate enda veenmist selles, et igalpool on häda korral võimalik abi saada. Üritusel olles on Teie ümber palju rahvast, kuid kindluse mõttes võite esimesele üritusele kaasa kutsuda kellegi oma tuttavatest, kes on Teie murest teadlik.
Tuleb hakata tõrjuma pealetükkivaid ebameeldivaid mõtteid. Kui mõte hakkab vaevama, püüdke oma tähelepanu kõrvale juhtida, vöttes ette mõne tegevuse.
Kui muremõte tuleb, püüdke end veenda selles, et mureks pole põhjust(uskuge tohtrit). Harjutage oma mõtte muutmist täie tõsidusega.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

hirm peale lähedase surma

Olen 28 a naine. Mul on tore perekond . Matsin mõni kuu tagasi peale pikka ja vaevarikast haigust oma ema. Ta suri vähkkasvajasse. Peale seda on mul tekkinud hirm, et äkki mul on ka vähk.Loen tihti vastavasisulist ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kriisid on lahutamatu osa meie elust ja on muutumist nõudvad, või liikuma panevaks jõuks.Kriisi (leina) läbielamisel olete jõudnud etappi, mida võiks nimetada depressiooni etapiks. Seda iseloomustavad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi