Olen halb ema. 15.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen 23. aastane naine ja sünnitasin 1,1 aastat tagsi lapse, olen üksikema. Tööl ma veel ei käi, õppisin kõrgkoolis, käisin lapse kõrvalt koolis, veebruari lõpus lõpetasin, elan lapsega oma vanemate kulul, lapse isa meid ei toeta. Kui rasedaks jäin elasin lapse isaga 2 aastat koos, aga tema ei tahtnud veel isaks saada. Minul endal on olnud tervisega probleeme ja on kunagi öeldud, et võib juhtuda, et ma ei saa kunagi lapsi. Mina ootasin väga last, käisin pidevalt arstide juures, et lapsega kõik korras oleks, pidevalt mõtlesin lapsele, laulsin talle läbi kõhu jne. Peale sünnitust ei ole mul aga siiamaani ematunnet tekkinud, vahel tunnen isegi, et ei armasta oma last ja kui hea elu oleks mul ilma lapseta. Saan ise väga hästi aru, et peaksin olema õnnelik, et lapse sain, ma ju väga ootasin teda. Muidugi lapsele füüsiliselt midagi ma kunagi ei tee, sest siiski on mul talle kahju haiget teha kui inimesele, aga ma ei tea, miks ma teda ei armasta. Ta on hästi emmekas, saab siiamaani rinda, kogu aeg tahab süles olla. Ma olen väga väsinud, tahan ennast välja magada, üldse olen peale sünnitust ülitundlik, kaalust 10 kilo alla võtnud, käed värisevad, vahel nutan ööd läbi. Ema heidab mulle kogu aeg ette kui halb ema ma olen, ei saa perele lapse kõrvalt toitu valmis tehtud ja tube koristatud ja kuidas tema kõike jõudis. Ema suhtub minusse ka pidevalt kui väikesesse lapsesse, õiendab pisiasjade pärast. Isa elab küll meiega koos, aga temal on alkoholiprobleemid. Tean, et peaksin psühholoogi juurde minema, aga elan maakohas, kõige lähemal on Tallinn, aga sinna minek nõuab ka 1,5 tundi bussisõitu, kuna minu vanemad käivad tööl pole mul last ka kuskile jätta, et psühholoogi juurde minna, aga lapsega koos bussisõit on jube. Ma tahan saada oma lapsele heaks emaks ja teda armastama hakata nii, et oleksin valmis tema eest andma oma elu. Tänan teid juba ette!

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Näib, et Teid piinab mingit sorti depressioon. Küllap olete lapse eest hoolitsemisest kurnatud. Kas Te võtate endale piisavalt aega, et puhata lapse eest hoolitsemisest ja kodus olemisest? Igast tööst peab puhkama, ka emaks olemisest. Ehk tuleks kasuks üks sobilik kuur antidepressantidega? Siis peab küll rinnaga toitmisest loobuma, aga ehk on vist juba ka aeg.

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

72 aastane ema

olen 45 aastane ainuke tütar,laps emale,ma ei oska olla meele järgi oma emale,ikka veel,vaatamata vanusele,Igal jäämäel on tipp ja kõike ei saa nii lihtsalt kohe kirjeldada.Tagamaad .Ta elab üksi korteris,käib ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Soovitan Teil rohkem tähelepanu pöörata oma elule. Kui Teie ema saab enda eluga ise hakkama, siis ärge sekkuge ja ärge tundke end halvast. Kui ema vajab Teie abi, ise enam toime ei tule, siis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi