Väike pabistaja 27.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Minu kuueaastane poeg on krooniline pabistaja.
Ta sündis kaks nädalat oodatust varem, veetis oma elu esimesed kaks ööpäeva kuvöösis, kuna oli nii pisike ja soojusest sõltuv. Mäletan, kuidas ta seal klaaskastis pead pööras ja oma ümbrust silmitses, justkui mind taga otsides. Tõotasin talle:"Ma hüvitan sulle selle, et sa ei saanud esimesi päevi minu läheduses veeta!" Ja püüdsin olla igati hea ema kõik ülejäänud aeg. Rinda lubasin tal võtta 2 aastat ja 5 kuud. Ei kuulanud ämma näägutusi teemal "ei tohi nutvat last sülle võtta" jms.
Nii see läks. Möödunud sügisel otsustasin oma lapsed lasteaeda panna, seega läksid esmakordselt lastekollektiivi nii see kuueaastane poiss kui ka noorem õde, kolmeaastane. Ning arvake, kes esimesel päeval rühmas nuttis ja kellel võttis kaks nädalat aega rühmas kohanemine? Vanem laps! Noorem seevastu sukeldus hetkega seltskonda.
Kuueaastaste rühmas antakse tulevikule mõeldes kerget eelkooliõpet. kasvataja räägib lastele maailma asjadest ja korra sattus rääkima ka inimese ehitusest, et kus asub süda, kus kopsud ja muud sellist. Minu poeg oli siis palunud kasvatajalt, silmad veekalkvel, et pai kasvataja, ära enam räägi, see on nii õudne jutt. Kodus avastasin ta nutmas, kuna talle oli päevalilleseemne koor krae vahele läinud ja ta arvas, et see läheb talle südamesse!
Muidugi ma lohutasin teda ja seletasin, et nii ei saa kuidagi juhtuda, lõpuks ta rahunes maha. Ikkagi pabistab poiss iga kriipsu ja täpi pärast ja kui kuuleb telerist mingitest tervisehäiretest või õnnetusjuhtumitest, küsib ärevalt: Ega meiega ju nii ei või juhtuda? Peale selle on ta veel mures eelseisva koolimineku pärast, kuna arvab et ei saa õppimisega hakkama, ütleb et "ei oska õppida". Ta on seltskonnas tagasihoidlik, väiksemana ei läinud liivakastigi kui seal oli teisi lapsi, vaatas vaid minu selja tagant suurte silmadega. Tal on paar head sõpra, kellega mängib, üks on aasta noorem tädipoeg ja teine oma rühmast üks poiss. Teistega ta ise lävima ei kipu.
Kui ta parasjagu ei pabista, on ta humoorikas ja mänguhimuline. Tundub nagu oleks temas kaks poissi peidus: mürakaru ja kurb kuju. Mürakaru näeb küll enamasti kodus. Kasvataja küsibki: Kuidas ta teil NII hea laps on? Pidavat lausa vanainimeselikult mõistlik olema. (Tunnen siinkohal ära pisut väikest iseennast selles vanuses).
Jutt sai pikk, aga tahaksin lihtsalt teada, kas see on selles vanuses tavaline, et üks laps selline muretseja on? Või äkki ta võtab enda peale alateadlikult minu enda elu pingeid (peamiselt küll rahamured ja toimetulek ning ajanappus ja sellega seotud rahulolematus). Minu väike kullake. Tahaksin nii väga teda kuidagi aidata.

Lugupidamisega
Ann

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere, Ann!

Jällegi on see piisavalt keeruline küsimus, et sellele vastata küll pika, aga selle asja suhtes liiga lühikese kirja põhjal. Ma soovitaksin Teil üles otsida oma elukohas töötav lastepsühholoog (või -psühhiaater, kui Teid see sõna ei hirmuta: psühhiaater ei ole tingimata hulluarst vaid arst, kes tegeleb "normist" kõrvle kalduvate nähtustega inimese vaimses elus). Kõnelge põhjalikult oma muredest selle inimesega ja Te leiate kindlasti seletuse, mis juhtub ja kindlasti ka mingi leevenduse sellele. Kui Te elate Tallinnas, siis on siin Malle Laene, kelle juurde tasub minna (tel. 56 495 614)

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi