Mida teha? 15.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen täiesti tavaline esimese aasta üliõpilane (naine). Minu lugu on väga pikk, aga põhiprobleem on selles, et ma olen ennast õppimisse nii "kinni tõmmanud". Hea õppeedeukus on ainus, mis suudab mind õnnelikuks teha. õppimisest leian ma lohutust. Iseenesest on see muidugi hea, aga kui ma sellepärast lihtsalt päev otsa nutan, et mingi väike veake kõig tähtsamasse töösse sisse lipsas, siis ei ole see enam normaalne. Selline õppimisse paadumine tekkis mul juba kümnendas klassis, kui esimene armastus aia taha läks. Pärast seda olin kuu aega ka psühhiaatriakliinikus toitumishäirete tõttu, mis tekitavad mulle seni ajani pingelisematel perioodidel raskusi. Pärast seda olen ma järk-järgult meessoost eemalduma hakanud. esialgu ma ikka proovisin, aga veel paar ebaõnnestumist ja minust sai üks suur paanika hunnik niipea kui keegi läheneda üritas. Ja sellest saigi alguse minu armastus õppimise vastu. Ma tean et see sõltub ainult minust ja et ma ise ennast alt ei vea. Õppimine on mulle elumõte. Loomulikuklt on mul ka üsna palju tõelisi sõpru ja suurpärane perekond, kellega ma saan kõike jagada ja kes minust väga hoolivad, aga ma ei taha teisi oma probleemidega koormata. Seetõttu tahaksingi teie soovitust. Mida teha? Kokkuvõtluikult seisnebki minu mure kahes asjas- hirmus meessoo ees ja paanilises õppimises, et ei jääks aega muule mõelda. Ma olen üldse väga keeruline ja teistmoodi isiksus: nagu sõbrad on öelnud "üdini hea" ja kunagi kerkis koolis küsimus, "kas keegi on näinud kuidas ... närvis on?" Kõrvalt vaatajale võib üldse tunduda, et ma olen ju väga õnnelik inimene- hea pere, palju sõpru, head hinded, austajadki on olemas. Ja ma ei tahagi kurta. Ma lihtsalt kardan et põlen enne läbi kui ülikool lõpetatud. Taas kord teen ma kõike selle nimel, et ei kaoks minu viimane tõeline rõõmuallikas- õppimine.
Loodan, et oskate osutada, kust võiksin saada abi, et asjad saaksid tasakaalu.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Kirjutate, et Teil on suurepärane perekond, kellega saate kõike jagada ja kes Teist väga hoolivad. Miks Te neile oma muret ei usalda, et uurida põhjust,
miks tahate olla perfektne igal alal? Perekond toetaks Teid kindlasti enesekindluse tõstmisel. Õppimine on tegevus, mis sõltub ainult Teist ja seda on seetõttu Teil võimalik kontrollida ja juhtida. Meessooga suheldes kardate kontrolli kadumist ja suhte liikumist sellises suunas, mis võib olla Teile sobimatu.
Teile on väga oluline, millise mulje Te inimestele jätate. Soovitan olla avatum, kõigepealt kodus ja ka sõpradega. Lähedased ja sõbrad tahavad teada, millised on Teie mured, nad oskaksid siis Teile öelda, et õppimine on tore, kuid suhtlemine ja lõbutsemine on vajalikud, et mitte läbi põleda.
Kui Te ise nende ülesannetega toime ei tule, pöörduge psühholoogi poole, kellega koostöös saate hoiakut ja käitumist korrigeerida.
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Veider käitumishäire

Tere!



Mind paneb juba pikemat aega hämmastama ühe inimese kummaline käitumine ja seepärast otsustasin asjatundjalt nõu küsida.

Tegemist on 52- aastase vanapoisiga, ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Kõigepelt võiksid mõtiskleda selle üle, mida teie suhe Sulle tähendab, mida Sa tunned ja milleks suhe Sinule vajalik on.

Tema oli Sinusse armunud, ja see on üpris loomulik, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi