emotsioonid ning nende väljendamine 20.12.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Mul on mure oma pereeluga seoses ja enam ei saa aru, kas mina olen kiiksuga või on selleks teine pool. Kirjeldaksin ühte olukorda ning palun kommenteerige ning andke nõu, kas ja mida keegi osapooltest ette peaks võtma.
Räägime õhtul elukaaslasega riietest ning palun tal panna sama päeva triiksärk mustapesukasti, sest plaanisin järgmisel hommikul sedasorti pesu masinasse lükata. Nii laup. hommikul tegingi, ise veel pooleldi magades. Läks mööda paar minutit, kui jõudis kohale, et seda eelmise päeva särki ma siiski pessu ei pannud, sest seda ei olnud seal, kus oleks pidanud. Krabasin siis selle puult ja üritasin masina veel seisma panna, kuid loomulikult see ei õnnestunud, sest vesi oli juba sees. Ühesõnaga hing sai täis ja eks ma siis midagi podisesin ja natuke suurema kolinaga selle särgi õigesse kohta toimetasin. Kohe sain vastuseks, et kas see siis nii suur asi ja mis siis sellest. Ega tegelikult olegi, aga kui ma olen palunud, siis ma loodan, et ka tehakse ning kui nii ei läinud, siis minu meelest tabas mind hetkeks lihtsalt täiesti inimlik vihahoog, mis ka kohe möödus. Kuna samal ajal tegelesime hommikusöögi ning kohviga, siis pärisin täiesti tavalise hääle ja tujuga elukaaslase soovi ja vastuseks sain nähvamise. Ma püüdsin selgitada, et vihastamine oli seotud teise asjaga ning see ei puutu üldse siia ning ega ma ju muus osas millegi peale vihane ole. Vastuseks ainult mossitamine ning nähvamine, et inimene ei tohigi vihastada.
??? Kuna suhteliselt samasid situatsioone esineb üksjagu tihti, ka teistpidiste emotsioonide korral, et kui mina olen millestki väga vaimustunud jms, siis nullitakse see absoluutselt võimalikult kiiresti ära, siis ma enam ei saagi aru, mis on normaalne ja mis mitte. Ning kas mina peaksin midagi endaga ette võtma ning mitte emotsioone väljendama või on siiski emotsioonid inimlikud ning neid tuleb käsitleda igal puhul eraldi? Sellega seoses veel küsimus eeldusega, et me kõik oleme inimesed, teeme vigu ning üksteisele mitte alati parimat, ma pean silmas veidi viletsasti ütlemist vms, mitte halva tegemist või tahtmist, aga elus tuleb vahel ette, et teine inimene viib sind endast nii välja, et viimane tilk kukkus karikasse ning enam ei suuda keelt hammaste taga hoida. Ja kui selle eest on andeks palutud, siis kas on normaalne, et teine inimene kannab endaga seda probleemi lõpmatuseni kaasas ning väidab aastaid, et vot see intsident ei lase tal sinuga lähedane olla, või seesama särgi pärast vihastamine, et ka mitte midagi muud ei saa enam normaalselt teha, rääkida? Jutt sai nüüd küll veidi segane, aga palun püüdke mulle vastata, mis on normaalne ja mis mitte, mis ja kas kumbki osapool peaks endaga ette võtma, kas oleks põhjust kellegi poole pöörduda?
kaunist jõuluaega:-)
R

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Nagu Te isegi aru saate, on Teil mehega erinevad arusaamad koristamise, korra jne. suhtes. Selles pole midagi imelikku. Kokku on elama asunud kaks inimest, kellel on erinevad harjumused. Teen ettepaneku teha meeldivas miljöös "koosolek", kus te mõlemad lubate teineteist mitte solvata ja mitte solvuda. Rääkige mõlemad oma ootustest teise rollile ja leppige kokku edaspidine käitumine. Püüdke mõlemad loobuda mingitest väga juurdunud käitumistest, mis teist ärritab ja tulevikus püüda käituda nii, nagu teine soovib. Väga suurt muutust ärge plaanige, alustage vähemast. Mõne aja möödudes kiitke teineteist, kui olukord kodus on muutunud. Kasutage oma jõudu ja energiat armastamisele ja teineteise austamisele, mitte võimuvõitlusele. Mehele võiks jätta perekonna pea rolli, siis tunneb ta end hästi. Kui tunnete millestki rõõmu, siis selle väljendamine on igati tore. Inimesed on erinevad ja ei saa ju loota, et see mis Teile rõõmu teeb, peaks alati ka teisi vaimustama. Ärge oodake teiste samasugust reageeringut ja ärge laske end sellest segada.
Jõudu ja edu uuel aastel soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi