omadega ummikus 14.06.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

mõne kuu eest lõpetasin suhte oma "ametliku" poiss-sõbraga(polegi tegelikult enam nii poiss). samal ajal on mul aga olnud mitu pisikest suhtekest, millest mu "ametlik" loomulikult ei tednud. saades tuttavaks mõne meesterahvaga, ytlesin ma alati, et olen yksik. ma armastasin südamest oma poiss-sõpra, kuid miski sundis mind otsima hellust ja tähelepanu mujalt. purustasin inimeste sydameid nii kuidas ise tahtsin, panin nad endasse armuma ja siis kadusin äkki ära või ytlesin, et pole edasisest suhtlemisest huvitatud. mu "ametlik" ei saanud sellest kaksikelust, kohati isegi "kolmikelust" kunagi teada, kuigi selliseid lyhiajalisi kuid samas ysna tõsiseltvõetavaid suhteid teiste meestega tuli meie 1,5-aastase suhte jooksul ette kaheksal korral(yks neist kestab tegelikult siiani, juba 8 kuud koguni, tegemist on välismaalasega, keda ma selle aja jooksul oln kylastanud väga palju kordi, väites "ametlikule", et teen seal modellitööd). ta ei osanud seda arvatavasti isegi kahtlustada, kuna olin tohutult armukade ja nuhkisin ta järgi. hirmus-ise kahtlustan partnerit truudusetuses(arvesse läksid isegi teatud liiki internetilehekylgede kylastamine, kuna lugesin petmiseks ka mehe soovi näha kasvõi pildil teise naise alasti keha), kuid samas ronisin ilma pikema mõtlemista voodisse iga vähegi meeldivama meesterahvaga.

välimus on mul tunduvalt yle keskmise ning tähelepanu ja komplimente saan ma väga palju, kuid minu jaoks ei ole see enam piisav. arvan, et laskusin sellistesse suhetesse ainult sellepärast, et kuulda armunud/huvitatud mehe pidevaid komlimente ja kiitust.

nyyd tundub, et ei suuda enam jätkata seda valetamist, kuigi olen enda meelest juba omandanud peaaegu professionnalse näitlemisoskuse ja igasuguseid huvitavaid ja väga detailseid valesid on alati varukast võtta. kõige hullem on see, et olen juba reaalsuse ja need minu enda poolt välja mõeldud lood suutnud nii segamini ajada, et ei saa kohati isegi aru, kus lõpeb tõde ja algab vale.

kardan paaniliselt päris yksi jääda ja kõik need suhted lõpetada. uutele suhetele ei suuda samuti "ei" öelda. viimasel ajal olen hakanud hullunult endale uut meest otsima (kuigi üks on olemas, elab ta paraku liiga kaugel, et ainult temaga rahulduda ja pelegi tagab ta mulle teatud majandusliku kindlustatuse, mida minusugusel üliõpilasel pole teisiti lihtne saavutada).
juba umbes kolmandat kuud ootan ma vaid nädalavahetusi, et saaks klubidesse, kus saaksin jälle ennast näidata, tähelepanu pyyda ja komplimente koguda. tegelikult loodan leida seda tõelist armastust, mis peaks mind panema loobuma teistest suhetest. peale seda pidevat otimist, klubimöllu, alkoholitarbimist ja yheöösuhteid tunnen, et ega keegi minu sugust tõsiselt ei võtagi. tunnen, et olen närtsinud ja kuigi saan tohutult tähelepanu ja komplimente, olen ma muutunud täiesti naeruväärseks ja lausa ripun meestel kaelas, eriti olen ma klammerdunud nende kylge, kes on märku andnud, et pole mingist suhtest eriti huvitatud. mina aga pean just mõne sellise alati kätte saama, et tõestada iseesndale, kui vägev ma ikka olen.

kõik mu päevad mööduvad kohvikutes ja pubides istudes, õhtul algab juba kerge veinijoomine ja peoks valmistumine...kuna kõik mu naistuttavad ja sõbrannad on tunduvalt tervema psyyhikaga kui mina, ega jõua ja soovi minuga sammu pidada, olen hakanud ka täiesti yksi väljas käima, sest vestluskaaslase mõne mehe näol leian niikuinii.

oma probleemi hakkasin ma teadvustama alles hiljuti, kuna tundsin, et mulle hakkab juba vaikselt selline "easy going girl`i" maine kylge jääma ja kes ikka julgeb ennast siduda inimesega, kes pea igal õhtul erineva mehega väljas lõbutseb. ma isegi ei oska oma probleemi konkreetselt sõnastada. tean vaid seda, et mõnikord tekib tunne, et elu on kõige suurem piin ning et minu elu ei saagi paremaks muutuda. tunnen tohutut puudust kellestki tõeliselt lähedasest inimesest, olen tydinenud iseenda närtsitamisest ja liiga kergesti kätte andmisest, et korrakski lähedust tunda.

juurde lisaksin veel nii palju, et eelmisel sygisel diagnoosis perearst mul depressiooni ja kasutasin 4 kuud antidepressante, kuid olulist efekti see ei andnud. samuti tegi mu isa vähem kui 2 aastat tagasi enesetapu minu enda nähes. lapsepõlves sain kõvasti koolikiusamist tunda. olen väga kinnise iseloomuga ja suudan vabalt rääkida vaid võõraste inimesteag, ei suuda lihtsalt ennast avada vestluse.

palun soovitage midagi, mida ma ise enda jaoks saaksin ära teha ja kust saab kõige paremat infot Talliinnas tegutsevate psyhholoogide kohta!?

vabandan, et kiri nii pikk tuli, kindlasti on ka mõtted väga segased, kuna varem pole tulnud mul asja yle yldse nii põhjalikult mõelda.

Ette tänades,
Bianca





Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere Bianca!
Teie kurvas kirjas on minu jaoks ka helge noot. Nimelt see, et Te saate ise aru vajadusest lähedase inimese järele, usaldussuhte järele. Kuna Teie kahe aasta taha jääv kogemus on keeruline, soovitan kindlasti leida psühholoog, kes Teid aitaks. Teie paanilised "õige" suhte otsingud jooksevad tühja, kui Te midag ette ei võta ja endale psühholoogi abiga selgeks ei tee oma käitumise põhjuseid. Tallinnas töötavate psühholoogide kohta saate infot numbril 1182. Helistage kohe, sest puhkused algavad ja võib raske saada kohe vasuvõtule aega.
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi