Mure jätkub 27.05.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lgp. H.Küünarpuu!

Saadan teile korduva kirja. Mina olin see, kes ei suutnud oma mehele selgeks teha, et kooselu on lõppenud ja ma ei taha temaga enam jätkata ega ka tema kojutulekust midagi kuulda. Esitasite mulle mõned küsimused, milledele nüüd vastan ja loodan saada siiski mõne vihje, kuidas oma põikpäise mehega hakkama saada.
Küsisite, miks mu mees arvab, et midagi muuta pole tarvis meie suhtes. Tema arvamus on selline, et kuna tema oma eluga on üldjoontes rahul, siis pole tal ka mõtet pingutada, et minul halb on, see teda ei huvita. Teine küsimus, et kas me oleme arutanud, mis minus rahulolematust tekitab. Jah, oleme sel teemal rääkinud ja minu mehe arvamus on, et oma probleemidega peaksin ise hakkama saama, temalt abi pole loota,teda ei huvita. Kolmandaks, et ka see, mis tekitab minus rahulolematust on suurem kui see,mis suhe mulle annab. Vastus oleks, et see suhe ei anna mulle enam peaaegu mitte midagi ja rahulolematus on tohutult suur. Põhjus lihtne-kui ikka üks pool oma panust ei anna, elab ainult oma isiklikku elu ja lükkab minu oma elust ja tegemistest välja, siis kuidas saakski sellega rahul olla. Kõige selle põhjal on ka vastus viimasele küsimusele juba ette teada-mingist pereteraapiast pole juttugi, muidugi ei huvita see mu meest kriipsuvõrdki. Kõige temapoolse rahulolu ja minupoolse rahulolematuse juures on ilmsed käärid-mina enam vanaviisi jätkata ei suuda ja samuti ei saa hakkama olukorra lahendamisega st. ei suuda meest mõistma panna, et tema tingimustel ma ei jätka. Olen nagu lõhkise küna ees. Kuigi tunded mehe vastu on alles, ütleb ometi mõistus, et selle abieluga on nüüd ühel pool. Tuleb ainult teine pool ka asja mõistma panna, tahaks seda teha siiski kenasti, ilma tülita. Tänan lugemast! Piret

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere, Piret!

Tänan Teid küsimustele vastamise eest. See peaks nüüd tõepoolest selge olema, et vanaviisi edasi ei saa ja kui uut viisi ka ei kujune, siis on Teil õigus otsustada, kuidas Te edasi tahate elada. Ja kas siis ongi võimalik või tarvilik kellelegi seletada, mida või kuidas Te tahate. Piisab ehk lihtsalt Teie otsusest ja selle otsuse teatavaks tegemisest ja täideviimisest.

Jõudu,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

liigne närveerimine

Oleks vaja abi, kuidas vabaneda liigsest närveerimisest. Tegemist on 21 aastase noormehega, kes õpib kõrgkoolis. Juba algklassides väljendus tal mure kõhuvaluna. Sai siis uuringutel käidud, mis lõppesid ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Soovitan leida noormehel psühholoog, kes teda aitab. Koos psühholoogiga õpib noormes oma suhtumist antud olukordadesse muutma, õpib lõõgastuma ja kindlasti suudab praegu talle pingeid valmistavatesse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi