ummik... 17.03.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen püüdnud leida lahendust oma emaga seotud probleemile. Nimelt on viimasel ajal süvenenud tal igasugused häiriv käitumine nt. toidu peitmine, kohatute väljendite kasutamine avalikes kohtades ja kodus, valetamine, lastelaste mõnitamine ja nende peale karjumine, suur enesehaletsus, nutuhood jne. Kindlasti on see seotud ka tema tervisliku olukorraga, tema jalgade veresooned on mitmeid kordi vahetatud ja on kindel, et lõpuks kaotab ta mõlemad jalad. Temaga koos elamine on muutunud väga raskeks kuid ise ta probleemi ei tunnista vaid iga vestluse korral piirdub väljenditega, keegi mind ei armasta, eks ma siis tõmban ennast oksa jne. Muidugi ei saa väita et sellist käitumist ei oleks varem ette tulnud, mäletan intsidenti kui olin 3-4aastane, ema-isa läksid tülli ja mina emal jala küljes nuttes järele lohisedes kõmpis ta metsa poole rääkides, et enam tagasi ei tule. Samuti on toidu peitmise, mõttetute asjade (kilekotid, karbid, topsikud jne) korjamise kohta õel tõendeid ka varasemast ajast. Veel rohkem teeb murelikuks see, et ka ema emal esines sarnane käitumine, temal küll 70-80ne eluaasta vahel, aga minu ema on alles 50dates. Olen pöördunud psühhiaatriakliinikutesse sama murega, aga kahjuks näib, et kui inimene ise abi ei taha saada ning teovõimetu ei ole, siis perekond midagi nagu teha ei saagi. Palun Teie arvamust, kas tegu võib olla millegi veel tõsisema või lihtsalt raske depressiooniga? Mida teha ja kuidas edasi käituda?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

On rohud selle vastu, tulge kirjutan.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevus ATH ravimitega

Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...

Loe edasi

Rhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks

Tere, Jüri!

Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...

Loe edasi

Ärevus ja edcitalopram

Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...

Loe edasi

Lõikumine

Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...

Loe edasi

Surmahirm

Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi

Ärevushäire

Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...

Loe edasi

Uus elukaaslane

Tere!

Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...

Loe edasi

Dementne ja üksik ema

Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Lapse häälitsused

Tere


5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet

Loe edasi

Alkoholism

Tere. Ma olen juba 10 a joonud pidevalt alkoholi. Nüüdseks on asi nii kaugel, et joon 0,5 L kanget alkoholi päevas. Närvid täiesti läbi, lahti ei saa joomisest, aina hullemaks kisub. Võtan veel unepuiduse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Kehaline hoiak määrab vaimse hoiaku ja vastupidi. Keha
kaudu saab oma vaimset hoiakut suuresti mõjutada. Et lind
oskab lennata, see on näha ka tema kõnnist mööda maad. Kerjuse ja
kuninga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: