millega tegu? 25.04.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Olen 28 aastane mees. Paar aastat tagasi, kui töö ja elu oli parajasti pingeline, hakkasid tekkima ärevushood. Need väljendusid peamiselt südamekloppimise ja ärevuse näol. Samuti oli pidevalt nn klimp kurgus, ka söögiisu ei olnud periooditi. Kuna esmalt hakkasid vaevused südames, siis käisin ka kardioloogi vastuvõtul. Tehti koormustest ja ehhokardiograafia, kus midagi ei leitud, välja arvatud väga kergekujuline mitraalprolaps, mille kohta öeldi, et see on normaalne. Aeg-ajalt esinavad ka VES-id. Kuigi sain teada, et südames probleem ei ole, siis pöördusin psühhiaatri poole, kes diagnoosis ärevushäire. Tarvitasin 6 kuud Cipralexi psühhiaatri soovitusel ja asi läks paremaks. Kuigi päris ära halb enesetunne ei kadunud.
Nüüd peaaegu 2 aastat hiljem, peale mingi viirushaiguse läbipõdemist, on enesetunne jälle suhteliselt kehv. Väsimus, füüsilise koormuse taluvuse vähenemine, VES-id, ärevus, tunnen pidevalt oma südamelööke, õhtuti enne magamajäämist ja päeval tööl olles, kui vaikselt istun. See on juba talumatu, ma ei saa aru, kuidas ma ennast jälle nii viletsalt tunnen, kuigi otsest põjuste selleks pole. Tööl ja eraelus on kõik korras. Hommikuti on pea uimane, vaatamata sellele, et magan siiski hästi, vahel käib pea ringi ja südamekloppimist küll pole enam esinenud, kui siis väga pingelises olukorras ainult. Imelik on see, et selline ärevus ja halb enesetunne tekib rohkem ikkagi tööl olles. Samuti ei tunne ma ennast hästi peale füüsilist koormust. Väsin kiiresti ja pärast on kehv olla. Kuigi otseselt südames midagi ei tunne, peale selle, et südametöö kiireneb koormusel. Aeg-ajalt on ka pisted ja torked südame ja ridkere piirkonnas. Kas tegemist jälle psühhosomaatilise häirega või viitavad need sümtomid ikkagi sellele, et see viirus on kuidagi südant kahjustanud? Lasin ka perearstil vereanalüüsid teha, mis kõik olid korras.
Mis muidugi on veel muutunud, on see, et liigun ja spordin varasemast siiski vähem, tean, et peaksin seda rohkem tegema. Kuid viimasel ajal olen halva enesetunde tõttu jätnud ka trenni minemata.
Jään Teie vastust ootama.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire on Teie uksele jällegi koputanud. Et sellest kutsumata külalisest vabaneda, siis tuleb kasutada kõiki neid soovitusi, mida ärevushäire korral soovitatud on (vt. otsinguga minu varasemaid soovitusi). Väike AD kuur tuleb ka ilmselt "julgustuseks" ära võtta.
Jätke meelde, et meeled-mõtlemine, sisekeemia-hormoonid, immuunsüsteemid-koemahlad, väliskeskkond (naha kaudu) ning sisekeskond, psühho-somaatika ja somato-psüühika on kõik suur tervik.
Järeldus üks - mõjuta, reguleeri end nende süsteemi kaudu, mida oskad, mis terved ja toimivad jõuliselt.
Järeldus kaks - rohust ainuüksi ei piisa, rohi on vaid algetapil veidi vajalik.
Järeldus kolm - iga tervisetera on hea ja mõõtskaalad "kas ikka piisavalt suur, efektiivne, kiire, jne." hingeelu maastikul ei kehti. Kui läheb tervise kangkaaludel õigele poolele, siis nn viimane tera, üks terakene paneb kaalukausid juba õigesse asendisse.
Järeldus neli - vähem itkemist, vähem nutulaulu (ära ilmal valu kaeba; muret kaeba vaid psühhiaatrile), rohkem tegusid terviseterade kogumisel. Riigi viljasalv võib (tegelikult ei tohiks) tühjaks saada, aga terviseteri jätkub kõigile ja piisavalt!
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?