Depressioonist 25.02.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Minu võitlus selle haigusega hakkas 9 aastat tagasi.Esimesed aastad läks peale ravikuuri alati tervis paremaks ja sain halvast seisundist alati välja.Tavaliselt möödus umb. kuu ,kui juba olin nagu terve inimene ,ravikuur oli muidugi pikem-tavaliselt 6 kuud kuni aasta.Nüüd aga on nii,et olen ennast seekord ravinud juba üle aasta.Alustasin seroxatiga ,mis on alati hästi aidanud.Kuna see rohi seekord ei mõjunud siis arst määras raviks cipralexi.See ei aidanud ka üldsegi,nüüd võtan coaxili juba umb. 5 kuud.Tundus ,et nüüd hakkab tasa-pisi inimese tunne vahel sisse tulema ,et saan olla vahel isegi selge peaga ja teha omad toimetused ära.Mis muret teeb,on see ,et juba mitu aastat ei suuda ma üksi kusagil enam käia .Vanasti istusin autosse ja sõitsin üksõik kuhu ja kui pikka teed ,käisin üksinda linna peal ,poodides ,koolitustel,kontserditel jne jne.Nüüd viimased aastad ja eriti viimane aasta ei suuda ma mitte kuhugi enam üksinda minna.Isegi toidupoes käimine on hirmutav.Eesmisel aastal oli mul coaxili kõrval ka xanax xr.Sellel aastal olen ilma xanaxita läbi saanud ,võtan ainult vajadusel.Enam ei sõida ma üksinda autoga ,ei lähe kontserdile ,ei mujale ,sest ma lihtsalt ei suuda siis rahulikuks jääda.Pea hakkab ringi käima ja ise muutun nii ärevaks ,et paneks kohe jooksu.see on kohtavalt vastik tunne.Kuna ma olen ravi saanud juba 9 aasta jooksul,lugenud vastavaid raamatuid ,käinud erinevate psühhiaatrite juures ,siis olen nende asjadega vägagi tuttav.Tean,et olen väga tundliku närvisüsteemiga ,õrnake ja habras,ei talu pingelisi perioode.Olen saanud ka teraapiat ,ei ole seegi aidanud.Praegu on mul küll väga raske periood tööl ja tervis on kohe jälle halvemaks läinud.Loodan ,et suvepoole läheb see jälle üle .Aga sellest ei saa aru,miks päris korda enam oma närvisüsteemi ei saa.Nii nagu varem,et võtan rohtu ,varsti olen täiesti terve.Juba 2 aatsat ei ole nagu rohud enam mõjunud.No jah ja kõige hullem,et enam üksinda kusagil käia ei suuda ,autoga sõita samuti.Eks on ju olnud selliseid südamekloppimisi ja igasuguseid ebameeldivaid situatsioone.Kõige rohkem lihtsalt see,et kui näit. suurde poodi lähen ,siis iseenesest hakkab pea ringi käima ja ei suuda seal olla.lähen närvi.Kas on võimalik üldsegi sellest asjajst enam päris terveks jälle saada ???Tean ju küll ,mida psühhiaatrid räägivad ja tean ,et kõik saab alguse mõtlemisest .Tean ,kui tähtis on füüsiline tegevus jne jne.Trennist tulin ära ,sest kui süda klopib ja ärevus on sees ,siis lihtsalt ei suuda seal olla,silme ees viskab mustaks.Kuidas küll ükskord saaks veel endaks tagasi????Kuidas suudaks jälle üksi käia ja olla???Ometi teen kõik ,mida psühholoogid ,psühhiaatrid ,terapeudid on soovitanud.Trenni sellises seisus teha nagunii ei suuda.Kui isegi tänaval ei suuda üksi käia ,siis .....Tahaks ju ikka kunagi jälle terve olla ,rõõmus ja lustiline ,nagu olin..Olen üle 30 aastane ,abielus,mees on väga tore inimene ,aga eks temagi üksord väsib.Ta ei võtnud ju sellist hädist ja tujutut naist.Tänan ette ,kui avaldaksite arvamust.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ärevushäirega kaasneb depressioon (mõnedel psühhoaktiivsete ainete tarvitamine). Iseloomulik on ka avalike kohtade vältimine, nn. ettekartmine.
Need sisepinged (rahutus, ärevus) on seotud ka kehaliste kaasaelamistega: a) mitmed hingamis-häiritused, b) muud siseelundite kaebused. Sisepingeid aitab maandada arstirohi (antidepressandid, rahustid) ja ka kehalise relaxi (lõõgastuse) harjutused. Hingamist korrastab kerge-rahulik sportlik tegevus, see tugevdab ka siseorganeid. Soovitav on ka nn Karastamine e välditava olukorraga teadlikult kokku puutuda. Samm-sammult seda nn karastatust suurendades. Soovitav on rühmateraapia: õpetaja juhendab, osavõtjad jagavad "nippe", rühma - ja individuaalteraapia. Ärevushäirest on võimalik vabaneda.
Head tahet soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




