Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Mure.

Tere, olen mures tütre pärast kellel on hdh, siis midagi närvidega

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri juurde saatekirja vaja ei ole. Ravimid kergendavad
murekoormat. Sellest tulekski alustada. Kohe alustuseks minge
psühhiaatriakliiniku dispanserisse. Psühhiaater annab vajalikke
Loe edasi

EMOTSIONALLNE ÜLESÖÖMINE

Ütlete, et alkoholism on aeglane suitsiid. Ülesöömine on sama...tunnen.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel võib olla mitmesuguseid kehalisi häireid (näiteks peavalu,
seedimishäired). Nii ka psüühika vallas. Teie puhul kerkivad esile
sundmõtted, leinaga seonduv, depressioon, buliimia. Nende ...

Loe edasi

Suured Ärevushood, kas sellest lahti ka saab ?

Mul suri isa 2 nädalat tagasi ära ja ma elan seda väga raskelt üle. Kurgus poob,neelata raske , hingata raske😔 minu naistearst kirjutas mulle Xanaxit, aga seda ei saa ma ju jääda võtmagi, sest infolehes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väike tabletikuur tuleb kasuks, sõltuvus päevapealt ei teki - koostöö raviarstiga paneb asjad õigesse registrisse.
Ärevushäired praegu ilmnevad olukordades, kus tegelikult mingit ohtu ei ole,
Loe edasi

14 aastasel ärevushäire. Kuidas toetada Ja endaga toime tulla.

Tere. Olen 14 aastase tütre ema. Lapsel diagnoositi ärevushäire. Mure kuidas ta koolis käima saada. Puudumisi on rohkem , kui koolis oldud päevi. Iga hommik on “ vabandus” miks ei saa kooli minna . Pearinglus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olemasolev info viitab ärevushäirele.
1. Raviarst-psühhiaater paneb täpse
diagnoosi ja määrab sobiva ravi.
2. Üld-tervistavaid ja tervise tugevdamise põhimõtteid kasutada(ka ärevushäire ...

Loe edasi

Krooniline päevane uimasus

Tere!

Mul on krooniline päevase uimasus tunde mure mis algasid juba 4 elu aastal (eriti hommikuti) aga toona ei pööratud tähelepanu mõeldi et se normaalne nagu kõigil teistel 14 eluaastal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Madal vererõhk annab uimasuse, unisuse - vaja vererõhu kontroll,
2. Ortostaatised unisused (kehaasendi suhteliselt kiired muutused - a) sirutus, ringutus ja b)kallutus ette-alla põranda suunas, ...

Loe edasi

Brintellix 10mg

Tere!

Miks brintellix nii kallis ravim on ja kas sellele on võimalik saada soodustust, kui hakkan igapäevaselt tarbima?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Statsionaarsel ravil - haiglas - saate nö tasuta arstirohtu. Koostöö psühhiaatriga - leiate sobiva hinnaga ravimi. Kehalised harjutused - parimad ravimid. Arstirohi 10%, harjutused 90% tervenemist. Ravim ...

Loe edasi

Aripiprasool ja rahutus kehas.

Tere.
Mul on diagnoositud ATH ja piirialane isiksusehäire.
1,5 kuud tagasi määras minu arst mulle Aripiprasooli alguses 5mg ja kuu möödudes 10mg.
Ravim toimib rahustavalt aga tekitab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igal ravimil omad kõrvaltoimed. Annusega mängida, siis selgub ravimi sobivus. Ravimit võttes Peab tervis paranema. Kehalised harjutuse on väga olulised. Selgitage, et lapsukesed vajavad rahu ja rahustamist, ...

Loe edasi

Lapse öised ärkamised

Tere,
Minul küsimus kuhu pöörduda või mida teha. Nimelt 7 aastane laps on päeval väga suure lapse moodi. Käib peale kooli sõpradega õues väikses külas,sõpradel külas ja suudab mitu tundi olla kodust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäirete patogenees ja ravirada
Patogenees ehk haiguse tekkimine ja arenemine on astmeline.
1. Hingevalu ehk negatiivsed emotsioonid – igaühel on oma murespekter,
kanda oma murekoorem.
Loe edasi

Derealisatsioon

Tere. umbes 30 päeva tagasi ma jõin suures koguses alkoholi ja eelnevad päevad olin tarvitanud ka kanepit koos alkoholiga ja siis pohmelli õhtul tekkis tugev paanikahoog. ja järgmised päevad olid nagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt Paanikahäirete soovitusi. Psühhiaatriga kohtumine on vajalik.
Kanep ja alkohol - ei tilkagi, ei mahvigi.
Sportlikud eluviisid. Harjutused - 4...6 kuud.

Jüri O.- M. Ennet

Loe edasi

Ema näeb inimesi keta majas ei ole.

Kas ema näep lulusid,täna ta ütles et mina jõin sukulasteka ent purju,kuid majas ei olnud kedagi.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Orgaanilised luululised elamused selles vanuserühmas(75 - 80 +)on sagedased. Ravimid nende häirete vastu on tõhusad- Psühhiaater kirjutab arstirohu.
Tervislikud elukobed sobivad samuti ja toimivad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: