Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kaheksa aastase tüdruku käitumine.

Tere, minul mure kaheksa aastase tüdruku käitumisega saab 9 aastaseks septembri lõpus. Nimelt tüdruk solvub iga asja peale, tujutseb ja sõnakuulmisega on täielik null pean igapäev lapsega kaklema ja see ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Hüperaktiivsus ja sellest tulenevaid sisepingeid maandatakse lähedaste (ema jt) peal.
Närvilisuse-sisepingete foonil ka öine märgamine.
Sisepingeid maandatakseka liigsöömisega.
Vajalik ...

Loe edasi

ravim

Ma ei saa sõita busiiga , tekib ärevushäire ja siis õhupuudus, siis ei saa jalutada umbes üle 100 meetri väljas hakkab ärevushäire, hingeldamine ja õhupuudus, ma ei ole saanud õiget rohtu, mul on isheemia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi on hea, mina soovitaksin seda võtta vaid 1 mg ja seda õhtul. Kui sedagi palju, siis 0,5 mg õhtul.
Kui see ravimiannuse muutmine ei anna piisavalt paranemist, siis vahetaks ravimit ja mõtleksin ...

Loe edasi

söömine

Tere,
Olen 17. aastane noormees, tegelen spordiga aga üks probleem on söömine, olin väiksena juba väga valiv toidu suhtes, ning nüüdki söön aint teatuid toite, praktiliselt iga päev üks ja sama toit, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Praegusi söömisi teha mõttega - toitu mäluda 2-3 korda kauem ja iga mälumise juures mõelda: Seda suutäit rahulikult mäludes minu toitumine muutub iga päevaga tervislikumaks ja tervislikumaks.
Praegu ...

Loe edasi

Närvilisus

Mul on selline probleem et olen närviline juba noorest saati, lähen kergelt närvi jne nüüd see väljendub päris palju tööd tehes? Väiksema asja peale lähen närvi mille peale iga normaalne inimene ei läheks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igapäevaelu tekitab hulgi pingeid ja organism-eluviis peab sellega toime tulema -
a) võtted-harjutused, et need pinged nö hinge ei läheks ja
b) et harjutustega, spordiga, piisava puhkusega ...

Loe edasi

Ärevushäire?

Mu lapsel oli terviseprobleem, mis ei ole iseenesest raske, küll aga harvaesinev. Sellest tulenesid diagnoosimisraskused - õige diagnoos tuli ja läks, tuli ja läks. Päris mitmeid aastaid läks diagnoosi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete hingeline, suure empaatiavõimega, lähedasi aitav ja ilmamuresid enda sülle võttev ja tulemus - liigsuurest headusest on endal mured, pinged, ärevus ja sellega seonduv.
Olukora parandamiseks ...

Loe edasi

meeletu masendus

Tere! Olen hädas juba aastaid unehäiretega. Jään magama hästi, kuid ärkan ja siis ei suuda ma sageli hirmust, et ma enam ei uinu, uuesti magama jääda. Hirmu on toonud see, et unetuse päevadel ei saa ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese ja keskkonna vaheline suhe on nö paigast ära. Siit siit ka kaebused elamise probleemid.
Keskkond on mitmeastmeline:
a) sotsiaalne, tööga seonduv - tööst rõõmu tunda, igapäevatööd ...

Loe edasi

värinad ja pulseerimine kehas

Tere! Pöördun teie poole oma terviseprobleemiga. Nimelt on mul alakehas ja mao piirkonnas tunda pidevalt värina ja pideva pulseerimise tunnet. See tekitab omakorda pideva ärevuse ja pingeseisundi, kuigi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organism on tervik. Probleemide kõrvaldamine hõlmaku seda organismi tervikut.
Keha ja psüühika on vastastikuses seoses - ühe parandamine aitab ka teist. Seega
Iga tera tervis varasalve tuleb ...

Loe edasi

Ärevus ja rahutus

Mida ma tegema peaks?
Olen üritanud mõtestada ennast et see on normaalne keha talitus et see pole ohtlik, olen lõpetanud suitsetamise, kohvi joomise, magusate jookide joomise,palju vedelike päevas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas Psühhiaatriakliiniku (Paldiski mnt 52 haigla) valvearstid võtavad vastu, käige seal, saate abi.
Minge kohe! Annavad vajalikku nõu ja vajadusel ravimi.
Tegutsege!
Jüri O.-M. ...

Loe edasi

Juhiload

Tere! Pikalt olen juba mõelnud juhilubade tegemise peale, kuid kas see on üldse võimalik? 6 aastat tagasi viibisin ägeda psühhootilise episoodi pärast psühhiaatrakliinikus. Aasta pärast haiglas olekut ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Loa mitteandmiseks ei näe praegu põhjust.
Tähtis on terviseseisund nüüd ja nö homme.
Kui ravimeid praegu ei võta - see juba hea põhjus lubas anda.
Kui ravimit võtate ja seisund hea ...

Loe edasi

Tervist!Kas Fluanxol on ergutava toimega?

Tervist!Kas Fluanxol on ergutava toimega ja milline oleks Annus tarvitamisel?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Fluanxol annuses 1 mg hommikul ja/või 1mg lõuna ajal on toniseeriva-ergutava toimega. Enesetunde järgi leiate õige annuse (kas üks kord või siis kaks korda päevas.
Kvetiapiin kindlasti õhtul, ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: