Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Püsipatsiendi vastuvõtt

Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.

Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi

Päevane unisus

Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist

Jüri.O.- M. Ennet

Loe edasi

Antidepressantidest loobumise raskused.

Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi

9.aastane kardab magama jääda, ärevus.

9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...

Loe edasi

Abordijärgne trauma

Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...

Loe edasi

Mirtasapiini võtmise lõpetamine

Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: