4a poeg on pikanäpumees 25.12.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lugu selline et lapsele on kogu aeg huvi pakkunud koti sisudes tuhnimine. Küll külas olles on tahtnud teiste tädide kotte läbi otsida ja minu oma töö kotti kodus, ja üleüldse on ta kottidest huvitunud pea sünnist saadik.

Olen keelanud ja nahutanud aga kottides tuhnimine käib siiani edasi. Täna avastasin et rahakotist puuduvad kõik paberkupüürid. Enda teada oli mul neid seal oma 7 või 8, hea peotäis. Imestasin natuke aga siis hakkasin endas kahtlema et järsku suskasin ise nad kuhugi mujale kui töökotte vahetasin.

Õhtul pidin minema laste kapist midagi võtma ja avastasin et hoiupõrsa seest vahib välja pundar paberrahasid. Mina notsu sisse panemiseks kunagi paberraha pole andnud. Uurisin asja ligemalt, ja no mis sa kostad, olidki needsamad kõik mu rahakotist kadunud rahad.

Võtsin süüdlase kohe ette ja nõudsin seletust. Tema väidab et ei tea miks ta niimoodi salaja käis võtmas.

Nüüd tahaks teada kuidas väiksest pikanäpumehest kottides sobramist ja näppamist välja juurida, nii et mõjuks ja enam seda kunagi ette ei tuleks. Ahjaa, kommi on ta ka niiviisi näpanud poeriiulilt siis kui kassas ootame ja muudki nipet näpet.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Iga nn miinus tuleb pöörata plussiks. Uurib kottide-asjade sisu - järelikult vaja muretseda nn Imekott, mille avamine mitmete lukkude ja kimbust võtmega (leida kimbust õige võti jne). Koti sees olgu mingi konstruktor, mille lahti-muukimine on parasjagu keeruline. Kiita, kui lahti saab. Järgneb konstruktori kokkupanek, kotti panek ja koti lukkude lukustamine.

Impulsiivne vargus on kõigil lastel olnud. See valdkond vajab selgitustööd.
Näiteks, olin ise koolieelik (6-aastane) ja Vanaema sai pensioniraha (50 rbl, viimase vabadusvõitluse aegu - nii ma seda nõukogude vene perioodi nimetan - oli väga suur raha. Võtsin siis selle raha Vanaema käekotist, naabripoisid (6-7 poissi) kampa ja läksime poodi. Ostsime taskulampe, taskunuge, kommi, küpsiseid.
Rõõmsalt koju tagasi jõudes kutsus minu Ema meid kõiki tuppa, küsis, et kus käisite, miks ostsite, kust raha saite. Sai siis asi Emale ära räägitud. Ta ei kärkinud, vitsa me ei saanud, nurka ei pannud - kogus kõik (NB KÕIK) asjad meie käest kokku ja viskas pliidi alla, kus parasjagu tuli all. Ja nii see lugu mällu "põles".
Meeles tänaseni. Tänase päevani ei lähe minu käsi koduste käekotti, isegi siis, kui Abikaasa ütleb, et too mulle kotist seda või toda!
Viin koti ja võtab ise.

Aeg annab selgitust ja vajadusel hiljem lastepsühhiaatri jutule.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Hirm varaste ees

Tere! Mul on suur hirm varaste ees. Kui ma üksi kodus olen või koju tulen ja tean, et olen seal üksi, siis vaatan kõik kapid, voodialused ja nurgad läbi. Õhtul vaatan teise korruse akendest välja, et ega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt. eelmist vastus sundhirmude e. foobiate kohta.
Vajalik veidi AD-d, et liigseist pingeis-sundhirmudest vabaneda. Ja siis harjutused.
Korteri turvalukud ja valveseadmed korda teha - siis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: