Krampis suu ja lõug 22.07.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen oma murele asjatult vastust püüdnud leida küll proovides internetist sama probleemiga inimesi leida üritades ja arstilt nõu küsides, aga tulemusteta. Arst leiab, et olen stressis ja kõik ning ei süüvi pikemalt minu olukorda. Tahaksingi teada, kas füüsiliste ebamugavute esinemine võib siiski viidata depressioonile ka siis, kui ma enese arust depressioonis ei ole. Nimelt on mu suu pidevalt väga väsinud ja seda mitte suurest lobisemisest. Lihtsalt - suu on väga väsinud ja alalõuga on raske lõdvestada. Ma ei teagi enam, kuidas ja mis asendis oma suud hoida, et ebameeldivat tunnet ei oleks. Valu ei ole, lihtsalt suu on väsinud ja näiteks õhtul voodis enne uinumist üritan patja sättida suure hoolega nii, et suu oleks poollahti, mitte kinni ja võimalikult lõdvestunud. Alalõug kisub ka kohtai krampi. Olen proovinud nätsu närida, et ma pidevalt ei mõtleks sellele, mis asendis oma suud hoida, aga see tegi olukorra hullemaks so väsitas suud veel enam. Halvematel päevadel on kaela ümber, eriti kõrvade juures tugev surumistunne ja see häirib kõvasti igapäevaelu. Kogu näo alapool ehk siis ninast allapoole tundub veider ja väsinud. Lisainformatsioonina toon välja, et seitse kuud tagasi lõpetasin ise antidepressantide võtmise, sest tundsin, et saan ilma hakkama. Uinumise abiks kasutatava Ketipinori olen 300 mg`lt alla tõmmanud 25 milligrammile. Minu eesmärk on saada tablettidest vabaks. Olen väga õnnelik - mul on armastav mees, tore laps, plaanin ülikooli minna, tegelen oma hobide - kunsti ja kirjandusega ja ei saa ise üldse aru, et oleksin stressis. Ma olen küll väga tundlik - pisarad on kerged tulema nii ebameeldivate kui ka lihtsalt liigutavate asjade peale ja mul on kalduvus üleliia muretseda, ent ma tahaksin selle kõigega lihtsalt kuidagi elama õppida, erinevaid käitumistehnikaid kasutades ja ma olen selles ka suuri edusamme teinud, aga sellised füüsilised vaevused tekitavad küsimusi, kas ma olen ikka õigel teel, et antidepressantidest loobusin. Kas olen äkki mina üks neist inimestest, kes peab elu lõpuni tablette võtma? Kuidagi ei tahaks seda. Olen Teile ka varem kirjutanud ja head nõu saanud - käin nüüd väljas jalutamas iga päev, samuti ujumas ja loobusin kaks aastat kestnud kofeiiniga karastusjookide tarbimisest juba kuid tagasi. Ma olen väga suures segaduses seoses oma olukorraga. Ma olen ju õnnelik, aga kas võib olla nii, et olen ikkagi depressioonis ja vajan ravimeid? Mul puudub oma arstiga usalduslik suhe ja seega kirjutan Teile, et mingitki abi saada.

Lugupidamisega

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Neuroleptikumid võivad mõnedele tekitada kõrvalnähte, ka lihaskrampe-pingeid näo-lõua piirkonnas. Siin on võimalik "mängida" ravimannusega (vähendada), lisada korrektor-ravimit või siis võtta kasutusele mingi muu ravim.

2. Kaela-kõri-õlavöötme pinged näitavad stressi olemasolu. Nende piirkondade lõõgastamine vabastab ka stressist. Sobilik on minu Palve-Meditatsiooni kasutamine. See harjutus on ka mitmete häirete ennetamiseks hea, aju verevarustuse ja meeleolu parandamiseks hea.

3. vt Tervisemaja soovitusi raamatust "Väljavalitu".

lahendid olemas, head harjutamist soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ei suuda kõneleda

Olen pea aasta ravil, depressioon ja arevushäire. Hetkel olen omadega suuresti hädas, nädal juba ei tule sõnad suust. Suudan natuke suhelda vaid kirjutades. Suu on kui krampis, ise olen kui krampis, kõrvad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Juukseharja või käega silitada kukalt-kaela. Mitmeid kordi päevas, enesetunde järgi.
2) Kuristada sooja veega kurku - samal ajal lõõgastada näo ja kaela-õla lihaseid.
3) Ümiseda ja samal ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: