Ärevushäired? 24.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on juba kolmandat- neljandat aastat mure, mis on aina suuremaks läinud, kuid millega pole julgenud veel arsti poole pöörduda (mind on kasvatatud nii, et raviksin oma haigusi enne ise, kui laseksin arstil seda teha).

Mure sisu: olen väga muretsev inimene, kurvastan sageli (algkooli aeg olin väga elurõõmus. Masendusehood algasid 9. klassis). Koolis oli mul raskusi- need tekitasid masendust. Nüüd on käsil ülikool, kuid see ei tekitagi nii palju masendust. Pean silmas õppetööd. Viimased aastad on mureks eelkõige masendusehood suhete pärast. Nt olen koos poisiga juba pmslt 6 aastat. Varem ei armastanud teda päriselt, kuid viimased 3 aastat armastan ja kardan, et liiga palju. Mõnikord mõtlen, et vb on just liigne armastamine mu mure põhjuseks.

Mu tujud kõiguvad seinast seina, võin päeva jooksul mitmeid kordi tuju muuta ja seda ühest äärmusest teise. Nt kõik on parimas korras ja äkitselt nt mingi tühise lause peale, mis mulle ei meeldi võin vihastada/ solvuda nii, et nutan veel mitu tundi või jooksen lihtsalt kärsitult minema selle inimese juurest. Hetk hiljem saan aru, et issand kui lollisti ma käitusin ja mis mul ometi arus oli ning juba mõne minuti pärast tagasi minnes on mu tuju täiesti teine- olen hooliv, hea, rõõmsa tujuga. Sel hetkel on mul tunne, et mu sees oleks nagu mitu inimest vms.

Ka mõtlen ma palju, väga palju. Olen ilmselt kõva ülemõtleja tüüpi. See häirib mind nii väga, et ma tihti mõtlen, et ma ei oskagi enam õieti mõelda. Olen küll natuke lugenud sellekohaseid eneseabiraamatuid, kuid nii raske on siiski õigesti mõelda. Selle asemel, et rahulikult elada, mina muretsen iga päev, mõtlen igasugu halbu mõtteid, mul on suured hirmud, et äkki mind hüljatakse (poisi poolt), kuigi tegelikkuses seda ei pruugi kunagi juhtuda, sest ta on tohutult ideaalne poiss minu jaoks jne.. Aga mina ikka muretsen ja kardan ja kahtlustan. Tülitseme väga tihti sellepärast, et m.a mõtlen üle kogu aeg ja pahandan ja armukadetsen isegi ta naissoost lektorite peale jnejen... Kuigi pole põhjust. Ma tean seda tegelikult, kuid ikkagi pahandan.

Ise kahtlustan, et sellesuguse armukadeduspursete põhjuseks võib olla see, et ma pole saanud oma kallilt isalt ehk nii palju tähelepanu kui oleks tahtnud. Ta on küll super hea isa olnud, on õpetanud meid kõiki paljusid asju tegema ja aidanud ja muretsenud meile asju, maja ehitanud, armastanud meid jne.. Aga mina olen selline inimene, kes vajab tohutult palju armastust ja hoolivust. Isa pigem tunnetepoolest tagasihoidlik, et tundub nagu ei julgeks nii palju hoolivust välja näidata kui tahaks(tema peres pole seda samuti väga palju olnud). Isa pool minu elust töödanud ka Soomes, seega viimased aastad näeme ka harvem. Ka vanima vennaga sain ma veel oma 3-4 aastat tagasi ülihästi läbi. Me olimegi parimad sõbrad ja sain temalt vist siis selle puudujääva tähelepanu. Kuid kui ta omale naise võttis muutus kõik. Tal pole enam minu ja ka ülejäänud pere jaoks peaaegu üldse aega. Tundub nagu teda ei huvitakski meie enam või vähemalt ta ei näita seda välja. Ei tea. Igatahes arvan, et nüüd on mul vaja jälle võimalikult palju tähelepanu ja hoolivust iga päev ja seda nüüd siis oma poisilt. Kuid kardan, et kurnan ta ära oma tähelepanu-hoolivuse vajadusega, sest vajan seda liiga palju! :S

...

Veel ma nutan tihti, haletsen ennast. Olen teinud elus paar suuremat viga, mis mind piinavad, aga mida ma ei julge välja rääkida- need tekitavad ärevust aeg ajalt, kui neile mõtlen (proovin võimalikult vähe mõelda). Mõnikord nutan ka lihtsalt, niisama. Ei teagi isegi põhjust, aga tunnen et hirmsasti kurb on ja siis ma nutan ja nutan omaette. Ei oska kellegile isegi seletusi anda, mille pärast ma nutan. Enne 9. klassi nutsin harva, olin alati naeratav ja rõõmus (kuid siis oli ka mul teine mõtteviis. Tätsaimad olid sõbrad ja lõbu, lust, vanemana peod, kuid alates kusagil 11. klassist ei hoolinud pidudest, muutusid tähtsaks vaid pereliikmed ja eriti mu poiss).

Kardan veel mõnda asja. Näiteks kui kuulen kõva karjumist. Ükskõik kas siis telekast mingist väga koledast filmist või kõrvaltoast, magava poisi, halva une tagajärjel, karjumist. Hakkan üle kere värisema ja nii tükk aega. Kardan paaniliselt ka igasugu joodikuid,kes tänaval (eriti pimedas) koonerdavad. Kardan tohutult ka peksmist, füüsilist valu tegemist. Pean silmas nt kui näen mehi omavahel kaklemas (just päriselus) või kuulen mingist kummalisest õnnetusest kusagil, kus oli tegu kaklusega. Sellistes olukordades tekib sisse jälle suur ärevus ja hakkan ülekere värisema. See mõõdub mõne aja pärast ise... Ise pole mind kunagi pekstud, ainult rihma kunagi vist sain lapsena, aga see mmind ei piina, ei mäletagi seda selgelt. Kuid peres (kui käisin umbes 4. klassis) nägin kodus pealt, kuidas mu üks kallis pereliige lõi teist kallist pereliiget põlvega kõhtu, vihahoos (põhjus oli vastvaidlemine vms) Lööja oli vanem, löödav oli minust tol korral vaid 2 aastat vanem vend. Arvan, et selle pealt nägemine võib olla põhjuseks minu hirmule füüsilise vägivalla ees. Ma ei ole küll pahane sellele inimesele, kes nii tookord tegi, kuna midagi sellist juhtus vaid 2-3 üksikut korda(minu teada) ja tegelikkuses on mõlemad väga head, hoolivad inimesed ja meie pereelu olli tegelikult üldiselt mittevägivaldne. Peres on kokku 6 last + ema-isa. Kui olin 8. klassis lahutasid mu vanemad. Kurb muidugi, kui vanemad lahutavad, aga mulle ei läinud see nii hinge kui nt mu vendadele. Austasin vanemate otsust vaatamata sellele, et me ei olnud enam terviklik perekond.
...

Olen lugenud ärevushäirete kohta netist ja olen tundnud ennast kohati ära, kuid pole päris kindel ka. Mõnikord on juhtunud, et sisse tekib mingi kummaline värin. Nii raske on olla, seltskonnast lähen ära, üksinda kuhugi tuppa ja istun või laman seal tükk aega. See ajab hirmu nahka ja tekitab tunde, et tahaks ruttu abi. Ei ole sellest teistele rääkinud, inimesed, kes ärevushäiretest ei tea, arvaksid, et olen hull vist. Viimane selline tõsine värin tuli sisse päev peale seda, kui poisi vanematekodus, kõrvaltoas magamajäädes poisi noorem vend karjus täiest kõrist läbi une (nägi halba und). Peale seda ma muidugi värisesin ja pulss tõusis lakke. Oma poisi abiga rahunesin.

___

Loodan Teilt nõu saada, kas mul võib olla ärevushäireid ja mida ma peaksin tegema? Olen alles nii noor, aga juba sellised mured. Emaga olen sellest rääkinud, tema ikka soovitab raamatuid lugeda ja ennast ise terveks mõelda nii kaua kui veel saab. Kuid ma pole eriline lugeja ja mure juba nii suur, et tunnen nagu oleksin juba liiga kaugele murega läinud. Tahan ruttu abi, et elu jälle rahulikuks ja normaalseks muutuks.

Taustaks veel nii palju, et emat vaevasid ka ärevushäired paar aastat tagasi- ravis end ise raamatute abiga ning lõpuks läks ka arsti juurde, sai rohte. Õde on viibinud Tallinnas Psühhiaatriakliinikus vms. Tal oli hullem probleem, pikemat aega, mis lõpuks kujunes välja midagi skisofreenia sarnast, aga mitte päris vist. Ka mu ema isa ema (ehk ema vanaema) oli viibinud mingi aeg selletaolises kliinikus, kuid oli saanud terveks ja elu normaalselt lõpuni elanud. Ja eks meie pere kõigil lastel omamoodi probleemid, just suhtlemistasandil. Kellel rohkemal, kellel vähesemal määral. Nt oleme kõik ühtemoodi vaiksed ja häbelikumad, eelistame olla ikka omadega, mitte võõrastega, sellega seoses raskusi olnud ka koolis. Ka mu vennad on käinud psühholoogi juures (ühel neist oli kindlasti keskkoolis ärevushäire) ja abi saanud, kuid mina pole julgenud minna, kuigi olen ka tahtnud ja isegi numbrid välja otsinud..
Ühesõnaga loodan väga, et minuga ei muutu kunagi asi nii hulluks, et peaksin sellepärast "hullumajja" minema. Tahan väga abi saada, aitäh kui oskate midagi soovitada ja julgustada! :)

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Arutada oma Noormehega ja ühiselt leida mõned printsiibid, mida igapäevaelus ühiselt rakendada.
2) Puhkus taastab jõu ja hingerahu. Unerežiim korda.
3) Minu Palve-Meditatsiooni esimene samm - vastab liigseist pingeist, aitab aju verevarustuse parandamisega ka õppetööle kaasa jne.
4) vt. minu rmt-st "Väljavalitu" Tervisemaja soovitusi ja sealt sobilikud mõtted-ideed oma igapäevapraktikasse juurutada.
5) Psühhiaatrid (jt arstid) ju slleks ongi, et probleeme kõrvalt vaadeldes asjaoludest paremat pilti saada ja optimaalsemaid lahendeid pakkuda. Probleemi korral ikka jutule minna - saab lisatarkust. Tarkust vajame tarkusetegudeks. Tarkus ilma tegudeta on "tühiühik" ja elu kvaliteeti ei edenda.
6) Andes (hingeliselt) saab andjagi ja oluliselt rohkem andmisest. Kui andjal on küünal (headuse hingeküünal) ja sellega süütab lähedase küünla (hingeküünla), siis on ju kaks valdust, kaks soojust, kaks headust, kaks õnne, kaks hingerahu...).

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: