Ärevushäired? 24.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on juba kolmandat- neljandat aastat mure, mis on aina suuremaks läinud, kuid millega pole julgenud veel arsti poole pöörduda (mind on kasvatatud nii, et raviksin oma haigusi enne ise, kui laseksin arstil seda teha).

Mure sisu: olen väga muretsev inimene, kurvastan sageli (algkooli aeg olin väga elurõõmus. Masendusehood algasid 9. klassis). Koolis oli mul raskusi- need tekitasid masendust. Nüüd on käsil ülikool, kuid see ei tekitagi nii palju masendust. Pean silmas õppetööd. Viimased aastad on mureks eelkõige masendusehood suhete pärast. Nt olen koos poisiga juba pmslt 6 aastat. Varem ei armastanud teda päriselt, kuid viimased 3 aastat armastan ja kardan, et liiga palju. Mõnikord mõtlen, et vb on just liigne armastamine mu mure põhjuseks.

Mu tujud kõiguvad seinast seina, võin päeva jooksul mitmeid kordi tuju muuta ja seda ühest äärmusest teise. Nt kõik on parimas korras ja äkitselt nt mingi tühise lause peale, mis mulle ei meeldi võin vihastada/ solvuda nii, et nutan veel mitu tundi või jooksen lihtsalt kärsitult minema selle inimese juurest. Hetk hiljem saan aru, et issand kui lollisti ma käitusin ja mis mul ometi arus oli ning juba mõne minuti pärast tagasi minnes on mu tuju täiesti teine- olen hooliv, hea, rõõmsa tujuga. Sel hetkel on mul tunne, et mu sees oleks nagu mitu inimest vms.

Ka mõtlen ma palju, väga palju. Olen ilmselt kõva ülemõtleja tüüpi. See häirib mind nii väga, et ma tihti mõtlen, et ma ei oskagi enam õieti mõelda. Olen küll natuke lugenud sellekohaseid eneseabiraamatuid, kuid nii raske on siiski õigesti mõelda. Selle asemel, et rahulikult elada, mina muretsen iga päev, mõtlen igasugu halbu mõtteid, mul on suured hirmud, et äkki mind hüljatakse (poisi poolt), kuigi tegelikkuses seda ei pruugi kunagi juhtuda, sest ta on tohutult ideaalne poiss minu jaoks jne.. Aga mina ikka muretsen ja kardan ja kahtlustan. Tülitseme väga tihti sellepärast, et m.a mõtlen üle kogu aeg ja pahandan ja armukadetsen isegi ta naissoost lektorite peale jnejen... Kuigi pole põhjust. Ma tean seda tegelikult, kuid ikkagi pahandan.

Ise kahtlustan, et sellesuguse armukadeduspursete põhjuseks võib olla see, et ma pole saanud oma kallilt isalt ehk nii palju tähelepanu kui oleks tahtnud. Ta on küll super hea isa olnud, on õpetanud meid kõiki paljusid asju tegema ja aidanud ja muretsenud meile asju, maja ehitanud, armastanud meid jne.. Aga mina olen selline inimene, kes vajab tohutult palju armastust ja hoolivust. Isa pigem tunnetepoolest tagasihoidlik, et tundub nagu ei julgeks nii palju hoolivust välja näidata kui tahaks(tema peres pole seda samuti väga palju olnud). Isa pool minu elust töödanud ka Soomes, seega viimased aastad näeme ka harvem. Ka vanima vennaga sain ma veel oma 3-4 aastat tagasi ülihästi läbi. Me olimegi parimad sõbrad ja sain temalt vist siis selle puudujääva tähelepanu. Kuid kui ta omale naise võttis muutus kõik. Tal pole enam minu ja ka ülejäänud pere jaoks peaaegu üldse aega. Tundub nagu teda ei huvitakski meie enam või vähemalt ta ei näita seda välja. Ei tea. Igatahes arvan, et nüüd on mul vaja jälle võimalikult palju tähelepanu ja hoolivust iga päev ja seda nüüd siis oma poisilt. Kuid kardan, et kurnan ta ära oma tähelepanu-hoolivuse vajadusega, sest vajan seda liiga palju! :S

...

Veel ma nutan tihti, haletsen ennast. Olen teinud elus paar suuremat viga, mis mind piinavad, aga mida ma ei julge välja rääkida- need tekitavad ärevust aeg ajalt, kui neile mõtlen (proovin võimalikult vähe mõelda). Mõnikord nutan ka lihtsalt, niisama. Ei teagi isegi põhjust, aga tunnen et hirmsasti kurb on ja siis ma nutan ja nutan omaette. Ei oska kellegile isegi seletusi anda, mille pärast ma nutan. Enne 9. klassi nutsin harva, olin alati naeratav ja rõõmus (kuid siis oli ka mul teine mõtteviis. Tätsaimad olid sõbrad ja lõbu, lust, vanemana peod, kuid alates kusagil 11. klassist ei hoolinud pidudest, muutusid tähtsaks vaid pereliikmed ja eriti mu poiss).

Kardan veel mõnda asja. Näiteks kui kuulen kõva karjumist. Ükskõik kas siis telekast mingist väga koledast filmist või kõrvaltoast, magava poisi, halva une tagajärjel, karjumist. Hakkan üle kere värisema ja nii tükk aega. Kardan paaniliselt ka igasugu joodikuid,kes tänaval (eriti pimedas) koonerdavad. Kardan tohutult ka peksmist, füüsilist valu tegemist. Pean silmas nt kui näen mehi omavahel kaklemas (just päriselus) või kuulen mingist kummalisest õnnetusest kusagil, kus oli tegu kaklusega. Sellistes olukordades tekib sisse jälle suur ärevus ja hakkan ülekere värisema. See mõõdub mõne aja pärast ise... Ise pole mind kunagi pekstud, ainult rihma kunagi vist sain lapsena, aga see mmind ei piina, ei mäletagi seda selgelt. Kuid peres (kui käisin umbes 4. klassis) nägin kodus pealt, kuidas mu üks kallis pereliige lõi teist kallist pereliiget põlvega kõhtu, vihahoos (põhjus oli vastvaidlemine vms) Lööja oli vanem, löödav oli minust tol korral vaid 2 aastat vanem vend. Arvan, et selle pealt nägemine võib olla põhjuseks minu hirmule füüsilise vägivalla ees. Ma ei ole küll pahane sellele inimesele, kes nii tookord tegi, kuna midagi sellist juhtus vaid 2-3 üksikut korda(minu teada) ja tegelikkuses on mõlemad väga head, hoolivad inimesed ja meie pereelu olli tegelikult üldiselt mittevägivaldne. Peres on kokku 6 last + ema-isa. Kui olin 8. klassis lahutasid mu vanemad. Kurb muidugi, kui vanemad lahutavad, aga mulle ei läinud see nii hinge kui nt mu vendadele. Austasin vanemate otsust vaatamata sellele, et me ei olnud enam terviklik perekond.
...

Olen lugenud ärevushäirete kohta netist ja olen tundnud ennast kohati ära, kuid pole päris kindel ka. Mõnikord on juhtunud, et sisse tekib mingi kummaline värin. Nii raske on olla, seltskonnast lähen ära, üksinda kuhugi tuppa ja istun või laman seal tükk aega. See ajab hirmu nahka ja tekitab tunde, et tahaks ruttu abi. Ei ole sellest teistele rääkinud, inimesed, kes ärevushäiretest ei tea, arvaksid, et olen hull vist. Viimane selline tõsine värin tuli sisse päev peale seda, kui poisi vanematekodus, kõrvaltoas magamajäädes poisi noorem vend karjus täiest kõrist läbi une (nägi halba und). Peale seda ma muidugi värisesin ja pulss tõusis lakke. Oma poisi abiga rahunesin.

___

Loodan Teilt nõu saada, kas mul võib olla ärevushäireid ja mida ma peaksin tegema? Olen alles nii noor, aga juba sellised mured. Emaga olen sellest rääkinud, tema ikka soovitab raamatuid lugeda ja ennast ise terveks mõelda nii kaua kui veel saab. Kuid ma pole eriline lugeja ja mure juba nii suur, et tunnen nagu oleksin juba liiga kaugele murega läinud. Tahan ruttu abi, et elu jälle rahulikuks ja normaalseks muutuks.

Taustaks veel nii palju, et emat vaevasid ka ärevushäired paar aastat tagasi- ravis end ise raamatute abiga ning lõpuks läks ka arsti juurde, sai rohte. Õde on viibinud Tallinnas Psühhiaatriakliinikus vms. Tal oli hullem probleem, pikemat aega, mis lõpuks kujunes välja midagi skisofreenia sarnast, aga mitte päris vist. Ka mu ema isa ema (ehk ema vanaema) oli viibinud mingi aeg selletaolises kliinikus, kuid oli saanud terveks ja elu normaalselt lõpuni elanud. Ja eks meie pere kõigil lastel omamoodi probleemid, just suhtlemistasandil. Kellel rohkemal, kellel vähesemal määral. Nt oleme kõik ühtemoodi vaiksed ja häbelikumad, eelistame olla ikka omadega, mitte võõrastega, sellega seoses raskusi olnud ka koolis. Ka mu vennad on käinud psühholoogi juures (ühel neist oli kindlasti keskkoolis ärevushäire) ja abi saanud, kuid mina pole julgenud minna, kuigi olen ka tahtnud ja isegi numbrid välja otsinud..
Ühesõnaga loodan väga, et minuga ei muutu kunagi asi nii hulluks, et peaksin sellepärast "hullumajja" minema. Tahan väga abi saada, aitäh kui oskate midagi soovitada ja julgustada! :)

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Arutada oma Noormehega ja ühiselt leida mõned printsiibid, mida igapäevaelus ühiselt rakendada.
2) Puhkus taastab jõu ja hingerahu. Unerežiim korda.
3) Minu Palve-Meditatsiooni esimene samm - vastab liigseist pingeist, aitab aju verevarustuse parandamisega ka õppetööle kaasa jne.
4) vt. minu rmt-st "Väljavalitu" Tervisemaja soovitusi ja sealt sobilikud mõtted-ideed oma igapäevapraktikasse juurutada.
5) Psühhiaatrid (jt arstid) ju slleks ongi, et probleeme kõrvalt vaadeldes asjaoludest paremat pilti saada ja optimaalsemaid lahendeid pakkuda. Probleemi korral ikka jutule minna - saab lisatarkust. Tarkust vajame tarkusetegudeks. Tarkus ilma tegudeta on "tühiühik" ja elu kvaliteeti ei edenda.
6) Andes (hingeliselt) saab andjagi ja oluliselt rohkem andmisest. Kui andjal on küünal (headuse hingeküünal) ja sellega süütab lähedase küünla (hingeküünla), siis on ju kaks valdust, kaks soojust, kaks headust, kaks õnne, kaks hingerahu...).

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: