Ärevus? 25.01.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

2011. aasta novembris lõi välja ärevushäire paljude sellele omaste näitajatega. Lugesin siit eelnevaid juhtumeid ja asusin hoolega tegema harjutusi, mida paljudele olete soovitanud. Ühtlasi pöördusin psühhiaatri poole, kes kirjutas välja nii rahustit kui ka antidepressanti. Võtsin rahustit läinud aasta juulikuuni ja depressanti augusti lõpuni. Sealtpeale oli enesetunne väga hea ja mõnus. Et aga olin sel hetkel Aafrikas ja sõitsin oktoobris suure malaaria riskiga piirkonda, mistõttu tuginevalt siinse Nakkuskeskuse kui ka kohaliku apteekri soovitusele, asusin profülaktika korras tarvitama malaaria vastast ravimit Mefloquine 250mg.
Selle intruktaažilehel küll öeldi, et kui inimesel on olnud psühhiaatriga kokkupuuteid, siis seda ravimit ei soovitata. Aga et muid ravimivalikuid mul polnud ja malaariaga nagu ka ei tahtnud riskida, asusin neid tablette sööma, s.o. 1xndl. Kuur oli mõeldud 6-tabletiline, aga võtsin 4, sest enesetunne läks väga halvaks. Tasapisi hakkasid välja lööma uuesti ärevus, tuli iiveldus, paanika, tasakaaluhäired, lühimälu häired, pea muutus selliseks raskeks, nagu oleks pohmell, nägemisega on olnud mingid sellised hetked, kus ei õnnestu nagu päris hästi fokusseerida, mingi nihe jääks justkui sisse, aga võibolla ma kujutan seda ka ette, lisandus nahasügelus, peavalud.
Mingil hetkel, täpselt 4. tableti ajal oli kõige halvem, misjärel, kui ma võtmise pooleli jätsin läks paremaks. Aga Eestisse naastes on alates novembri algusest tervis järk-järgult piltlikult kord üht, siis jälle teist jalga lonkanud. Olen selle kuuri alguse ajast kuni tänase päevani võtnud kriisi olukorras pool tabletti Xanaxit (0,25 / 2) ja siis on rahulikumaks läinud, aga see pole võtnud ära seda raskust peas. Ühel hetkel detsembris hakkas väga intensiivselt tunda andma midagi kõhus. Ise arvasin, et maks, et kuivõrd selle ravimi väljumine lubati pikaajaliseks kuni 4 nädalat (olgugi, et selleks hetkeks oli möödas 6), siis ilmselt tegeleb maks praegu sellega.
Olen nüüd käinud nii detsembris kui ka jaanuaris vereproove andnud, teinud ultraheli testi ja muud pole tuvastatud, kui et bilirubiini tase oli detsembris 23 ja jaanuaris 22. Vist sisi langusfaasis või pole see näitaja muutus eriti oluline. "Selle" piirkonnaga kõhus enam nii traagiline pole, sõin vahepeal ka ühe kuuri maksapuhastajat Essential Fortet, aga hell on kuidagi teine ikka. Et äkki on asi hoopis maos. Seda nüüd perearstiga olen vaaginud ja kui väga hulluks läheb, peaksin nähtavasti minema "mõõka neelama".
Aga selle kõige juures on närvide pool ilmselt kõige olulisem. Et detsembris ilmselt külmetasin, on sealtpeale olnud valu vasakus õlas ja selle pideva määrimise järel jääsalvi ning ibumetini salviga on valu seal vähenenud oluliselt, aga siis on hakanud valutorked kiirgama mujalegi (või siis on need eraldi mingi muu põhjusega seotud). Nii on üks kindel punkt, mis teeb vahel täiesti ootamatul hetkel valu rinnakorvis, südamepiirkonnas, kolmnurgast umbes pöidla pikkuse jagu vasakule. Algselt takistas sees sissehingamist, st hingamise lõpp muutus valusaks ja ei saanud lõpuni hingata. Mingi aja pärast kadus ära. Nüüd on vahel olnud teistpidi, et hingamise alguses on valus. Ja kui see tugev valu sinna korra lööb, siis muidugi tekib paras paanika ka, aga eelkõige mõjutab see kuidagi ülidselt kas närvikava või enesetunnet terveks päevaks, nii et kogu ülejäänud päev on selline paha ja nõrk tunne ja et üsna pea kukun kokku vms (see mõttelõng võib muidugi olla ka seotud sellega, et äkki see valupunkt ei olegi närvidest, vaid südamest?!). Olen aga siis määrinud jälle jääsalvi ja ibumetiniga.
Vahel kiirgab ka samal joonel rinnakorvi vasaku külje alla, aga leebem valu.

Nii et ilmselt see kõik on seotud selle korraga, kui millalgi detsembris külmetasin, kui need valutorked avalduma hakkasid.

Et mul tundub justkui mitu viga küljes, siis ma ei oskagi kusagilt selle parandamist alustada. Tuju püüan hoida positiivse ja mingit sügavat depressiooni pole peale tulnud, kuigi vahel on ikka väga halb olla ja pea nii raske, nii raske või siis see maks/magu annab tunda, oleks teine nagu migni pressi all, mis justkui kiirgaks närve mööda põletikku (?) ka pähe, sest sellistel puhkudel tähelepanuvõime langeb oluliselt ja lühimälu kannatab ka ja fokusseerida suudaks vaid suure tahtmisega, sest mõte vaatab sel hetkel hästi palju sissepoole. Aga põletikku vereproov pole näidanud. Palavikku pole ka olnud. Tõsi, siis, kui enesetunne on väga halvaks kiskunud, on ta üle 37 pisut läinud, aga järgmiseks päevaks enamasti jälle normis olnud.

Ma ei tea, kas närvipõletikku saab üldse kuidagi verega tuvastada?
Igatahes, perearst kirjutas küll närvipõletiku jaoks ühe retseptirohu, mille võimalikud kõrvalnähud kõlasid väga sarnaselt sellele mefloquine'ile, mis võib tekitada depressiooni, suitsiidimõtteid, iiveldust jms, nõnda pole ma enam tahtnud midagi sellist läbi elada ja püüdnud vastavalt sealtpeale, nagu rääkisin, end nende salvidega määrida.

Selle kokkuvõtteks: kas teate mõnd sellist ohutut viisi, kuidas närvipõletikku ravida ja samas kui mul lööb välja ärevus, mis ka ju närvidega seotud, siis mismoodi seda kõike peaks ravima, arvestades, et läinud aasta augustis alles kuur lõppes ja vahepeal on olnud kuur antibiootikume kopsupõletiku raviks ja siis need malaariatabletid. Et kas on mingi moodus, mis tervist vähe kurnaks? Või ei ole siin ikka muud lahendust, kui psühhiaatri juurde ja alustada uue antidepressantide kuuriga ja küll need muud näidud selle sama ravikuuri käigus lahenevad?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete filosoofiliselt analüüsiv ja tundehell natuur. Õige on see, et psühho-somaatiline agens teie puhul on väga oluline. Aga toimib inimesle ju ka somato-psüühiline valdkond: terves kehas terve vaim!
Seega asjale läheneda kahest otsast:
psüühika vallast (pingetest vabanemine ja psüühika tugevdamine, tundelävi (südamesse võtmise lävi) tõstmine ja
somaatilisest küljest ehk harjutamistega probleemi muuta, kõrvaldada.

1) kehaline aktiivsus, isegi kerge sport - jõukohane, rahvasportlase tasemel;
2) saun ja muu rekreatsiooniga seonduv, uni ja unega seonduv;
3) toitumine ja mälumine, et maksa ja seedetrakti abistada.
4) Palve-Meditatsioon õpetab vegetatiivse närvisüsteemi (parasümpaatiline komponent) kaudu ennas mõjutama: (silmade liigutamine ja harjutused, näolihastega "mängimine", neelamised ja kaela-kukla õlgade pingetest vabastamine, nimmepiirkonna harjutused);
5) Vabamüügist rahustavat/uneteed;
6) vajadusel kerge kuur AD-d.
See mure on kõrvaldatav!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevus-/paanikahäired, depressioon

Tere.

Olen siis 20aastane noormees [mais saan 21].

Ligi 5-6 aastat tagasi, kui käisin veel koolis [nüüdseks tööinimene] tekkisid mul probleemid südamega.
Südame puperdamine ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Prof. A. Linkberg (1899-1970) oli kuulus kirurg ja õppejõud ning tema õpetusõnad olid sellised - kui patsiendil on probleem, kus suitsetamine on tõsiseks riskifaktoriks või haiguse halvendajaks, siis nende ...

Loe edasi

Ärevushäired?

Tere!

Mul on juba kolmandat- neljandat aastat mure, mis on aina suuremaks läinud, kuid millega pole julgenud veel arsti poole pöörduda (mind on kasvatatud nii, et raviksin oma haigusi enne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Arutada oma Noormehega ja ühiselt leida mõned printsiibid, mida igapäevaelus ühiselt rakendada.
2) Puhkus taastab jõu ja hingerahu. Unerežiim korda.
3) Minu Palve-Meditatsiooni esimene ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere.
Umbes kuu aega tagasi algasid ärevushäired, pearinglus, südamekloppimine, roiete valu, pigistustunne vasakul küljel! Kahel korral käisin ka kiirabis, kus öeldi, et kõik on korras (vererõhk, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nn. gripihooajal on väike külmetushaiguste vastaste meetmete rakendamine asjakohane - tuleb kasuks soe jook, ravitee, korralik uni, õige riietumine, normaalne elurütm.

Ärevushäire tekket ...

Loe edasi

Paanikahäired, ärevus

Tere!
Alustuseks märgin ära, et see tekst võib tulla väga segane, kuid ma püüan võimalikult selgelt kirjutada.
Kõik sai alguse peale isa surma, neli aastat tagasi, ning ma võin öelda, et ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi oma mõtetest-tunnetest emale ja õele ning siis rahuned ja teil tekib üksmeele tunne ning hirmud-kartused vähenevad.
2) Tee minu Palve-Meditatsiooni harjutust (vt. eelnevatest vastustest ...

Loe edasi

Psühhiaatrilised ravimid ning ajateenistus

Tere!

Nagu kõikidel teistel noortel Eesti mehepoegadel, tuli ka minule sõjaväekutse.

Olen ligi 4 aastat erinevaid ravimeid võtnud peamiselt ärevuse (sh paanikahood), unetuse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sõdalaste arstlik komisjon teeb järelpärimise raviarstile või võite ise väljavõtte oma haiguslugudest ja ravimitest arstilt küsida.
Muu on juba selle kõrge komisjoni otsustada.

Põhirõhk ...

Loe edasi

Ärevushäire?!

Tere! Minu mure sai alguses detsembris, mil peale füüsilist koormust ehk siis sporti tehes ja peale treeninguid tundsin lihastes nõrkustunnet ja väsimust. Selline olukord tekitas ärevust ja muret. Muidugi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alprazolam 0,25 mg on väike annus ja selle poolitamine on ikkagi mõistlik - saame veelgi väiksema annusega vajaliku toime. Seda võite vajadusel jätkata. Vajadus - sisemine hääl ütleb, kui kõhklus, siis ...

Loe edasi

Ärevus ja võimetus tunda rõõmu.

Kuidas ise stimuleerida enda neurotransmitterite tööd? Kuna arvan, et ärevuse ja võimetuse mitte rõõmu tunda põhjuseks on just see, et neurotransmitterid ei vaheta ise piisavalt informatsiooni ja serotoniini ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui inimesel on õiged sihid (Suur-Vanker e õige elukutse, milles ta on andekas /iga inimene on mingis valdkonnas parasjagu andekas/ ja Väike-Vanker e lapsevankriga seonduv) paika pandud, siis kaob igapäevaelust ...

Loe edasi

Rahustisõltuvus

Viibisin veidi aega tagasi ärevushäiretega uuringutel psühhiaatriaosakonnas, sealne arst arvas, et mul on tekkinud Xanaxisõtuvus, kuna olen seda aastaid tarvitanud vajaduse korral ja kui halvem, siis ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Xanaxit ei soovita, trankvilisaatorit ei.
AD olgu sobilik ja õiges annuses. koostöö oma psühhiaatriga.

Liigse pinge maandamiseks kasutaksin väikeses annuses neuroleptikumi.

Loe edasi

Ärevus, sundmõtted, tühi tunne, sotsiaalfoobia aka sotsiaalärevus

Tere!

Ei oskagi kuidagi alustada kohe. Gümnaasiumi alguses ilmnesid mul ärevuse tunnused ning sotsiaalfoobia. Nüüd ~4 aastat hiljem olen nendega lihtsalt harjunud elama, aga vahel tunnen, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt. alustuseks eelnev soovitus.
Inimene peab enda jaoks selgeks tegema elusihid, enda andekuse ja isegi geniaalsuse valdkonnad ja seega paika panema nn töövankri küsimused - mis tööd ma meeleldi ...

Loe edasi

Ärev hoiak ja mõtted, mis takistavad igapäevaelu

Tere

Kirjutan oma murega siia, kuna olen ise kaua sellega maadelnud ning pole veel asjast "sotti" saanud, et mis siis minu probleemi tekitab. Olen 19aastane ja äsja keskkooli lõpetanud ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Enesekontroll on inim-arengus väga oluline, aga liialdamine nii (+) kui ka (-) suunal on halb. Kesktee on õige ja seda on õpetanud nii Buddha, seda on õpetanud nii Aristoteles, keskset rada soovitavad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: