Ärevus? 25.01.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

2011. aasta novembris lõi välja ärevushäire paljude sellele omaste näitajatega. Lugesin siit eelnevaid juhtumeid ja asusin hoolega tegema harjutusi, mida paljudele olete soovitanud. Ühtlasi pöördusin psühhiaatri poole, kes kirjutas välja nii rahustit kui ka antidepressanti. Võtsin rahustit läinud aasta juulikuuni ja depressanti augusti lõpuni. Sealtpeale oli enesetunne väga hea ja mõnus. Et aga olin sel hetkel Aafrikas ja sõitsin oktoobris suure malaaria riskiga piirkonda, mistõttu tuginevalt siinse Nakkuskeskuse kui ka kohaliku apteekri soovitusele, asusin profülaktika korras tarvitama malaaria vastast ravimit Mefloquine 250mg.
Selle intruktaažilehel küll öeldi, et kui inimesel on olnud psühhiaatriga kokkupuuteid, siis seda ravimit ei soovitata. Aga et muid ravimivalikuid mul polnud ja malaariaga nagu ka ei tahtnud riskida, asusin neid tablette sööma, s.o. 1xndl. Kuur oli mõeldud 6-tabletiline, aga võtsin 4, sest enesetunne läks väga halvaks. Tasapisi hakkasid välja lööma uuesti ärevus, tuli iiveldus, paanika, tasakaaluhäired, lühimälu häired, pea muutus selliseks raskeks, nagu oleks pohmell, nägemisega on olnud mingid sellised hetked, kus ei õnnestu nagu päris hästi fokusseerida, mingi nihe jääks justkui sisse, aga võibolla ma kujutan seda ka ette, lisandus nahasügelus, peavalud.
Mingil hetkel, täpselt 4. tableti ajal oli kõige halvem, misjärel, kui ma võtmise pooleli jätsin läks paremaks. Aga Eestisse naastes on alates novembri algusest tervis järk-järgult piltlikult kord üht, siis jälle teist jalga lonkanud. Olen selle kuuri alguse ajast kuni tänase päevani võtnud kriisi olukorras pool tabletti Xanaxit (0,25 / 2) ja siis on rahulikumaks läinud, aga see pole võtnud ära seda raskust peas. Ühel hetkel detsembris hakkas väga intensiivselt tunda andma midagi kõhus. Ise arvasin, et maks, et kuivõrd selle ravimi väljumine lubati pikaajaliseks kuni 4 nädalat (olgugi, et selleks hetkeks oli möödas 6), siis ilmselt tegeleb maks praegu sellega.
Olen nüüd käinud nii detsembris kui ka jaanuaris vereproove andnud, teinud ultraheli testi ja muud pole tuvastatud, kui et bilirubiini tase oli detsembris 23 ja jaanuaris 22. Vist sisi langusfaasis või pole see näitaja muutus eriti oluline. "Selle" piirkonnaga kõhus enam nii traagiline pole, sõin vahepeal ka ühe kuuri maksapuhastajat Essential Fortet, aga hell on kuidagi teine ikka. Et äkki on asi hoopis maos. Seda nüüd perearstiga olen vaaginud ja kui väga hulluks läheb, peaksin nähtavasti minema "mõõka neelama".
Aga selle kõige juures on närvide pool ilmselt kõige olulisem. Et detsembris ilmselt külmetasin, on sealtpeale olnud valu vasakus õlas ja selle pideva määrimise järel jääsalvi ning ibumetini salviga on valu seal vähenenud oluliselt, aga siis on hakanud valutorked kiirgama mujalegi (või siis on need eraldi mingi muu põhjusega seotud). Nii on üks kindel punkt, mis teeb vahel täiesti ootamatul hetkel valu rinnakorvis, südamepiirkonnas, kolmnurgast umbes pöidla pikkuse jagu vasakule. Algselt takistas sees sissehingamist, st hingamise lõpp muutus valusaks ja ei saanud lõpuni hingata. Mingi aja pärast kadus ära. Nüüd on vahel olnud teistpidi, et hingamise alguses on valus. Ja kui see tugev valu sinna korra lööb, siis muidugi tekib paras paanika ka, aga eelkõige mõjutab see kuidagi ülidselt kas närvikava või enesetunnet terveks päevaks, nii et kogu ülejäänud päev on selline paha ja nõrk tunne ja et üsna pea kukun kokku vms (see mõttelõng võib muidugi olla ka seotud sellega, et äkki see valupunkt ei olegi närvidest, vaid südamest?!). Olen aga siis määrinud jälle jääsalvi ja ibumetiniga.
Vahel kiirgab ka samal joonel rinnakorvi vasaku külje alla, aga leebem valu.

Nii et ilmselt see kõik on seotud selle korraga, kui millalgi detsembris külmetasin, kui need valutorked avalduma hakkasid.

Et mul tundub justkui mitu viga küljes, siis ma ei oskagi kusagilt selle parandamist alustada. Tuju püüan hoida positiivse ja mingit sügavat depressiooni pole peale tulnud, kuigi vahel on ikka väga halb olla ja pea nii raske, nii raske või siis see maks/magu annab tunda, oleks teine nagu migni pressi all, mis justkui kiirgaks närve mööda põletikku (?) ka pähe, sest sellistel puhkudel tähelepanuvõime langeb oluliselt ja lühimälu kannatab ka ja fokusseerida suudaks vaid suure tahtmisega, sest mõte vaatab sel hetkel hästi palju sissepoole. Aga põletikku vereproov pole näidanud. Palavikku pole ka olnud. Tõsi, siis, kui enesetunne on väga halvaks kiskunud, on ta üle 37 pisut läinud, aga järgmiseks päevaks enamasti jälle normis olnud.

Ma ei tea, kas närvipõletikku saab üldse kuidagi verega tuvastada?
Igatahes, perearst kirjutas küll närvipõletiku jaoks ühe retseptirohu, mille võimalikud kõrvalnähud kõlasid väga sarnaselt sellele mefloquine'ile, mis võib tekitada depressiooni, suitsiidimõtteid, iiveldust jms, nõnda pole ma enam tahtnud midagi sellist läbi elada ja püüdnud vastavalt sealtpeale, nagu rääkisin, end nende salvidega määrida.

Selle kokkuvõtteks: kas teate mõnd sellist ohutut viisi, kuidas närvipõletikku ravida ja samas kui mul lööb välja ärevus, mis ka ju närvidega seotud, siis mismoodi seda kõike peaks ravima, arvestades, et läinud aasta augustis alles kuur lõppes ja vahepeal on olnud kuur antibiootikume kopsupõletiku raviks ja siis need malaariatabletid. Et kas on mingi moodus, mis tervist vähe kurnaks? Või ei ole siin ikka muud lahendust, kui psühhiaatri juurde ja alustada uue antidepressantide kuuriga ja küll need muud näidud selle sama ravikuuri käigus lahenevad?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete filosoofiliselt analüüsiv ja tundehell natuur. Õige on see, et psühho-somaatiline agens teie puhul on väga oluline. Aga toimib inimesle ju ka somato-psüühiline valdkond: terves kehas terve vaim!
Seega asjale läheneda kahest otsast:
psüühika vallast (pingetest vabanemine ja psüühika tugevdamine, tundelävi (südamesse võtmise lävi) tõstmine ja
somaatilisest küljest ehk harjutamistega probleemi muuta, kõrvaldada.

1) kehaline aktiivsus, isegi kerge sport - jõukohane, rahvasportlase tasemel;
2) saun ja muu rekreatsiooniga seonduv, uni ja unega seonduv;
3) toitumine ja mälumine, et maksa ja seedetrakti abistada.
4) Palve-Meditatsioon õpetab vegetatiivse närvisüsteemi (parasümpaatiline komponent) kaudu ennas mõjutama: (silmade liigutamine ja harjutused, näolihastega "mängimine", neelamised ja kaela-kukla õlgade pingetest vabastamine, nimmepiirkonna harjutused);
5) Vabamüügist rahustavat/uneteed;
6) vajadusel kerge kuur AD-d.
See mure on kõrvaldatav!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Mees valetab mulle ja ma tean seda

Tere,
Ma tunnen muret enda elukaaslase pärast. Oleme koos olnud 1,5 aastat. Mina olen 20 ja tema 24.
Veidi eellugu
ütleme nii et minu suhtumine rahasse on veidi teine kui temal. Olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui elate koos, siis rahakott on ühine ja asub köögis nö lillevaasi kõrval. Kes võtab, see paneb ka kirja. Ühine!
Kui seda ei ole, siis armastab ta raha rohkem kui Teid.
Siit tuleneb ka edaspidine ...

Loe edasi

Alkohol

Tere, olen 32 aastane naisterahvas, viimase aasta jooksul tarvitan alkoholi pea iga päev. Pidudel suuremates kogustes, kodus kuskil nii 6 purki õlut. Olen mõtlema hakanud, et see tegelikult hõivab kogu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üks pudel/purk õlut on ca 50,0 viinaga võrdne. Kuus purki on seega 300 viina!!!.
Alkoholism, klassikaline. Lapse ja enda tervise nimel - absoluutne Ei, ei tilkagi ja koheselt.
Apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Valetamine!? palun abi!!!

Mul on tõsine probleem millest oma jõuga enam ei saa jagu! Valetan ja seda igapäevaselt ilma igasuguse põhjuseta... Ei taha ma midagi varjata ega ennast kaitsta....lihtsalt valetan....
Ma toon lihtsa ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on impulsiivne ja see tuleb kontrolli alla saada.
1) Suu on pudru tarbeks. Inimesi näed, nende suud näed - mõtled: "Suu on pudru tarbeks!"
2) Kui midagi vaja öelda, siis mõttes ...

Loe edasi

Teotahte puudus

Kirjutan murest oma abikaasa pärast. Ta on pärinud nn. "alkoholismi geeni". Seda teemat on ta õnneks 10 aastat kontrolli all suutnud hoida. Sel alkoholivabal perioodil on ta pidevalt tarvitanud antidepressanti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retsept e soovitus tegudeks on Enneti ristkülik diagonaaliga (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ja “uued prillid”.
Ristkülik diagonaaliga annab mõttemudeli ja ka tegutsemisjuhise. ...

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelmine.

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö. Ravimid määrab Psühhiaater, la depooravimid (mida süstitakse peatud nädalata tagant) ja koostöö temaga on oluline - öelda-arutada, et kuidas toimib, millised on kaasnevad sümptomid, kas midagi ...

Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: