Ärevus? 25.01.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

2011. aasta novembris lõi välja ärevushäire paljude sellele omaste näitajatega. Lugesin siit eelnevaid juhtumeid ja asusin hoolega tegema harjutusi, mida paljudele olete soovitanud. Ühtlasi pöördusin psühhiaatri poole, kes kirjutas välja nii rahustit kui ka antidepressanti. Võtsin rahustit läinud aasta juulikuuni ja depressanti augusti lõpuni. Sealtpeale oli enesetunne väga hea ja mõnus. Et aga olin sel hetkel Aafrikas ja sõitsin oktoobris suure malaaria riskiga piirkonda, mistõttu tuginevalt siinse Nakkuskeskuse kui ka kohaliku apteekri soovitusele, asusin profülaktika korras tarvitama malaaria vastast ravimit Mefloquine 250mg.
Selle intruktaažilehel küll öeldi, et kui inimesel on olnud psühhiaatriga kokkupuuteid, siis seda ravimit ei soovitata. Aga et muid ravimivalikuid mul polnud ja malaariaga nagu ka ei tahtnud riskida, asusin neid tablette sööma, s.o. 1xndl. Kuur oli mõeldud 6-tabletiline, aga võtsin 4, sest enesetunne läks väga halvaks. Tasapisi hakkasid välja lööma uuesti ärevus, tuli iiveldus, paanika, tasakaaluhäired, lühimälu häired, pea muutus selliseks raskeks, nagu oleks pohmell, nägemisega on olnud mingid sellised hetked, kus ei õnnestu nagu päris hästi fokusseerida, mingi nihe jääks justkui sisse, aga võibolla ma kujutan seda ka ette, lisandus nahasügelus, peavalud.
Mingil hetkel, täpselt 4. tableti ajal oli kõige halvem, misjärel, kui ma võtmise pooleli jätsin läks paremaks. Aga Eestisse naastes on alates novembri algusest tervis järk-järgult piltlikult kord üht, siis jälle teist jalga lonkanud. Olen selle kuuri alguse ajast kuni tänase päevani võtnud kriisi olukorras pool tabletti Xanaxit (0,25 / 2) ja siis on rahulikumaks läinud, aga see pole võtnud ära seda raskust peas. Ühel hetkel detsembris hakkas väga intensiivselt tunda andma midagi kõhus. Ise arvasin, et maks, et kuivõrd selle ravimi väljumine lubati pikaajaliseks kuni 4 nädalat (olgugi, et selleks hetkeks oli möödas 6), siis ilmselt tegeleb maks praegu sellega.
Olen nüüd käinud nii detsembris kui ka jaanuaris vereproove andnud, teinud ultraheli testi ja muud pole tuvastatud, kui et bilirubiini tase oli detsembris 23 ja jaanuaris 22. Vist sisi langusfaasis või pole see näitaja muutus eriti oluline. "Selle" piirkonnaga kõhus enam nii traagiline pole, sõin vahepeal ka ühe kuuri maksapuhastajat Essential Fortet, aga hell on kuidagi teine ikka. Et äkki on asi hoopis maos. Seda nüüd perearstiga olen vaaginud ja kui väga hulluks läheb, peaksin nähtavasti minema "mõõka neelama".
Aga selle kõige juures on närvide pool ilmselt kõige olulisem. Et detsembris ilmselt külmetasin, on sealtpeale olnud valu vasakus õlas ja selle pideva määrimise järel jääsalvi ning ibumetini salviga on valu seal vähenenud oluliselt, aga siis on hakanud valutorked kiirgama mujalegi (või siis on need eraldi mingi muu põhjusega seotud). Nii on üks kindel punkt, mis teeb vahel täiesti ootamatul hetkel valu rinnakorvis, südamepiirkonnas, kolmnurgast umbes pöidla pikkuse jagu vasakule. Algselt takistas sees sissehingamist, st hingamise lõpp muutus valusaks ja ei saanud lõpuni hingata. Mingi aja pärast kadus ära. Nüüd on vahel olnud teistpidi, et hingamise alguses on valus. Ja kui see tugev valu sinna korra lööb, siis muidugi tekib paras paanika ka, aga eelkõige mõjutab see kuidagi ülidselt kas närvikava või enesetunnet terveks päevaks, nii et kogu ülejäänud päev on selline paha ja nõrk tunne ja et üsna pea kukun kokku vms (see mõttelõng võib muidugi olla ka seotud sellega, et äkki see valupunkt ei olegi närvidest, vaid südamest?!). Olen aga siis määrinud jälle jääsalvi ja ibumetiniga.
Vahel kiirgab ka samal joonel rinnakorvi vasaku külje alla, aga leebem valu.

Nii et ilmselt see kõik on seotud selle korraga, kui millalgi detsembris külmetasin, kui need valutorked avalduma hakkasid.

Et mul tundub justkui mitu viga küljes, siis ma ei oskagi kusagilt selle parandamist alustada. Tuju püüan hoida positiivse ja mingit sügavat depressiooni pole peale tulnud, kuigi vahel on ikka väga halb olla ja pea nii raske, nii raske või siis see maks/magu annab tunda, oleks teine nagu migni pressi all, mis justkui kiirgaks närve mööda põletikku (?) ka pähe, sest sellistel puhkudel tähelepanuvõime langeb oluliselt ja lühimälu kannatab ka ja fokusseerida suudaks vaid suure tahtmisega, sest mõte vaatab sel hetkel hästi palju sissepoole. Aga põletikku vereproov pole näidanud. Palavikku pole ka olnud. Tõsi, siis, kui enesetunne on väga halvaks kiskunud, on ta üle 37 pisut läinud, aga järgmiseks päevaks enamasti jälle normis olnud.

Ma ei tea, kas närvipõletikku saab üldse kuidagi verega tuvastada?
Igatahes, perearst kirjutas küll närvipõletiku jaoks ühe retseptirohu, mille võimalikud kõrvalnähud kõlasid väga sarnaselt sellele mefloquine'ile, mis võib tekitada depressiooni, suitsiidimõtteid, iiveldust jms, nõnda pole ma enam tahtnud midagi sellist läbi elada ja püüdnud vastavalt sealtpeale, nagu rääkisin, end nende salvidega määrida.

Selle kokkuvõtteks: kas teate mõnd sellist ohutut viisi, kuidas närvipõletikku ravida ja samas kui mul lööb välja ärevus, mis ka ju närvidega seotud, siis mismoodi seda kõike peaks ravima, arvestades, et läinud aasta augustis alles kuur lõppes ja vahepeal on olnud kuur antibiootikume kopsupõletiku raviks ja siis need malaariatabletid. Et kas on mingi moodus, mis tervist vähe kurnaks? Või ei ole siin ikka muud lahendust, kui psühhiaatri juurde ja alustada uue antidepressantide kuuriga ja küll need muud näidud selle sama ravikuuri käigus lahenevad?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete filosoofiliselt analüüsiv ja tundehell natuur. Õige on see, et psühho-somaatiline agens teie puhul on väga oluline. Aga toimib inimesle ju ka somato-psüühiline valdkond: terves kehas terve vaim!
Seega asjale läheneda kahest otsast:
psüühika vallast (pingetest vabanemine ja psüühika tugevdamine, tundelävi (südamesse võtmise lävi) tõstmine ja
somaatilisest küljest ehk harjutamistega probleemi muuta, kõrvaldada.

1) kehaline aktiivsus, isegi kerge sport - jõukohane, rahvasportlase tasemel;
2) saun ja muu rekreatsiooniga seonduv, uni ja unega seonduv;
3) toitumine ja mälumine, et maksa ja seedetrakti abistada.
4) Palve-Meditatsioon õpetab vegetatiivse närvisüsteemi (parasümpaatiline komponent) kaudu ennas mõjutama: (silmade liigutamine ja harjutused, näolihastega "mängimine", neelamised ja kaela-kukla õlgade pingetest vabastamine, nimmepiirkonna harjutused);
5) Vabamüügist rahustavat/uneteed;
6) vajadusel kerge kuur AD-d.
See mure on kõrvaldatav!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kiired tujumuutused.

Tere,

juba pikemat aega olen mõelnud, kas mul on mõni vaimne haigus. Probleemile tähelepanu pööras minu endine elukaaslane, kes märkas mu ülikiireid tujumuutusi. Alates sellest olen ise samuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlastel päevik, et enda suurte eesmärkide suunal õigesti liikuda.
Näitlejad analüüsivad proovis läbivõetud, rollipäevik on oluline. jne.

Eelnevast tuleneb:
a) olulised eesmärgid ...

Loe edasi

Pearinglus ja ärevushood peale AD loobumist

Tere!

Mure järgnev. Olen 8 aastat vahelduva eduga tarbinud AD. Diagnoosiks ärevus, unetus, südame vahelöögid, pearinglus ja hüpohondria. Kõik diagnoosid just selles järjekorras. Alusatsin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pearingluse vastu aitab minu Palve-Meditatsioon, ärevuse vastu AD koos harjutustega ja "uued prillid". Täpsemalt ja rohkemalt vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-dest.
Parimate soovidega, ...

Loe edasi

Kas võib olla tõesti depressioon?

Tere!
Pikalt on mind painanud uneprobleemid. Ärkan öösiti tihti üles ning mõnikord ei suudagi enam uuesti uinuda. Paigutasin voodit toas ümber, arvates, et äkki on selles probleem. Ei aidanud. Siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressioon võib olla, olla omaette haigusena-häirena.
Depressioon võib olla tingitud ka valest elurütmist, üleväsimusest, oskamatusest puhata.
Depressioon võib olla ka ärevuse jms. kaasnev ...

Loe edasi

Närvitõmblused ja krampikiskumistunne kehas

Tere! Oskate te nõu anda, mida ette võtta, kui mul on lihaskrambid ja närvitõmblused kehas? Sellega kaasneb veel pearinglus ja iiveldus ja raske on kõndida pikalt. Asi ise on kestnud juba üle poole aasta. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pöörduge psühhiaatri poole. Minu jurde saate: tel 1900 registratuuri kaudu
vt. kliiink.ee varasemaid soovitusi ja selgub:
a) ainult AD võtmisest ei aita,
b) Rahusti on vaid nn "kiirabivahend" ...

Loe edasi

Tülitsemisel "seest valutab"

Tere! Olen oma poisiga olnud koos juba varsti 2 aastat. Kõik on okei, oleme õnnelikud, kuid jah, vahel ikka tuleb tülisid ette. Ja iga kord kui mingi tüli on, siis ma ei suuda kuidagi olla... Seest iiveldab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esimene - käik naistearsti juurde. Siis elukorralduse muutus, et korralikult puhata saaks nii keha, psüühika kui ka omavaheline suhe.
Paanikahood - vt. varasemad soovitused ja neid siis rakendada. ...

Loe edasi

Ärevushäire?

Tere, olen 24aastane naine. Probleem algas sellest, et leidsin 3 kuud tagasi enda kaelal lümfisõlme, mis oli suurenenud. Esialgu see minus mingit paanikat ei tekitanud, käisin perearstil, kes katsus ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäireid on kaks suurt rühma:
a) foobsed e sundhirmudega - ärevuse põhjustaja ei ole oma olemuselt ohtlik, aga konkreetse inimese jaoks on tundeelu, mõtlemist, kehalisi funktsioone ja käitumist ...

Loe edasi

Sotsiaalärevushäire

Tere.
Mul on probleemid inimestega suhtlemisel ja need on hakanud juba tõsiselt segama nii minu igapäevaelu kui tööd. Erinevad sotsiaalsed olukorrad tekitavad minus ebakindlust ja kerget paanikat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholile - Ei, spotlikule-tervislikule eluviisile - Ja.
Ärevushäiretega seonduvaid soovitusi harjutuste, psühhoregulatsiooni jms. suhtes saate kohe tegema hakata - vt. varasemaid.
Ravimi ...

Loe edasi

Cesradystone kapslid

Psühhiaater soovitas kasutada ärevuse maandamiseks Cesradystone (Naistepuna) tablette, samuti soovitas võtta vitamiine B, Mg, Zn. Küsimus oleks, kas neid vitamiine tohib võtta koos naistepuna kapslitega?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Hea on pooletunnine vahe, tohib ikka võtta.
Hingamise korrigeerimiseks on hea nn kuristamisharjutus: lonks vett suhu ja siis kuristada ja samal ajal sisendada-endale kujutleda, et mured-vaevad-pinged ...

Loe edasi

Diagnoosimata bipolaarse häire maniakaalne episood?

Tervist. Küsimus siis nimelt selles, et kogesin arvatavasti bipolaarse meeleoluhäire maniakaalset episoodi või siis kergemat versiooni sellest. Enne magamaminekut silmitsesin viivuks ennast peeglist ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi paneb psühhiaater.
Ennast jälgides võib näha-tunda nii mõndagi, aga see ei ole veel vaimuhäire.
Enesejälgimine vajab kogemust, veelgi suuremat teoreetilist ja praktilist kogemust ...

Loe edasi

Häiriv ärevus

Tere!
Mõned aastad tagasi olid minu elus väga keerulised sündmused. Peale seda tekkisid mul paanikahäired, mis väljendusid selles, et ma ei suutnud sõita bussiga. Tihti läksingi bussijaamast koju, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevad paanikahäire kohta käivad soovitused ja neid siis rõõmuga teha.
2) Harjutused kõhule:
a) kõhulihastele (selili olles ülakeha või siis jalgu tõsta-langetada;
b) nn "kobra" ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: