Ärevus? 25.01.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

2011. aasta novembris lõi välja ärevushäire paljude sellele omaste näitajatega. Lugesin siit eelnevaid juhtumeid ja asusin hoolega tegema harjutusi, mida paljudele olete soovitanud. Ühtlasi pöördusin psühhiaatri poole, kes kirjutas välja nii rahustit kui ka antidepressanti. Võtsin rahustit läinud aasta juulikuuni ja depressanti augusti lõpuni. Sealtpeale oli enesetunne väga hea ja mõnus. Et aga olin sel hetkel Aafrikas ja sõitsin oktoobris suure malaaria riskiga piirkonda, mistõttu tuginevalt siinse Nakkuskeskuse kui ka kohaliku apteekri soovitusele, asusin profülaktika korras tarvitama malaaria vastast ravimit Mefloquine 250mg.
Selle intruktaažilehel küll öeldi, et kui inimesel on olnud psühhiaatriga kokkupuuteid, siis seda ravimit ei soovitata. Aga et muid ravimivalikuid mul polnud ja malaariaga nagu ka ei tahtnud riskida, asusin neid tablette sööma, s.o. 1xndl. Kuur oli mõeldud 6-tabletiline, aga võtsin 4, sest enesetunne läks väga halvaks. Tasapisi hakkasid välja lööma uuesti ärevus, tuli iiveldus, paanika, tasakaaluhäired, lühimälu häired, pea muutus selliseks raskeks, nagu oleks pohmell, nägemisega on olnud mingid sellised hetked, kus ei õnnestu nagu päris hästi fokusseerida, mingi nihe jääks justkui sisse, aga võibolla ma kujutan seda ka ette, lisandus nahasügelus, peavalud.
Mingil hetkel, täpselt 4. tableti ajal oli kõige halvem, misjärel, kui ma võtmise pooleli jätsin läks paremaks. Aga Eestisse naastes on alates novembri algusest tervis järk-järgult piltlikult kord üht, siis jälle teist jalga lonkanud. Olen selle kuuri alguse ajast kuni tänase päevani võtnud kriisi olukorras pool tabletti Xanaxit (0,25 / 2) ja siis on rahulikumaks läinud, aga see pole võtnud ära seda raskust peas. Ühel hetkel detsembris hakkas väga intensiivselt tunda andma midagi kõhus. Ise arvasin, et maks, et kuivõrd selle ravimi väljumine lubati pikaajaliseks kuni 4 nädalat (olgugi, et selleks hetkeks oli möödas 6), siis ilmselt tegeleb maks praegu sellega.
Olen nüüd käinud nii detsembris kui ka jaanuaris vereproove andnud, teinud ultraheli testi ja muud pole tuvastatud, kui et bilirubiini tase oli detsembris 23 ja jaanuaris 22. Vist sisi langusfaasis või pole see näitaja muutus eriti oluline. "Selle" piirkonnaga kõhus enam nii traagiline pole, sõin vahepeal ka ühe kuuri maksapuhastajat Essential Fortet, aga hell on kuidagi teine ikka. Et äkki on asi hoopis maos. Seda nüüd perearstiga olen vaaginud ja kui väga hulluks läheb, peaksin nähtavasti minema "mõõka neelama".
Aga selle kõige juures on närvide pool ilmselt kõige olulisem. Et detsembris ilmselt külmetasin, on sealtpeale olnud valu vasakus õlas ja selle pideva määrimise järel jääsalvi ning ibumetini salviga on valu seal vähenenud oluliselt, aga siis on hakanud valutorked kiirgama mujalegi (või siis on need eraldi mingi muu põhjusega seotud). Nii on üks kindel punkt, mis teeb vahel täiesti ootamatul hetkel valu rinnakorvis, südamepiirkonnas, kolmnurgast umbes pöidla pikkuse jagu vasakule. Algselt takistas sees sissehingamist, st hingamise lõpp muutus valusaks ja ei saanud lõpuni hingata. Mingi aja pärast kadus ära. Nüüd on vahel olnud teistpidi, et hingamise alguses on valus. Ja kui see tugev valu sinna korra lööb, siis muidugi tekib paras paanika ka, aga eelkõige mõjutab see kuidagi ülidselt kas närvikava või enesetunnet terveks päevaks, nii et kogu ülejäänud päev on selline paha ja nõrk tunne ja et üsna pea kukun kokku vms (see mõttelõng võib muidugi olla ka seotud sellega, et äkki see valupunkt ei olegi närvidest, vaid südamest?!). Olen aga siis määrinud jälle jääsalvi ja ibumetiniga.
Vahel kiirgab ka samal joonel rinnakorvi vasaku külje alla, aga leebem valu.

Nii et ilmselt see kõik on seotud selle korraga, kui millalgi detsembris külmetasin, kui need valutorked avalduma hakkasid.

Et mul tundub justkui mitu viga küljes, siis ma ei oskagi kusagilt selle parandamist alustada. Tuju püüan hoida positiivse ja mingit sügavat depressiooni pole peale tulnud, kuigi vahel on ikka väga halb olla ja pea nii raske, nii raske või siis see maks/magu annab tunda, oleks teine nagu migni pressi all, mis justkui kiirgaks närve mööda põletikku (?) ka pähe, sest sellistel puhkudel tähelepanuvõime langeb oluliselt ja lühimälu kannatab ka ja fokusseerida suudaks vaid suure tahtmisega, sest mõte vaatab sel hetkel hästi palju sissepoole. Aga põletikku vereproov pole näidanud. Palavikku pole ka olnud. Tõsi, siis, kui enesetunne on väga halvaks kiskunud, on ta üle 37 pisut läinud, aga järgmiseks päevaks enamasti jälle normis olnud.

Ma ei tea, kas närvipõletikku saab üldse kuidagi verega tuvastada?
Igatahes, perearst kirjutas küll närvipõletiku jaoks ühe retseptirohu, mille võimalikud kõrvalnähud kõlasid väga sarnaselt sellele mefloquine'ile, mis võib tekitada depressiooni, suitsiidimõtteid, iiveldust jms, nõnda pole ma enam tahtnud midagi sellist läbi elada ja püüdnud vastavalt sealtpeale, nagu rääkisin, end nende salvidega määrida.

Selle kokkuvõtteks: kas teate mõnd sellist ohutut viisi, kuidas närvipõletikku ravida ja samas kui mul lööb välja ärevus, mis ka ju närvidega seotud, siis mismoodi seda kõike peaks ravima, arvestades, et läinud aasta augustis alles kuur lõppes ja vahepeal on olnud kuur antibiootikume kopsupõletiku raviks ja siis need malaariatabletid. Et kas on mingi moodus, mis tervist vähe kurnaks? Või ei ole siin ikka muud lahendust, kui psühhiaatri juurde ja alustada uue antidepressantide kuuriga ja küll need muud näidud selle sama ravikuuri käigus lahenevad?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete filosoofiliselt analüüsiv ja tundehell natuur. Õige on see, et psühho-somaatiline agens teie puhul on väga oluline. Aga toimib inimesle ju ka somato-psüühiline valdkond: terves kehas terve vaim!
Seega asjale läheneda kahest otsast:
psüühika vallast (pingetest vabanemine ja psüühika tugevdamine, tundelävi (südamesse võtmise lävi) tõstmine ja
somaatilisest küljest ehk harjutamistega probleemi muuta, kõrvaldada.

1) kehaline aktiivsus, isegi kerge sport - jõukohane, rahvasportlase tasemel;
2) saun ja muu rekreatsiooniga seonduv, uni ja unega seonduv;
3) toitumine ja mälumine, et maksa ja seedetrakti abistada.
4) Palve-Meditatsioon õpetab vegetatiivse närvisüsteemi (parasümpaatiline komponent) kaudu ennas mõjutama: (silmade liigutamine ja harjutused, näolihastega "mängimine", neelamised ja kaela-kukla õlgade pingetest vabastamine, nimmepiirkonna harjutused);
5) Vabamüügist rahustavat/uneteed;
6) vajadusel kerge kuur AD-d.
See mure on kõrvaldatav!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: