Ärevushäire ja mõõdukas depressioon 07.11.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21-aastane naine, üliõpilane. Umbes kolme aasta eest algas minu värisemine - kaelast, n-ö pea väriseb. Püüdsin pikka aega sellest üle olla, ent aasta eest pöördusin viimaks psühhiaatri poole - ka tuju oli mitmeid kuid olnud väga kehv, pidevad ja lakkamatud muremõtted jms.
Värisemist tuli esmalt ette koolitundides õpetaja küsimustele vastamisel jms sarnastes situatsioonides. Olen juba üsna väiksest peale harjunud ka suure publiku ees esinema, sellega ei olnud mingeid probleeme, kuid umbes al. 18 eluaastast see muutus - hakkasin värisema. Sellegipoolest märkasin, et värisesin ka "niisama" - täiesti üksinda olles (nt sigaretti süüdates, arvuti taga istudes, toitu hakkides jne).
Psühhiaater pani mulle esialgu diagnoosiks mõõduka depressiooni. Hiljem hakkas rääkima ärevushäiretest. Kasutasin niisiis 9 kuud sertralini. Tuju läks oluliselt paremaks, masendus- ja nutuhooge enam ei olnud. Keskendumisega ei ole samuti enam probleeme olnud. Üldiselt võin öelda, et olen üsna õnnelik ja eluga rahul. Täpselt senimaani, kuni uus värisemishoog tuleb. Enamasti juhtub see siis, kui pean auditooriumi ees sõna võtma /kusjuures olen enne esinemist üsna rahulik; tunnen, et ei karda mitte kõikide ees seista ja sõna võtta, vaid pigem seda, et hakkan värisema. Nagu öeldud, üldises plaanis ei tunne ma end enam kehvasti, olen üsna enesekindel - saan enda koolitöödega väga hästi hakkama, eraelu üle kurta ei saa, olen stabiilses püsisuhtes, suhtlen inimestega vabalt ja mul on palju tuttavaid, samuti ei karda ma võõraste inimestega ise vestlust alustada jne.
Kuid värisemine viib mu enesehinnangu täiesti alla - kohe päris pikaks ajaks, eriti siis, kui see juhtub suure publiku ees (ning kuna selliseid esinemisi on mul juba päris palju olnud, ja neid tuleb veelgi, on see minu jaoks suur probleem). Enamasti olen oma esinemised siiski lõpuni viinud, hääl ei värise; alati väriseb pea, ja mõnikord ka terve keha. On ka ette tulnud situatsioone, kus ma ei ole suutnud kõnelemist jätkata, ning värisemise tõttu katkestanud.
Niisiis, värisen kaelast täiesti igapäevaseid asju tehes (eelpoolmainitud), ka täiesti omaette ja ilma mingi publikuta; suurem värisemine kipub aga ikka siis tulema, kui esinen publiku ees, või mind tabavad tugevad emotsioonid (viimasel ajal pole neid aga olnud).
Minu 57-aastane ema väriseb samuti ja sarnase skeemi järgi, samuti kaelast. Ent tema igapäevane värisemine on märgatavam kui minu oma - ta võib isegi lehte lugedes väriseda. Tema pole oma probleemiga arsti poole pöördunud ning ei kavatse seda ka teha.
Ise käin endiselt aeg-ajalt psühholoogi vastuvõtul, psühhiaatriga kohtusin viimati maikuus, veidi pärast seda lõpetasin ka ravimite võtmise. Hetkel olen täiesti ilma ravimiteta.
Niisiis lootsin saada Teie poolt arvamust - mida ma peaksin ette võtma? Ühelt poolt ei tunne ma end enam rahutu, äreva ja pidevalt muretsevana, olen üsna optimistlik. Teiselt poolt vaevab mind värisemine, igapäevategemiste juures see nii häiriv polegi, publiku ees on tunduvalt hullem. Ainus asi, mis mulle enda praeguse elu juures kõige rohkem muret valmistab, ongi mu enda värisemine. Tunnen, et selle vastu ei saa ma enam psühholoogi juures käies abi.
Kas on võimalik, et tegemist ei ole siiski ärevushäirega? Kas mul oleks mõttekas pöörduda hoopis neuroloogi poole?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kehaline, meeleline(psüühiline) ja hingeline(emotsionaalne) on omavahel tihedalt seotud. Sisepingete kuhjumisel tuleb neist vabaneda ja tänapäeva inimene kasutab selleks AD-d ning võtab neid mitmeid kuid ja saabki ajutist abi. Vajalikud on kehalised harjutused ja selle järgselt uus hoiak-prioriteedid. vt. minu raamatust "Väljavalitu" ptk ..ristkülik diagonaaliga ja "uuedprillid".
Sellele lisaks on hea harjutus: 1) "Oskan oma parema käe lihaseid hästi pingutada-ringutada "(samal ajal ka pingutada ja ringutada. 2) Ohkega väljahingamine ja mõttes öelda:"Oskan oma parema käe lihaseid mõnuga lõõgastada, rahustada. Kogu keha ja psüühika rahuneb! Samas käelihaseid lõdvestada. Kui parem käsi on 2-3päeva harjutust saanud, siis vasem käsi. Siis jalad. Siis KAEL.: ringutus-pingutus kukla suunas ja siis lõdvestus. Lõpetuseks teha minu Palve-Meditatsiooni esimest sammu. Siis kaela külgedele, ette.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

varajase dementsuse kahtlus ja diagnoos

Tere. Otsin abi emale. Ta on 65-aastane. Viimase aasta jooksul on tal tekkinud mäluprobleemid: ta ajab asju segamini, märkab seda ise ja improviseerib, küsib mitu korda iga kümne minuti tagant sama küsimust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui juba lähedased märkavad,et mälu ja arusaam kõvasti "lonkab", siis asi lonkabki.
Kiire käik neuroloogi või/ja psühhiaatri jutule - selgub mälu halvenemise olemus ning sellest tuleneb ka siis ...

Loe edasi

Mure tervise pärast

Tere, mul on suur mure tervise pärast.
5 aastat tagasi, peale sünnitust, oli PAP korrast ära. Tehti konisatsioon, nüüd korras. Oli mõõdukas emakakaela mõõdukas düsplaasia.
Tekkis ka kilpnäärme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Regulaarselt naistearsti juures, endokrinoloogi juures vastavalt tema soovitusele, nahaarst - kui kuskil midagi "silmapiirile ilmub". Refluksi osas head rohud olemas.
Silmi ergutan jaheda veega ...

Loe edasi

Generaliseerunud ärevushäire

Tere, kas selline asi on võimalik, et ärevushäire ja depressioon muudab keha tunnetust? Ehk siis kehas on selline imelik tunne, nagu käed ja jalad oleks kerged ja kõhus ka imelik tunne. Ehk siis kehatunnetus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igasugused tunded on võimalikud. Põhjus-olemus on vajalik koos psühhiaatriga selgitada ja siis saab konkreetseid soovitusi anda.
Kõik tervisliku eluviisi valdkonda kuuluv on kasulik, normaalsest ...

Loe edasi

Ärevus ja depressioon. Valu kaelas

Olen üliõpilane ja mul on elus praegu väga pingeline periood olnud. Tööl tekkisid pearinglused (hõljumistunne), õlad raksuvad ja kael on kange. st et krudiseb täiega kui ringe teha. Samas on mul ennegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ilmselt vererõhk on madalapoolne, siis hõljub ringleb. Pinged-streess aitab kaasa.
Puhkerežiim ja unearvelt ei võta. Minu Palve-Meditatsioon (esimene samm) õpetab ja aitab kaela-õla-pea pingeid ...

Loe edasi

Mõõdukas depressioon

Tere, soovin nõu. Kannatan unetuse all ja kehas on kõrvetav tunne. Limaskestad on kuivad. Sisehaiguste arstil diagnoositi söögitoru põletik ja refluks. Nahk on kuiv ja kõige rohkem on ärritatud kael ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vererõhu rohi ja refluksi rohi jäägu. Muu asemel annaksin Mirtazapini (olenevalt kehakaalust sõltub annus) õhtul: AD, rahusti, energiat andev, uinutav tiome nagu uinuti. Ja muud tervistavad tegemised! ...

Loe edasi

Mõõdukas depressioon

Sattusin märtsi keskel haiglasse väga halva enesetunde ja öise magamatusega, millega kaasnes värisemine. Haiglas sain ravi peale, mis tegi enesetunde üsna ruttu paremaks ja võimaldas isegi tööle tagasi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlane harjutab hoolega mitmeid kuid ja siis hakkavad tulemused paranema. Näitlejad teevad mitu-mitu kuud hoolega proove ja alles siis hakkab näitemängutükk ilmet võtma. Tervisega sama lugu - anna aega ...

Loe edasi

Antidepressandid

Tere!
Alustasin 10 aastat tagasi Zoloftiga, kui tekkis raske depressioon ja ärevushäire. Siiani olen seda võtnud nii, et aasta võtan ja siis jätan. Aasta on enamvähem, kui taas ärevushäired süvenevad. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mälu on parasjagu keeruline "masinavärk". Depressiooni korral (ka varjatud depressioon) on mäluvõimaed alanenud. Arstirohtude liigne tarbimine võib seda põhjustada. Väsimus on oluline mälu alandaja.
Loe edasi

rasestumisvastased vahendid ja depressioon

tere! olen 26 a. naine, 2 lapse ema ja hetkel lastega kodus. küsimus selline, kas antibeebibillid tekitavad depressiooni? hakkasin aasta tagasi võtma harmonetti nim. bille, juba esimese paari nädala jooksul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Need abb-d on hormonaalsüsteemi mõjurid ja seetõttu toimivad ka meeleolu süsteemidele - mõnedele rohkem ja tuntavamalt. Siin saab soovitusi anda naistearst mõne muu vahendi või kalendri-süteemiga. Ärevushäire ...

Loe edasi

psüühikahäired

Millised psüühikahäired on takistuseks autojuhi lubade saamisel? Kas ainult psühhootilised seisundid või ka isiksusehäired, depressioon, ärevushäire? Kuidas suhtutakse neisse kellel on olnud alkoholi probleemid, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teie raviarst annab vajaliku informatsiooni.
Haigus (või haigushoog) ei tohi olla ohtlik isikule endale ja ka kaaskodanikele -see on põhiprintsiip.
Tervist annab parandada, organismi tugevdada ...

Loe edasi

depressioon

Kas mõõdukas depressoon ise üle läheb? Miks on ravimata depressioon ohtlik? Üks oht, mida ise arvan teadvat - enesetapp. Aga veel? Miks on väsimus, depressioon ja ärevus tugevad just hommikul (õhtuks enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas mõõdukas depressoon ise üle läheb?
Mõõdukas ning raske tavaliselt ise-eneslikult üle ei lähe.
Miks on ravimata depressioon ohtlik? Üks oht, mida ise arvan teadvat - enesetapp. Aga veel? ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: