Ärevushäire ja mõõdukas depressioon 07.11.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21-aastane naine, üliõpilane. Umbes kolme aasta eest algas minu värisemine - kaelast, n-ö pea väriseb. Püüdsin pikka aega sellest üle olla, ent aasta eest pöördusin viimaks psühhiaatri poole - ka tuju oli mitmeid kuid olnud väga kehv, pidevad ja lakkamatud muremõtted jms.
Värisemist tuli esmalt ette koolitundides õpetaja küsimustele vastamisel jms sarnastes situatsioonides. Olen juba üsna väiksest peale harjunud ka suure publiku ees esinema, sellega ei olnud mingeid probleeme, kuid umbes al. 18 eluaastast see muutus - hakkasin värisema. Sellegipoolest märkasin, et värisesin ka "niisama" - täiesti üksinda olles (nt sigaretti süüdates, arvuti taga istudes, toitu hakkides jne).
Psühhiaater pani mulle esialgu diagnoosiks mõõduka depressiooni. Hiljem hakkas rääkima ärevushäiretest. Kasutasin niisiis 9 kuud sertralini. Tuju läks oluliselt paremaks, masendus- ja nutuhooge enam ei olnud. Keskendumisega ei ole samuti enam probleeme olnud. Üldiselt võin öelda, et olen üsna õnnelik ja eluga rahul. Täpselt senimaani, kuni uus värisemishoog tuleb. Enamasti juhtub see siis, kui pean auditooriumi ees sõna võtma /kusjuures olen enne esinemist üsna rahulik; tunnen, et ei karda mitte kõikide ees seista ja sõna võtta, vaid pigem seda, et hakkan värisema. Nagu öeldud, üldises plaanis ei tunne ma end enam kehvasti, olen üsna enesekindel - saan enda koolitöödega väga hästi hakkama, eraelu üle kurta ei saa, olen stabiilses püsisuhtes, suhtlen inimestega vabalt ja mul on palju tuttavaid, samuti ei karda ma võõraste inimestega ise vestlust alustada jne.
Kuid värisemine viib mu enesehinnangu täiesti alla - kohe päris pikaks ajaks, eriti siis, kui see juhtub suure publiku ees (ning kuna selliseid esinemisi on mul juba päris palju olnud, ja neid tuleb veelgi, on see minu jaoks suur probleem). Enamasti olen oma esinemised siiski lõpuni viinud, hääl ei värise; alati väriseb pea, ja mõnikord ka terve keha. On ka ette tulnud situatsioone, kus ma ei ole suutnud kõnelemist jätkata, ning värisemise tõttu katkestanud.
Niisiis, värisen kaelast täiesti igapäevaseid asju tehes (eelpoolmainitud), ka täiesti omaette ja ilma mingi publikuta; suurem värisemine kipub aga ikka siis tulema, kui esinen publiku ees, või mind tabavad tugevad emotsioonid (viimasel ajal pole neid aga olnud).
Minu 57-aastane ema väriseb samuti ja sarnase skeemi järgi, samuti kaelast. Ent tema igapäevane värisemine on märgatavam kui minu oma - ta võib isegi lehte lugedes väriseda. Tema pole oma probleemiga arsti poole pöördunud ning ei kavatse seda ka teha.
Ise käin endiselt aeg-ajalt psühholoogi vastuvõtul, psühhiaatriga kohtusin viimati maikuus, veidi pärast seda lõpetasin ka ravimite võtmise. Hetkel olen täiesti ilma ravimiteta.
Niisiis lootsin saada Teie poolt arvamust - mida ma peaksin ette võtma? Ühelt poolt ei tunne ma end enam rahutu, äreva ja pidevalt muretsevana, olen üsna optimistlik. Teiselt poolt vaevab mind värisemine, igapäevategemiste juures see nii häiriv polegi, publiku ees on tunduvalt hullem. Ainus asi, mis mulle enda praeguse elu juures kõige rohkem muret valmistab, ongi mu enda värisemine. Tunnen, et selle vastu ei saa ma enam psühholoogi juures käies abi.
Kas on võimalik, et tegemist ei ole siiski ärevushäirega? Kas mul oleks mõttekas pöörduda hoopis neuroloogi poole?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kehaline, meeleline(psüühiline) ja hingeline(emotsionaalne) on omavahel tihedalt seotud. Sisepingete kuhjumisel tuleb neist vabaneda ja tänapäeva inimene kasutab selleks AD-d ning võtab neid mitmeid kuid ja saabki ajutist abi. Vajalikud on kehalised harjutused ja selle järgselt uus hoiak-prioriteedid. vt. minu raamatust "Väljavalitu" ptk ..ristkülik diagonaaliga ja "uuedprillid".
Sellele lisaks on hea harjutus: 1) "Oskan oma parema käe lihaseid hästi pingutada-ringutada "(samal ajal ka pingutada ja ringutada. 2) Ohkega väljahingamine ja mõttes öelda:"Oskan oma parema käe lihaseid mõnuga lõõgastada, rahustada. Kogu keha ja psüühika rahuneb! Samas käelihaseid lõdvestada. Kui parem käsi on 2-3päeva harjutust saanud, siis vasem käsi. Siis jalad. Siis KAEL.: ringutus-pingutus kukla suunas ja siis lõdvestus. Lõpetuseks teha minu Palve-Meditatsiooni esimest sammu. Siis kaela külgedele, ette.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

depressioon ja tugev ärevushäire

tere
diagnoositi depressioon, rohtudeks võtan 3 korda päevas Noritren 1 tbl. ja diazepex vajadusel. teema aga selles, et pulss alla 100 ei langegi, et kas see võib olla mingist rohust tingitud. mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rohu toimed-kõrvaltoimed selguvad raviannusega "mängides" - vähendada annust ja enesetunne-pulss jms annavad head infot.
Rohi on vaid 1/10 piires ravist - vajalikud on harjutused, jalutuskäigud, ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Antidepressandid ja kaalutõus

Tere!
Probleemiks ärevushäire ja keskmine depressioon. Lapsepõlve traumaatilisest elust ja edaspidisest raskustest järk-järgult hullemaks muutunud. Võtsin 4 aastat Escitalopram Teva 10 mg (perearstilt). ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

AD-d annavad jõudu ja energiat, et organism tervikuna paremini eluvõitluses toime tuleks. Evolutsiooniliselt (inimarenguliselt) on toimetulek aastatuhandeid sõltunud kehaliset aktiivsusest ja see kehaline ...

Loe edasi

Halvav ärevus ja depressioon

Tere! Kas oskate kommenteerida, kuidas kulgeb väga ägeda ärevushäire ja depressiooni ravi erinevates psühhiaatriahaiglates? Kaalun varianti, et lasta end sisse kirjutada, sest olemine on muutunud täiesti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö raviarstiga - psühhiaatriga - on vajalik.
Nii Tartus ja Tallinnas (aga ka teistes Eesti linnades) on head psühhiaatrid. Vajalik on usalduslik kontakt, nö "aurade sobivus" - mõnega lihtsalt ...

Loe edasi

Ärevushäire ja unerohi

Tere !
Minu probleemid hakkasid pihta nov 2015 ,kui diagnoositi ärevushäire ,kuna hakkasin muretsema pidevallt oma tervise üle.Samal ajal käisin läbi palju eriarste ,kus diagnoositi mul reflukshaigus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Refluks:
a) hapuvabam toit ja b) toidu mälumine senisest 2-3 korda kauem.
2) Õige töö- ja puhkerežiim:
a) piisav uneaeg, b) apteegi vabamüügist Melatonin - õhtul võtta, c) õhtul ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Minu probleemid algasid 4 aastat tagasi. Tegin rasket füüsilist tööd ja mul oli toitumishäire, sõin väga vähe. Peale töölt ära tulemist hakkas tervis igalt poolt lagunema. Öösiti kiskusid jalad krampi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minevikku taga ei nuta - sealt võta vaid Õpetuseivad kaasa.
1) AD-d veidi võtta
2) Minu Palve - mitu korda päevas.
3) Kindlasti kord päevas (parem õhtul) Rohi ja minu Palvet koos teha, ...

Loe edasi

Stress, depressioon

Mis v6iks aidata 2revuse Ja stressi, depressiooni vastu?
Mis aitaks r66msam olla? Enesekindlam?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alates varasest noorusest olen mõelnud elamisest-olemisest Uus-Meremaal, aga siiani olen ikkagi Eestimaal süvajuurtega kinni.
Meeleolu parandamiseks ja enesekindluse suurendamiseks on oluline nö ...

Loe edasi

Depressiooni suvenemine ja tabletid

Tere,

Minu 32 aastane ode on depresioonis, see on haigus mida ta on podenud juba Viimased kumme aastat erineva intensiivsusega. Hetkel ei suuda ta enam poodi minna ega inimestega suhelda. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks. Depressioon võib olla omaette haigus (kerge, mõõdukas, raske) koos kaasnevate kehaliste kaebustega suuremal-vähemal määral või siis isegi psühhootiliste sümptomitega.
Teiseks. Depressioon ...

Loe edasi

varajase dementsuse kahtlus ja diagnoos

Tere. Otsin abi emale. Ta on 65-aastane. Viimase aasta jooksul on tal tekkinud mäluprobleemid: ta ajab asju segamini, märkab seda ise ja improviseerib, küsib mitu korda iga kümne minuti tagant sama küsimust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui juba lähedased märkavad,et mälu ja arusaam kõvasti "lonkab", siis asi lonkabki.
Kiire käik neuroloogi või/ja psühhiaatri jutule - selgub mälu halvenemise olemus ning sellest tuleneb ka siis ...

Loe edasi

Mure tervise pärast

Tere, mul on suur mure tervise pärast.
5 aastat tagasi, peale sünnitust, oli PAP korrast ära. Tehti konisatsioon, nüüd korras. Oli mõõdukas emakakaela mõõdukas düsplaasia.
Tekkis ka kilpnäärme ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Regulaarselt naistearsti juures, endokrinoloogi juures vastavalt tema soovitusele, nahaarst - kui kuskil midagi "silmapiirile ilmub". Refluksi osas head rohud olemas.
Silmi ergutan jaheda veega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: