Ärevushäire ja mõõdukas depressioon 07.11.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21-aastane naine, üliõpilane. Umbes kolme aasta eest algas minu värisemine - kaelast, n-ö pea väriseb. Püüdsin pikka aega sellest üle olla, ent aasta eest pöördusin viimaks psühhiaatri poole - ka tuju oli mitmeid kuid olnud väga kehv, pidevad ja lakkamatud muremõtted jms.
Värisemist tuli esmalt ette koolitundides õpetaja küsimustele vastamisel jms sarnastes situatsioonides. Olen juba üsna väiksest peale harjunud ka suure publiku ees esinema, sellega ei olnud mingeid probleeme, kuid umbes al. 18 eluaastast see muutus - hakkasin värisema. Sellegipoolest märkasin, et värisesin ka "niisama" - täiesti üksinda olles (nt sigaretti süüdates, arvuti taga istudes, toitu hakkides jne).
Psühhiaater pani mulle esialgu diagnoosiks mõõduka depressiooni. Hiljem hakkas rääkima ärevushäiretest. Kasutasin niisiis 9 kuud sertralini. Tuju läks oluliselt paremaks, masendus- ja nutuhooge enam ei olnud. Keskendumisega ei ole samuti enam probleeme olnud. Üldiselt võin öelda, et olen üsna õnnelik ja eluga rahul. Täpselt senimaani, kuni uus värisemishoog tuleb. Enamasti juhtub see siis, kui pean auditooriumi ees sõna võtma /kusjuures olen enne esinemist üsna rahulik; tunnen, et ei karda mitte kõikide ees seista ja sõna võtta, vaid pigem seda, et hakkan värisema. Nagu öeldud, üldises plaanis ei tunne ma end enam kehvasti, olen üsna enesekindel - saan enda koolitöödega väga hästi hakkama, eraelu üle kurta ei saa, olen stabiilses püsisuhtes, suhtlen inimestega vabalt ja mul on palju tuttavaid, samuti ei karda ma võõraste inimestega ise vestlust alustada jne.
Kuid värisemine viib mu enesehinnangu täiesti alla - kohe päris pikaks ajaks, eriti siis, kui see juhtub suure publiku ees (ning kuna selliseid esinemisi on mul juba päris palju olnud, ja neid tuleb veelgi, on see minu jaoks suur probleem). Enamasti olen oma esinemised siiski lõpuni viinud, hääl ei värise; alati väriseb pea, ja mõnikord ka terve keha. On ka ette tulnud situatsioone, kus ma ei ole suutnud kõnelemist jätkata, ning värisemise tõttu katkestanud.
Niisiis, värisen kaelast täiesti igapäevaseid asju tehes (eelpoolmainitud), ka täiesti omaette ja ilma mingi publikuta; suurem värisemine kipub aga ikka siis tulema, kui esinen publiku ees, või mind tabavad tugevad emotsioonid (viimasel ajal pole neid aga olnud).
Minu 57-aastane ema väriseb samuti ja sarnase skeemi järgi, samuti kaelast. Ent tema igapäevane värisemine on märgatavam kui minu oma - ta võib isegi lehte lugedes väriseda. Tema pole oma probleemiga arsti poole pöördunud ning ei kavatse seda ka teha.
Ise käin endiselt aeg-ajalt psühholoogi vastuvõtul, psühhiaatriga kohtusin viimati maikuus, veidi pärast seda lõpetasin ka ravimite võtmise. Hetkel olen täiesti ilma ravimiteta.
Niisiis lootsin saada Teie poolt arvamust - mida ma peaksin ette võtma? Ühelt poolt ei tunne ma end enam rahutu, äreva ja pidevalt muretsevana, olen üsna optimistlik. Teiselt poolt vaevab mind värisemine, igapäevategemiste juures see nii häiriv polegi, publiku ees on tunduvalt hullem. Ainus asi, mis mulle enda praeguse elu juures kõige rohkem muret valmistab, ongi mu enda värisemine. Tunnen, et selle vastu ei saa ma enam psühholoogi juures käies abi.
Kas on võimalik, et tegemist ei ole siiski ärevushäirega? Kas mul oleks mõttekas pöörduda hoopis neuroloogi poole?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kehaline, meeleline(psüühiline) ja hingeline(emotsionaalne) on omavahel tihedalt seotud. Sisepingete kuhjumisel tuleb neist vabaneda ja tänapäeva inimene kasutab selleks AD-d ning võtab neid mitmeid kuid ja saabki ajutist abi. Vajalikud on kehalised harjutused ja selle järgselt uus hoiak-prioriteedid. vt. minu raamatust "Väljavalitu" ptk ..ristkülik diagonaaliga ja "uuedprillid".
Sellele lisaks on hea harjutus: 1) "Oskan oma parema käe lihaseid hästi pingutada-ringutada "(samal ajal ka pingutada ja ringutada. 2) Ohkega väljahingamine ja mõttes öelda:"Oskan oma parema käe lihaseid mõnuga lõõgastada, rahustada. Kogu keha ja psüühika rahuneb! Samas käelihaseid lõdvestada. Kui parem käsi on 2-3päeva harjutust saanud, siis vasem käsi. Siis jalad. Siis KAEL.: ringutus-pingutus kukla suunas ja siis lõdvestus. Lõpetuseks teha minu Palve-Meditatsiooni esimest sammu. Siis kaela külgedele, ette.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Arvutisoltuvus

Tere Mul on Probleeme arvutisõltuvusega kain kull tool 8 tundi paevas kuid suht muu aja istun arvutis tean ise et veedan oma aega palju arvutis vahepeal ka lausa terve oo mangin mange jne kodused tood ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegemised tuleb tähtsuse järjekorda panna - mis Elus oluline ja mis tühi-kargamine.
Teha olulised valikud!
Esiteks. Valik nr üks - kas Pere või Virtuaalmaailm. Nii lihtne see ongi. Naine ...

Loe edasi

Emal depressioonist tingitud alkoholism

Tere,

Mu emal on pikemat aega napsutamisega probleeme, kuid ma saan aru, et see on depressiooni tagajärg. Ta on loomult seltskondlik ja tore inimene, kuid alkoholi tarbimine on muutunud koduseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kirjelduse põhjal - lopsakas alkoholism. Alkohoolikul haiguskriitika puudub - enda alkoholihaigeks ei pea ja seetõttu ka ravist midagi kuulda ei taha. Sõltuvuse tõttu otsib ta põhjusi (depressioon, saatus, ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Kui olin kas 6 või 7 aastane tahtis mind metsas vägistada maal olnud 14 aastane poiss. Olime maasikal. Poiss oli naabri lapselaps. Siis tajusin esmalt, ma ise ei taha midagi toime panna aga kästakse ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga ilusti selgitate enda probleeme ja isiksuse kahesust ehk kahte isiksust endas.

1) Seda kahesust on kirjanikud oma teostes kasutanud (ilus ja hea kirjanduslik võte, ilukirjanduses paljugi ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen 17 aastane tüdruk ja mul on probleeme alkoholiga. Sooviksin muuta ennast ja loobuda alkoholist aga ei saa sellega ise hakkama. Mida ma peaksin teie arust ette võtma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi sellest murest Emale (kellelegi lähedasele, keda usaldad, kellega on mõistlik teineteise mõistmine). Jagatud mure on kergem kanda, kaks pead leiavad üheskoos parimaid lahendeid.
2) Alkoholi ...

Loe edasi

Mida ette võtta pikaajalise depressiooniga?

Tere,

maadlen umbes alates 19 aastasest saadik depressiooniga, praegu olen 28. Praeguseks olen lõpuks tagasi vaadates teadvustanud endale, et olen depressiooniga maadelnud juba aastaid. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete saanud Rahustit (Xanax), aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) ...

Loe edasi

Paranoia ja usk, et minu isiku suhtes käib vilgas luuretegevus

Tere
Olen mures oma venna pärast. Ta elas ja töötas Saksamaal 4 aastat, olles eelnevalt oma ainukese kodu maha müünud. Eestisse tuli ta tagasi 1 kuu eest ja elab praegu minu juures. Tulles oli ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranoiliste mõtete kõrvaldamiseks, häälte kõrvaldamiseks on Väga head rohud olemas.
Psühhiaatri jutule ja saate abi.
Jutt ei aita, selgitamine, nõidumised, pendeldamised, käe vaatamised, ...

Loe edasi

Kuidas aidata

Tere
Kui minnakse hulluks kuidas lähedased saaksid kõigeparemini aidata mõtlen siin kui ollakse kodus haigla ravi nii kui nii

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäireid on sadu ning seega seda nö hullu olukorda on väga erinevaid. Seega - ka lahendused on erinevad nii Dispanseris, nii Haiglas kui ka Koduses olukorras.
a) Esimene kuldreegel ja see ...

Loe edasi

Liighigistamine,ärevushäire

Tere! Probleem on juba suur. Higistan üle keha nagu hull. Isegi voodis lihtsalt pikali olles higistan, tunnen, et kuumalained käivad üle keha. Eriti higistavad tagumik ja jalad. Nimmevalud on sammuti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Narkootikumiga lõite tavalise regulatsioonisüsteemi veidi sassi, ja see väljendub praegu ärevushäirena, väljendub vegetatiivse reaktsioonina - higistamisena.
2) Alustame sellest, et apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Tujutsemine

Tere!
Olen 17, viimasel ajal on selline probleem, et on kiired tujumuutused, hakkan väga kergesti nutma ja pisarad on lõputud, samas on sellised imelikud kohuvalud, nagu päevade valud, aga päevi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Elame muutuste ajastul, ja noorena peame ka ise muutuma. Nutmine puhastab hinge ja aitab sisepingeist vabaneda - seega aegajalt täiesti kasulik, isegi teatud juhtudel vajalik.
Peale Kalevi surma ...

Loe edasi

Keskendumisraskused

Tere,

Mida vanemaks ma saan, seda enam tunnen, et minu impulsiivsus ning emotsionaalsus segavad tööd ja koduelu. Lapsepõlvest mäletan, et olin äärmiselt hajameelne, otsustusvõimetu ning püsimatu. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

A) Enda kujundamine on nagu tippsport:
a) mis segab tippu jõudmist - maksimaalselt kõrvaldada, tegutseda nagu arstimisega (nö haigus kõrvaldada);
b) enda tugevaid-andekaid iseloomuomadusi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: