Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

depressioon

Tere, minu probleem algas sellest, et mul hakkas silmade eest lainetama(nüüdseks on see kestnud umbes aasta) alguses kui silmade eest lainetus algas siis kestis see lühikest aega(alla minuti) ja mitte ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

ENNETI PALVE-MEDITATSIOON
Esimene PALVE - Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, ...

Loe edasi

Sotsiaalfoobia ja paanikahäired

Kirjutasin teile oma pojast,kes käib Viljndis( Jämejala haiglas) ravil.Uurisin voimalusi hüpnoosi kohta ning sain teilt ka vastuse.Tänan.Tahtsite teada, et mis rohtu laps saab, rohu nimi on Esprital.Ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esprital (Mirtazapinum) ka Remeroni nimega on hea AD. Tõstab ainevahetust ja hea une soodustaja. Seega - võtta õhtul õiges annuses ja NB! teha ka kehalisi harjutusi.
Õppe küsimusi otsustate koos ...

Loe edasi

Paanikahäire ja AD

tere.
mul oleks küsimus (AD) kohta.mul on paanikahäired,ärevus ja tänu neile tekkinud masendus.ja ma arvan et kui lähen nüüd psühholoogi juurde siis kirjutab mulle raudselt AD välja.aga mu tuttav ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sõbrannaga lobisege ning jooge mahla. Ravimisega tegelegu ikkagi tohter-psühhiaater ja tema otsustab (koos Teiega) rohu võtmise/mittevõtmise vajaduse.
Harjutusi saab teha toas, rõdul, jne. - ise ...

Loe edasi

paanikahäired

tere kas Oskate soovitada mõnda head psühhiaatrit Ida-Virumaal??

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik psühhiaatrid on korralikult koolitatud, ka Ida-Virusmaal.
Tähtis on hingeline "keemia" ja see mõnikord ei sobi. Siis vaja tohtrit vahetada.
Alustage ikkagi elukohajärgse spetsialisti ...

Loe edasi

vilin kõrvades

Lugupeetud tohter.

Probleem - olen ennast ilmselt viimase aastaga tööga üle pingutanud. Juunikuus oli mul üks väga vastik hoog - pidin töö juues äärepealt minestama ja kõrvad kohisesid nädal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete kõik olulised probleemid korralikult esile kergitanud. Järeldused sealt siis tulevadki. Rohtu võtke (AD) see karbikene ära. Sõltuvust ei teki. Lõõgastavaid harjutusi (minu harjutus) vaja teha. Töökoormust ...

Loe edasi

Depressioon

Tere, olen 30a. naine. Umbes 5a.tagasi diagnoositi mulle paanikahäire/ärevus/ depressioon. Olen selle aja jooksul saanud 2 korda ravi. Seroxat. Nüüdseks esineb paanikahäiret, ainult siis kui on vaja ennast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millal kurg Egitpimaale läheb ja kobrulehel Teile siis Lapsukese toob? Kurepoissi vaja veidi ergutada! Kas vaja ergutit-rohukest? Kas tervis tulevasel Isal-Emal seda võimaldab?
Murekoormat vähendab ...

Loe edasi

tere.

Olen teile juba kirjutanud et mul on 3-4 kuud paanikahäired/ärevushäired esinenud.Et kontrollisin oma hingamist,algul autoga ei julgenud sõita,väljas ei julge käia,kodus tunnen end ainult kindlalt,üksinda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui eluviisi muudate, teete kehalisi harjutusi jt. minu soovitusi (vt varasemad soovitused), siis saate kindlasti ka ise hakkama. Muidu võib asi olla nii ja naa, s.o. iga järgmine päev näitab tulemit. ...

Loe edasi

Ärevus ja- paanikahäired

Tere! Mul on ärevus-ja paanihäired.Juba mitu mitu aastat,ei suuda enam vastu pidada,endal pole just kõige heam olla,kui teised mind imelikult vaatavad sellepärast,et ma käitun kuidagi imelikult,käed hakkavad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi oma murest-probleemidest Emale ning leidke sobilikud lahendid,
2) pane paika korralik unerežiim ja aktiivne puhkus (kehalise töö ja tegemisega, mõõdukalt), suhtlemine sõpradega, pallimängud ...

Loe edasi

Abikaasa ravi.

Tere!
Minu abikaasa (39-aastane naine) põeb juba mitu aastat kerget paanikahäiret. Algul oli tema sümptomid küllaltki tagasihoidlikud (kuus kord-paar kerget paanikahoogu) ning ta ei julgenud linnast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nõu vaja pidada raviarstiga.
Remeroni annust tuleb muuta (katsetada) ja ka muid tegemisi (millest varem kirjutanud) teha. Mõnikord on vajalikud ka nö kiirabi-vahendid e kiirelt toimivad ravimid ...

Loe edasi

huvitav

Tere,
Olen siin juba mitu tundi teie huvitavat juttu lugenud, ja tekkis selline küsimus, et mis need paanikahäired on, mida üllataval kombel enamus inimesi põeb. Kas mingi uus kaasaja inimese haigus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanasti nö neuroosid, tänapäeval - ärevushäired (s.h. ka paanikahood).
Prozac jt AD on head ravimid ja sinna lisandub ka äri e neid pakutakse veidi "liigselt!"
Vaja ka muud siin Ilmamaal ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: