Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

7 aastane poiss hakkab kergelt nutma

Mure selline et poisslaps kes saab suvel 7 hakkab kergelt nutma. Vahel lasteaias ja siis kui keegi häält tõstab. Kas peaksin pöörduma psüholoogi poole.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mida lasteaiatädi ja mida logopeed oma kogemuste põhjal pakub?
Kehaline aktiivsus tugevdab nii keha kui ka vaimu!
Selgitada, et igaüks meist on mingis valdkonnas teistest tublim ja sa ei ...

Loe edasi

Kuidas ärevust maandada?

Põhihaigusest tingituna ning liigsest kortisooli taseme tõusust kaasuvad ärevus ja melanhoolsus.
Tunnistan, et niigi mõtlen päevast päeva haigusele ning see omakorda kordistab ärevustunnet. Kuidas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kehaline aktiivsus - alustada jalutuskäikudest;
2) töö- ja pukerežiim, uni olgu piisava pikkusega;
3) soojad joogid rahustavad, rahustav tee (apteegi vabamüügist);
4) minu Palve ...

Loe edasi

Ärritun helide peale

Tere, mind on alati närvi ajanud ärritanud erinevad helid näiteks kui keegi neelab, midagi sööb kõrval. Isegi kui keegi närib lithsalt nätsu,.See on väga palju probleeme tekitanud elukaaslasega, ei taha ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Terves kehas tervem vaim (psüühika). Seega:
1) kehalised harjutused, mõõdukas trenn.
2) Psüühikat annab ja tuleb treenida - psühho-regulatsiooni harjutused. Leida endale sobiv(ad) ja neid ...

Loe edasi

karjumine

Kas teise inimese peale karjumine
on VÄGIVALD VÕI EI OLE?
Kas rahustid tekitavad sõltuvust?
Karjumise kohta ma eelmine kord Teie käest
Vastust ei saanud!et kas karjumine on vaimne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas teise inimese peale karjumine on VÄGIVALD VÕI EI OLE? Karjumise kohta ma eelmine kord Teie käest Vastust ei saanud!et kas karjumine on vaimne vägivald või mitte?
Miks karjub, kelle peale karjub, ...

Loe edasi

Mure lapsega

Tere!

Mul on suur probleem seoses minu lapsega. Nimelt on laps võib väga kergesti ärrituda ning kui talle midagi ei meeldi, siis läheb kätega külge oma nooremale õele. Ta tunneb end pidevalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kooliõpetajate rääkida - nende tähelepanekud ja soovitused.
2) Korralik ja vajaliku kestvusega uneaeg. Une-eelsed rahustavad rituaalid, rahustamine, kiitmine.
3) Minu Palve teine samm, ...

Loe edasi

palun vastust/Modafiniil/xanaxi kohta?

Kas ravim Modafiniil aitab vähendada
päevast unisust.Mul on tegu liig unisusega.
Ja öiste jäsemete liigutusetega.ilmselt sellest siis päevane unisus.
Kas xanaxi ravim aitab karjumise ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Modafiniil on ärkvelolekut soodustav ravim (st aitab inimestel ärkvel püsida). Ravimi täpne toimemehhanism ei ole päris selge, aga suure tõenäosusega mõjutab see ajus teatud kemikaale, mida nimetatakse ...

Loe edasi

psyhhiaatria

tere,olen pidevalt sisemiselt ärritunud ja rahutu,lisaks viimasel ajal olen hakanud hasartmänge mängima see kuidagi rahustab hetkeks ja pärast syytunne ja masendus ,tegelikult pole rahutuseks pöhjust -pean ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mängurlus on nagu alkoholism - esimene pits vallandab pidurdamatu tarbimise,
esimene samm mänguautomaadi-mängulaua suunal vallandab edaspidise kontrollimatu tegevuse kõigi oma pahedega.

Loe edasi

Alkohoolik

Tere.Küsin küsimuse oma isa (48)kohta, kes praktiliselt terve elu joonud.Kaal on olematu, söök sees ei seisa.Nüüdseks on deliiriumid läinud väga pikaks ning enam ei tunne vahel ka inimesi ära.(6h otsis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vajalik psühhiaatri uuring ja abi - alkoholismist Ja/ Või ka muudel põhjustel on tekkinud psüühikahäire ja sellega on vaja tegeleda.
Alkoholism kahjustab ju keha (tekivad kehalised haigused: maks, ...

Loe edasi

alkohol ja pere

tere. olen olnud abielus juba pea 6 aastat väga imelise naisega kellega meil on ka yhine nelja aastane poeg. olen langenud alkoholi kyysi juba aastaid tagasi. olen ka dr mumma juures käinud ja paar korda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholiarmastus oli pere-armastusest parasjagu suurem, siit ka siis "viljad".
Nutt ja hala ei aita.
Eilne olgu õpetuseks, aga ajaratast ju tagasi ei pööra.
Jutt ei aita, aitab Täielikult ...

Loe edasi

Unes rääkimine

Mul on selline mure, et kui ind õhtul umbes tunni (või rohkem) pärast üles ajatakse, hakkan ma unes inimestega rääkima, ise ma hommikul ei mäleta midagi, ükskord ma tõusin püsti ja sain aru millest mulle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Unes rääkimisi on Kõigil inimeste nooruses olnud. See aja möödudes kaob.
Ole rõõmsameelne, tee veidi sporti, jälgi päevarežiimi ja mine õigel ajal magama.
Oma igapäevamuredest räägi kodustele ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: