Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Arvutisoltuvus

Tere Mul on Probleeme arvutisõltuvusega kain kull tool 8 tundi paevas kuid suht muu aja istun arvutis tean ise et veedan oma aega palju arvutis vahepeal ka lausa terve oo mangin mange jne kodused tood ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegemised tuleb tähtsuse järjekorda panna - mis Elus oluline ja mis tühi-kargamine.
Teha olulised valikud!
Esiteks. Valik nr üks - kas Pere või Virtuaalmaailm. Nii lihtne see ongi. Naine ...

Loe edasi

Emal depressioonist tingitud alkoholism

Tere,

Mu emal on pikemat aega napsutamisega probleeme, kuid ma saan aru, et see on depressiooni tagajärg. Ta on loomult seltskondlik ja tore inimene, kuid alkoholi tarbimine on muutunud koduseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kirjelduse põhjal - lopsakas alkoholism. Alkohoolikul haiguskriitika puudub - enda alkoholihaigeks ei pea ja seetõttu ka ravist midagi kuulda ei taha. Sõltuvuse tõttu otsib ta põhjusi (depressioon, saatus, ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Kui olin kas 6 või 7 aastane tahtis mind metsas vägistada maal olnud 14 aastane poiss. Olime maasikal. Poiss oli naabri lapselaps. Siis tajusin esmalt, ma ise ei taha midagi toime panna aga kästakse ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga ilusti selgitate enda probleeme ja isiksuse kahesust ehk kahte isiksust endas.

1) Seda kahesust on kirjanikud oma teostes kasutanud (ilus ja hea kirjanduslik võte, ilukirjanduses paljugi ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen 17 aastane tüdruk ja mul on probleeme alkoholiga. Sooviksin muuta ennast ja loobuda alkoholist aga ei saa sellega ise hakkama. Mida ma peaksin teie arust ette võtma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi sellest murest Emale (kellelegi lähedasele, keda usaldad, kellega on mõistlik teineteise mõistmine). Jagatud mure on kergem kanda, kaks pead leiavad üheskoos parimaid lahendeid.
2) Alkoholi ...

Loe edasi

Mida ette võtta pikaajalise depressiooniga?

Tere,

maadlen umbes alates 19 aastasest saadik depressiooniga, praegu olen 28. Praeguseks olen lõpuks tagasi vaadates teadvustanud endale, et olen depressiooniga maadelnud juba aastaid. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete saanud Rahustit (Xanax), aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) ...

Loe edasi

Paranoia ja usk, et minu isiku suhtes käib vilgas luuretegevus

Tere
Olen mures oma venna pärast. Ta elas ja töötas Saksamaal 4 aastat, olles eelnevalt oma ainukese kodu maha müünud. Eestisse tuli ta tagasi 1 kuu eest ja elab praegu minu juures. Tulles oli ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranoiliste mõtete kõrvaldamiseks, häälte kõrvaldamiseks on Väga head rohud olemas.
Psühhiaatri jutule ja saate abi.
Jutt ei aita, selgitamine, nõidumised, pendeldamised, käe vaatamised, ...

Loe edasi

Kuidas aidata

Tere
Kui minnakse hulluks kuidas lähedased saaksid kõigeparemini aidata mõtlen siin kui ollakse kodus haigla ravi nii kui nii

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäireid on sadu ning seega seda nö hullu olukorda on väga erinevaid. Seega - ka lahendused on erinevad nii Dispanseris, nii Haiglas kui ka Koduses olukorras.
a) Esimene kuldreegel ja see ...

Loe edasi

Liighigistamine,ärevushäire

Tere! Probleem on juba suur. Higistan üle keha nagu hull. Isegi voodis lihtsalt pikali olles higistan, tunnen, et kuumalained käivad üle keha. Eriti higistavad tagumik ja jalad. Nimmevalud on sammuti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Narkootikumiga lõite tavalise regulatsioonisüsteemi veidi sassi, ja see väljendub praegu ärevushäirena, väljendub vegetatiivse reaktsioonina - higistamisena.
2) Alustame sellest, et apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Tujutsemine

Tere!
Olen 17, viimasel ajal on selline probleem, et on kiired tujumuutused, hakkan väga kergesti nutma ja pisarad on lõputud, samas on sellised imelikud kohuvalud, nagu päevade valud, aga päevi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Elame muutuste ajastul, ja noorena peame ka ise muutuma. Nutmine puhastab hinge ja aitab sisepingeist vabaneda - seega aegajalt täiesti kasulik, isegi teatud juhtudel vajalik.
Peale Kalevi surma ...

Loe edasi

Keskendumisraskused

Tere,

Mida vanemaks ma saan, seda enam tunnen, et minu impulsiivsus ning emotsionaalsus segavad tööd ja koduelu. Lapsepõlvest mäletan, et olin äärmiselt hajameelne, otsustusvõimetu ning püsimatu. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

A) Enda kujundamine on nagu tippsport:
a) mis segab tippu jõudmist - maksimaalselt kõrvaldada, tegutseda nagu arstimisega (nö haigus kõrvaldada);
b) enda tugevaid-andekaid iseloomuomadusi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: