mure 06.04.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen uurinud palju ja põhjalikult depressiooni kohta, kuna tajun endal tugevalt süptomeid. Viimasel ajal on juba tänaval kõndimine mulle ohtlik, sest iga vastutuleva auto puhul on tohutu kiusatus hüpata esimese vastutuleva auto ette. Pidevalt korduv mõte on, et tahan surra või viga saada. Tean, et see pole normaalne, muigan tihti peale oma mõtete peale, aga samas mõtlen neid siiralt. Otsustamine ja keskendumine on juba varem hajunud, aga viimasel ajal on ka see kriitilise piiri saavutanud. Poes valin üle tunni endale sinki ja leiba, kuigi alati võtan need samad. Keskendumise kadumine on kõige häirivam- õppimine on põhja läinud. Kui varem sai ikka 4-5 kätte, siis nüüd olen rahul, kui saan 3- kätte. Kuna olen 19-aastane neiu ja kool hakkab lõppema, siis on hinded äärmiselt tähtsad. Eeskätt kooli pärast abi otsingi, muidu selline üldine "vaikne depressioon" on olnud nii 8 aastasest peale. Kogu suguvõsa ikka meenutab minu suurt pidevat kurbust varajasematest aastatest ja see mure on ainult kasvab. Pidevalt paluvad, et neile räägiksin ja korrutavad, et kuna ma kunagi neile probleeme ei räägi, siis ma kindlasti teen varsti enesetapu. Tihti ajab mind nende jutt muigama juba seetõttu, et nad isegi ei tea, kui lähedal nad tõele on.
Ise elan Tartus oma poisiga ning oleme väga õnnelikud, kuigi ka tema muretseb minu pärast, eriti kui mul tuleb jälle "hoog" peale (aeg-ajalt tuleb lihtsalt nö vari peale ja ma ei suuda muud teha, kui 12h jutti lihtsalt seina vaadata ja praktiliselt mitte midagi mõelda). Tean, et ta muutub murelikuks, kui mind sellisena näeb ja seega alati üritan iga oma nukramat hetke varjata.
Pere on mul mööda Maailma laiali ja kohtume harva ning oleme seega mitte-nii-lähedased. Valitseb siiski sõbralik õhkkond.
Samuti on tekkinud valusad pisted südames ja pidev seljavalu, mis häirib suurel määral tegemisi. Samuti esineb unehäireid.(periooditi kas liiga unine või siis ei saa üldse und)
Märtsikuul ei suutnud ka trenni minna, sest oli täielik motivatsioonipuudus. Nüüdseks olen sundinud end tagasi trenni minna, lootuses, et ehk teeb see vähemalt seljale head.

Hiljuti kirjutati mu kassile(kohati on tunne, et sai selle minult(: )antidepressandid Amitriptylin 10mg, kuid ma ei andnud talle neid eriti palju, sest need tundusid tema tervist veel enam kahjustavat ja nüüd enda koju Tartusse tuues on ta õnnelik ja ma usun, et neid pole talle vaja.
Samas jäi terve purk tabletikesi järele ning mõtlesin, et kas need kõlbaks ka minul sisse võtta?
Samuti ei tea ma, kas rohtude jaoks peaksin pöörduma psühholoogi, psühhiaatri või perearsti poole? Tänan abi eest!
Karoliina

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olenevalt Teie kahakaalust võiks õhtul võtta kas siis tableti või kaks (10-20mg). See on rahustava toimega AD ja paha ei tee.
Ikkagi soovitan käia ka psühhiaatri jutul. Varasematest soovitustest leiate ka kindlasti midagi soblikku tarvitamiseks.
Saate sellest murest vabaks, neid noortel ikka on ja küllaltki sageli.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?