telefonisõltuvus 20.11.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

24 n, F60.31

asi tõsine. Tohter tuli mulle vastu ja on lubanud aeg-ajalt helistada, juhul, kui on tunne, et ise hakkama ei saa ja oleks tuge vaja. Helistamised on aga muutunud järjest sagedasemaks. Tihti tuleb tunne, et ei saa ise, peab helistama. Ise olen enda jaoks muutunud väärtusetuks, abituks ja mannetuks. Terapeut hakkab ära väsima, ja tal on raske vahet teha, millal mu helitsamine on raskest olukorrast, millal aga lihtsalt väikese rahustuse saamiseks. Viimati, kui ei saanud oma terapeuti kätte, õhtusel ajal, lõhkusin oma telefoni ära ja võtsin ravimeid sisse. Käisin hiljem kiirabis maoloputust tegemas. Selline viha ja abitus tekib iseenda suhtes, et ei taha olla.
Mingil määral oleme aru saanud, et see helistamine ei tule mulle kasuks. See et telefoni arved on läinud suureks, on materiaalne probleem, ka mitte väheoluline. Teiseks see, et siis kui kogu aeg helistan, siis ju ei õpigi ise hakkama saama. Peale selle veel süütunne, mis tekib, kui pärast tööaega helistan, või kasvõi tööajal, aga sagedasti.
Kolmandaks mu vaese tohtri närvid ja läbielamised, kui ta peab maadlema, et kas ta jõuab vastu võtta või mitte (kui pikk tööpäev selja taga ja tahaks oma elu ka elada) ja peab aimama, kas olukord on tõsine või mitte...
Tunnen, et olen minu suhtes vastu tuldut kurjasti ära kasutanud. Samas tundub helistamine tihti ühe vähese jõukohase tegevusena.
See, mis mu terapeut räägib, tundub olulise ja rahustavana (kuigi olen mingit juttu palju kordi kuulnud...- aga see ununeb, ja minu mälupildina pole hiljem enam arvestatav. Justkui terapeudi jutt mõjub siin ja praegu, aga mitte enam 5 minutit hiljem).

Kui ise püüan endaga toime tulla, siis tekib eneselollitamise tunne, tunne, et olen nõme ja tobe, nagu peaksin enda sees mingit pisikest last lohutama, rahustama ja aitama - seda ei lase miski mu sees toimuda, see miski materdab kõik eneseabi võtted maatasa ja naeruvääristab mind. Ja ajab marru - muutun enda peale hirmtigedaks ja teen meeletuid asju. Kui olen enda peale tige, siis muutun kogu maailma peale tigedaks, mis omakorda tõstab enesevihkamist veelgi, sest ma ei taha maailma peale tige olla. Selline suletud ring - ja siis ma helistan....

Aga pärast helistamist on ikka paha tunne. Olen mingil määral ka sotsiaalfoobik, ning alati ei saa kõike räägitud, mis on mõttes (pinge on nii suur, et asjad, mida tahtsin öelda, kas ununevad või ei tule üle huulte). Siis ongi pärast helistamist süütunne, viha enda vastu, pluss olukord on sama mis enne helistamist.

Kuidas sellisest sõltuvusest vabaneda ja kuidas natukenegi endasse uskuda, et ma ise toime tulen. Ja et see, mis ma enda heaks teha tahan, ei tunduks nii tobedana???

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tehke tohtri ja psühholoogi soovitusi järgides omapooselt parim. Andke aega atra seada e. tervist korrastada. Ise tehke omapoolne korralikult, rõõmsameelselt, järjekindlalt.
Olen nõus Teie PIHTIMISI e-tuvi vahendusel - gratia@solo.ee - lugema ning telegramm-stiilis siis ka vastama. Kui suudate Pihtida "luule-valus", siis hingepuhastus veelgi sügavam. Proovige!
Kui kandlekeeled katkevad,
siis lõpeb lauluviis;
üks valuhüüd, üks värin veel -
ja kõik on vaikne siis. (Anna Haava)
Häid kandlekeeli soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire?

Suve algusest alates on mind vahelduva eduga külastanud meeletu kurbuselaine. Kui esimest korda see hoog tuli, siis ma lihtsalt nutsin hüsteeriliselt ja küsisin emalt, et mis see elu mõte üldse on? Tulevik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist: a) Melatoniin - tund enne und, b) rahustavad teed, sobib ka tavaline soe-kuumapoolne jook (rahustab).
2) Koos lähedastega jalutuskäigud - toimib v.hästi.
3) Minu Palve ...

Loe edasi

Ärevus, paanika, närvilisus!

Tere,

Ei osanud pealkirja korrektselt sõnastada, nimelt olen mõne aastaga selgusele saanud, et mind kimbutavad ärevus, paanika ja närvilisus. Nii palju kui mina mäletan, on mind selline ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt minu varasemaid soovitusi ärevushäirete ja hirmude valdkonnast. Leia endale sobilikud sekkumised ja täida regulaarselt neid soovitusi.
2) Kehaline aktiivsus Looduses, naudi liikumist, naudi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere!
Olles 20 aastat võtnud erinevaid antidepressante ja rahusteid on need mingil ajahetkel aitanud aga nüüd on aina rohkem süvenemas tunne,et kõik on mõttetu! Ja valdav osa päevadest möödub nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) AD asemel võtaks repertuaari väikesed kogused neuroleptikume või siis mõnda uut AD, millel rahustav-uinutav toime ka lisaks.
2) Minu raviprintsiip: Riskülik diagonaaliga (tekib kaks kolmnurka, ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.

5aastat tagasi isa sõitis teelt välja, sest pilt läks eest ära. Isal mingeid füüsilisi vigastusi polnud ja keegi teine ka viga ei saanud. Tehtud mitmeid uuringuid ja suurt midagi pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Traumad, üleelamused - kindlasti jätavad teatud jälje.
Keskiga hakkab mööduma ja elujõudluse juurdekasvu enam pole, pigem vastupidi - siis siis need melanhoolsed helistikud.
Kardiaalsed probleemid ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Alkoholism

Alkoholism
.Poeg 44 aastane on tarvitanud aastaid alkoholi.Pere lagunes,töökohti ei pea,kuna viin segab.Sattus talvel Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglasse,kuna kuulis hääli,oli seal 3 nädalat ravil,siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke kontakt Psühhiaatriakliiniku tohtriga - kes teda ravis.
Võib olla annab/vajab veelkordset haiglaravi. Kui see Mõistlikku käitumist tagasi ei too, siis suunata eri-hooldekodusse. Aga seda kõike ...

Loe edasi

depressioon

Üsna hiljuti enne tööle asumist tekkis järsku mul paanikahoog ning tohutu pitsitus peas- eriti otsmiku piirkonnas. Tekkis täielik jõuetus ning apaatia. Perearst pani mind kohe haiguslehele ning võtma ühendust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevast - ristkülik diagonaaliga, tekib kaks kolmnurka - raviprintsiip s.o. üks ristküliku kolmnurkadest väheneb (ravimi hulk ja vajadus) ja seda vaid siis kui harjutusi teeme (suurenev kolmnurk. ...

Loe edasi

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Interneti testide põhjal kahtlustan endal ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kõik sümptomid ka sellised. Ei suuda keskenduda, unustan tihti asju, tunnen, et ei suuda ühe koha peal paigal olla, kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi ära endale ise pane - seda teeb ikkagi tohter-psühhiaater.
Inimesed on kõik omanäolised, ainulaadsed, unikaalsed oma plusside ja miinustega. Mõni võtab uue materjali omaks nagu diktofoni ...

Loe edasi

Paanikahäire lapsel

Tere. 10 aastasel pojal hakkas kaubanduskeskuses halb. Kurguvalu, iiveldus, hingata raske, kõhus valu. Siis hakkas üleni värisema. Pea käis ringi. Ostsin kiiresti palderjani, panin istuma ja läks üle. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päike, palavus, kaua jalgadel, madal vererõhk, vedeliku vaegus jms - tulemuseks võibki olla eelloetletud häired.
Päeva joolsul korduvalt teha minu Sirutus-ringutus - ette-alla painutus-lõõgastus ...

Loe edasi

Depressiooni ravi alternatiivmeetodil

Tere!

Probleemid hakkasid peale lapse sündi 5 aastat tagasi. Olin stressis ning sügelesin viimastel kuudel üleni kuni vereni välja. Laps sündis tervene,kõik korras. Kuid hirmud pidevalt surusid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tavegyl tuleb kasuks; merevesi-suplus - tuleb proovida; liigne dušš teeb naha kuivaks - kreemid või siis sport-töö higistamiseni ja siis vaid kergelt loputada.
Kuula keha tundeid, keha keelt.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: