Probleem söömisega 06.05.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Vabandan, et Teid tülitan, kuid olen üsna nõutu.Mul on nimelt probleem oma emaga. Loodan, et teil on rohkem tööalaseid kogemusi ja ehk oskate mulle nõu anda. Mida saaksin ära teha?

Minu ema on aastaid olnud psüühiliselt haige (mitte sünnist saati). Rasked eluprobleemid (suhted meestega, lapsest ilmajäämine) ja nõrgemad närvid tingisid

selle. Nüüdseks on ta 52 aastane ja elab Lõuna-Eestis hooldekodus. Mul ei

olnud teist võimalust. Temaga iga päev ühe katuse all ma enam ei suutnud

elada. Ta pole küll agressivne, aga ta ei tule toime kõige elemendaarsemate

asjadega.Seda juba üle 5 aasta.. Teda peab hooldama. Tundub, et ta ka ei

ürita. Tal on mingi trots sees. Käin teda umbes 3 korda aastas vaatamas.

Temaga rääkida pole võimalik. Ta ei räägi ka telefonis midagi. Kontakt on

olematu. Tammub ühelt jalalt teisele. Enamasti kiirete sammudega, vahest

ka aeglasemalt. Enamasti ei püsi ta üldse paigal. Ise on seejuures täiesti

passiivne. Ta on küll enamiku oma elust viibinud haiglas ja kodus, haiglas

ja siis kodus. Mõned aastad oli ta ka enamvähem terve, kuid operatsiooni

hirmus läks jälle sassi. Nimelt minu vanaema oli opilaual surnud (55 aastaselt-

vähihaige). Tal oli emakas midagi kasvaja taolist, see lõigati ära.

Valga arstid on mu ema lootusetuks tunnistanud ja üritagi midagi. Mõned aastad tagasi tehti talle kanged depoosüstid. Need võtsid ta täiesti voodisse. Laed, kapid, voodid ja kogu ümbrus tema meelest liikus, kukkus selga või kadus alt ära. Ja seda kuni süstide toime kadumiseni. See oli õudne. Ma olen oma 25 elatud aasta jooksul küll erinevaid tema haiguse staadiume näinud, kuid see oli kõige jubedam.

| See-selleks! Probleem on hoopis muus. Nimelt juba alla aasta ta keeldub söömast. Teda üritatakse küll vägisi sööta, kuid sellega on üsna palju tegemist. Nimelt kogub ta toidu ühte põske ja alla ei neela. Palu või käsi, aga ei midagi. Siis ei anna ka midagi juurde toppida. Päeva peale läheb veega ka midagi loomulikult alla. Kohalik arst on ta kurgu üle vaadanud, seal paistab olevat kõik korras. Mulle küll räägiti, et tal olid olnud sügisel vist soolenugilised.

Neist saadi lahti. Kas see on sellest tingitud või võib olla mingi muu põhjus?

Tundub nagu oleks probleem siiski psüühilist laadi. Kohalik med. õde arvab,

et midagi ei anna enam teha. Ta on luu ja nahk. Jääb järjest nõrgemaks.

Kui nii jätkub, jääb ta lõpuks voodisse ja siis tõesti ei ole enam tagasiteed.|

| Vastust lootes ja ette tänades

Maarika.M.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie ema häired viitavad sellele,et vaja on psühhiaatrilist uurimist.Loetletud sümtomid viitavad sellele ning sellest tulenevalt saab ka ravida.Kas häired on operatsioonijärgse geneesiga vöi muust tingituna,seda ei oska ilma patsienti nägemata otsustada.Ilma uuringuteta ei oska ka ravi prognostilist tulemuslikkust öelda.Hooldekodudesse saab psühhiaatrit konsultatsiooniks kutsuda,vajadusel tehakse ka haiglauuringuid.Kohalikku hooldekodu kureeriv arst oskab Teile kindlasti lisainformatsiooni anda.

Parimate soovidega Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

raskused söömisega toitlustusasutustes

Tere,

olen 36-aastane naine. Mul on juba aastaid - ei saa aru, millest tekkinud - probleem söömisega toitlustusasutustes, ka mõningatel kodupidudel kellelgi külas. Toitlustusasutustes hoolimata ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäirete ühe valdkonna - söömishäiretega - tegelevad nii Tallinna kui ka Tartu psühhiaatrid ambulatoorselt ja ka statsionaarset ravi pakkudes. Sellega tegelevad kõik psühhiaatrid. Probleem on "jonnakas" ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: