Kas ma olen lihtsalt laisk? 05.02.23 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Viimasel ajal ei lähe koolis kõige paremini ja mu vanemad käivad mulle pinda, et ma olen lihtsalt laisk, et ma oma hinded ära parandaks. Aga ma tunnen , et ma vaimselt ei jaksa. Tahaks lihtsalt olla üksi ja mitte midagi teha ja kuskil käia. Olen neile korduvalt öeldud, et ma tegelen sellega ise ja, et nad lihtsalt jätkas mind rahule, sest kui keegi sunnib mind midagi tegema mida ma pean tegema, siis ma lõppude lõpuks ei tee seda tõenäoliselt.
Nad tahavad mind saata mingi eraõpetaja juurde kes aitaks mind asjadega millest ma aru ei saa, aga ma ei taha minna, sest ma ei tunne ennast mugavalt ja mu vanemad ei saa sellest aru.
Ei mäleta millal nad viimati minuga rääkisid millestki muust, kui koolist ja see ajab mind hulluks. Samuti ma tunnen, et mulle ei anta üldse vabadust ja ainuke asi mida ma nende arust tegema pean on õppimine.
Nad pidevalt tuletavad mulle meelde, et ma ei saa gümnaasiumisse jne ja siis jälle väidavad et neile läheb mu tulevik korda.
Hetkel tahaks lihtsalt surra, et ma ei peaks enam sellega tegelema.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Depressioon ja väsimus käivad käsikäes. Väsimus ja uneprobleemid käivad käsikäes.
Magamatus ja õpiraskused käivad käsikäes.
Kui meil depressioon tekib, siis see on vajalik märguanne - peame midagi muutma, midagi uut moodi tegema.
Peame isale-emale enda olukorda selgitama - pihtima. Peame kehalist aktiivsust-jalutuskäike tegema, et kehalisest ja vaimsest pingest vabaneda, meeleolu parandada.
Inimene vajab tunnustust , enesehinnangu paranemist. Kõnni-jalutuskäigud ja kiida ennast: olen..., olen.. Nii tee kuni 10 enesekiitust. 10 minuti pärast veel kümme. Seda tee jalutuskäigu ajal või kodus oma toas.
Oskus ja julgus puhata. Une arvelt ei võta.
Seega:
1. õpi- ja puhkerežiim korda;
2. tervisepäevik, mida tegid tervise tugevdamiseks, meeleolu parandamiseks, koostparandamiseks isa ja emaga;
3. Enneti palve:
mõnusalt ringutades käed taevatähtede poole (lae suunas), nina
üles, õlad taha, rind ette ja kõht sisse, naeratus suule.
Seejärel painutus ette-alla: kael, kukal ja vöökoht lõõgastada
nagu märg pesu nööril. Pea alla rippumas, nagu Tootsi maakera
nööri otsas. Ja siis tagasi püsti end rullida, võib käte abil, lähteasendisse.
Mina teen seda harjutust suvel ilusa ilmaga väljas: kui oli suurte
tegude päev, sirutan õhtul käed Suure Vankri poole, kui päev oli
vähem toimekas, siis Väikse Vankri poole.
Nii tuleks teha neli-viis korda. Kui inimene on sporti teinud, siis
natuke rohkem – mina teen viieseid...seitsmeseid (5...7) tsükleid
5...7 korda (jälgin enesetunnet ja see arv sõltub enesetundest. Üle ei
pinguta, parem olgu kord või kaks vähem). Iga tsükli vahel 30...45
sekundit pausi kõndides. Olen seda harjutust üle kolmekümne aasta
teinud ja olen kindel, et tänu sellele on mu psüühika selline nagu
on.
4. Meie esivanemad said hakkama, saad ka sina koos isa-emaga.
Naerata - ka see aitab.
Harjutamine-harjutused parandavad meeleolu, enesehinnangut, koosmeelt ja koostööd ema-isaga, paraneb õpiedukus.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
stress ja depressioon
Tere, minul on selline mure et ma ei suuda enam elust rõõmu tunda, olen kergesti ärrituv ja vahel isegi vägivaldne. Kuna tujud vahelduvad pidevalt ei suuda normaalselt elada, teen kõik endale liiga raskeks. ...
Vastas dr Jüri Ennet
"Tahan lihtsalt õnnelik olla ja normaalset elu elada."
OLE!
Kui tervisliku eluviisi harjutsed õnnerajale ei juhata, siis psühhiaater. Kahekesi kindlam.
Parimate soovidega,
Jüri ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: