Ärevushäire? 26.07.20 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mu lapsel oli terviseprobleem, mis ei ole iseenesest raske, küll aga harvaesinev. Sellest tulenesid diagnoosimisraskused - õige diagnoos tuli ja läks, tuli ja läks. Päris mitmeid aastaid läks diagnoosi kinnitamiseni, sealt edasi veel üle aasta selleni, et probleem enam-vähem korda saaks. Ilma diagnoosi/ravi/õige lähenemiseta on see tervisehäda nagu nö ameerika mäed - paremale ajale järgneb üsna halb ja siis uuesti parem jne. Kunagi ma lugesin, et arsti vea puhul tahab patsient seletust, vabandust ja mingit lootust sellele, et see viga ei kordu. Mina ei saanud neist ühtegi. Pigem suhtumise, et no on ikka tüütu mamma. Kes siis tegi nägusid, kes suunas esimesel võimalusel järgmisele arstile edasi jne. Kuna meditsiiniline pool läks kehvasti, olid ka kooliga suhted keerulised. Ühesõnaga - kogu vastutus oli minul. Ainus toetav hing oli ühe haigla hingehoidja. Õige diagnoosini viis ka see, et ma ühel hetkel tundsin, et ma enam ei suuda. Igal pool oli keegi, kelle meelest ma midagi valesti tegin.
Nüüd on olukord selline, et lapsega on asi enam-vähem korras, aga minuga mitte. Piisab üsna väikesest nö käivitajast, et hing oleks kinni, süda paha, uni kadunud jms ärevushäire tunnused. Kui mõni arst mind mingil ajahetkel aitama peaks (isegi kui tegu on nt hoopis mu enda terviseküsimusega), on mul tunne, et ma peaksin pidevalt end õigustama või vabandama (isegi kui tegu on täiesti arvestatavalt tasulise vastuvõtuga), mis näeb ilmselt üsna veider välja nende meelest, kes eelnevat tausta ei tea. Ma väldin eksinud arstiga seotud kohti ja olukordi. Ainus viis, kuidas ma ärevust saan maha suruda, on endale sisendamine, et kõik see, mis minus paraja paanika põhjustab, ei ole tegelikult reaalne oht. Nt et ma võin x kohta täiesti vabalt rohkem mitte minna.
Mulle tundub, et ma vist peaksin lõpuks enda peale ka mõtlema ja midagi ette võtma, aga ei oska kusagilt peale hakata.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Olete hingeline, suure empaatiavõimega, lähedasi aitav ja ilmamuresid enda sülle võttev ja tulemus - liigsuurest headusest on endal mured, pinged, ärevus ja sellega seonduv.
Olukora parandamiseks mitmed rajad:
a) enda kehalistest ja vaimsetest pingetest vabanemine - harjutustega tegelemine, enda tugevadamine, keha tugevdamine, psüühika rahustamine, piisav pingutuse-lõõgastuse (puhkus-uni) vahekord; vt minu varasmaid soovitusi;
b) psühhomotoorsed harjutused - mõttes-kujutlustes külastada heatujuliselt neid piirkondi, mis on lihtminevikus häireid-stressi tekitanud. Enesekindlalt ja sisendustega, et iga selline kujutlus-jalutuskäik karastab minu psüühikat, olen täiesti rahulik ja iga korraga ikka enam ja enam. (sportlased teevad mõttes vajalikke tehnikavõtteid, näitlejad rolli-harjutusi jne. Maletaja mõtleb käike ette, Napoleon võttis eelseisva lahingu mõttes läbi;
c) töö-probleeme võtta näitemänguliselt, rõõmsameelselt, sportlikult - said teised hakkama, saan ka mina;
d) lähedastele head soovida, vajadusel aidata.
e) ravi-teed - neelamine rahustab, soe jook rahustab rohkem, ravimtaimeke seal aitab veelgi enam.
Minu Palve esimene samm aitab (vt varasemad), kehaliselt, psüühiliselt, hingeliselt, vaimselt. Teen seda aastakümneid ja aitab, oled teistele soovitanud ja tegijatel olukord paraneb.
Tore, et mõtlete nüüd ka enda peale ja hakkate endaga tegelema.
Head ja rõõmsameelset harjutamist.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressant
Tere. Paar kuud tagasi oli mul aneorüsmi lõhkemine pea. Kõik läks hästi . Aga nüüd suured ärevushäired ja ei tule toime. Perearst kirjutas mulle Loransit ja sertralini 50mg. Olen 14 päeva neid tarbinud.võtan ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimeid võite vähendada,
soovitav on tervislik, rahulik, rõõmsameelne Jalutamine, lühikesed otsad.
Verevalumi tervenemine, jääknähtude kadumine vajab aega, vajab rõõmsameelsust - jäite ju ...
Vale ravi ja vale haigla
Tere!
Kas Jämejala sundravi osakonnast on üldse võimalik välja pääseda eluga?
Ja miks seal hoitakse inimesi kes peaks tegelikult vanglas viibima?
Vastas dr Jüri Ennet
Jämejala haiglas tehakse regulaarselt tervisekontrolle, täpsustatakse raviskeeme, et inimese vaimne tervis paraneks. Haiglast vabanemisel on arstide otsus ja peab olema ka Kohtu otsus.
Täpsemat ...
Depressiooni järgne periood
Tere! Mul oli 3 a depressioon, mida peamiselt ravisin etsitalopraaamiga(elicea ja cipralex). Vahepeal kasutasin ka vortioksetiini. 5 kuud tagasi lõpetasin ravimi võtmise. Pärast seda on veel siiamaani ...
Vastas dr Jüri Ennet
Positiivne meeleolu parandab kõiki mälufunktsioone (need on omandamine,
säilitamine, ammutamine, rakendamine) ning aitab olemasolevaid
teadmisi (s.t mälu) uute mõtete genereerimisel ja mõttetegevuse
Loe edasi
põie disfunktsioon
Mul tekkis aasta alguses põiepõletik mida hakkasin ravima antibiootikumidega ja tundus, et kadus ära. Kuid tuli mitu korda tagasi. Umbes Veebruaris Maini oli mul pidevalt põiepõletik. Põletike vahepeal ...
Vastas dr Jüri Ennet
Rahustavad joogid, rahustavad harjutused - kehalised harjutused on head lõõgastajad. Põhiharjutus väikevaagna lihastega harjutused, See on juurchakra (selle peal ju istume) lihaste kerge pingutus, siis ...
Loe edasiImelikud sümptomid
Tere. Mul on praktiliselt kogu aeg vilin/sahin kõrvus,
Meelekohtadele tugevamini vajutades käib väga tugev vilin peast läbi. Samuti tugevam vilin peas, kui hambaid kokku suruda). Tugevam vilin, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ümisemine masseerib peaaju ja korrigeerib ajutegevust. Yoga targad teevad seda vibrat OM silpi omaette ümisedes.
vt harjutust Enneti palve - teen seda aastakümneid - toimib hästi. 2-3- nädala pärast ...
lennufoobia
mul on õudne hirm lennuiga lendamise ees õigemini lennukisse sisenemise ees.Mul pole õrna aimugi miks.kõrgusekartust nagu ei ole.glaustrofoobiat ka mitteJätsin ära isegi brüsseli reisi.pidin minema euroopa ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lennustardi eelselt rahustavad tilgad, AD ravi kuu-poolteist. Lõõgastavad harjutused, Kujutlus-Trenn e mõttes rahulik ja rahunev, väljhingamine-ohkamine, kergendusohe. Harjutused - ka kujutlus - teha ...
Loe edasiAspergeri sündroom
Tere!
Mul on juba koolipõlvest diagnoositud Aspergeri sündroom-meeldib omaette tegutseda,väldin rahvarohkeid kohti,töökollektiive,pidusid,samuti on lapsest saadik suured kõneprobleemid(kogelemine) ...
Vastas dr Jüri Ennet
Asperger - sündroom, millegi muu seisundi juurde kuuluv. Sotsiaalsed elukogemused vajavad harjutamist, suhtlemishäired, huvide ja tegevuste kvaliteedi häired. Suhtlemine - see annab treenida. Näitlejad ...
Loe edasiÄrevus, paanika
Minu vaevused said alguse aasta tagasi. Kõik analüüsid korras, mis perearst ja emo teinud. Mul on kogu aeg halb olla. Siis saan kuskil kuu või kaks normaalselt elada ja hakkab kõik jälle pihta. Esimesel ...
Vastas dr Jüri Ennet
Xanax on nö kiirabirohi, et kohepinged alaneksid, kergem oleks olla. Antidepressante palju, koos raviarstiga saate selle õige leida.
Hea ravim on Mirtazapiin 15mg õhtul, keele alla.
Harjutused ...
Pidevalt on paha olla
Tere,
Hiljuti kaotasin lähedase inimese, millest tekkis depressioon. Arst kirjutab mulle õhtuks ravimit, millega ei jää üldse magama või siis näeb õudusunenägusid. On päevi, kui võin palju ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ma siis nendest asjadest (varem räägitud soovitustest) ei räägi. Koostöö oma raviarstiga. Saate muuta ravimeid, nende annuseid, saate teha teile sobilikke harjutusi.
Parimate soovidega, ...
88+ isikul hakkab elust isu täis saama haiguste tõttu...
Tere
Mul (55 aastane) on suur mure ja raskus endaga toime tulekuks aga see on köömes võrreldes mu ema seisukorraga.
Ema 88 aastane - jalg amputeeriti 05.08. - lamab haiglas, lisaks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ema haiglas/õendushaiglas...nendes õeabi olemas, suuremates ka arstiabi. Med. töötaja näeb, et mida arstirohust saanud, mida võiks veel valuvastase ravimina kasutada. Praegu ma näen esiplaanil raviskeemi ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: