Ärevushäire? 26.07.20 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mu lapsel oli terviseprobleem, mis ei ole iseenesest raske, küll aga harvaesinev. Sellest tulenesid diagnoosimisraskused - õige diagnoos tuli ja läks, tuli ja läks. Päris mitmeid aastaid läks diagnoosi kinnitamiseni, sealt edasi veel üle aasta selleni, et probleem enam-vähem korda saaks. Ilma diagnoosi/ravi/õige lähenemiseta on see tervisehäda nagu nö ameerika mäed - paremale ajale järgneb üsna halb ja siis uuesti parem jne. Kunagi ma lugesin, et arsti vea puhul tahab patsient seletust, vabandust ja mingit lootust sellele, et see viga ei kordu. Mina ei saanud neist ühtegi. Pigem suhtumise, et no on ikka tüütu mamma. Kes siis tegi nägusid, kes suunas esimesel võimalusel järgmisele arstile edasi jne. Kuna meditsiiniline pool läks kehvasti, olid ka kooliga suhted keerulised. Ühesõnaga - kogu vastutus oli minul. Ainus toetav hing oli ühe haigla hingehoidja. Õige diagnoosini viis ka see, et ma ühel hetkel tundsin, et ma enam ei suuda. Igal pool oli keegi, kelle meelest ma midagi valesti tegin.
Nüüd on olukord selline, et lapsega on asi enam-vähem korras, aga minuga mitte. Piisab üsna väikesest nö käivitajast, et hing oleks kinni, süda paha, uni kadunud jms ärevushäire tunnused. Kui mõni arst mind mingil ajahetkel aitama peaks (isegi kui tegu on nt hoopis mu enda terviseküsimusega), on mul tunne, et ma peaksin pidevalt end õigustama või vabandama (isegi kui tegu on täiesti arvestatavalt tasulise vastuvõtuga), mis näeb ilmselt üsna veider välja nende meelest, kes eelnevat tausta ei tea. Ma väldin eksinud arstiga seotud kohti ja olukordi. Ainus viis, kuidas ma ärevust saan maha suruda, on endale sisendamine, et kõik see, mis minus paraja paanika põhjustab, ei ole tegelikult reaalne oht. Nt et ma võin x kohta täiesti vabalt rohkem mitte minna.
Mulle tundub, et ma vist peaksin lõpuks enda peale ka mõtlema ja midagi ette võtma, aga ei oska kusagilt peale hakata.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Olete hingeline, suure empaatiavõimega, lähedasi aitav ja ilmamuresid enda sülle võttev ja tulemus - liigsuurest headusest on endal mured, pinged, ärevus ja sellega seonduv.
Olukora parandamiseks mitmed rajad:
a) enda kehalistest ja vaimsetest pingetest vabanemine - harjutustega tegelemine, enda tugevadamine, keha tugevdamine, psüühika rahustamine, piisav pingutuse-lõõgastuse (puhkus-uni) vahekord; vt minu varasmaid soovitusi;
b) psühhomotoorsed harjutused - mõttes-kujutlustes külastada heatujuliselt neid piirkondi, mis on lihtminevikus häireid-stressi tekitanud. Enesekindlalt ja sisendustega, et iga selline kujutlus-jalutuskäik karastab minu psüühikat, olen täiesti rahulik ja iga korraga ikka enam ja enam. (sportlased teevad mõttes vajalikke tehnikavõtteid, näitlejad rolli-harjutusi jne. Maletaja mõtleb käike ette, Napoleon võttis eelseisva lahingu mõttes läbi;
c) töö-probleeme võtta näitemänguliselt, rõõmsameelselt, sportlikult - said teised hakkama, saan ka mina;
d) lähedastele head soovida, vajadusel aidata.
e) ravi-teed - neelamine rahustab, soe jook rahustab rohkem, ravimtaimeke seal aitab veelgi enam.
Minu Palve esimene samm aitab (vt varasemad), kehaliselt, psüühiliselt, hingeliselt, vaimselt. Teen seda aastakümneid ja aitab, oled teistele soovitanud ja tegijatel olukord paraneb.
Tore, et mõtlete nüüd ka enda peale ja hakkate endaga tegelema.
Head ja rõõmsameelset harjutamist.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevushäire
Aasta tagasi diagnoositi mul mõõdukas depressioon ilma somaatiliste sümptomiteta, mille puhul kirjutati estsitalopraam 10mg (hommikul) ning alprasolaam 0,25mg (hommikul ja õhtul). Ravimite tarvitamisel ...
Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohtu võttes peab olukord koheselt paremuse poole minema, kui kõrvalnähud segavad, siis annust vähendada. Kui seegi ei aita, siis uus ravim!
Alprazolami ei soovita võtta skeemi järgi - see ...
Ärevushäired, tihe unisus ning tugev masendus
Tere!
Mul on tekkinud selline küsimus, kuna ma ei saa enam enda emotsioonidega hakkama. Olen pidevalt masenuses ning väga endasse tõmbunud perekonnas kuigi sõpradega olles olen väga rõõmus ...
Vastas dr Jüri Ennet
Isa ja Ema omavahelised suhted on eelkõige nendevahelised ja siin sinul suurt sekkuda ei anna.
Sinu suhted Ema ja Isaga on lapse ja vanemate vahelised suhted ja neid tuleb austada, neist hoolida, ...
Ärevushäirega inimese abikaasa
Tere!
Kust saaks nõu inimene, kelle abikaasal on ärevushäired ja foobiad (foobiad haiguste ees ja sotsiaalfoobia jm)? Kas on mingeid tugirühmi ja ehk soovitate kõige kasulikumat raamatut, ...
Vastas dr Jüri Ennet
a) Koostöös tema raviarstiga annab parimaid tulemusi. b) Arstirohu võtmisega ei ole probleeme - skeem ju tohtri poolt antud.
c) Harjutuste tegemisel on toetus ja julgustus igati kasuks.
d) ...
Spetsiifilised isiksushäired ja autoload
Sain ammu diagnoosi F60.5 - Anankastne isiksus ning F41.0 Muud ärevushäired. Paanikahäired.
Minu küsimus on, et kas ja kuidas saan ma teha auto- või motolube.
Sain sellise diagnoosi ...
Vastas dr Jüri Ennet
Autokooli ja sõit selgeks õppida, eksam anda ja ongi kõik!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
ärevus ja pinge
Tere!
Probleem järgmine: Kannatan sellise mure käes aastaid, et kui pean kodust kuhugi minema ja olema, siis on kehas päris korralik pinge ja sellest tekkiv ärevus. Kuna pinge ja ärevus segunevad, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Sellised ärevushäired on ravitavad. Psühhiaatri jutule ja saate juhiseid. Rohi, harjutused, tervislikud eluviisid viivad rahulikule elurajale, so liigse ärevuseta elule.
Väike pinge peab ...
ärevushäired, ravi hüpnoosiga
Kas ärevushäireid saab ravida hüpnoosiga? On see raviviis ohutu? Kas ka Teilt võib saada sellist ravi?
Vastas dr Jüri Ennet
Hüpnoos on üks psühhoteraapia võtetest. See teraapia oli kasutusel ja oluliseks abiliseks perioodil, kui psühhofarmakonid veel kasutusel ei olnud (enne möödunud sajandi 50-daid).
Hiljem tehti veel ...
Ärevushood,Unehäired
Tervist. Olen 22a noormees ja kannatan tugevate ärevus/paanikahoogude all.Hood on igapäevased . Hakkasid pihta kuskil 5a tagasi , olin sel hetkel kanepi põhimõtteliselt igapäevane suitsetaja..peale seda ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) kannatan tugevate ärevus/paanikahoogude all. Hood on igapäevased . Hakkasid pihta kuskil 5a tagasi , olin sel hetkel kanepi põhimõtteliselt igapäevane suitsetaja
# Ärevushäired: tekivad situatsioonis, ...
Paanikahäire
Mure selline: olen hädas paanikahoogudega. Olen võtnud 6 kuud noritreeni ja siiani on see 6 kuud väga hästi läinud, pole hoogudest jälgegi. Kuni eilseni, kui tekkis uus hoog. Kas on ravim oma mõju kaotanud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikahäired jaotatakse tänapäeva praktilises psühhiaatrias 10-sse rühma /RHK-10 on sealjuures viide 10-dale klassifikatsioonile/ ja selle 10 rühma iga rühma alarühmad on omavahel olemuslikult-funktsionaalsetes ...
Loe edasiVõõrutusnähud- ikka haige?
Tere!
Olen lugenud Teie soovitusi ja vastuseid.
Kas mul võib õige mulje olla jäänud, et kui AD lõpetamisel tekivad võõrutusnähud, siis on see märk sellest, et inimene ei ole päris tervenenud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Sportlane harjutab, treenib, muutub sihipäraselt tugevamaks. Samavõrd vajab (on treenitav) harjutamist, treenimist, sihipärast muutmist ka inimese tundeelu, psüühika, sotsiaalsed oskused. Tabletid on vaid ...
Loe edasiÄrevushäire2
Tänan vastuse eest!
Vastasite mu teemale Ärevushäire.
Kuid kuidas saab lahti sellisest vati sees olekust, silme ees virvendab ja pea käib ringi. 5 nädalat on ravimite lõpetamisest ...
Vastas dr Jüri Ennet
Organism on tervik - ühe asja-valdkonna paranemine-tugevnemine parandab-tugevdab ka teisi sellega seonduvaid funktsioone, ka neid /virevendused, vatisees olemise tunded, pearinglused/.
Ortostaatilised ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: