Ärevushäire? 26.07.20 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mu lapsel oli terviseprobleem, mis ei ole iseenesest raske, küll aga harvaesinev. Sellest tulenesid diagnoosimisraskused - õige diagnoos tuli ja läks, tuli ja läks. Päris mitmeid aastaid läks diagnoosi kinnitamiseni, sealt edasi veel üle aasta selleni, et probleem enam-vähem korda saaks. Ilma diagnoosi/ravi/õige lähenemiseta on see tervisehäda nagu nö ameerika mäed - paremale ajale järgneb üsna halb ja siis uuesti parem jne. Kunagi ma lugesin, et arsti vea puhul tahab patsient seletust, vabandust ja mingit lootust sellele, et see viga ei kordu. Mina ei saanud neist ühtegi. Pigem suhtumise, et no on ikka tüütu mamma. Kes siis tegi nägusid, kes suunas esimesel võimalusel järgmisele arstile edasi jne. Kuna meditsiiniline pool läks kehvasti, olid ka kooliga suhted keerulised. Ühesõnaga - kogu vastutus oli minul. Ainus toetav hing oli ühe haigla hingehoidja. Õige diagnoosini viis ka see, et ma ühel hetkel tundsin, et ma enam ei suuda. Igal pool oli keegi, kelle meelest ma midagi valesti tegin.
Nüüd on olukord selline, et lapsega on asi enam-vähem korras, aga minuga mitte. Piisab üsna väikesest nö käivitajast, et hing oleks kinni, süda paha, uni kadunud jms ärevushäire tunnused. Kui mõni arst mind mingil ajahetkel aitama peaks (isegi kui tegu on nt hoopis mu enda terviseküsimusega), on mul tunne, et ma peaksin pidevalt end õigustama või vabandama (isegi kui tegu on täiesti arvestatavalt tasulise vastuvõtuga), mis näeb ilmselt üsna veider välja nende meelest, kes eelnevat tausta ei tea. Ma väldin eksinud arstiga seotud kohti ja olukordi. Ainus viis, kuidas ma ärevust saan maha suruda, on endale sisendamine, et kõik see, mis minus paraja paanika põhjustab, ei ole tegelikult reaalne oht. Nt et ma võin x kohta täiesti vabalt rohkem mitte minna.
Mulle tundub, et ma vist peaksin lõpuks enda peale ka mõtlema ja midagi ette võtma, aga ei oska kusagilt peale hakata.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Olete hingeline, suure empaatiavõimega, lähedasi aitav ja ilmamuresid enda sülle võttev ja tulemus - liigsuurest headusest on endal mured, pinged, ärevus ja sellega seonduv.
Olukora parandamiseks mitmed rajad:
a) enda kehalistest ja vaimsetest pingetest vabanemine - harjutustega tegelemine, enda tugevadamine, keha tugevdamine, psüühika rahustamine, piisav pingutuse-lõõgastuse (puhkus-uni) vahekord; vt minu varasmaid soovitusi;
b) psühhomotoorsed harjutused - mõttes-kujutlustes külastada heatujuliselt neid piirkondi, mis on lihtminevikus häireid-stressi tekitanud. Enesekindlalt ja sisendustega, et iga selline kujutlus-jalutuskäik karastab minu psüühikat, olen täiesti rahulik ja iga korraga ikka enam ja enam. (sportlased teevad mõttes vajalikke tehnikavõtteid, näitlejad rolli-harjutusi jne. Maletaja mõtleb käike ette, Napoleon võttis eelseisva lahingu mõttes läbi;
c) töö-probleeme võtta näitemänguliselt, rõõmsameelselt, sportlikult - said teised hakkama, saan ka mina;
d) lähedastele head soovida, vajadusel aidata.
e) ravi-teed - neelamine rahustab, soe jook rahustab rohkem, ravimtaimeke seal aitab veelgi enam.
Minu Palve esimene samm aitab (vt varasemad), kehaliselt, psüühiliselt, hingeliselt, vaimselt. Teen seda aastakümneid ja aitab, oled teistele soovitanud ja tegijatel olukord paraneb.
Tore, et mõtlete nüüd ka enda peale ja hakkate endaga tegelema.
Head ja rõõmsameelset harjutamist.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile
Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...
Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!
Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: