ADHD? 01.01.18 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Ma lugesin just nädal tagasi ADHD kohta ning mul tekkis küsimus, et kas see haigus võiks olla (osaliselt) seotud minu mäluprobleemide, keskendumisraskuste ning väikese kõnehäiretega?Nimelt ma olen alati olnud aeglane õppija ning teadmiste omandaja, mistõttu on mul paratamatult läinud (ja läheb siiani) teistest kordades kauem aega vajaliku õppimiseks või selgeks saamiseks. Kuid üheksandas klassi alates on mul tekkinud ja süvenenud õppimisega seotud mäluprobleemid. See tähendab seda, et ma ei suuda koolis õpitut jätta meelde kauemaks kui nädal. Kusjuures selle probleemi puhul ei loe kui palju õpituga vaeva näha, peale nädalat jääb ainult tunne, et sa nagu oleks seda õppinud kuid ei midagi muud. Seega pean tihtipeale juba varem õpitut aina uuesti ja uuesti kordama, et midagigi meelde jääks. Ning see nö nädalamälu on hakkanud järjest rohkem segama mu elu, sest ma õppin praegu enda kodulinnast väljaspool kutsekoolis ning õpitav eriala on minu jaoks üpriski uus. Mis tähendab seda, et mul on vaja omandada palju uusi teadmisi.
Ma olen küll tagasihoidlikuma iseloomuga kuid aastate jooksul olen tähele pannud, et mul on kohati probleeme mõnele sõnade või häälikute väljaütlemisega. Samuti kui mul on vaja mõnele võõrale inimesele midagi öelda pean spetsiaslselt pingutama, et rääkida.
Peale eelneva kahe on mul lähiajal tekkinud ka väikesed keskendumisraskused pikemate loengute kuulamisel. Ma kipun nende ajal märkamatult oma mõtetesse vajuma. Samuti olen tähele pannud, et pean jälgima kuidas õpin, sest näiteks kui mul jäeb arvutis kodutööd tehes facebook sisse ning sõber/sõbranna kirjutab kipun keskenduma rohkem vastukirjutamisele kui vajalikule tööle.
Seega mis Te arvate, kas on alust kahtlustada ADHD-d? Või hoops mingit muud psüholoogilist probleemi? Või on olukord Teie arvates tegelikult palju lihtsam ja kergesti lahendatav?

Lugupidamisega,

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) ADHD-d ei ole.
2) Õpioskused ja õpivilumused on treenitavad, treenitavad nagu kehalised võimedki. Kannatlikkust ja järjepidevust, harjutusi (õppimist) teha rõõmsameelselt (nagu sportigi).
3) Õppimine ja puhkamine on nagu nagu kiigel kiikumine - kui soov kaugele-kõrgele õpivõime suunal, siis peame kõrgele-kaugel kiikuma ka puhkuse suunal. Seega - une arvelt ei tohi võtta, une-aeg on puhkamiseks.
4) Kui koolitunnis millestki aru ei saa, siis küsi julgelt õpetajalt. Tuleb selgeks saada, et mõned asjad on tähtsamad (näiteks auto mootor jms kui auto värv). Nii on kõigis valdkondades - mis on asja olemus, mis oluline.
5) Minu Palve aitab aju verevarustust parandada, seega ka õppimisele suuresti kasuks:
Ringutan-sirutan end Taevatähtede poole, Taara poole (Taara on hindi keeles Taevatäht - seega väga mõnus ringutus).
Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole.
Siis Lõdvestus. Rahulikult painutus ette alla, kael-õlad pingevabad (“Pea ripub pingevabalt nagu Tootsi Maakera nööri otsas”), lõdvestub ka vöö piirkond.
Lõdvestub kogu keha! Rahuneb psüühika, rahunevad mõtted.
Tagasi lähteasendisse (püsti asendisse): “rullin end püsti, sirutan end”.
Harjutuse eesmärk: keha ja mõttemaailma pingetest vabanemine, lõdvestumine ja hingeelu rahustamine, aju verevarustuse parandamine ja sellega ka õppimise paranemine.
Palveharjutust teen rahulikult, rõõmsameelselt. Alustan 3-5 korrast.
Leian endale ise sobiva korduste arvu. Kindlasti õhtul, kodus õppimiste vaheaegadel.
Rõõmuga.
6) Hea-rõõmus meeleolu aitab paremini õppida.
7) korralik söömine ka oluline, igasuguseid dieete ära praegu küll ette võta.
Võta asja sportlikult, seega rõõmsameelselt, seega - harjutustest-õppimisest Rõõmu tundes.
Harjutamine teeb meistriks.
Sellest alusta!
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?