Kas viitab ebastabiilsusele? 15.05.17 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega olema. Nimelt mees on väga närviline, kiusliku käitumismaneeriga. Ta süüdistab mind emana ilma põhjuseta ja järjepidevalt kõiges, mis pähe tuleb. Olukord läinud nii hulluks, et ta andnud mind kohtusse, ta on valetanud oma advokaadile ja kohtuhagis minu vastu terve rida igasuguseid süüdistusi, mis lausvaled. Ka lastekaitse juba teab, et mees valetab. Taotleb ainuhooldusõigust. Kuid lastekaitsele ütleb, et ei soovi tegelikult last ära võtta. Ja kui lastekaitse küsib, miks ta esitab konkreetseid tõsiseid valesüüdistusi, siis vastab, et tema seda hagiavaldust ei kirjutanud, advokaat kirjutas. Kuid järjepidevalt süüdistab edasi, nii kui vähegi põhjust leiab selleks. Ta kehahoiak on närviline. Tean, et tal probleemid ka südamega, et vahel kui ta närvi läinud, siis sellele järgnenud paarikümne minutiline valu südames, nii et kogu keha valust krampis. Ma olen tõesti ise rahumeelne ja ma pole ausalt andnud ühtegi põhjust talle selliseks käitumiseks. Ta on ähvardanud ka kallale tulla. Minu peale karjunud täiest kõrist kordi. Ta on 24. Ka kinni istunud 3a, vb see ka loeb midagi, et nii käitub. Ta näiteks süüdistab mind, et ma keelan talle last kategooriliselt, ma olevat psühhiaatriakliinikus arvel, mul puuduvat sissetulek, mu tervislik seisund olevat ohtlik lapsele. Kõik süüdistused väga valed. Ka lastekaitse teab seda, et nii on. Ma pole kunagi isegi käinud psühhiaatri juures ja kohtul paluti teha ka päring sellest kliinikust minu kohta. Ta ise on palganud endale advokaadi veel sellisteks jamadeks. Ma ei suuda mõista kuidagi seda. Kas mul on põhjust arvata, et ta ongi ebastabiilne ja ei anna endale aru, mida ta teeb? See tekitab mulle emana stressi ja segab igapäevaelu. Laps, tema juurest tulles on närviline, ei maga hästi jne. Samas kui muidu laps rahulikuim üldse.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid tülitada (kui kohus ei ole muud otsustanud).
Olge koostööaldis koos oma lähedastega (kui nad olemas ja abivalmis) - mitu pead ja mõtet ikkagi mitu.
Käige lastepsühhiaatri vastuvõtul ja kuulake nende soovitusi. Küsige neil abi.
Olge nõudmistes järjekindel.
Kui ta alko- või narkoainete kuritarvitaja, siis sealt positiivseid muutusi - sellise käitumise korral - suurt oodata ei ole.
Kannatlikkust soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Kroonilise väsimuse sündroom
Tere
Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.
Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...
Antidepressantide mõju
Antidepressandid

Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




