Mis mul viga on? 01.10.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike".
Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana. Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha. Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla.
Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba. Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim.
Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
# Kestev ja ebaadekvaatne meeleolu alanemine - depressioon. Meeleolu parandamine käib eelkõige keha kaudu -Terves kehas terve-rõõmus meeleolu! Sellest alustada.
2) Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike". Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana.
# Rääkimine, täpsemalt PIHTIMINE on oluline. Siin palju võimalusi: Vanemad, keegi Autoriteet, Tohter, Päevik, vestlemine ennemuistsete Tarkadega. Probleem--probleemid Päevikusse, siis ei ole vaja teda peas-südames kaasas kanda. Siis hiljem Päevikut sirvides saab ka asja põhjused-olemuse välja selgitada ja seda mingil määral muuta või siis enda suhtumist sellesse olukorda muuta- Ei võta südamesse, võtta mänguliselt.
3) Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha.
# Keskkonna muutus - hea, nüüd vaja ka elurütmi ja elusihte täpsustada ning muuta. Keskkond annab meie omadustele märgi! (Aktiivne laps spordilingis saab treenerilt kiita, aga püsimatult laulukooris olles - seda ei saa, saab püsimatuse pärast noomida. Leia endale õigem keskkond või muuda seda keskkonda endale sobilikumaks.
4) Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
# On põhitöö ja see toob leiva lauale, aga on ka muid töid, alates kodustest jne. Lemmiktegevus? Sellega tegeleda. Aga põhiline elueesmärk - see olgu ikkagi silme ees.
5) Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla. Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba.
# Kurbmeelsuse hetkeil on kõik mõelnud ka surmale, suitsiidile..."küll nad siis nutavad..." ! No ei nuta.
NB S. Kierkegaard ütles, et inim-Isiksuse areng on kolme etapiline: a) mida teised arvavad ja mõtlevad, b) mida mina ISE tähtsaks ja oluliseks pean, c) Ideaalne nö Jumalik mõõdupuu. Minu seisukoht - need kolm a),b),c) on täiskasvanud inimesel kõik päevakorral, kõik on olulised, aga nende osakaal liigub järjest enam b) ja c) suunale.
Siirdu siis sujuvalt ka b) ja c) suunale.
6) Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim. Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?
# Depressioon ja ärevust lisaks.
vt minu varasemaid soovitusi, Elu-Eesmärgid paika ja rõõmuga oma õnnerajale.
NB Vestlesin mõttes Targa Taaraga ja küsisin temalt (mõttes), et kuidas saada Õnnelikuks? Vaatas siis Taara (mõtte-visiooniga) otsa, avas suu ja ütles: "OLE!"
Ole sinagi!
Tegutse ja leiad õige raja.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: