Söömine on kinnisideeks 18.08.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Kirjutan Teile, sest mul on mure toitumisega ja tunnen, et ei oska ise enam lahendust leida.
Olen noorest elueast alates olnud väga närveeriv inimene - väiksemgi närvipinge võib mind väga endast välja lüüa. 15a kolisin iseseisvalt elama, sellest alates on mu toitumine olnud väga ebaühtlane. Algas see sellest, et toit oli justkui lohutuseks - söömise ajal ei mõelnud ma muust. Praeguseks on see aga jõudnud sellisesse faasi, et mõtted söömisest kontrollivad mu elu. Liigsöömise faasid vahelduvad liiga vähe söömisega. Olen ka noorest alates vaevelnud kehakaalu probleemidega - 7a alates langesin koolikiusamise ohvriks kehakaalu tõttu.Samuti tuleb allavõtmise survetunne kodust - väga tihti tehakse märkusi kehakaalu, söödava toidu, söödava toidu koguse jm kohta. Nt on pisiasi, mis siiani meeles - nooremana emaga riideid ostes tehtud märkused kehakuju kehakaalu jne kohta. Nüüdseks on jõudnud see faasi, kus tehtavad märkused on väga torkavad ja alandavad (miks sa niimoodi õgid, vaata millise rippuva kõhu sa oled omale ette söönud). Märkusi põhjendatakse sellega, et "ei mõelda halba, tahetakse ainult aidata". Nüüd vahelduvad liigsöömine alatoitumisega - perioodid, kus sunnin ennast ainult kord päevas sööma, mul on laktoositalumatus - piimatooteid tarbides tekib iiveldus ja suured kõhuvalud. Kui olen enda arust liiga palju päeva jooksul söönud, tarbin "karistuseks" mingit piimatoodet, et esile kutsuda halba enesetunnet, et päeva jooksul mitte rohkem süüa. kuid kaalust alla võttes märkan pere poolt positiivseid kommentaare, kiitussõnu. Ühelt poolt ema heidab ette jällegi alatoitumist, teiselt poolt teeb nüüdse liigsöömise kohta kommentaare, et "aasta tagasi võtsin alla ja nägin palju parem välja". Praegu olen jälle ülesöömisperioodis. üksi olles ei suuda ma kontrollida söödava toidu hulka. Kuna elan ühiselamus, siis elan toakaaslasega - õgimisperioodid esinevad iga kord kui üksi olen. Ma mõtlen küll, et seekord ei õgi, kontrollid koguseid, kuid esimese toiduampsuga satun justkui mingisse transsi. Ma ei suuda peatuda enne, kui kõht on nii täis, et tunnen valu või on füüsiliselt paha olla. Völjas käies mõtlen ainult sellest, kuidas saaks süüa. Ma kardan teiste eest süüa - õgimishooguse juures söön toitu hullumeelse kiirusega - kardan, et keegi satub peale. Tunnen häbi, peidan toitu. Kardan teiste inimeste ees süüa - kardan, et keegi märkab midagi valesti selle juures, mida ja kui palju söön. Kõige suurem hirm on selle ees, et keegi saab aru mu toitumisprobleemidest. Toit kontrollib mu elu - kui õgimishoost välja tulen, tunnen vastikustunnet enda suhtes. Olen ka viinud okendamise äärele, et likvideerida ülesöömise tagajärgi. Ma ei suuda ennast kontrollida. Tunnen. et olen nõrk ja tahtejõutu, et ei suuda seda kontrollida. Aga toit on ainus mõte. reaalsustaju justkui kaob söömise ajal. Kui ei saa õgida, siis tunnen suurt rahutustunnet, justkui olen hulluks minemas. Kui üritan seda kontrollida - lugesin, et kui tuleb õgimise tuju, proovida viia mõtteid kõrvale -- kuulata muusikat, juua vett. Aga see ei toimi - kui ma ei saa süüa, siis tunnen, et see ajab mu hulluks. Kui mõtlen, et hakkan kontrollima oma toitumist, siis tekib iga kord tunne, et täna on viimane päev, homme alustan, aga täna teen kõige selle eest liigsöömisega tasa. Lisaks tekitab mõte oma toitumise kontrollimisest hirmu - hirmu selle ees, et ei saa enam süüa suuri koguseid. Kas oskaksite mulle nõu anda, mis ette võtta? Tunnen, et probleemid toitumisega kontrollivad mu elu ja kahjustavad juba mu tervist...

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Depressioon ja stress tekitab söömishäireid. Neelamine rahustab ja inimene neelab liigselt toitu (neelata-lõnksutada saab aga ka vedelikku (mitte juua, aga lõnksutada).
1) stressi ja depressiooniga seonduv ravitegevus, psühhoregulatsioon- vt eelnev.
2) Kehaline aktiivsus - mõõdukas, järjepidev, rõõmsameelne.
3) Toitumise kvantiteet ja kvaliteet.
a) mäluda igat suutäit 3x tavalisest kauem,
b) toidu kogus panna enne söömist paika ja juurde ei tõsta (söökla printsiip - me ju ei lähe mitmeid kordi toitu juurde võtma.
c) toidu koosseis (suhkur ei, jahutooted-tordid jms ei jne).
d) väikesed kogused ja 3-4 korda päevas, mitte kord päevas "mammuti suutäis".
Koostöö raviarstiga.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?